1.
Väikeettevõtete olulisusKasumilootus-soov
parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.
Tulevase
rikkuse ootus- sageli jääb
materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille
poole püüelda.
Rahuldustpakkuv
töö,vahel
ka identifitseerumine oma ettevõttega
Ettevõtja
on iseenda peremees-see on üks
olulisemaid ettevõtte
rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord
valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks.
Otsene
suhtelmine töötajate
ja klientidega. Väikeettevõttes
on suhted isiklikumad, lähedasemad.
Seda
hindavad paljud inimesed.
Tsentraalne
otsustamine-ettevõtja
omab ülevaadet
kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära
erinevaid võimalusi.
Ettevõtja
staatus ühiskonnas
on sageli kõrgem
palgatöötaja
omast.
Muidugi
esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem
vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes)
Müügiprobleemid,kulud,
kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratud vabadus,pikad
tööpäevad,
risk kaotada investeeritud kapital.
2.
Ettevõtja - on füüsiline isik, kes pakub ome nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid .
3.
Kasumivalem
Kasum=TULUD-KULUD
Ettevõtte piirkasum -püsikulud=kasum
4.
Ettevõtja omadused ja oskused
1)
Vaimne
võimekus
– loovus , intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise
oskus, keskendusmisvõime jne.
2)
Teotahe
– valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus,
initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede
genereerimisele tuleb need ellu viia.
3)
Suhtlemisoskus
– väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate ,
pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
4)
Kompetentsus
– oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
5)
Enesekindlus ja otsustusvõime
– valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
5.
Olemasoleva ettevõtte ostmise eelised ja puudused
1)
Ostmise
eelised:
Kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid
Ettevõtte hea maine kandub edasi
Asukoha sobivus on tõestatud
Kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi
Tegevuse planeerimine on lihtsam
Klientuur on juba välja kujunenud
Olemas on vajalikud partnerid , hankijad , krediteerijad
Sisseseade ja kauba- või materjalivarudon olemas
Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga
Üks konkurent jääb vähemaks
Olemas on väljakoolitatud personal
Teiste ostjate puudumisel võib ettevõte müügihind olla madal
2)
Ostmise
puudused:
Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead
Kaubavalik, toodang, tegevuse korraltatu ei pruugi sobida uue omaniku arvates
Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid
Klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta
Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis
Töökorraldust on raske muuta
Ettevõte on müügis, sest pole end õigustanud
Asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad
6. Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid
Bilansiline väärtus – varadest lahutatakse kohustused
Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad , mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt vananenud kaup, amortiseerunud hoone)
Likvideerimisväärtus- hinnang ostja seisukohalt: „ Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?“
Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: „Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?“
Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt : „Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?“
7.
Uue ettevõtte loomise eelised ja puudused
Firma
nimi ja toode on võõrad.Kui konkureerivaid firmasid on palju,siis
on raske oma toodet esile tuua ja sellega inimestes usaldust
tekitada,st et on kaupa raske turul teistest märgatavamaks teha.
Samas
võib firma muutuda populaarseks,sest ta on uus ja kui on piisavalt
reklaami,pakub see inimestele huvi.
8. Frantsiis
– on
pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See
lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja
kogemust. Sinna kuulub nt nimi, kaubamärk ja muu sümboolika,
tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt
tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi
ulatus olla erinev. Frantsiisileping määratleb osapoolte õigused
ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda
pikendada.
9.
Frantsiisi eelised ja puudused
1)
Eelised frantsiisivõtja seisukohalt:
Nõuab vähem kogemusi
Madalam ebaõnnestumise protsent
Kontrollitud toode, tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis
Asukoha põhjendatuse analüüs
Tegevusalane väljaõpe
Pidev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses ja töötajate järelvalves
Odavamad sisseostuhinnad
Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Väiksem kapitalivajadus
Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmise
2)
Puudused frantsiisivõtja seisukohalt:
Sõltuvus frantsiisiandjast
Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle
Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
Sundostud frantsiisiandjalt
3)
Eelised frantsiisiandja seisukohalt:
Lisatulu frantsiisilepingutasudest
Perioodilised tulud vastavalt lepingule
Laienemine lisainvesteeringuteta
Toote populaarsuse, tuntuse tõus
Kulude kokkuhoid tänu suuremahulistele ostudele
Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
Turundus - sh reklaamikulud jäävad osaliselt farntsiisivõtja kanda
Säilib kontroll kvaliteedi üle
Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib tekitada kasumit
4)
Puudused frantsiisiandja seisukohalt:
Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
Keti nõrgemate lülide haavatavus
Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks
Idee vähekasutatav, kuni kontseptsiooni pole kontrollitud
Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filjaalidega
10.
Algkapitali nõue, omanike vastutus, asutajate arv, osa, aktsia ,
eelised ja puudused:
FIE-
vastutab
oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja
kantakse äriregistrisse tema avaldusel. Äriregistrisse kantakse FIE
mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
TÜ-
täisühing
– on äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise
ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu
oma varaga.
UÜ-
äriühing,
milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja
vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
OÜ-
äriühing,
millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult
osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste
täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt
40 000 krooni. Osaühingu võib asutada 1 või mitu isikut.
AS-
äriühing,
millel on aktsiateks jaotatud aktsikapital. Aktsionär ei vastuta
isiklikult aktsiseltsi kohustuste eest. Aktsiselts vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsikapital peab olema
vähemalt 400 000 krooni.
TÜ-
tulundusühistu
– (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on 3 või enama liikmega
ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende
majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja
tulu saamine.
11.
Äriplaani alafinantseerimise probleem
Iga
ettevõte vajab alustamisel varasid. Oluline on selgitada
vajaminevate varade hulka ning maksumust.
Alafinantseerimine
takistab ettevõtte edasist arengut.selleks,et teada vajatava
finantseeringu mahtu, on vaja alustuseks määratleda, millist
vara,seadmeid,vahendeid jms ettevõtte käivitamisel vajatakse.
Sellele järgneb hinnangu andmine- mis on olemas ja kui palju
maksavad puuduvad vahendid. Kõik see kokku on vajaminevate vahendite
nimekiri. Siis on kergem koostada ettevõtte algbilansi aktivat ning
selle põhjal omakorda koostada passivat. Nimekirja koostamisel ei
tohi ära unustada,et raha vajatakse ka ettevõtte tegevuse käigus
hoidmiseks esimestel kuudel. Reeglina hinnatakse rahavajadus 3-4 kuu
katmiseks.
12.
Käivituskulude eelarve vähendamise võimalused
Jätta
ära reklaami tegemine.
13.
Kaubandus- ja teenindusettevõtte planeering
Kauplus:
Kaupluse planeeringu all mõeldakse müügi-ja mittemüügiosakondade,
kõrvalsektsioonide, sisustuse , väljapanekuvahendite ja siseseade
ruumilist korraldust sobivas kooskõlas üksteisega ja ehituse
püsikonstruktsioonidega. Iga kaupluse planeering tuleb kujundada
vastavalt silmaspeetavate kaupade ja ostjaskonna tüübile. Korralik
väljapanek teeb kauba kergesti kättesaadavaks. Planeering peab
lähtuma eelkõige ostja mugavusest. Seotud või kokkuuuluvad kaubad peaksid asetsema väljapanekus lähestikku. Kaubad peaksid olema
paigutatud võimalikult lahtiselt. Tujukaubad paigutatakse
sissepääsude lähedusse,erikaubad uksest kaugemale. Pärandapindala
tuleb kasutada ökonoomselt. Samas suur osa müügipinnast kujutab
endast ostjate liikumise pinda. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kui
palju ostjaid võib kaupluses viibida tipptundide ajal ja kui hästi
on neid sellel ajal võimalik teenindada. Kõige tavalisemad
planeeringud on võreplaneering, mis kujutab endast täisnurkset
kauplusplaneeringut, millel on üks peaharu ja sellega ristuvad
kõrvalharud. Peaharu arvele langeb suurem osa liikumisest ning see
on parim koht esmatarbe ja hooajakaupadeks. Erikaubad võib paigutada
kõrvalsektsioonidesse. Vabaplaneeringul puudub kindel muster või
korrastus. Sedalaadi planeering on paindlik,sest väljapanekulette
saab eemaldada või ümber seada ilma põhiplaneeringut rikkumata.
Teenindusettevõtte
planeering
sõltub eelkõige sellest, kas tegu on kaubalist- või
tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusasutusega. Kaubalist tüüpi
teenindusettevõtte hulka kuuluvad motellid, ilusalongid,
reisibürood. Seda tüüpi teenindusettevõtte jaoks on oluline
kohanduda tarbija nõudmistele ja luua tema jaoks atraktiivne mulje.
Tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusettevõttes on keemiline
puhastus, trükikoda jne. Tootmisoperatsioonid on eraldatud kohast,
kus klientide tellimusi vastu võetakse. Tähtis on,et vastuvõturuum
sisendaks muljet professionaalsusest.
14.
Omakapital - vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud ( see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud – reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse).
15.
Võõrkapital – vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on ajutise kaasamisega.
16.
Laenureegel võõr- ja omakapitali suhte kohta
Klassikaline
laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1, st
võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui
kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30
17.
Lühi- ja pikaajaline finantseerimine
Lühiajaline – kapitali kasutatakse kuni üks aasta
Pikaajaline – kapitali kasutatakse kauem kui üks aasta.
18.
Laenude liigid
Investeerimislaenud - võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja põsiva finantseerimisvajaduse katmiseks. Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem.
Hüpoteeklaen – laen , mille tagatiseks on kinnisvara.
Sündikaatlaen – mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski.
19.
Faktooring – on pangalaenu alternatiiv , mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted)
Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all-liike.
20.
Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist.
Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed ) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad)
21.
Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia
Võlakiri – väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest.
Lihtaktsia – väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest.
Eelisaktsia – väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest.
22.
Laenumortisatsioonigraafiku koostamine
ANNUITEET=
LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR.
23.
Jaemüügihinna arvutamine
JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%)
24.
Krediteerimise viisid
Kauba
eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt
hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised
vahendid krediidi pakkumiseks.Sama meetodi alla võib lugeda
maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga "kuni
palgapäevani".
7p-
25%
10p-
33%
14p-50%
21p-75%
30p-100%
Järelmaks-kauplus
ei kasuta krediteerimisel oma raha,vaid on sõlmiud vastava lepingu
finantsasutusega.Sel juhul on kliendil võimalik soetada ese ning
maksta selle eest hiljem.
25.
Ülesannete lahendamine laekumise kohta
26.
Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta
27.
Riskide liigid
1.Tururisk-järsud
turusituatsiooni muutused,stabiilse sise-ja välisturu
puudumine,tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus.Eest
iettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks,kuid majandusolkukorra
stabiliseerumisel peaks ta langema.
2. Juhtimisrisk -tulude
vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel.Ettevõtjad ei peak
eriti tähtsaks,kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste
ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.
3.Krediidi-
ja finantsrisk-risk,et ei saa hakkama laenu või laenuintresside
tagasimaksmisega.Teiseltpoolt on oht,et firma kliendid ei tasu
krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega
4.Kursi-ja
inflaktsiooniriskid.
5.Kinnisvararisk-hoonete
ja seadmete amortiseerumine,väärtuse langus ebasoodsa asukoha
pärast,rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus .
6.Personalirisk-suur
sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest,vajalike oskustega töötajate
puudumine,konfliktid töösuhetes(streigid jne)
7. Kuritegevus -ebaausad
töötajad,vargused,sulidest
lepingupartnerid,sissemurdmised,väljapressimised,ettevõtte hoonete
või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel.
8.Muud
vara kaotusega seotud riskid - tulekahjud .
9.Poliitiline
risk-võimalikud muutused seadusandluses,eeskätt
maksunduses.Poliitiline ebastabiilsus riigis,valitsuse vahendused ja
sellest tulenev majanduspoliitika muutumine.Suhted
naaberriikidega,majanduslikud lepingud teiste riikidega.
10.Force
majeure-mitmesugused erakordsed
juhtumid,loodusõnnetused, tulvavesi ,tormid.
11.Tööõnnetused.
12.Ühiskondliku
vastutusega seotud riskid-oht,et ettevõtte tegevuse või tema
toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
Kõik kommentaarid