Inglise parlamenti hakkas neid ilmuma, lisaks hakkasid ilmuma naispeaministrid. Endiselt kaheparteiline: konservatiivid (koguaeg) ning liberaalid asendasid leiboristid (töölisparteid). Seda eelkõige valijaskonna muutumisega. Neil õnnestus ka valitsus moodustada (1924 ja 1929-31). 1936.aastal suri kuningas George V ja võimule sai tema poeg Edward VIII. 1936. aasta sügisel loobus troonist oma venna kasuks. Tema naine ei sobinud. Chick oli kaks korda enne abielus olnud, mitteaadlik. Briti impeerium kujundati ümber Briti Rahavaste Ühenduseks. Dominioonideks olid Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Iirimaa Enne ms hakkas kodusõda puhkema. 1916 puhkes ülestõus. 1918, I ms lõppemisega toimusid Iiri parlamendi valimised. 1919-21 IRA Välispoliitikas püüti hoida tasakaalu, võideldi kommunismi. Rahvarinne Töönädala seadus 5 päevane töönädal Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame). Saksamaa hakkas arendama lepituspoliitikat
troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule. Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle. Põhivaldused: Normandia, Britannia, Akvitaania, Neeni krahvkond, Anjou ja Akvitaania. Plantagenetid oli Prantsusmaa kuninga vasallid, aga Inglismaal olid nad ülemad maahärrad.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
Eesti k-s: A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, süsteem: J. Päll. Muinasaja seaduskogumike 1.isikutesse puutuv õigus antoloogia. Tallinn: Varrak, 2001, lk 2.asjadega seotud õigussuhted 257- 288. 3.hagid õiguste kaitse · Gaius, Institutiones 2 saj (161? pKr) Institutsioonid Justinianus 482-565 · Corpus Iuris Civilis 527-533 pKr · valitses 527-565 · impeerium Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale
See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas. Rännakute jooksul kogus ta kokku sõnu, luulekatkeid, lauseid. Käsikiri leiti Türgist 19. saj ning anti Istanbulis välja 19151917. 14.20. saj osmanid. Kõigepealt asutasid oguusid 12. saj seldzukkide riigi, siis tungiti Väike- Aasiasse, loodi Osmani impeerium, mille kõrgaeg oli 16. ja 17. sajandil. Vanemast ajast on pärit rahvalaulud, rahvajutud, vanasõnad, anekdoodid. Lisaks araabia ja pärsia kirjanduse ainesel klassikaline luule, nn diivaniluule (paleeluule). Vormid olid samad, mis pärsia luules. Rumi poeg sultan Walad oli esimene, kes luuletas turgi keeles. Sufismi mõjudel oli rahvaluulega sarnane Yunus Emre luule. Ta elas 13. ja 14. sajandil, luuletas kõigil sufismile omastel teemadel. Hiina kirjandus
Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid
arengu astmele ning iseloomulele sellel vastavalt etapil. Riigi kuulumine mingisse tüüpi määrab selle riigi funktsioonide, poliitilise süsteemi ja vormide kõige üldisemad tunnused, sisu ja avaldamisvormid. Jagatakse: 1. Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud:
v senati poolt antud aunimetus impeeriumi ingredior, gressus sum, gred (sisse) astuma; ajastul; Augustuse ajast peale kõikide juurde tulema; alustama, hakkama Rooma keisrite autiitel) inimcus, a, um vaenulik; subst. inimcus, impertus, a, um vilumatu, kogenematu, m vaenlane asjatundmatu inquus, a, um ebaühtlane, järsk; imperium, i n võim, jõud; riik, impeerium (häda)ohtlik; ebaõiglane, erapoolik imper, v, tum, re käskima; valitsema, initium, i n algus juhtima iniria, ae f ülekohus, ebaõiglus impetr, v, tum, re teostama, täide inopia, ae f puudus; vaesus, viletsus viima, saavutama inquam v. defect. kõnelema, ütlema (kasut. hrl. otsese kõne sees v lõpus)
tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas). - Kolmas periood: 1300-1648 (Vestfaali rahuga). Sekulariseerumisperiood II LOENG – 03.09.2020 – EELLUGU Oluline on kõigepealt aastat 229.-228. a eKr – esimene Ilüüria sõda, kui Rooma allutas Vahemere idaalad, mistõttu hellenism levis Väike-Aasiasse, Pärsiasse, Egiptusesse. 1.-5. saj oli kristlikuks ruumiks Vahemere ruum. Kristluse tekkeaegne Rooma impeerium, mis on veel Ilüüria sõja ajal vabariik, aga I eelkristliku sajandi ajal muutub autokraatseks vabariigiks (Caesar-keiser/Augustus-auväärne). Augustuse (Octavianus) suurimaks teeneks on nn Pax Romana/Augustana – see on periood, mida tuntakse 27. a eKr-180. a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll toimus ning leegionid olid nii Egiptuses kui ka Süürias (et lihtsustada maksukogumist).
Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid
Platon laud on sõltumata mismoodi see on, sõpruse idee on inimesteväline, Aristoteles kas läbi inimese või iseseisvalt, seos on inimesega 26 Grauberg 70-76 Sakraalse teleoloogilise maailmamõistmise poole Keskaegne ühiskond on staatusühiskond, jagatud ülemvõim valitseja ja tema nõukoja vahel. Apostel Paulus - Kuuletumine Jumalale on valitsejale kohustuslik. Läbivalt ühtsuse idee, Jumala poolt loodud ühtne riik ehk impeerium, ühiskond toetud harmoonia ideele. Ei ole võimu mis ei tule jumalast. Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Sõnu, mis selgtiavad toimuva mõtet käsitletakse teoloogilises teadvuses analoogia järgi loodusesemete ja protsessidega. Üleminek polisest keskaegsesse ühiskonda 5-6 ssaj kuni 15-16 saj. Murrang arusaamades ühiskonna poliitilise korralduse ja alusväärtuste üle
Pärast Lääne-Rooma langemist germaanlaste kätte (kuigi ka germaanlased olid ristiusu vastu võtnud, olid nad valdavalt ariuslased), jäi ainsa riigina peavoolu katoliku usku esindama vaid Ida-Rooma keisririik. 451. aastal toimunud Chalkedoni kirikukogu ei suutnud veenda paljusid monofüsiite Ida-Rooma keisririigi idaosas ning monofüsiitluse tüli jätkus. 527. aastal tuli võimule küllap Ida-Rooma kõige tuntum keiser Justinianus I, kelle ideaaliks oli taastada endine Rooma impeerium, nii suurel määral, kui see võimalik oli. Reaalsuses pidi ta tegelema paljude sisepoliitiliste probleemidega. Tema üheks suuremaks ülesandeks sai ühtse tsiviilõiguse loomine, mis jätkaks Lääne-Rooma õigustraditsioone. Ta andis välja 4 suurt seadusekogu 1) "Codex Iustinianus"-e, siis 2) digestid (vana rooma õigus), 3) "institutiones" (õppematerjal rooma õiguse kodeerimiseks) ja 4) viimasena "novellid" (üksikud
käitumisnormid. Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik uus etapp algas 70-ndate lõpus, tagasipöördumine, postpoststrukturalistlik /1978 intervjuu Humanite'le/
omavahelist võimuvõitlust. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Octavianus Augustuse aeg (30 eKr14pKr) pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Octavianus Augustuse aeg (30 eKr14pKr) pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr) Octavianus Augustuse aeg (30 eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti – vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
I saj m.a.j religioosses mõttes õhtumaa sünd. See oli aeg kui Palestiina ja Iisrael ja kogu juutlus elas üle tõsise identiteedikriisi. Üks traditsionaalne kultuur seisab korrag silmitsi uue, suure ja tugeva dominantse kultuuri sissetungiga. Iisrael ei puutunud nende probleemidega kokku esimest korda. Varem olid revitalisatsiooniliikumised korduvalt juudid kriisiolukorrast päästnud. 7. aprill 2010 I saj m.a.j väga probleemne ajajärk. Väliskultuur Rooma impeerium. Identiteeti otsides alustavad inimesed mineviku taasloomisest. Üritatakse leida minevikust midagi, mis tänapäeval kasulik oleks. Minevik keerles pühakirja ehk Taara ümber. Keskmeks oli Moosese poolt antud seadus ehk leping. Aga erinevad usulahkmed tõid selle toora esile erinevalt. Esseenid tugev opositsioon templiga. Üheks oluliseks põhjuseks paarisaja aasta eest toimunud templi võimuvahetus. Nad pooldasid vana võimu. Variserid kõige olulisem idee,
