Kõige suurem muutus toitumises on teismeliseks saamisel, aga sel ajal peaks olema noore menüü sarnane juba täiskasvanule ning ainuke asi mis muutuma peaks oleks toidu kogus ning soovitatavalt ka toidu kordade arv. Toitumise jälgimine naistel raseduse ja imetamise ajal, on oluline nii tulevase lapse, kui ema seisukohast. Kõik toitained jõuavad lapseni ema organismi kaudu. Kui ema toitub valesti ning ei tarbi piisavalt vajalikke toitained, ei saa ka imik oma vajadusi rahuldatud. Oluline on naisel 9 raseduse ja imetamise ajal süüa mitmekesiselt, et suuremal koormusel töötav organism saaks toidust kätte kõik vitamiinid, mineraalid, valgud, süsivesikud jne. Menüüs peaks olema palju tera-, köögi- ja puuvilju, samuti tuleks vältida rohke rasvasisaldusega toiduaineid ning rohke magusa söömist
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kui...
Viina võttis ta vaid natukese, et mitte Kaarlit pahandada. Pärast läksid Kaarel ja Juku mõne noormehega tüli norima, kui üks neist Kaarlit lõi, lõi Kaarel teda vastu ja hakkas kaklemine, kui Juku noa välja tõmbas siis hoidsid teised mehed eemale. Kohe pärast seda astus kõrtsi urjadnik, kelle munder Kaarlile ja Jukule kohe mõjus ja poisid tagasi tõmbasid. Jaan läks kiiresti ja märkamatult kõrtsist välja, ta kõndis koju. Jaan elas ema, venna ja kahe õega, kellest üks veel imik oli. Isa oli neil surnud ja Jaan oli ainus pere ülalpidaja. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki võtnud, rääkimata muudest asjadest. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga lõpuks usuvad siiski. Jaan lubab lapsi valusasti karistada
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Patsient vajab lugupidamist, eneseväärikust, soovib, et teda kuulatakse tegevused, mida õde peab kogu aeg tagama käitudes professionaalina. Õde peab sealjuures olema empaatiline, oskama jälgida ja kuulama, mida 5 patsiendid teevad või ütlevad, kasutama teoreetilisi teadmisi ja määratlema, milliseid sekkumisi kasutada. (McQuiston & Webb, 1995). Peplau rõhutab oma kirjutistes, et imik ja väikelaps saavad oma käitumismudeli perekonnaliikmetelt ja ümbritsevalt seltskonnalt. Iga inimene vajab hoolitsemist, et ellu jääda. Lapsepõlves baseerub areng suhtlemisele teistega. Enese areng formeerub ja muutub läbi kestva suhtlemise teistega. Lapse käitumismuster teeb arengu jooksul läbi muutuse, küpsemise ja võtab vastu mõjutusi uutest tingimustest; seetõttu on need ainult suhteliselt kestvad (Peplau, 1994: 12).
Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse? – antigeeni epitoobid ehk determinandid Miks kujunevad autoimmuunhaigused? – kõrvuti võimega reageerida antigeenidele peab immuunsüsteemi arenemisel kujunema tolerantsus organismi enda kudede suhtes – kui ei kujune, tekivad autoimmuunhaigused Kuidas tekib aktiivne loomulik immuunsus – peale nakkushaiguse läbipõdemist või haigustekitajaga kokkupuudet/ Aktiivne kunstlik immuunsus – vaktsineerimise järgselt/ Passiivne loomulik immuunsus – imik emalt transplantaarselt või rinnapiimaga/ Passiivne kunstlik immuunsus – in omandab immunoglobuliinide või ravimseerumiga Mis on komplemendisüsteemi aktiveerumise lõpptulemus ja milleks seda vaja on? – vallandub suur hulk proteolüütilisi protsesse, mille tagajärel toodab organism kemotaktilisi aineid, mis tõmbavad põletikukoldesse fagotsüüte, suurendavad veresoonte läbilaskvust ja soodustavad fagotsütoosi
(süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. 10. Detoksikatsioonifunktsioon - albumiinid seovad funktsionaalsete rühmade (-COOH, - SH) abil raskemetalle ja alkaloide, neutraliseerides nende toksilisuse VALKUDE M E T A B O L I S M ehk AINEVAHETUS Valkude vajadus Valgu allikaks on toit. Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus ( imik 2 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest). Valkude osa keha üldises energeetilises metabolismis on oluline nälgimise või pikaajalise koormuse (nt. maraton) korral. Normaalsel elutegevusel ja toitumisel on see mõõdukas. Toiduvalgu väärtus sõltub selles leiduvate asendamatute AH-te sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast.
