Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
Keelekasutusest Keel, sealhulgas kirjalik keel, on paljukihiline ja paljude ülesannetega nähtus, mistõttu kõigepealt tuleb hoiatada, et praegu ei ole kõne all (post)modernne kunstilooming, mitteametlik erakirjavahetus, kus igaüks võib olla nii algupärane, kui kaaslased taluda suudavad, ega muud valdkonnad, kus ei valitse või oleks koguni kohatu nõue standardse kirjakeele kasutamise järele. Siinsete mõtiskluste aineks on avalik kirjalik keelekasutus, mis hõlmab õppe- ja teadus- ja igasuguses muus töös, meedias ning muudes avalikes-ametlikes valdkondades ringlevaid tekste, sealhulgas aktiivõppekeskuse projektide käigus loodavaid. Tekst kirjutatakse millegi seletamiseks, tutvustamiseks, kellegi mõjutamiseks, enese vastu huvi äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loog...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija: Kuulub strateegia väljatöötajate hulka Teab firma plaane On etteulatuv nägemus järgneva 3 kuni 5 aasta koht...
* Iseloomujooni saab jagada kolmeks: -) Suhtumine iseendasse -) Suhtumine teistesse -) Suhtumine töösse (mõtestatud sihipärasesse tegevusse) * Iseloomu kujunemist mõjutab: -) Ühiskond tema ümber -) Perekonna kasvatus * Võimed nendest oleneb meie tegevuse edukus. Nad saavad avalduda ja kujuneda ainult tegevuse kaudu. -) Võimeid hinnatakse resultaadi ja energia kulu/pingutuse määra põhjal. -) Võimeid grupeeritakse: üksikuteks, erilisteks, üldisteks * Intelligentsus võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet, leida põhjuseid ja seoseid. -) Wilhelm Setrn võttis selle mõiste kasutusele, et algselt määrata laste intelligentsus taset, et aru saada, mida peaksid mingis teatud vanuses olevad lapsed oskama. *) Valem IQ arvutamisel vaimne vanus jagatud kronoloogiline vanus korda sada. -) Intelligentsus jagatakse kaheks:
mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud
„coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Eduka juhi strateegia on kasutada coachingut nii enda, kui meeskonna arendamiseks. Coaching aitab panna täpse fookuse, luua motivatsiooni ja ning leida parimaid viise juhtimisalaste probleemide lahendamisel. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest.
arenemisvõimeline. 4.2. Isiksuseomaduste mõõtmine Mõõdetakse peamiselt a) isksuse vaimseid võimeid ehk intelligentsi b) isksuse karakteri ehk iseloomu seadumusi. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises jne. Vaimsed võimed kujunevad pärilike tegurite (u 50%) ja keskkonnategurite (kasvatus, haridus, aerngukeskkond jne) keerulises koosmõjus. Voolav intelligentsus mõtlemise dünaamika, nt mõtlemiskiirus, ümberlülitumiskergus, töömälus opereerimise ulatus (nendest kõigist sõltub probleemide lahendamise võime ja kiirus); areneb kuni 25.- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot
Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele. Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu.
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul
Vahekord: Eelmäng Suguakt Järelmäng N 5 3 7 M 1 3 0 Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind, tuharad, kael, jalg, käsi Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp, kliitor, mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti 29.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testis. Eestilised probleemid testmisel Intelligentne inimene on taibukas, tark, haritud. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Teooriad: Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus- on kaks teineteisest erinevat intelligentsust, fluiidne peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist
Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged. Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust.