pjedestaalile. 2. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riik koostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis. Veel enam, kuna riik vajas ideoloogilise toena vaid ühtset kristlikku kirikut, siis hakkas riik hoolitsema kiriku ühtsuse eest. Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia kirikukogu 325.a.), muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Keiser määratles end kiriku suhtes kui Jumala poolt määratud, väljaspool kirikut seisva peapiiskopina. Constantinus lasi end ristida vahetult enne surma 337.a, olles seega esimene kristlik keiser Roomas, muutudes kiriku vaatepunktist kristliku valitseja eeskujuks ja pälvides nimetuse Constantinus Suur. Riigikirikuks sai ristiusu kirik 381.a
käigus kihutati sakslased välja. - Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal. Valgete Loodearmee, mida juhtis kindral Nikolai Judenits, kasutas Eestit pltasdarmina Petrogradi ründamisel. Britid sundisid Judenitsi vastumeelselt eestlaste ensemääramisõigust tunnistama, kuigi Vene valgete eesmärk oli taastada impeerium senistes piirides. - 1919.a septembris pakkusid tugeva surve alla sattunud enamlased Blati riikidele rahuläbirääkimisi, aga ainult eestlased olid võimelised eelkõnelusi alustama. Järgnevad sissetungid. Lenin tegi suutmatuse peale eestlasi purustada võimalikult head nägu kinnitusega, et 2.veebruaril 1920.a sõlmitud Tartu rahuleping aitas läbi murda NSVL vastu suunatud ,,imperialistlikust" blokaadist.
pääsemisel ja võimul püsimisel. Loomulikult pole poliitilisel voorusel selliselt midagi ühist kristliku voorusega. [29]c) "naasemine aluste juurde". Vabaduse ja saatuse vastandamise teema oli humanistidele väga oluline. Machiavelli järgi inimkonna üks osa on saatuse vallas, teine sõltub voorustest ja vabadusest. Valitseja seisab oma voorusega saatuse vastu, kasutamaks seda enda huvides ära. M. leidis, et Rooma impeerium võlgnes oma sünni pigem (vallutaja) voorustele, kui saatusele. Ehkki M. realistlik käsitlus keskendub ainuvalitsusele, on tema ideaaliks siiski vabadusele ja headele tavadele rajatud vabariik. [30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler). Kas naturalistlik realist või küüniline pamfletist? Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema
3) asunduste liit on riik ("polis") > riigipea on monarh. Seaduseandjaks oli rahvafoorum, autoritaarse reziimi korral - ainuisik. Riigipea (või + kaaskond), st "rahva isa(de)" võim riigis ja asundustes samal alusel (päritolu) mis perekonnas isal. NB! Riigi all mõistab Aristoteles nimelt Kreeka linnriiki ehk polist, kuigi nimelt tema ajal kujunes Makedoonia Aleksandri impeerium - viimane asjaolu aga Aristotelese arusaamasid riigist kui sellisest ilmselt eriti ei mõjutanud. Aristotelese järgi kasvas riik seega välja perekonna baasil. Selline geneesist lähtuv käsitlus on vastand Platoni staatilisele nägemusele sellest, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Aristotelesel ei lahustu indiviid ja perekond ühiskonnas - nad moodustavad riigi lugupeetava elemendi, mida tuleb austada ja mille vaba arengut vooruse poole igati toetada.
Apteegikaanid segati äädikaga ja lasti kaks kuud fermenteeruda. Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus Bütsantsi impeerium ja selle pealinn Konstantinoopol. Aasiast tulid sinna meritsi kõik ihaldusväärsed luksuskaubad, sealhulgas siid, lõhnaained ja vürtsid. Hiljem toodi neid sisse maitsi läbi Pärsia, kuid siiditoomise saladuse ilmsiktuleku tõttu aastal 552 jäi siidi sissevedu Pärsia kaudu väheseks.Välja vedas Konstantinoopol kunstiesemeid, siidist missarüüsid, papüürust, portselani, klaasesemeid, viirukit ja parfüüme, mille
võtsid üle sumerite kirja, aga kohandasid seda oma akadi keelele. Võtsid veel üle sumerite kultuuri, ehituskunsti. Sumerid sulandusid kokku semiitidega, kes neid vallutasid. Sumeri keel jäi püsima religioonis. Tehti sumeri-akadi sõnastikke. Akadlased rajasid Akadi Impeeriumi. Nende võim kukutati babüloonlaste poolt, kes rajasid Babüloonia Impeeriumi. Nende võim kukutati aga assüürlaste poolt, kes rajasid Assüüria Impeeriumi. See Assüüria Impeerium aga vallutati uuesti babüloonlaste poolt ja nad rajasid Uus- Babüloonia. 11) 12)Religioon 13)Polüteism (nagu Egiptuses). Usk oli seotud riigivõimuga ning pidi riigivõimu põhjendama (miks ühtede käes on võim ja teiste käes ei ole). Mesopotaamia jumalad on sumeri päritolu, aga semiidi hõimud panid neile oma nimed, kui nad sealsed alad ära vallutasid. Algselt kehastasid jumalad loodusjõude, aga aja jooksul omandasid nad inimese välimuse (antropomorfsed). Kujutati
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus, keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid) 55. EL & demokraatia (Majone) 56. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) 57. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatia mudelid (Weiler) 58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism Valitsustevahelisus- riikidevahelise koostöö selline vorm, mis ei ole konfliktis suveräänsusega; konsensuslik otsustamine, veto õigus 60
Apteegikaanid segati äädikaga ja lasti kaks kuud fermenteeruda. Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus Bütsantsi impeerium ja selle pealinn Konstantinoopol. Aasiast tulid sinna meritsi kõik ihaldusväärsed luksuskaubad, sealhulgas siid, lõhnaained ja vürtsid. Hiljem toodi neid sisse maitsi läbi Pärsia, kuid siiditoomise saladuse ilmsiktuleku tõttu aastal 552 jäi siidi sissevedu Pärsia kaudu väheseks.Välja vedas Konstantinoopol kunstiesemeid, siidist missarüüsid, papüürust, portselani, klaasesemeid, viirukit ja parfüüme, mille
Poole aasta jooksul esimestest valimistest vahetus 28 vürsti. 1187 põletati Sigtuna ja venelased ütlevad, et viisid Novgorodi Sofia katedraali põhjakülje usteks. 1152-54 Magdeburgi piiskop need teha metalli proovi järgi? Novgorodi toodud hiljem, need ümbermonteeritud , vene mõistes juurde teinud kaunistusi. 1330.aastatel uks Sofia katedraali külge. 1262 venelased sõjakäigu Tartusse ja siit need väravad. Mongolite vallutused Venemaal Mongolite riik olnud suurim impeerium ajaloos. Hiilgeajal suur osa Aasiast ja Euroopast oli mongolite võimu all. Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutsin, hiljem tuntud Tsingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse, pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutsin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tsingis-khaan
- Seejärel Rootsi on kaitsepositsioonil · Karl XI kehtestab absolutismi (1680-1718) Riigipäev säilib vaid maksude üle otsustusõigus. · Suur Reduktsioon 1680: - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%)
ronitaimevõrestikud, lilledega ääristatud kõnniteed, keeglimurud, kontserdid, hasartmängud või öised ilutulestikud. Just sellises teeaias kohtas lord Nelson, kes võitis Napoleoni merel, oma elu suurt armastust Emmat, hilisemat leedi Hamiltoni. Naistele lubati esimest korda minna segapublikuga kogunemisele ilma sotsiaalse kriitikata. Kuna aiad olid avalikud, segunes Briti ühiskond siin esimest korda vabalt, ületades klassi-ja sünniõiguse piire. 1.5 VENE TEETRADITSIOON Vene Impeerium üritas Hiina ja Jaapaniga kaubelda samal ajal kui Ida-India Kompanii. Venelaste huvi tee vastu algas 1618, mil Hiina saatkond Moskvas esitles Vene tsaar Aleksandrile mitut kasti teed. 1689ndaks aastaks kehtestas Nevtsinski kaubanduslepe Venemaa ja Hiina piiri, mis lubas karavanidel vabalt edasi-tagasi käia. Siiski polnud reis kerge. Retk oli 11 000 miili pikk ja võttis aega 16 kuud. Keskmiselt kuulus karavani 200st 300 kaamelini
Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult.Oli üsna jõuliselt Asüüria turul, ühelt poolt asüürlased vajasid oskustöölisi kahes asjas laeva ehitus teiselt poolt ehitusmeistreid. Eksportisid need linnad siis oskustöölisi. Asüürlased vajasid siis veel ka erinevaid metalle, nt rauda vajati Aasias ja ka üha enam läänepoolt Hispaaniast ja Itaaliast al.9 saj kui Uus Asüüria impeerium hakkas esile kerkima, sellest hakkas pihta ka foniiklaste kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid Vahemere lääneosas Hispaania ja Itaalia maagirikkad piirkonnad. Foniikia kolooniad, meresõidu vaatekohast. Tyrose koloonia Kartaago, Panormos(Palermo), Sardiinias, Itaalia rannikule ei rajanud nad otseseid kolooniad, olid aga intensiivsetes suhetes
a. kui otsustava lahingu ajal saabunud päikesevarjutus sundis taevasest ilmingust kohutatud valitsejaid rahu ja liitu sõlmima. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (560 546) jäädvustus Kreeka ajaloolises pärimuses erakordselt rikka ja vägeva valitsejana: talle allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halyse jõge (tänapäeva Kizil Irmak). Kuid idas kerkis ohtlikuna esile Pärsia kuninga Kyrose impeerium. 547/6. a. asus Kroisos sõjaretkele Kyrose vastu, kuid sai lüüa. Kyros vallutas Sardeise ja liitis Lüüdia oma valdustega. Kreeka pärimuse järgi saanud Kroisosest Kyrose nõuandja. Meedia riik ja Pärsia impeeriumi kujunemine. Meedlasi on Lääne-Iraani mägismaa asukatena nimetatud Assüüria allikates 9. sajandist peale. Keeleliselt kuulusid nad indoeurooplaste hulka. Kreeka allikate järgi olevat ühtne Meedia riik tekkinud juba 8. 7
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
publiku maitset arvestades. Komöödia on tal üles ehitatud nii, et dialoog vaheldub retsitatiivi ja aariaga. Tugevaimaks küljeks on võrratu keeleline väljendusrikkus – teravmeelsustest, sõnamängust, hüperboolist ja sageli ka jämedast naljast tulvil dialoog. Plautuse elurõõmust ja energiast pakatav looming kujundas omapärase koomilise rahvateatri. 1. Mis keelest sai rahvusvaheline suhtlemise keel? 2. Defineeri mõisted: impeerium, rahvuseepos, paroodia, jant. 3. Keda peetakse rooma kirjanduse rajajaks? 4. Kes oli kuulsaim Rooma poeet? 5. Võrdle kreeka ja rooma teatrit. ROMULUS Vana-Rooma kirjanik Plutarchos on jutustanud talle tuntud legendide põhjal Rooma linna asutaja Romuluse eluloo. Peale Romuluse pajatab ta oma jutustuses ka mitmeid lugusid Rooma algusaegadest, mida roomlased pidasid oluliseks ja jutustasid edasi põlvest põlve.
