Tunnetus protsessid (2)

Tunnetus protsessid
Tähelepanu

W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast.
-on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus.

Tähelepanu aspektid

-on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot
-korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on
aktiviseeritud.
Erandiks on uimasus, kooma , uni jms.
-ga langeb unisus
-nõuab väga sügavat keskendumist
-ga on seotud taju, mälu
ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine , eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta , ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti.
-olemasolu aitab pikalt teha ühte sama tööd.
-on sotsiaalne programm, kui puudub tähelepanu, oleme ükskõiksed.
-on meie suhete regulaator.

Tähelepanu liigid

Passiivne – tahtmatu : sõltub ärritajate eripärast
Tahteline – eeldab pingutust ja aktiivsust: õppimine, kirjutamine, lugemine..
-häirivad müra, valu, väsimus, magamatus , alkohol.
-on nõrgem kella 4-5 ajal nii öösel kui ka päeval. Kõrgpunkt on kella 11-12 ja õhtul kella 20. Inimesel on raske märgata uusi olukorra muutusi, suhtlemisel partneriga muutusi meeleolus. Väljaspoole suunatud tähelepanu on võime panna tähele ümbritsevat. Sissepoole suunatud tähelepanu on avatud suurema info vastuvõtmiseks.

Taju ja aistingud

-On tegelik pilk maailma…

Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni.

Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus , kohanemine, kogemus…need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus – see aitabki inimesel tähelepanu koondada tema jaoks olulisele nähtusele, nagu filter

Taju omadused

Taju terviklikus
Taju pöördumine
Taju konstantsus – maailma nägemise püsivus
Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine .
Tsensoorne isolatsioon – hakati uurima seoses kosmoselendudega, totaalne eraldatus.Ei kuule, ei näe, ei taju, ei tunne, pimedus.Inimene ei kannata. Lapsed vajavad lähedust eriti.
Taju võib üles äratada,taastada. Mõelge meeldivale olukorrale lapsepõlves… meenuvad lõhnad ja meenuvad tunded.

Tajumisaeg

Taju küpsemiseks kulub 0,1 sekundit
Taju sõltub unisusest, hoiakutest, mürast, tujust, tahtmine ja kontsertreerumise võimest.
Taju kulgeb suunatuna üldiselt üksikule, jämadalt peenikesele.
Taju pärast taju: Goethe Faust ’ist: tuleb eristada järelefektiga taju, mis aitab infot paremini töödelda. Näivliikumine: kino on üles ehitatud sellisele psühholoogia fenomenile, kõik kaadrid on tegelikult liikumatud.
Taju paindlikus: taju ei salli monotoonset muutumatust, öelge viis minutit järjest “taju” see muutub “ juta ” ja siis jälle “taju”. ÜMBER PÖÖRATUD MAAILM: Stratton Ta pani pähe prillid , mis pöörasid kõik ruumis ümber, kadus orienteerumine .. ei saanud midagi võtta, uksest väljuda: kogu maailm oli võõras.Kaheksa päeva pärast paneb psühholoogia ise kõik kohale ja kõik on endine. Prille ära võttes on jälle kõik tagurpidi . Kulub taas kaheksa päeva, et kõik taastuks reaalseks. See taju on omane ainult inimesele, loomad surevad ära. Empaatia .
Hooldusõdedele:
Meie kohus on arendada nägemist sügavuti neil, kes tegelevad inimestega. Läbinägemisega vaadata teist tema silmadega . Nägemistaju.
Kõige tähtsam ravivõte on ära kuulata – süda soe ja lahke , aga pea selge.

Aistingud

Igal inimesel arenevad välja erinevad aistingud. Arenevad lapseeast, on pärit keskkonnast ja sõltuvad kultuurist. Aistingud on inimesele ääretult tähtsad,tähtis on aistingute areng: beebi tunneb ära ema piima lõhna ja hääle järgi. Kui laps ei saa puudutusi siis aistingud ei arene!
Keha aistingud: * tundmine , puudutus
Soe ja külm
Valu aisting – Ema puudutus parandab
Aisting kasvab koos inimesega ja on seotud tunnetega. Liikumis ja tasakaalu aisting. Teadmised üksi ei tee targaks – teadmised üksi ei anna teadmisi. Keemilised aistingud. Maitse ja lõhn, need on seotud kõige rohkem lapsepõlvega. Kuulmis ja nägemisaisting. Distanseerunud… kõrvad võivad keelduda kuulmast asju, mida ei soovi kuulda, näiteks kriitika või õnnetusjuhtum. Missugused uskumused ja hoiakud suunavad või piiravad minu taju ja tähelepanu? Missugused uskumused on mul enda kohta?

Mälu

Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Arvatakse, et kõik erutused jätavad jälje ajukoorde, osa neist püsivad lühikest aega, osad jäävad elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Värske närvi erutus ei fikseeru kohe, kulub selleks 15 sek. Kuni 30 minutit, kui aga ajutegevust häirida siis ei fikseerugu ja seda ei saa talletada enam, sest fikseerumise ajal olli emotsionaalsus – närvisolek.

Meelde jätmine

Sõltub paljudest teguritest. Vajadust kujundavad motivatsioonid ja eesmärgid – numismaatik joonistas senti täpselt, teised mitte. Tahtmatu ja tahteline – mida on võimalik õppida. Ootustest ja hoiakutest. Aktivatsiooni tasemest – olen väsinud,kas mul on üldse huvi – väike ärritusaste. Ärevus aste – liiga rahulik,ei jäta meelde; ülierutatud, ei suuda meelde jätta. Materjali hulgast – suur võõrast on raske meelde jätta, selge arusaadav salvestub.Peab aru saama, kui ei ole mõtet ei jää meelde. Materjali paigutusest : 7+ - 2 on maagiline arv, mis näitab info ühikute hulka, mida inimene on võimeline vahetus mälus säilitama. Mälu võimekuse tipp on 25 – 30 a. aastaselt st.suudab uusi asju hästi meelde jätta. Profesionaalne mälu võib paraneda ja säilitada oma taseme pikka aega.Kompenseerida saab mälu oskusliku organiseerimise ja kogemustega, mis mul on ja järeldusvõimega.

Säilitamine

Kui mälu ei kahjustu võib olla säilitamine väga kestev. Säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess. Unustamine on bioloogiliselt vajalik ja kuulub säilitamise juurde,kui me ei suuda unustada siis me lõhestume, kaob konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata .

Taastamine

Ära tundmine.Meenutamine – nõuab aktiivset tegevust. On seotud emotsionaalse kogemusega, seepärast kerge /suhteliselt. Töö sõrmedega – kõnekeskus – inteligentsus….

Mälu liigid

Nägemismälu – kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loeb, jäädvustub läbinägemisega. Kuulmismälu – kerge meenutada,mida keegi rääkis. Mozart kuulis kirikus Roomas 14 aastal üht teost,mille noote ei avaldatud.Ta läks koju ja kirjutas meloodia üles.
Liigutusmälu – säilib mida üles kirjutatud,joonistatud, ise teinud. Sega tüüpi mälu – episoodiline , semantiline, protseduuriline . Peale traumat võib üks neist mälu liikidest kustuda, siis on vajalik uuesti õppida. Meie kasutame mälu teiste inimestega suhtlemisel, mida on meie töös väga vaja.

Mõtlemine

Tava käsitluses tähendab mõtlemine uskumust,meenutamist kui ka arutlemist.See on laialt kasutusel psühholoogias. Kitsama käsitluse järgi tähendab mõtlemine probleemi lahendamist. Mõtlemine võib toimuda kahel viisil: Kujutluspiltide järgi– seostatakse assotsiatsioonidega. Abstraktsed sümbolid – seostatakse mõistega, näiteks: tool. Jean Piaget 1896 – 1980 Prantsuse - Sveitsi laste psühholoog. Algul õppis zoloogiat. Vaimustus mõtlemisest ja mõtlemise loogikast ja protsessidest. Erilist tähelepanu pööras laste mõtlemisele. Vaatles kuidas lapsed arutavad ja lahendavad probleeme. Leidis, et laste imelikud ja veidrad vastused mida nad annavad ei ole väärad vaid väljendavad nende mõtlemis protsesside eripära. Väikeste laste mõtlemine on erakordselt jäik. Tüüpiliselt näevad nad programmist või situatsioonist vaid osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Küpsuse arenedes kasvab nende võime näha perspektiivsemalt ning langetada otsuseid, mis põhinevad suuremal kompleksusel. Õpetlane loobus traditsioonilisest kujutlemisest näha lapses vaid passiivset olendit, keda voolib nende keskkond. Nähes neis pigem subjekte, kes pidevalt püüavad säilitada tasakaalu selle vahel, mis nende arvates peaks juhtuma ja selle vahel, mis tegelikult juhtub. Mille tagajärjeks on areng. Kuidas mõte arenab neli erinevat etappi ja need on seoses lapse vanusega.

