Majanduseksamiks vajalik (1)

1. Väikeettevõtete olulisus
Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.
Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda.
Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega
Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks.
Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed.
Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi.
Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.
Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes)
Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratud vabadus,pikad tööpäevad, risk kaotada investeeritud kapital.
2.

Ettevõtja - on füüsiline isik, kes pakub ome nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid .
3. Kasumivalem
Kasum=TULUD-KULUD
Ettevõtte piirkasum -püsikulud=kasum
4. Ettevõtja omadused ja oskused
1) Vaimne võimekus – loovus , intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendusmisvõime jne.
2) Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
3) Suhtlemisoskus – väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
4) Kompetentsus – oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
5) Enesekindlus ja otsustusvõime – valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
5. Olemasoleva ettevõtte ostmise eelised ja puudused
1) Ostmise eelised:

Kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid

Ettevõtte hea maine kandub edasi

Asukoha sobivus on tõestatud

Kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi

Tegevuse planeerimine on lihtsam

Klientuur on juba välja kujunenud

Olemas on vajalikud partnerid , hankijad , krediteerijad

Sisseseade ja kauba- või materjalivarudon olemas

Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga

Üks konkurent jääb vähemaks

Olemas on väljakoolitatud personal

Teiste ostjate puudumisel võib ettevõte müügihind olla madal
2) Ostmise puudused:

Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead

Kaubavalik, toodang, tegevuse korraltatu ei pruugi sobida uue omaniku arvates

Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid

Klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta

Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis

Töökorraldust on raske muuta

Ettevõte on müügis, sest pole end õigustanud

Asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad
6. Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid

Bilansiline väärtus – varadest lahutatakse kohustused

Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad , mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt vananenud kaup, amortiseerunud hoone)

Likvideerimisväärtus- hinnang ostja seisukohalt: „ Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?“

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: „Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?“

Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt : „Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?“
7. Uue ettevõtte loomise eelised ja puudused
Firma nimi ja toode on võõrad.Kui konkureerivaid firmasid on palju,siis on raske oma toodet esile tuua ja sellega inimestes usaldust tekitada,st et on kaupa raske turul teistest märgatavamaks teha.
Samas võib firma muutuda populaarseks,sest ta on uus ja kui on piisavalt reklaami,pakub see inimestele huvi.
8. Frantsiis – on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub nt nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Frantsiisileping määratleb osapoolte õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada.
9. Frantsiisi eelised ja puudused
1) Eelised frantsiisivõtja seisukohalt:

Nõuab vähem kogemusi

Madalam ebaõnnestumise protsent

Kontrollitud toode, tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis

Asukoha põhjendatuse analüüs

Tegevusalane väljaõpe

Pidev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses ja töötajate järelvalves

Odavamad sisseostuhinnad

Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism

Väiksem kapitalivajadus

Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmise
2) Puudused frantsiisivõtja seisukohalt:

Sõltuvus frantsiisiandjast

Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle

Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle

Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge

Sundostud frantsiisiandjalt
3) Eelised frantsiisiandja seisukohalt:

Lisatulu frantsiisilepingutasudest

Perioodilised tulud vastavalt lepingule

Laienemine lisainvesteeringuteta

Toote populaarsuse, tuntuse tõus

Kulude kokkuhoid tänu suuremahulistele ostudele

Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele

Turundus - sh reklaamikulud jäävad osaliselt farntsiisivõtja kanda

Säilib kontroll kvaliteedi üle

Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib tekitada kasumit
4) Puudused frantsiisiandja seisukohalt:

Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes

Keti nõrgemate lülide haavatavus

Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks

Idee vähekasutatav, kuni kontseptsiooni pole kontrollitud

Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse

Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga

Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filjaalidega
10. Algkapitali nõue, omanike vastutus, asutajate arv, osa, aktsia , eelised ja puudused:
FIE- vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
TÜ- täisühing – on äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
UÜ- äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
OÜ- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada 1 või mitu isikut.
AS- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsikapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiseltsi kohustuste eest. Aktsiselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsikapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
TÜ- tulundusühistu – (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on 3 või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.
11. Äriplaani alafinantseerimise probleem
Iga ettevõte vajab alustamisel varasid. Oluline on selgitada vajaminevate varade hulka ning maksumust.
Alafinantseerimine takistab ettevõtte edasist arengut.selleks,et teada vajatava finantseeringu mahtu, on vaja alustuseks määratleda, millist vara,seadmeid,vahendeid jms ettevõtte käivitamisel vajatakse. Sellele järgneb hinnangu andmine- mis on olemas ja kui palju maksavad puuduvad vahendid. Kõik see kokku on vajaminevate vahendite nimekiri. Siis on kergem koostada ettevõtte algbilansi aktivat ning selle põhjal omakorda koostada passivat. Nimekirja koostamisel ei tohi ära unustada,et raha vajatakse ka ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks esimestel kuudel. Reeglina hinnatakse rahavajadus 3-4 kuu katmiseks.
12. Käivituskulude eelarve vähendamise võimalused
Jätta ära reklaami tegemine.
13. Kaubandus- ja teenindusettevõtte planeering
Kauplus: Kaupluse planeeringu all mõeldakse müügi-ja mittemüügiosakondade, kõrvalsektsioonide, sisustuse , väljapanekuvahendite ja siseseade ruumilist korraldust sobivas kooskõlas üksteisega ja ehituse püsikonstruktsioonidega. Iga kaupluse planeering tuleb kujundada vastavalt silmaspeetavate kaupade ja ostjaskonna tüübile. Korralik väljapanek teeb kauba kergesti kättesaadavaks. Planeering peab lähtuma eelkõige ostja mugavusest. Seotud või kokkuuuluvad kaubad peaksid asetsema väljapanekus lähestikku. Kaubad peaksid olema paigutatud võimalikult lahtiselt. Tujukaubad paigutatakse sissepääsude lähedusse,erikaubad uksest kaugemale. Pärandapindala tuleb kasutada ökonoomselt. Samas suur osa müügipinnast kujutab endast ostjate liikumise pinda. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kui palju ostjaid võib kaupluses viibida tipptundide ajal ja kui hästi on neid sellel ajal võimalik teenindada. Kõige tavalisemad planeeringud on võreplaneering, mis kujutab endast täisnurkset kauplusplaneeringut, millel on üks peaharu ja sellega ristuvad kõrvalharud. Peaharu arvele langeb suurem osa liikumisest ning see on parim koht esmatarbe ja hooajakaupadeks. Erikaubad võib paigutada kõrvalsektsioonidesse. Vabaplaneeringul puudub kindel muster või korrastus. Sedalaadi planeering on paindlik,sest väljapanekulette saab eemaldada või ümber seada ilma põhiplaneeringut rikkumata.
Teenindusettevõtte planeering sõltub eelkõige sellest, kas tegu on kaubalist- või tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusasutusega. Kaubalist tüüpi teenindusettevõtte hulka kuuluvad motellid, ilusalongid, reisibürood. Seda tüüpi teenindusettevõtte jaoks on oluline kohanduda tarbija nõudmistele ja luua tema jaoks atraktiivne mulje. Tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusettevõttes on keemiline puhastus, trükikoda jne. Tootmisoperatsioonid on eraldatud kohast, kus klientide tellimusi vastu võetakse. Tähtis on,et vastuvõturuum sisendaks muljet professionaalsusest.
14.

Omakapital - vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud ( see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud – reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse).
15.

Võõrkapital – vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on ajutise kaasamisega.
16. Laenureegel võõr- ja omakapitali suhte kohta
Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1, st võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30
17. Lühi- ja pikaajaline finantseerimine

Lühiajaline – kapitali kasutatakse kuni üks aasta

Pikaajaline – kapitali kasutatakse kauem kui üks aasta.
18. Laenude liigid

Investeerimislaenud - võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja põsiva finantseerimisvajaduse katmiseks. Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem.

Hüpoteeklaen – laen , mille tagatiseks on kinnisvara.

Sündikaatlaen – mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski.
19.

Faktooring – on pangalaenu alternatiiv , mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted)

Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all-liike.
20.

Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist.

Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed ) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad)
21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia

Võlakiri – väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest.

Lihtaktsia – väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest.

Eelisaktsia – väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest.
22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine
ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR.
23. Jaemüügihinna arvutamine
JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%)
24. Krediteerimise viisid
Kauba eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks.Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga "kuni palgapäevani".
7p- 25%
10p- 33%
14p-50%
21p-75%
30p-100%
Järelmaks-kauplus ei kasuta krediteerimisel oma raha,vaid on sõlmiud vastava lepingu finantsasutusega.Sel juhul on kliendil võimalik soetada ese ning maksta selle eest hiljem.
25. Ülesannete lahendamine laekumise kohta
26. Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta
27. Riskide liigid
1.Tururisk-järsud turusituatsiooni muutused,stabiilse sise-ja välisturu puudumine,tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus.Eest iettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks,kuid majandusolkukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.
2. Juhtimisrisk -tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel.Ettevõtjad ei peak eriti tähtsaks,kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.
3.Krediidi- ja finantsrisk-risk,et ei saa hakkama laenu või laenuintresside tagasimaksmisega.Teiseltpoolt on oht,et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega
4.Kursi-ja inflaktsiooniriskid.
5.Kinnisvararisk-hoonete ja seadmete amortiseerumine,väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast,rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus .
6.Personalirisk-suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest,vajalike oskustega töötajate puudumine,konfliktid töösuhetes(streigid jne)
7. Kuritegevus -ebaausad töötajad,vargused,sulidest lepingupartnerid,sissemurdmised,väljapressimised,ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel.
8.Muud vara kaotusega seotud riskid - tulekahjud .
9.Poliitiline risk-võimalikud muutused seadusandluses,eeskätt maksunduses.Poliitiline ebastabiilsus riigis,valitsuse vahendused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine.Suhted naaberriikidega,majanduslikud lepingud teiste riikidega.
10.Force majeure-mitmesugused erakordsed juhtumid,loodusõnnetused, tulvavesi ,tormid.
11.Tööõnnetused.
12.Ühiskondliku vastutusega seotud riskid-oht,et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.