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
1985. Tema eesmärgiks oli kehtiva süsteemi säilitamine, kuid et päästa NSV Liitu pankrotist ning vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida; · perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud; · perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud üksnes NSV Liidu impeerium, vaid varises kokku nn sotsialismimaailm (vähemalt Euroopas) tervikuna; · tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991. a. augustis jne. Poliitiline areng Sündmused: · 1987. a. algas Eestis nn uus ärkamisaeg. · 23. augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kõneleti avalikult 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele. · 1987
probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism. Märksõnadeks: revolutsioon mitte evolutsioon, äärmused on lubatud, vabadus. Prantsusmaa on sellel perioodil langev suurriik. Inglismaa 19. sajandil = Suurbritannia impeerium On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik. Kauba- ja sõjalaevastik on omavahel tihedalt seotud. Välispoliitiliseks eesmärgiks on vaba liikumise kindlustamine maailma meredel. Välispoliitilised huvid on kaubanduslikku ja majanduslikku mitte ideoloogilist laadi. Valitses isolatsiooni poliitika prooviti ignoreerida Mandri-Euroopa tülisid. Kaubandus ja protestantlik usk kujundasid Inglismaale omase kodanliku mentaliteedi ja moraali (usin, töökas, praktiline). Maaaristokraatia (gentry) ja
loomus) · Inimühiskond on jäetud inimeste korraldada, poliitilised asjad on inimestele kõige tähtsamad Ekskurss: Thukydides (460-396 eKr) "Peloponnesose sõja ajalugu" (431-404 eKr), milles on kaks kuulsat teemat: 1) Periklese (495-429 eKr) matusekõne: ,,Ma tahan, et teie silmad vaataksid iga päev Ateena suurusele, kuni te täitute tema armastusega; ja kui te olete kütkestatud tema au nägemisest, pidage meeles, et see impeerium on võidetud meeste poolt, kes tundsid oma kohustust ja kel oli julgust seda ellu viia, keda lahingutunnil saatis hirm kaotada au, ja kes, kui neid ka kunagi saatis ebaedu, ei kaotanud kunagi ustavust oma maale, vaid andsid oma elud vabatahtlikult kui parima ohvri, mida nad said anda Ateena pidustusel." Perikles Ateena ülemvõimust ja selle langusest: ateenlased on küll ülimuslikud, sest on valmis kannatama Ateena impeeriumi laiendamise nimel; kui Ateena kedagi valitseb, valitsetakse neid
riigivõimu teostamine), ühtlasi ka ajas pikemalt viibivad protsessid. Paljud nende institutsioonid jäävad püsima 19 saj lõpuni. Meie ja Rootsi ajalugu on vähemalt 150 a põimunud. Paljud muutused ja uuendused, mis leiavad aset Rootsis, kanduvad üle ka siia. Tihedalt ka seot. Nt Rootsi areng suurlinnades.Saab nurgakivi Tallinnas, peagi kogu eesti ala seot Rootsiga. Rootsis algab ekspansiivne välispol. Lahkutakse rootsi ter, luuakse läänemere impeerium, pm kogu läänemere ümbrus Rootsi võimu all. Nurgakivi arengutele, mis on Rootsi enda riigile oluline pannakse 1561 siin. Algab per, mida Rootsi riigi ajaloos nim Suurriigi ajaks. Eesti kuulumine Rootsi riigile ongi sel per. Rootsi riigiga on kõik sunnitud arvestama. Impeerium püsib põhjasõjani, siis hakkab lagunema. Põhjasõja sündmused sissejuhatuseks imp lagunemiseks, 1815 Rootsi riik lõplikult sunnitud tagasi ajaloolistesse piiridesse. 16 saj käsitletakse Rootsit äärmiselt
keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine. Perioodid: 1) kuni 3. saj eKr nimetuseta periood, rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst
germaani maakirikutes. Lääne keisririigi kokkuvarisemine 480. aastal tähendas seda, et Rooma paavstitool oli Itaalias ainus korrastatud ja funktsioneeriv institutsioon, kellel olid kasutada suured rikkused. Paavst ei olnud ainult Rooma valitseja, vaid temas sai Itaalia roomameelse elanikkonna koondaja germaanlaste vastases võitluses. Nii sai paavstist Itaalia poliitika valitseja. Kuigi paavst kiitis heaks ja nõustust Bütsantsi impeerium romanum christianumiga ei võinud ega tahtnud ta tunnustada keisrit kiriku kõrgeima juhina nii nagu sellega idas oli harjutud. Paavst Gelasius teatas keiser Anastasius I le et sel ei olnud mingit õigust ja voli valitseda kirikut ega koostada eeskirju kirikliku elu asjus. Gelasiuse õpetus ei mõjutanud kuigi palju ida rooma keisreid kuid tema kirjad liideti paavstilike dekretaaliate kogusse ning need mõjutasid keskajal juba paavstide universaalteokraatia arengut.
