valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi Weberi arvates on inimese tegevuses alati mõte, seega on tegevus ratsionaalne. Tegevus on sotsiaalne kui on olemas ratsionaalne mõtestatus ja orientatsioon teistele. Sotsiaalse toimimise puhtad tüübid (ideaaltüübid) M. Weberi järgi: 1 Eesmärgiratsionaalne toimimine tegevus mille käigus taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2 Väärtusratsionaalne toimimine tegevus mille määrab usk käitumisvormi väärtusesse kui sellisesse sõltumata selle kasust;teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest.
Süsteemiorientatsiooni kontseptsioonist lähtudes on ettevõte avatud , dünaamiline, kompleksne, autonoomne, turuorientatsiooniga tootlik sotsiaalne süsteem. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem: · Mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid · Mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid · On pidevas vastastikkuses seoses keskkonnaga · Kohaneb uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades · Määrab ise oma eesmärgid, järgides seadusi · Suunab kogu oma tegevuse turuvajadustele Ettevõttemajandusteaduse uurimisvaldkonda kuuluvad kõik ettevõtte majandusliku tegevusega seotud probleemid ehk ettevõttes tehtavate majanduslike otsuste kompleks:
Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 4. Kuidas väärtused organisatsioonis tekivad ja milline on tugevate väärtuste positiivne ja võimalik negatiivne mõju? Väärtused on põhimõtted, mida organisatsiooni liikmed eesmärgi täitmisel järgivad. Väärtused on töö ja töökeskkonnaga seotud hinnangulised standardid, mille järgi indiviidid otsustavad, mis on ,,õige" või millest lähtuvalt eelistatakse üht alternatiivi teisele. Väärtused kujunevad: omanikud, tegevusvaldkond, kultuur, töötegijad. Positiivne mõju: 1) käitumine ühtsem, tekib ,,oma nägu"; 2) kergendavad uute töötajate valikut; 3) suurem pühendumine; 4) asendavad protseduure Negatiivne mõju: 1) pidurdavad muutuste läbiviimist; 2) võivad muutuda omaette eesmärgiks; 3) võivad suurendada sallimatust 5
Veel ettevõtluse definitsioone: Kaasajal üha enam leviv vaatekoht ettevõtlusele on nn Sageli rõhutatakse ettevõtluse olemuses uute võimaluste nägemist protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks ja ärakasutamist, milleks tuleb vajadusel koondada ja korraldada märksõnaks muutus (nagu ka alljärgneval joonisel): erinevaid ressursse ning luua uusi organisatsioone. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses (Stevenson ja Jarillo 1990) Euroopa Komisjoni (nn Oslo Agenda 2006) ettevõtluse definitsioon: Ettevõtlus on dünaamiline ja sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks kas sotsiaalses,
Oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. 2. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata buumi ajal üle kuumenenud majandust jahutada: Raha pakkumise vähendamine. 3. Tulujaotuse mõõtmiseks saab kasutada näiteks jaotusmeetodit, kus jaotatakse elanikkond detsiilideks. Sellise jaotusmeetodi kohaselt: Jaotatakse kõik indiviidid sissetuleku alusel kasvavas järjekorras ja jaotatakse seejärel gruppideks. 4. Mida järgnevatest EI käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina: Varieeruvus. 5. Mis järgnevatest sokkidest EI OLE tüüpiliselt äritsüklite aluseks: Elektrisokk. 6. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata suhtelist vaesust vähendada: Astmelise tulumaksu kehtestamine. 7
agressiivsed, prosotsiaalseid ei tajuta. Tajumine on indiviidide jaoks teistugune. Põhiline kognitiivne moonutus on egotsentrism mull e ei lähe korda see, mida teine mulle ütleb, mul on õigus talle haige tteha. Ainult enda mätta otsast maailma tajumine. Nende moonutustega peaks tegelema. Lisaks agressiivset käitumise seletamisel, tuleb kõne alla ka keskkondlik efekt. Mis keskkonnast võiks mõjutada indiviidi agressiivset käitumist? - Tiheli olek. Indiviidid nii üksteise vastu, et personaalsed ruumid puutuvad kokku. Teise personaalsesse ruumi ilma loata sisenemine.-->agressiooni tõenäosus suurendab - Müra suurendab agressiivset käitumist.mitte ei TEKITA. - Temperatuur uurimused näidanud. Sisetmperatuur liiga kõrge või liiga madal keskmise tempiga tõenäolisemalt kui liiga madala või kõrgega. - Territooriumiga märgistamine- nr graffiti. Märgistatud alal, väiksema tõenäosusega. Gängidega
mille tegevusplaani on koostanud organisatsiooni juhtkond. Uuringud näitasid üsna selgelt, et töö tegevust mõjutab sama palju inimese loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni teoreetikud hakkasid selle uuringu tulemusena sügavat tähelepanu pöörama organisatsiooni inimpoolele. Hawthorne'is toimunud uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud. Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa.
Ühiskond saab tulemi, mis nihkes, mis valesti ja mida parandada. Tegelikult ei saa lõpuni teada, kellel on mis probleemid. Lisa infot annavad ka tervise ja majanduse näitajad, lisaks ka kuritegevus. Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling) määratlus 1 * Nõustamine on nõustaja ja kliendi (klientide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimisprotsess, kus klientide rollis võivad olla indiviidid, perekonnad, institutsioonid. *Nõustamine käsitleb holistlikul, terviklikul viisil sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja/või emotsionaalseid probleeme. Psühholoogia tore, aga tuleb jälgida somaatilisi näitajaid (depressioonist ei ravita välja, kui ntks hemoglobiin liiga madal). Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling) määratlus 2 * Nõustamisel võidakse tegeleda spetsiifiliste probleemidega, suhete edendamisega, arengu
Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida. Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe, milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel. Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal
kulukuse funktsioon, händikäpi printsiip. Emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need viitavad isaste headele geenidele: (a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne,
Välistatud on selline skeem madalama haridustasemega ühiskonnas (või grupis). 18. Gruppide kujunemine ja areng, vastavad teoreetilised arengud 1. MOODUSTUMISE STAADIUM Moodustumise staadiumis on grupp indiviidide kogum, omamata grupile peamist iseloomulikku joont üheselt määratletud eesmärki. Selles staadiumis arutatakse läbi ja määratakse kindlaks · grupi eesmärgid, · grupi koosseis, · grupi juhtimine. Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada · oma rollist grupis, · teistele muljet avaldada. Moodustumise käigus tekivad · esmamuljed grupi teistest liikmetest, · algab usalduse kujunemine, · sarnasuste leidmine, · grupi reeglite ja normide väljatöötamine, · kokkulepete sõlmimine, · sümpaatia tekkimine, · leitakse vastastikku igaühe tugevad küljed ja jagatakse rollid ning vastutus. 2. TORMAMISE STAADIUM
avaldub selle kandjate fenotüübis. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega.
Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : - vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid - kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega. - Järglaste arv peab olema piisavalt suur - Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1
Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda: · Ruum milline see on ja kuidas suhestub uuritava olukorraga näiteks suurus, asukoht, avalikkus/privaatsus, tegutsejate asetus, sisekujundus, värvid, lõhnad, teatised ja märgid; · Interaktsioon ja tegevused mida, kuidas, millistel eesmärkidel tehakse; suhete olemus (näiteks formaalsus; agentsus, aktiivsus/passiivsus), keelekasutus, emotsioonid, võimu- ja kontrollisuhted, kehakeel; · Indiviidid kes osalevad situatsioonis (ja kes on puudu); milline on sugu, vanus, tööalane staatus, ka riietus, välimus. INTERVJUEERIMINE Intervjuu kui andmekogumismeetodi eesmärk on mõista uuritavat uurimisosalise seisukohast. Intervjuustrateegia valik: · Struktureerimata intervjuu Uurija lähtub võtmeteemadest või terminitest ja moodustab küsimused kohapeal. Kasutusel nt biograafilise või narratiivse lähenemise puhul. · Pool-struktureeritud intervjuu
d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist, b) mutatsioonidest, c) looduslikust valikust, d) kohanemisest. Sobiv sõna lünka. 17. Loodusliku valiku toimel arenevad terved isendid. 18. Indiviid on muutunud elutingimustega. 19. Väikeste populatsioonide evolutsiooni mõjutab oluliselt geneetiline triiv. 20. Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21
üksmeelt isegi siis, kui osadel grupiliikmetel on tõsiseid kahtlusi grupi otsustes. Kui ebaefektiivsetes gruppides siiski lahkheli tekib, näevad grupiliikmed oponeerivat seisukohta "õige versus vale" või "meie versus nemad" terminites. Võit-kaotus lähenemine Ebatõhusates gruppides muutuvad oponeerivate seisukohtade lahkhelide lahendamised võit-kaotus situatsioonideks. Paljudel võistluslikel aladel nagu näiteks sport, äri ja poliitika vastanduvad indiviidid või grupid. Gruppides nähakse lahkhelisid sarnaselt võistluslikena. Kuna mõlemad osapooled eitavad vastaspoole huvide ja murede täisväärtuslikkust, püüavad grupiliikmed kaitsta oma positsiooni teist poolt ära kuulamata. Tekitatakse võimu blokaad kaitsmaks üht seisukohta teise vastu. Esialgsed grupi sihid ja eesmärgid kaovad tahaplaanile, sest sõdivate osapoolte eesmärgiks saab võit. 12
Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada „üksnes“ Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha. Riigid käituvad omavahel- suhtlevad, kaklevad, teevad koostööd nagu indiviidid. Suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Riik pole muud kui kunstlik inimene, kuid ta on tugevam ja kõrgem kui loomulik inimene. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia on ideaal, mida tõeliselt ei eksisteeri. Klassikaline dem kriitika – monarhia ainuõige vorm (Jumal andis Aadamale võimu, kes pärandas selle kuningatele). Argumente:
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
Õigus võib kiirendada majanduse arengut või pidurada seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. Demokraatliku poliitilise režiimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatud juhtudel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse üldjuhul seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise. 15. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, kus inimeste üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused võimude lahusus
eraldi müüa ja peresid lahutada. Õiguslik aspekt erinev, majanduslikult ei saa vahet teha. Valencianuse seadus 4. sajandi lõpul keelanud orjade müügi lahus maast. Kolonaat sarnane pärisorjusele. Kolonaati peetud päriorjuse lätteks kesk- ja varauusajal, sobis kokku feodaalühiskonnaga. 17.Kas orjust esines keskajal (Euroopas)? Orjusest keskajal ei räägita, vaid mittevabadusest. Rooma ajal ojad selgelt klass. Keskajal olid indiviidid, orja seisuses indiviid Valencia, Sitsiilia, Portugalis, Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus.....................................................................................................7 3.3.Loomuõiguslik käsitlus.....................................................................................................7 4.Normatiivse ja individuaalse ...
1. on ,,võimelisus'' mille moodustavad inimeste füüsilised omadused ja materiaalsed ressursid, sh liiklus, uni jne. 2 piirang on ,,ühendus'', mis selgitab, kui palju inimestel on vaja suhelda teiste inimestega või kasutada materjale tootmise või tarbimise jaoks. Kolmandaks on ,,autoriteet'' mis reg. Seaduste, normide ja tavade abil liikumist ja mahutite lahtiolekut aed-ruumilistes toiminkutes. Ajageograafia abil on võimalik uurida ka seda, kuidas erinevad indiviidid ja inimkooslused kasutavad linnaruumi. Biheivorismi ka kritiseeriti. Probleemi nähti selles, et inimene oli oma kontekstist liigselt välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistliku lähenemise taustaks linnageograafias oli kriitika loodusteadusel põhinevate
· majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile;
Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek. Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus. Tulem võib olla posit.(iseseisvus) või negat.(sõltuvus). Kriisi lahend on piisav , et minna edasi järgmistele astmetele. Kriiside lahendused integreerime nii individuaalsesse, kui sotsiaalsesse väljundisse -> indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad , et olulised teisi neid hindavat. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani Bioloogilised vajadused kiindumuse järele saaksid lahendatud; ema esindab suurt osa maailmast lahendab sotsiaalseid probleeme.
Vastsed ja valmikud o Üheotsa pilet rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmeetriline konkurents indiviidide arv muutub sümmeetriliselt, kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid ühiselt. Asümmeetriline konkurents mingi grupp on eelistatum kui teine. Näiteks ressursi juurde saamisel, saavad selle enne kätte nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende indiviidide arv. 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstanse saagi seadus : Taimekoosluse eeldused: a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstante. Summaarne lehe pind L L=const. on ühe taime pind, N taimede arv, L= N
seoses tema enda, teiste, looduse ja kosmosega. Valdkonna eesmärgiks on mõista kogemuste ja elamuste üldiseid ning konkreetseid aspekte, mis tulevad ette inimese identiteedi kujunemise ja küpsemise käigus. Transpersonaalse psühholoogia peamise uurimisteema keskmeks on arengu ja iseseisvumisega seonduv fenomenoloogia, mis kaasneb teadvuse positiivse transformatsiooniga, iidsete tarkuste praktiseerimisega ning eneseteadvuse püüdlustega. Nende püüdluste käigus kombineerivad indiviidid sageli erinevaid meetodeid, sh. mõtisklevaid praktikaid, psühhoteraapiat, unenägusid, loomingulisi tegevusi ning teisi meetodeid, kus on vajalik teatav spirituaalsus. Transpersonaalne psühholoogia seab rõhu faktile, et psühholoogiline ja spirituaalne avanemine peaksid ideaalis samaaegselt aset leidma, pidevalt jätkuvate eneseületamise ning isiksuse integratsiooni tsüklitena. Sel viisil otsib transpersonaalne psühholoogia võimalust mõista, kuidas konkreetseid oskusi ning võimeid
Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega.
2. Kui p on valem, siis ¬p on valem. 3. Kui p ja q on valemid, siis (p&q), (pq), (pq) ja (pq) on valemid. 4. Kui p on valem ja v on indiviidmuutuja, siis v p ja v p on valemid. 5. Valemi välised sulud võib ära jätta. Predikaatarvutuse põhimõisteid: Lausearvutuses võetakse arvesse üksnes lause tõeväärtus. Kui tahetakse arvestada ka lause sisuga, läheb vaja predikaatarvutust, milles üldistatakse lauseid arvestades, et lauses on kaks osa: indiviidid objektid, mille kohta midagi väidetakse ja predikaat mis väljendab indiviidide teatud omadust või nendevahelist seost. Nt Võtame sarnased laused: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Kõigis neis lausetes on indiviidideks naturaalarv x naturaalarvude hulgast N ning predikaadiks on omadus olla algarv A. Seos ,,... on algarv" on käsitletav predikaadina, mille saab kirja panna nt kujul: A(x), kus xN. (Varem nõuti, et indiviidide hulk ei tohi olla tühi, nüüd enam mitte
omandamise, sellekasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Laiemas tähenduses nimetatakse sageli poliitikaks igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmärgiks on ühiskondlik ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Marksismi teooria on teinud järelduse, et õiguse ja majanduse omavahelises seoses on määrav mõju majandusel
Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma. Mis ühendab kõiki inimesi maailmas? Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt? Kuni 19.sajandini polnud selge, kust läheb piir inimeste ja mingite muude olendite (põliselanikud) vahel. Inimkonda ühendab: PRINTSIIP: Inimkonna psüühiline ühtsus ehk biopsühholoogiline võrdsus. Miks võib ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid? Indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga inimpopulatsioonidel on kõigil võrdsed võimalused kultuuri luua. Kõik rahvad võivad kultuuri luua. Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu. Varem arvati, et kõikidel rahvastel pole ajalugu. Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele? Huvitav on see, et selliseid universaale on vähe. On bioloogilised universaalid. Bioloogilise ja kultuurilised universaalid:
Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale
Regulaarselt paiknevad ruumis ka loomad, kes omavad toitumis- või pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad. Kiskjad(lõvid), metsvindid. Agregeeritud ka tihti klonaalsete taimede puhul. Paljud moodustavad tihedaid kogumikke(mättaid). Ka väga paljud loomad, eriti need, kes moodustavad karjasid ja parvi. Kogumike vahel tühi maa. Kasulik kuna: 1. välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liikumine parandab julgeolekut. Nt primaadid, pühvlid. 2. isekus. Indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak. Et isendi ja kiskja vahel oleks veel üks karja liige. Levimine: 1. levik kitsamas mõttes ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, mingis elustaadiumi 2. migratsioon suure hulga indiviide suunatud liikumine ruumis. Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik
Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M)
aeglases arengus. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda (toidu- ja elupaiga nappus, ohustatus vaenlastest). Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. 8. Võrrelge Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Darwini evolutsiooniteooria oli teaduslikult põhjendatud läbi erinevate
Vabadus saab sündida alles siis, kui on olemas riik ja seadused; paratamatuse all mõistab Hegel seesmist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust), mis annabki tõelise vabaduse. Hegeli enda mõtteavaldused võivad selgitada tema arusaama: "Enim levinud on ettekujutus vabadusest kui omavolist. Kui räägitakse, et vabadus seisneb selles, et saab teha, mida tahad, siis selline ettekujutus annab tunnistust täielikust mõttekultuuri puudumisest." Riik peab hoolitsema selle eest, et 1. indiviidid saaksid tegutseda oma tahtmisi mööda; 2. nad oleksid seotud riigiga; 3. see seotus ei avalduks kui väline võim, kui kurb paratamatus, millele peab alluma, vaid et inimesed oma arusaamises lepiksid sellega ega võtaks seda seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena. Kui räägitakse paratamatusest, siis tavaliselt mõistetakse selle all välist tingitust, nagu näiteks mehaanikas: keha hakkab liikuma ainult välistõuke mõjul ja ainult selles suunas, millises ta
reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine) Põhiemotsioonid: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6) Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus (lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi
saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat
riski võtmist majandustegevuses Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Vali üks: inimeste loomulikke, treenimata võimeid !!!! töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: !!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga !!! uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Küsimus 9 Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
organismide kooseksisteerimisest. Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? Looduslik valik tähendab, et paremini kohanenud indiviidid paljunevad, nende geneetiline materjal kandub edasi ja jääb püsima. Evolutsioon toimib loodusliku valiku kaudu. Kui kohanemine ei õnnestu ning surevad kõik populatsiooni isendid, on toimunud populatsiooni väljasuremine. 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? Eksponentsiaalne populatsiooni kasv on võimalik vaid eriti soodsates tingimustes ja väga lühikest aega. Liigist ja keskkonnast sõltuvalt aeglustavad kasvu muuhulgas piiratud ruum ja toidu
Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni, eksporti või mingeid teisi arengu-suundi. Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon, intressimäärad jne. Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond
Integreeritud motiv. (välise ja sisemise motiv. vahel) Identifitseeritud motiv. (tegevuse väärtustamine kui enda poolt tehtud valik) Introjektiivne motiv. (teiste hoiakute , vaadete, motiivide omaksvõtt) Väline motiv (oluline näida teistele hea) AM (tegevuse ja tulemuse vahelise seose mitte nägemine) 16. Eesmärgi saavutamise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis Eesmärgi saavutamise teooria mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas. Nicholls´i (1989) välja töötatud teooria kohaselt eristub kahte liiki motivatsioonilist suundumust eesmärgistatud inimtegevuses: eristatakse võimekusele orienteeritud motivatsiooni (ego-orientatsioon) ja ülesandele orienteeritud motivatsiooni (ülesande-orientatsioon). · Ülesandele orienteeritud inimese peamiseks eesmärgiks spordi kontekstis on uue harjutuse (liigutusvilumuse) omandamine ning enda areng
soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid).
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida: ...
Lapsed peegeldavad perekonnas toimuvat. Seepärast tõi Uriko välja laste vigastussuremuse. Kõiki päästa ei saa ja ei peagi! Pea seda meeles, muidu põled läbi. Eestis on suhtarv psühhiaatrite ja meditsiiniõde 14/100 000 inimese kohta. Nõustamise määratlus (European Assotation for Counselling) Nõustamine on nõustaja ja kliendi (klientide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimisprotsess, kus klientide rollis võivad olla indiviidid, perekonnad, institutsioonid. Nõustamine käsitleb holistlikul viisil sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja/või emotsionaalseid probleeme. Nõustamisel võidakse tegeleda spetsiifiliste probleemidega, suhete edendamisega, arengu teemadega, inimese eneseteadvustamise soodustamise ja arendamisega, tundmuste,mõtete tajumisega, seesmiste ja väliste konfliktidega. Peamine eesmärk nõustamise puhul aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi
Retsessiivsed tunnused on albinism (pigmendi puudumine), alkaptonuuria, tsüstiline fibroos, Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria, sirprakne aneemia. Sugupuud on diagrammid, mis näitavad perekonnas olevaid sugulusastmeid. Meessoost indiviide tähistatakse ruutudega ja naissoost indiviide ringidega. Ringi ja ruutu ühendav horisontaalne joon näitab ühist järglaste saamist. Järglased näidatakse pealt ühendatud joonega, esmasündinu on kõige vasakpoolsem. Need indiviidid, kellel avaldub uuritav omadus, näidatakse värvitud või viirutatud sümbolitega. Põlvkonnad on tavaliselt tähistatud rooma numbritega. Tavaliselt avalduvad dominantsed alleelid ka järgmistes põlvkondades. Dominantne alleel võib ilmuda perekonda ka mutatsiooni tagajärjel, kuid selle sündmuse tõenäosus on väga harv üks miljonist. Need dominantsed tunnused, mis vähendavad fertiilsust ja elujõulisust, on populatsioonis väga harvad. Seega on selliseid tunnuseid kandvad
Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile: Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees) Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri Ruth Benedict (1887-1948) Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas
traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis
kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. 4. Psüühilise arengu kumulatiivsus - iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes (Tiko 2006:5-6). 5. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). Tuleb arvestada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus, mis esmalt väljendub arengutempos. Samas kultuurikeskkonnas on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad. Üksikutel lastel võivad need esineda märgatavalt varem või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse
Kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased,
38) Sünteetilised valuutad: SDR, ECU. SDR - Special Drawing Rights- Valuutaühik sai alguse Bretton Woodsi süsteemi sees, on aga sellest kauem elanud ja järjest tugevnenud. Nagu eelpool mainitud, võrdsustati ta algul dollariga, kuid peale seda, kui dollar lõplikult lakkas olemast Bretton Woods'i süsteemi selgrooks, hakati SDR-i ka noteerima teistel alustel. ECU - 39) Eurovaluutade peamised tekkeallikad: · valitsused ja indiviidid, kes soovivad hoida mingit välisvaluutat pangas; · multinatsionaalsed korporatsioonid, kui nende rahavarud ületavad jooksvaid vajadusi, · Euroopa pangad, millel on välisvaluutat rohkem kui jooksvate operatsioonide teostamiseks tarvis; · reservide kuhjumine suure kaubandusbilansi ülejäägiga riikidesse (Jaapan, Saksamaa). Eurovaluuta turu iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et turg on märksa suurem kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