Bandura sotsiaalse õppimise teooria - Vaatlev õppimine suurem osa oskustest omandatakse teisi jälgides - Kaudne kinnitus mudeli käitumise pos ja neg tagajärjed kinnitavad ja mõjutavad vaatleja käitumist Käitumisgeneetilised uuringud geenide ja keskkonna roll inimkäitumise ja omaduste kujunemisel Geenid saab jagada: a) Universaalsed geenid kõigil ühesugused, organite tööd reguleerivad b) Varieeruvad geenid pikkus, kaal, intelligentsus uurib käitumisgeneetika Käitumisgeneetilised meetodid võrrelda inimesi kes erinevad sugulusastme või keskkonna sarnasuse poolest 1) Ühe ja kahe munaraku kaksikute võrdlemine - kas mõjutab intelligentsust 2) Lahus kasvanud kaksikute võrdlemine 3) Adopteeritud laste võrdlemine bioloogiliste ja kasuvanematega kui sarnanevad kasuvanematega mõjutab rohkem keskkond kui geenid Intelligentsus on suurel määral kaasa sündinud
rühmaõppe küsimuste esitamisest, hinnangu andmist ning konstruktiivset kriitikat, mis viib teadmisi ümberkujundamiseni · ARVUTIPÕHINE ÕPE (CAL) - viimasel ajal arenev arvutipõhine õpe annab õpetajatele võimaluse suunata arvutite hariduslik potensiaal lapse vajaduse rahuldamiseks. Arvuti saab esitada lapsele terveid informatsiooni-ülesannete seerijaid. 16. Intelligentsus ja tase Intelligentsus testi areng · ESIMESED TESTID Galton üritas esimesena rea testide abil mõõta intelligentsust. Kahekümnenda sajandi alguses avaldasid kaks prantsuse psüholoogi Binet ja Simon oma testid, väites, et nende abil on võimalik tutvustada lapsi, kes ei suuda arendada tavalist kooli süsteemi. · TEISED INTELLIGENTSUSESKAALAD Stanfordi-Binet' teast on
athletic, or work productivity), greater satisfaction in interpersonal relationships, better coping, less vulnerability to depression, and better physical health. · Lootus ja positiivne tulevikupilt - hope and positive futures - a learned style of goal-directed thinking in which the person utilizes both pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and agency thinking (the requisite motivations to use those routes. Emotsionaalne intelligentsus · Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. · Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" · Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised...
maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi. 6. Kuidas mõjub vananemine intellektile? Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid sündmusi ja fakte. Kristalliseerunud intelligentsus ehk varasemate teadmiste-oskuste kasutamine eriti ei muutu 7. Vananemisega kaasnevad psühholoogilised muutused. Psühholoogilisteks teguriteks on patsiendi meeleolu, tunded, maailmavaade, suhtumine, iseloomuomadused, kognitiivne funktsioneerimine, enesehinnang. 8. Mis on edukas vananemine? Edukas vananemine tähendab seda, et eakas saab jätkata talle olulisi tegevusi,hoolimata energia
tulevikuennustused *tagasiside EESTVEDAMINE (otsene juhtimine) Eestvedamine on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Lähenemised eestvedamise uurimisele: KOOLKOND LÄHENEMINE Isiksuseomaduste teooria Juhiks sünnitakse, neli eduka liidri omadust: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et ...
Informatsioon eri maade, rahvuste, kultuuride jne kohta. Kui vaadata tänapäeva maailma kiiret elutempot, kus võitjaks jääb inimene, kellel rohkem teadmisi ning kes reageerib probleemidele kiiresti, sellest lähtuvalt tähendba kiire õppimine lapse jaoks paremat valmisolekut tuleviku suhtes. . Arvutid ja internet on loonud uue maailma milles edu ei sõltu enam info omamisest, vaid selle analüüsimise ja sünteesimise võimest. Piltlikult on teadmised vähemväärtuslikud kui intelligentsus ehk vaimne võimekus. Kui mõtlen enda lapsepõlvele, siis see, et isa ja ema ei sundinud mind midagi tegema (trennid, huvikoolid jne), vaid andsid valikute tegemisel nõu, kui ma ise huvi tundsin (millest oli palju kasu), aitaski mind kõige rohkem. Sest eilsed ja üleeilsed teooriad on täna vanad, vahel ka ümber lükatud, ning tänastega juhtub see lähitulevikus samuti. Tunnetus ja taju, kuidas ja mida teha, on uuringute tulemustele toetumisest palju tähtsamad
mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D
pettumine 42) Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud, näited 1) Näärmeelundkond pisarad, adrenaliinieritus 2) Hingamiselundkond nuuskamine, nuusutamine, kiirenev/aeglustuv hingamine 3) Südame ja veresoonkonna töö südame töö kiirenemine/aeglustumine, tõusev/alanev vererõhk, kahvatus/punastamine 4) Seedeelundkond raskustunne, kõht kinni/lahti, suu kuivamine 43) Mõisted: indiviid, isiksus, individuaalsus, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, ebanormaalne käitumine 1) Inimene kõrgelt arenenud aju, püstikõnnak, kuulub imetajate rassi 2) Indiviid üks eraldi võetud inimene 3) Individuaalsus inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teisest erineb 4) Intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime 5) Isiksus iga inimene, kel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll
Lähtudes kraniomeetria algtõest, et kõrgemaid vaimseid funktsioone täidab aju eespoolne osa ja meelelis-motoorsed võimed asuvad aju tagumises pooles, jõudis Bean oma arutlustes järeldusele, et rasse võib järjestada mõhnkeha vastavate osade suhtelise suuruse järgi. Arst mõõtis nii mõhnkeha eesmist osa kui ka tagumist ja saavutas tulemuse, et mustanahaliste ja valgete ajud on väga erinevad. Valgetel on suhteliselt suur mõhnkehapõlv, seega rohkem ajusid eespool osas, kus asub intelligentsus. Mustadel on aga mõhnkehapõlv väiksem, järelikult iseloomustab mustasid tõepoolest puudulik intelligentsus. (Gould, 2001). 9 Jällegi aga leiab Gould, et Bean on teinud viga oma mõõtmistes. Ta võtab aluseks Franklin P. Malli uuesti tehtud mõõtmed, kes mõõtis niimoodi, et ei teadnud, kas aju kuulus mustanahalisele või valgele inimesele. Tema leidis, et mõhnkehapõlve ja mõhnkehapaksendi
and aspirations, often unwritten that go beyond the conventional statements of corporate objectives; the fundamental ideas around which a business is built; the things that influence a group to work together for a common aim. 13.Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused? K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: o Intelligentsus o Sotsiaalne küpsus o Sisemine motivatsioon o Hoiak inimsuhetele Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: o Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; o Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; o Meeskonna- ja koostöö oskused; o Suhtlemise, sh kuulamisoskused;
Igaüks teab oma võimeid, kuid palju huvipakkuvam sellest näib olevat enda võrdlus teistega. Ikka pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast. ( http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html ) ja (http://www.indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige
Tekkis huvi intelligentsustestide vastu ˇ Alfred Binet (1857-1911) Ei omandanud psühholoogiaharidust – koolitas end ise. Tahtis mõõta kognitiivseid võimeid otse, mitte sensoorse teravuse kaudu nagu tema eelkäijad. Vanuse arvessevõtt intelligentsuse hindamisel. Intellektuaalse mahajäämuse hindamine – tehti kindlaks, mis on vanusele vastav normaalne testidega toimetuleku määr – vastavus normidele. Intelligentsus pole üks võime, vaid võimete kogum. Testi halb tulemus ei tähenda alati vaimset mahajäämust – ehk polnud laps motiveeritud, võib-olla oli testi täita kultuuriline kontekst vale. IQ – Intelligence quotient. 1911 William Stern tuli välja IQ ja mentaalse vanuse mõistetega. 1916 pakkus Lewis Terman, et varasem IQ valem tuleks korrutada sajaga. Seega IQ=vaimne vanus/kronoloogiline vanus x 100
suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad, püsivad tunnetusskeemid ja valdavad taju- ja mõttemustrid, mille abil inimene maailma tõlgendab Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline 4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID: vaimsed võimed ehk intelligentsus - väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses (pärilike tegurite intelligentsuses 50-70%) minimaalselt vajalike kasvatus- ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks fluiidne intelligentsus – väljendub mõtlemise dünaamikas (kiirus, ümberlülitamine, veakindlus); areneb kuni 25.-30.eluaastani
Õpetajal on õppima õpetamisele võimalik läheneda 2 viisil. Õpetaja õpetab täpselt, kuidas teatud aines, teatud teemade ja ülesannete puhul tuleks tegutseda ning laseb seejärel õpilastel praktikas proovida. Õpetaja julgustab õppijat ise eesmärke seadma, omandama õpioskusi ja -strateegiaid, kasutama omandatud uute oskuste ning uue tegelikkuse loomiseks. VAIMNE VÕIMEKUS Intelligentsus Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus. Wechsler: intelligentsus on isiku koondatud või globaalne võime käituda sihipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997)
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
ja mänguasjade valiku põhimõtted. Püütakse leida vastust küsimusele, kas laste mäng vajab täiskasvanupoolset tähelepanu ja kui, siis mil määral. ,,Laps läheb laseaeda" - Raamatus on peatükid, kus proovitakse leida lahendusi küsimustele ja probleemidele- miks ka kõige parem kodu ei asenda lapsele lasteaeda, kodu kui lapse kasvukeskkond, lapse tunnustamine ning karistamine, sõltuvussuhe, empaatia ja emotsionaalne intelligentsus, kakskeelne laps, eelkool ja kooliküpsus. ,,Esi- ja algõpetuse didaktika" - Ülddidaktiline teos, mille raamistik tugineb vanusdidaktilisele vaatele. Teoses esitatakse ja analüüsitakse esi- ja algõpetuse ajaloolisi ja ühiskondlikke lähtekohti ja püütakse selgitada ainevaldkonna mõisteid. Vaetakse ka ühtse kasvuteooria poolt pakutavaid võimalusi väikelaste kasvatajatele ja teoorias peituvaid probleeme. ,,Õppekavad ja lasteaed"
· Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu · Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidri omadused Isiksus Vilumused kohanemisvõime tarkus, intelligentsus sotsiaalne tundlikkus probleemide nägemise oskus kõrged saavutusvajadused oskus näha uusi lahendusi enesekehtestamine taktitunne, diplomaatilisus koostöövalmidus väljendusoskus domineerimine teadmised grupi ülesannetest enesekindlus organiseerimine energilisus administreerimisoskus stressitaluvus käitumiskombed soov võtta vastutust Liider vs juhataja (M.F.R. Kets de Vries, 2001)
Liberalism. Võimude Locke (inglane) lahususe põhimõtte välja tooja. vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et vaba inimene käitumine lähtub Hegel "loogika mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia Schopenhauer irratsionalistik tunnetamine. intelligentsus (vaimurikkus) (sakslane) aitab vältida igavust ning mõttetuid tegusid. Positivism: Comte "Positiivse filosoofia kursus" Prantslaneteaduslik tunnetamine. Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust,
Oluline on see, et laps tunneb laulmisest, tantsimisest ja pillimängust rõõmu ning õpib läbi muusika ka kõike muud eluks vajalikku. Mulle väga meeldib see, et kõikidest lastest ei peagi saama muusikut. Polegi vaja, et saaks. Ja mitte kõik lapsed ei pea kasvama tõeliselt musikaalseteks. Tähtis on meeles pidada õpetajal, et muusika ei õpeta mitte ainult muusikat, vaid kõike muud tähtsat (emotsionaalne intelligentsus, julgus, enesekindlus, sotsiaalsed oskused, keel ja kõne). Muusika on ideaalne viis muuta ükskõik missugune tegevus lapse jaoks stimuleerivamaks ja huvitavamaks. 10. Meie kõige tähtsam ülesanne on anda lapsele positiivne enesehinnang- mina oskan, mina saan, mina suudan. Oluline on tunnustamine. Igasugune kriitika tapab loovuse. Kõik meie lasteaia lapsed on tublid ja andekad! Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida
Pilet... 1) Probleemid äriplaani koostamisel - Äriplaan koostatud vaid koostamise enda pärast Äriplaan on koostatud vaid finantseerimise tagamiseks ja hoolitakse vähe, kuidas äriplaani rakendada. Üksikasjaliste tegevusjuhiste asemel konkreetsetes küsimustes piirdutakse üldsõnalisusega. On vaja elluviimist, igale konkreetsele täitjale konkreetsed sihid ja nende saavutamise viisid. 2) Probleemid väikeettevõtluses - Kogenematus juhtimisel Kui ärijuht enamasti omab ka mingit oskust vastaval konkreetsel alal, siis nende oskuste omamine vastupidi ei anna vähematki garantiid eduks ärijuhi osas. Ilma korraliku ettevalmistuseta juhtimise alal on vähe lootust omandada vajalikke oskusi ja võtteid. 3) Aktsiaseltsi juhtimine. Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused suhtlemisoskus On selliseid isikuomadused nagu emotsionaalne stabiilsus, vilumus inimestevahelistes suhetes, seltskondlikkus, teistega ...
Äri versus äritsemine. Ettevõtlikkus on isikuomadus, mis väljendab inimese võimet ja sisemist tahet tegutseda. Edukal ettevõtjal on sageli järgmised isikuomadused: vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsi- ja üldistusvõime teotahe soov midagi ära teha, mitte alla anda vastutusvõime teadlikkus ja võimekus vastutada, olles iseenda peremees ja vaba oma tegudes suhtlemisoskus hea suhtlemisoskus partnerite, klientide ja töötajatega enesekindlus koos otsustusvõimega usk endasse, optimism, julgus otsustada eesmärkide seadmise oskus jõuline ja sihikindel tegutsemine eesmärkide saavutamise nimel
(Cialdini 2005: 158) Peaksime tähele panema ja aru saama, et me ei tohiks oma otsustes ja käitumistes võtma sarnaseid seisukohti, üksnes teiste käitumise põhjal. MEELDIVUS Inimesed eelistavad pigem neile vastu tulla, keda nad tunnevad või kes tundub neile meeldivana. On oletatud, et füüsiline atraktiivsus või füüsiline ilu, hea välimus annab palju eeliseid sotsiaalsetes suhetes. Paratamatult omistatakse neile inimestele positiivseid iseloomuomadusi: andekus, lahkus, intelligentsus. Ja seetõttu on atraktiivsematel inimestel lihtsam teisi veenda veenda või mõjutada. Teiseks on sarnasus- me tahame sarnaneda nende inimestega, kes meiega sarnanevad, kellel on meiega lähedased mõtteviisid ja maailmanägemus. Väga suurt rolli mängib ka söök. Viimastel aegadel on saanud tavaks koolitustel või bankettidel pakkuda süüa ja juua. See on kaval nipp, kuna söök, tekitab meis nii heaolu- kui ka poolehoiutunnet. Tekib vastastikkuse reegel. Näide Tupperware pidudest.
Happy Planet Index Pilt, mis räägib, kui õnnelikud on inimesed ja maakera. Subjektiivne õnnetunne (kuivõrd õnnelik oled) Kuivõrd inimeste õnn tähendab looduressursside kasutamist Rikkus Kõige parem elu on siis, kui inimesed on rikkad ja õnnelikud ning see ei riku loodust. 52 2: Roheline on kõige parem, pruun halvem Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus (emotional intelligence): võime ja oskus ära tunda, määratleda ja juhtida enda ja teiste emotsionaalseid seisundeid ja reaktsioone. Emotsionaalne võimekus. Daniel Goleman (1947), avaldas 1996 "Emotional Intelligence" Idee: emotsionaalne võimekus sama oluline kui intelligentsus kitsas mõttes (intellektuaalsete ülesannete lahendamise oskus)
2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel. Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem. Soojus külmus Kõrge intelligentsus madal intelligentsus Sotsiaalsus eemale tõmbumine SOTSIAALSED ENNUSTUSED Ootused, mis mõjutavad inimeste taju ning järgnevat käitumist Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajusse Enamasti alateadlikud ja kontrollimatud Sildistamine on alati negatiivne märgistamine, mis võib mõjutada käitumist. See, mis mõjutab inimeste edukust/edutust, on see, kuidas ta ise usub oma võimetesse.