Keel

.. saadab inimest kõigis inimese tegevustes. Inimene erineb teistest olenditest sellepoolest, et meile on antud ainukese liigina kasutada sümbolisatsioon ehk võime kasutada sümboleid, kasutades erinevaid mõisteid ja asju.
…on välja arenenud aasta tuhandete jooksul, mil inimene on olnud kontaktis teiste inimestega.
…on tekkinud sõnalise kokkuleppe alusel. Maailm on täis erinevaid keelepiirkondi, kus on kohandatud teatud sõnad teatud tähendustele.
Et kommunikatsioon õnnestuks siin ja praegu on meil vaja olla teadlik enda lausetest ning mõtetest, mida me soovime öelda.
Keele abil on meil võimalik aru saada ka oma enda mõtetest, meeleoludest ja tunnetest. Keelt on uuritud tänapäeval kolmest erinevast vaatenurgast: Bioloogiline – keel on seotud ajuga; Kognitiivne – tunnetuslik; keel on seotud inimese mõtlemis protsessiga eelkõige ja tihedalt seotud mälu ja tajuga; Sotsiaalne – keel on suhtlemisvahend, kus on kõik mõisted ja reeglid eelnevalt kokku lepitud. Sõnad, mida kasutame on seotud ajastu ja kultuuriga . Muutuvad inimkonna arengu läbi. Samuti muudab keeleareng maailma meie ümber.

Keelearengu faasid

Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates
Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine – heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga . Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine – silpide hääldamine, kasutab algul 70 häälikut, hiljem eristades, mis on tema emakeelele vajalikud ja mida ta kuuleb enda ümber. Esimese eluaasta lõpul ilmub küsiv intonatsioon. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse teise eluaasta esimesel poolel. Nende sõnade mõte ja tähendus on oluliselt teistsugune kui täiskasvanul. Esimesed sõnad püüavad edasi anda samapalju informatsiooni kui vanemate laste ja täiskasvanute laused, me ei saa lapsest aru ilma, et me teda samal ajal näeksime. Umbes pooleteist aastane laps hakkab kokku panema sõnu mõtestatult. Me saame kõnesst aru ilma,et teda näeksime. Võgotski - vene teadlane on uurinud laste kõnet ja mõtlemist.Eristades kolme staadiumit: Väline kõne – suunatud teistele 1-2 a. intonatsiooni rohke. Egotsentriline – laps räägib nagu endale 3-5 a. Individuaalne – sisemine kõne 5-7 a. ei oska veel efektiivselt kasutada kuigi sõnavara ja lause konstrueerimine seda võimaldavad. Hakates ise grammattiliselt kokku panema ja seda vahel üle doseerides: mina minek ..mina joosin piima ära….

