50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vampa
Õppematerjali autor
tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud
Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle. Neljandas osas käsitleme erinevate psühhoanalüütikute nägemusi, kuidas ravida nartsissiti. Nartsissistlik isiksusehäire 4 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt
DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus Kesksel kohal on skeemid, mis on infotöötlemise stereotüüp: milliseid stiimuleid tajutakse, milliseid mitte. Skeem kujuneb varasema teadmise ja kogemuse põhjal. Skeem lihtsustab ja moonutab infot. Young on välja töötanud väärkohastunud skeemide komplekt iga isiksusehäire jaoks. 1. Tugevdamine 2. Vältimine 3. Kompenseerimine Isiksushäirete tüübid: Paranoiline isiksus: on umbusklik, ta on veendunud, et ta on õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. Ta otsib pidevalt pahatahtlikkuse märke, ülitundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes ja kaldub pigem kõike vaenulikuna tõlgendama. Oma õigust ajab taga visalt ja peab pikka viha. Suhetes võib olla armukade. Skisoidne isiksus: tema ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru
Psühholoogia ajaloo jooksul on asjaolule, et inimesed on oma elukorralduse, käitumise ja suhtluslaadi poolest silmnähtavalt üksteisest erinevad, leitud erinevaid selgitusi: - kik inimestevahelised erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest; - inimestevahelise erinevused tulenevad sisemistest omadustest. Praeguseks ajaks on erinevad uue plvkonnad isiksuseteooriad judnud ühisele arusaamisele järgnevates seisukohtades: 1. Isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Kuigi neid ei ole vimalik otseselt jälgida, avalduvad need omadused inimese tegudes, hoiakutes, tunnetes ja mtetes. 2. Isiksuse omadused varieeruvad inimeseti -s.t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3
- avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed)
täiskasvanuna ja vaesusest. Mitmel juhul on sarimõrvar sooritanud kuritöö, et kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist. Teadmine, et nende teod hoiavad hirmu all suurt gruppi inimesi ja pääsemine politsei eest ainult lisavad tugevust ja annab suurt adrenaliini nendele tekkinud tunnetele. Isiksushäireid võib defineerida mitmeti. Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks
Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi.
2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid