....................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitleb autor organisatsiooni sisese meeskonnatööga seotud ainestikku. Tänasel tööturul on muutunud väga oluliseks sotsiaalsete oskuste olemasolu ning õige personali värbamine organisatsiooni. Väga tähtis on et organisatsiooni siseselt mõistetaks ühiselt ettevõtte missiooni, visiooni ja pika-ajalisi eesmärke. Meeskonnatöö on väga oluline organisatsioonides, kus üksteise panusest sõltuvad kogu ettevõtte töötulemused. Väga oluline on, et töötajad mõistaksid täpselt üksteise ametialaseid rolle ning juhtkond oskaks anda ülesandeid vastavalt töötajate parimale pädevusele potentsiaalile. Suurt rolli mängib meeskonnatöö ka nendes organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga
Täiskasvanuiga-liidrid ja rollid paika pandud, koostöö algus Küpsus-meeskond mõistab selgemalt rolle ja eesmärke,töö tulemused paranevad KOKKUVÕTTEKS Meeskonna tulemuslikuks toimimiseks on vaja juhti, kes reguleerib ja jälgib protsessi, aidates püsida õigel teel Meeskonna toimimiseks on vaja kindlat toimismissüsteemi, mille järgi töödatakse Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas:
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotataks
esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu. ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi 26. Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud. Meeskonnal peab olema motivatsioon tegutsemiseks, ühised väärtused ja normid. Meeskond peab olema organiseeritud meeskond peab suutma ennast ise organiseerida ja juhtida ning olema integreeritud (kuuluma suuremasse tervikusse). Integreeritus näitab ka meeskonna ühtsust, inimeste solidaarsust ja ka erimeelsust.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Hanna-Liisa Hussar ERINEVAD ROLLID MEESKONNAS Referaat Tallinn 2022 Õpingute ajal tuleb tihti olukordi, kui tuleb töötada meeskonnas. Meeskond on ühise eesmärgiga indiviidide grupp, mille liikmed töötavad üksteisest sõltuvana ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks (Mihhailova, 2005). Meeskonda on kui väike hulk inimesi, kes täiendavad üksteist erinevate oskustega ning, kes on pühendunud ühise eesmärgi saavutamiseks ning kõik vastutavad tulemuste eest võrdselt (Katzenbach, Smith 1992). Grupiliikmete hulgas on mitmeid isiksusi ja igaühel on erinev roll grupis. Kui kõik grupiliikmed teavad, milline on nende roll meeskonnas, siis sujub ka nende töö paremini. Dr. Meredith Belbin uuris mitmeid aastaid meeskonnatööd, mille järel ta töötas välja üheksa meeskonnarolli: kujundaja, teostaja, viimistleja, koordineerija, meeskonnatöötaja, võim
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on ps?
efektiivne on tiimitöö lisana juhtimisele. Juhtimise konseptsiooni ootus juhtidele ja 10 nende järgijatele varieerub erinevates kultuurides erinevalt. Mõned projektijuhid eelistavad juhtimisstiili juhtides olukordi ning mõned juhid juhivad situatsioone vastavalt olukorrale. Selle asemel, et kasutada ekstreemseid või üldiseid juhtimisstiile, projektijuhid peaksid kasutama jagatud juhtimist, et toimiks efektiivne meeskonnatöö ning meeskonna ehitamine ja loomine, mis võimaldab toimivat projektimeeskonna tööd. (Knutson, 2001. lk 471) Jagatud juhtimisstiil on rohkem osalusdemokraatia. See sisaldab endas meeskonna julgustamist võtta juhtimisroll ja tehnikad, mis laseb meeskonnal võtta täpselt nii palju juhtimist enda peale, kui meeskonnaliikmed või kogu meeskond seda ise soovib ja näeb võimalikuks. Projektijuhid saavad sealkohal suurema või laiema vastuvõtmise või
· Ressursside jagaja sageli on ka juhi roll eelarve koostamine · Arusaamatuste lahendaja sõlmib lahti probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele · Läbirääkija juht püüab lepingute sõlmimisel saada org paremaid tingimusi 3.Juhtimisoskused · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevuse tundmine, koosolekute juhatamine · Suhtlemisoskused- motiveerimisoskus, konfliktide ahendamine, meeskonnatöö korraldamine, inimsuhete kujunemine · Kontseptuaalsed oskused- oskus saada üldpilt org ja ümbritsevast keskkonnast 4.Strateegiad juhtimiseks Tunnustamine- · Inimeste kiitmine nende omaduste eest, mis ka talle tunduvad tugevad · Mida üks peab kiituseks, peab teine laituseks · Valida välja õiged sõnad mida aktsepteeritakse ja hinnatakse · Kiitmise alus peab olema tõene
Kõik kommentaarid