Hiline Keisririik kannab nimetust Dominaat (hilis antiikaeg), selle võib dateerida 284-476pKr. Varase keisririigi poliitilise ajaloo põhitõed Nimetus Printsipaat tuleneb nimetusest printseps (lad. k - esimene), algselt tähendab esimest kodanikku ehk keisrit, keiser rõhutas ise et on primus printsepares ehk esimene võrdsete seas, ametlik nimetus see ei olnud aga nii neid kutsuti. Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim. Kõigeolulisem on vast see, et Augustus võttis endale nimeks ka Caesar, see viitab otseselt tema vanaonule, kes ta oli lapsendanud, kuna Julius Caesar oli pärast surma jumalaks kuulutatud, siis ka Augustus võttis endale nime Jumalikkuse Poeg. Nimetus Augustus suursugune, kõrgeaulik jne, anti talle senati poolt, seda andes tehti läbi sakraalne nimevahetuse riitus. Augustus oli ainus kes oli II
Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hilisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon ja venestamine Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti suruma maha vabamõtlemist ja tihendati tsensuuri. 1965. aastal mindi kogu Nõukogude Liidus taas üle majanduse tsentraliseeritud korraldusele, kaotati
idee käsitlus j.n.e. Koolkonna rajajateks uusplatonistid end ei pea. Uskusid end andvat edasi Platoni õpetust. Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka keskaegne elulaad, maailmakäsitlus. Rooma impeerium oli laienenud kultuuride segunemine, integratsioon. Antiikmõtlejad otsisid kõige selle ühisjooni - hilisantiiksesse Rooma linna olid püstitatud allutatud jumalate templid. Uusplatonism kujuneb selle segaduse raamistikuks. Kogu maailmakäsitlus algab ühest lättest - Hen (esimene, üksainus, vaimne alge). Esimesest algest (sisaldab endas absoluutset õigust, headust) voolab välja järgmine aste - maailmavaim, mõistus (nous)
Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Kuna Peeter I oli väga huvitatud Eesti- ja Liivimaa rahumeelsest impeeriumi koosseisu integreerimisest ning baltisakslaste impeeriumi teenimisse kaasamisest (nii sõjavägi kui diplomaatiline teenistus), siis säilisid 1710. aasta kapitulatsioonidega Eesti- ja Liivimaa aadlikele kõik senised privileegid. Baltisakslaste silmapaistav positsiooni Vene ohvitserkonnas püsis kuni impeerium lõpuni. Vene-Prantsuse sõja ajal oli baltisakslaste silmapaistavaimaks esindajaks soti juurtega kindral Barclay de Tolly (oli vahetult enne sõda sõjaminister; teda mittesallinud venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui rahvavaenlasest nr 1, mistõttu peetakse Vene-Prantsuse sõja kõige olulisemaks figuuriks Mihhail Kutuzov'it, kes siiski ei olnud eriti geniaalne väejuht). Kaasajal elab enamik baltisakslaste järeltulijaid Saksamaal, kus nad on kogunenud
Meie vastastikusest suhtemisest tulnukatega on piir, kust oleks võimalik tagasi minna, pöördumatult ületatud. Vältimatult saabuv KRIIS saab püsima niikaua, kuni toimub kas reaalsuse taipamine või kokkupõrge. Kriis on Siin, Globaalne ja Reaalne. Me peame leevendama või ümber kujundama tulevate katastroofide olemust/loomust ning las nad siis tulevad. Teadmine on pool võitu. Nõuanne: Loe raamatut "The Cosmic Conspiracy" by Stan Deyo ("Kosmiline vandenõu"). Viirastuse Impeerium (The Phantom Empire): "Seadusest kõrgemal" ("Above The Law") Dulce Baasi juhib juhatus: Juhatuse esimees on John Herrington Jim Baker Tennessee-st on NSA/CIA side Dulcega 39 Maja kõnemees on Jim Wright, Texas Dallas-est, riigi tähtsuselt kolmas ametikoht, Dulce varahoidja Hetkel on käimas võimuvõitlus. R-California esindaja William Thomas ütleb, et osa Jim Wright-i probleemist on, et ta ei mõista, mis on erapooletus ja õiglus
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