Keele ja mõtlemise seos

Mõtlemist ei saa väljendada otse, tähtis on et seda vahendaks keel. Mõtteid ei saa mõista otse, see sõltub kõneleja keelekasutusest, kõneleja võimetest ja kõneleja tajust maailma. Keel on kõnelejale enne kõike sotsiaalne mõjutus vahend. Keele abil kõneleja saab kontakti teistega ja saab mõjutada nii nende mõtet kui käitumist. Sõnum sõltub kuulaja tajust. Kuulaja on sõnumi vastuvõtja ja samas ka sõnumi lõpp punkt. Kuulaja võtab sõnumi vastu ja annab sellele oma tõlgenduse. Ehitades selle mõtte endas üles. Kuulaja ei ole ainult passiivne vastuvõtja, ta on ka tõlk. Peaks samas andma aeg ajalt kinnitusi, et on teda õigesti mõistnud. Inimestel on parem teineteist mõista kui nad pärinevad ühest kultuurist. Ei räägita ju maailmast vaid oma kogemustest siin maailmas. Me ei tohi õpetada inimest vaid rääkida ainult oma kogemustest. Kõne uurijad on leidnud, et me kõne koosneb nii argikõnest kui ametikõnest. Argivestlust peetakse sotsiaal vestluse põhisündmuseks. Inimesed saavad üksteisega kokku – palgest palgesse – see on unikaalne koostöö. Vestlus on sotsiaalne toiming oma kindlate reeglitega.
Põhinormiks on et korraga räägib vaid üks inimene,kui seda rikutakse juhtub,et räägitakse teineteisest mööda,tõstetakse häält või tekkivad vestlusse tühjad pausid .
Vestluse analüüsi loojad peavad väga oluliseks ka vestluse järgnevuse süsteemi –
Et kõne oleks avatud on kindlad neli põhireeglit:

vestluses juhtub vähe midagi kogematta kuni väikeste detailideni välja, pausid, poosid, hingamised

kõne järjekord peab looma võimaliku pinna kuhu järgmine kõneleja asetub

kõik kõne korrad on omavahel seotud ja ühenduses iga kõneleja on
seotud järgnevaga ja eelnenuga

kõnes kõne toob esile inimese subjektiivse maailma.
Kõnelejad loovad hetkelise jagatud maailma,millest kõik osa võtavad Kuid uurijad on leidnud,et on vestlusi kus osapooled püüdlevad võtma võimu. Sellises taotluses võib eristada kahte liiki võimu taotlemist:

Sisuline võim on sellel,kes toob rohkem infot – sisulist vestlust vestlusesse

Valdavalt valitseb üldiselt see, kes toob rohkem kõnet – räägib palju.
Üksteise mõjutamine on vestluse kontroll ja teiste vestluse juhtimine.
Ideaalne oleks olukord kui vestlejatel on võrdõiguslikud õigused ja kohustused. Hea vestlus läheb iseenesest edasi. Hea vestlus ei sisalda ebaolulisi asju aga see mida keegi peab ebaoluliseks, sellest võib rääkida. Võimuvõte vastastikuses vestluses on kui inimene arvab, et ainult tema seisukoht on õige ning ironiseerib teiste kogemusi.” Naerab välja “. Kui kõik vaataksid ainult oma mätta otsast oleks üldise kompromissi leidmine ilmvõimatu. Empaatiline vestlus on võime panna oma asi momendiks riiulile ja astuda teise maailma, kui seda ei juhtu tekkib olukord, kus üks on alistaja ja teine alistatav. Alistataval kaob ära eeskuju enda poolt usutavasse ja ta on tehtud tasaseks – maha vaigistatud - tema arvamust ei ole, seda ei küsita ja ei peagi küsima, see ei huvita kedagi.

Konfliktsest kõnest

Tavaliselt me peame vestluse õnnestumist iseenesest mõistetavaks ja me ei mõtlegi seal sisalduvateprobleemide üle, mis tegelikult võivad neid suuresti mõjutada. Vestlus kus osapooled vaidlevad õige või vale üle, on viljatu ja ei vii tegelikult tõeliste probleemide lahendusteni. Konflikt on elu osa inimeste suhete maailmas. Energia kulub eriti tervishoius inimeste siseste, inimeste vaheliste ja rühmade vaheliste vastuolude tasakaalustamisele. Keel ja kõne peegeldavad inimese sisemust. Konfliktsne kõnelaad on kõnestiil, mida inimene kasutab konfliktis. Iseloomulik riidukiskumine, pingete kogunemine, tülid ilma eesmärgita on tegelikult lahendamata probleemi tagajärg. Selle kõne puhul on “haneks tõmbamine “ reeglina neile on raske vastu ütelda. Konflikti looja jääb oma väära maailma pildi vangiks. Inimeste vaheline kohtumine jääb tegelikult toimumata.