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded. Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui
korrapäraselt üliväikestesse sektoritesse seotud tuhandeid in vitro sünteesitud lühikesi diagnostilisi geeniproove, mis hübriiduvad vaid DNA täieliku homoloogsuse korral. 55. Inteinid. Lühike aminohappeline järjestus primaarses translatsiooniproduktis, mis on võimeline polüpeptiidist iseennast välja lõikama. Tegemist on nagu valgulise introniga. X. 56. Vaimsed võimed. Ehk intelligentsus. Mõõdetakse vaimse ea testide ja IQ-testidega. Eesti koolides ka rühmatestid. Üldiseid vaimseid võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W
· Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Mönks & Mason, 2002) · Väga heterogeenne rühm · Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised
Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3 Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses...........................3 TÖÖOHUTUS............................................................................................4 KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE ANALÜÜS......................5 § 16. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks........................................12 TAGASISIDE KLIENTIDELT................................................................15 KOKKUVÕTE.........................................................................................18
Eksternõpe - õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus õppuril on võimalus lepingu alusel kasutada õppeasutuses osutatavaid õppekavajärgseid õppe-teenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris. Elukestev õpe - sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. Põhimõte, mille kohaselt inimene õpib kogu oma elu jooksul, alates sünnieelsest perioodist kuni surmani. Emotsionaalne intelligentsus (EQ) - ehk tundetarkus ehk tundetaip. Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus. Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine. Sisaldab ka oma vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult
ahvatlevad siis on suur tõenäosus, et inimene jätab üldse valimata otsustamatuse tõttu või kui tehakse mingisugune valik siis tihtipeale ollakse sellega hiljem rahulolematu. ● Iga valiku juures toovad inimesed enamasti välja negatiivse ehk selle mis neile ei meeldi asja juures ning kõrvale jäetakse mis meeldib. ● Rohkem valikuvõimalusi = rohkem võrdlemist PEATÜKK 11 – intelligentsus. IQ ja edukuse vahel ei ole mingit seost (Bob Sternberg). Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“ kursusi (Alfred Binet). Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab). Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004).
c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt
· Analüüsivõime · Karisma · Loovus ja originaalsus · Paindlikkus ja kohanemisvõime · Ärialased teadmised · Positiivne hoiak Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011) 2 LIIDRIKÄITUMINE Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest
kvaliteedikontrollis; inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist; ressursi kontrolli info hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna-analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose; finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha. 17) TEEMA: SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Füsioloogiline tagajärg (kõrgenenud vererõhk) 2) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele? 3) Kuidas reedavad ennast valetajad? valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. valetab küsimusele vastates, alustab ta oma vastust kahe kümnendiku sekundi võrra hiljem kui inimene, kes räägib tõtt.
·Meanhoolik: kõrge tundlikkus, vähese töövõimega, tujutu, kartlik, jäik,kaine,pessimistlik, reserveeritud, seltsimatu, rahulilk. 14.Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist, avaldudes tema käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest, mis väljendavad suhtumist kaasinimestesse, iseendasse ja töösse. 15.Võimed. Intelligentsus. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Võimete aluseks on algmed. Võimekuse tasemed:andekus, talent, geenius. Võimete liigid: ·üksikvõime-seotud mingi psüühilise protsessi või seisundiga ·erivõime-teatud valdkonna. Nt: muusika jne ·üldvõimed- nt: loovus jne Intelligentus on vaimsete võimete kogum, mille küllaltki kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