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut)
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
2007). Tabel 4. Vererõhu mõõtmiseks manseti soovituslikud mõõtmed lapsel (Hockenberry & Barrera 2007, Wilson & Hockenberry 2008) Vanus Laius (cm) Pikkus (cm) Maksimaalne Age range käsivarre ümbermõõt (cm) Vastsündinu 4 8 10 newborn Imik, väikelaps 6 12 15 Infant Laps Child 9 18 22 Small adult 10 24 26 Adult 13 30 34 Large adult 16 38 44 Reis Thigh 20 42 52
on mõeldud imikutele ja väikelastele. Mähkmepiirkonnas esineva dermatiidi leevendamiseks tuleb kasutada eelnimetatud ennetamise meetodeid ning lisaks tooteid, mis ei ärrita nahka ja aitavad kaasa naha paranemisprotsessile. Sellised tooted sisaldavad näiteks kummelit, Mg 2%, tsinki, hüdrokortisooni, hennat või aloe verat. Seendermatiidi korral tuleb kasutusele võtta ka seenevastased vahendid nagu klotrimasool või nüstatiin. Märksõnad: mähkmedermatiit, imik, väikelaps, tekkepõhjused, ennetamine, leevendamine 3 DIAPER DERMATITIS CAUSING FACTORS, RELIEVING METHODS AND PREVENTION AMONG INFANTS ABSTRACT This research is a theoretical literature review. The aim of this research was to describe diaper dermatitis causing factors, relieving methods and preventing methods among infants. Resources used in this paper were published in years 2007 2017 and were available as free full texts
arvestades põhjuslikke seoseid. • Kuidas füüsika kogub infot loodusest? • Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. • Aistinguteks on • Nägemine -90% • Kuulmine • kompimine, • haistmine, • maitsmine. • Aisting on tegevus: • me näeme, et mingi valgus on punane, • kuuleme, et hääl on vali jne. • Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. • Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus
ta jälgib enese ümbruses toimuvat algusest peale elavalt. Ta kuuleb, näeb ja tunneb ning on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid, kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. 2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud.
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parima...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
eelkõige ajal, mil laps kasvab abitust imikust umbes kooliealiseks. See kõik mõjutab aga lapse edasist arengut täiskasvanuikka. Laps vajab hoolistust juba esimesest sünni päevast kui ta on täiskasvanust täiesti sõltuv. Ilma vajaliku hoolitsuseta, näiteks hüljatuna sureks ta juba mõne päeva jooksul, külma ja nälja kätte. Lisaks soojale ja 6 toidule vajab iga väike imik veel ka silitusi, kiigutamist, hellitavat kõnelemist ja teadmist nende kohalolekust. Kui aga ema naiselikkus on häiritud ei ole lapsel võimalik saada seda hellust, mis oleks talle kõige vajalikum. Juba ema kõhus oldud ajal areneb imiku aju suhteliselt palju. Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemiosad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel
Reemo Voltri · Kuidas füüsika kogub infot loodusest? · Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. · Aistinguteks on · Nägemine -90% · Kuulmine · kompimine, · haistmine, · maitsmine. Reemo Voltri · Aisting on tegevus: · me näeme, et mingi valgus on punane, · kuuleme, et hääl on vali jne. · Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. · Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Reemo Voltri Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Reemo Voltri Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Reemo Voltri Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus
b) raamatute või paberite surumine vastu õlga c) sõrmedega trummeldamine Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt: a) käed risti rinnal b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine (James 1998:38jj) Laps ja täiskasvanu Masendust suudavad lapsed ära tunda sünnist alates: vastsündinud laps läheb endat välja, kui teda ümbritsevad inimesed nutavad. Sellele ei ole osatud veel täiesti rahuldavat vastust leida võib olla tajub imik hääletooni ja südame löökide muutust, kuid arvatakse ka, et ta reageerib teistmoodi kehalõhnale. Kuuekuuselt oskab laps ära tunda vihast näoilmet ning seitsmekuuselt reageerib ta sellele ilmele hoopis teistmoodi kui õnnelikule. Viie aasta vanuses oskab ta jäljendada viha, kurbuse ning hirmu kehakeelt ning mida aasta edasi, seda osavamaks muutub ta kehakeele tõlgendamisel. Pärast sündi on põhiliseks sidemeloomiseks lapse ning täiskasvanu vahel zestide ning liikumise matkimine
tegema Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 39. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41
valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi; 2) laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega; 3) lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine; 4) kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega. 3. Nägemispuudega lapse areng. Esimestel elukuudel areneb nägemispuudega imik samamoodi kui nägija. Kriitiliseks perioodiks on pimeda lapse arengus neljas elukuu. Kui sel ajal lapse arengusse ei sekkuta, jääb areng nägevate eakaaslaste omast maha. Teine kriitiline periood lapse arengule on roomamisperiood. Nägemiskahjustuse tõttu vajab peenmotoorika ja silma-käe koostöö erilist tähelepanu. Nägemisprobleemidega lapsi iseloomustab taju ebaselgus, aeglus ja ahtus, mis
üldise töövõime langus. ·Stressi all mõistetakse organismi jõuvarusid tarbivaid füüsilisi, keemilisi ja psüühilisi reaktsioonei. ·Organismi stressitaluvusvõime sõltub oluliselt glükokortikoididest. Oksütotsiin Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist. Rinnanäärme müoepiteel ümbritseb piimaalveoole nii, et selle kontraktsioon surub piima näärmejuhadest välja. Seega ei ime imik rinnanääret tühjaks aktiivselt, vaid teda "abistab"selle juures piimaväljutusrefleks. Hiljutised uuringud näitavad oksütotsiinimuid võimalikke rolle: ·Oksütotsiinitase tõuseb mõlemal sugupoolel orgasmi ajal. ·Tema süstimine isasele rotile põhjustab erektsiooni ·Tal võib olla oluline roll sotsiaalses ja seksuaalses käitumises. Suurendab emahoolt Suurendab usaldust ja vähendab hirmu Soodustab monogaamset paarisuhet Kasvuhormoon ·Toimed: Soodustab toruluude pikkuskasvu
ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG 22 Seotus – tugev, kahepoolne ja kauakestev emotsionaalne side kahe inimese vahel + lähedusevajadus. Seotuse stiilil ja tugevusel on kauakestvad tagajärjed laste psühholoogilisele heaolule tulevikus. Seotuse arengu faasid 1. Imik reageerib inimestele võrdselt 2. Imik hakkab järjepidevalt inimeste vahel eristama (5.kuu) 3. Imik proovib jääda alati ema* lähedusse (7.kuu) 4. Laps hakkab arvestama ka ema* vajadustega (3.a.) 5. Lapsel on välja arenenud sisemine suhte mudel (5.a.) Sigmund Freud (1924) - Beebid kiinduvad emadesse, sest emad rahuldavad nende toidu, soojuse ja mugavuse vajadust Schaffer and Emerson (1964) - Mitte toit, vaid stimulatsioon Harry Harlow (1959) - Katsed traadist ja riidest asendusemadega. Vermumine – emale järele käimine
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat n-ö täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erinevatel 7 helikõrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on 60 lööki minutis. See on rahuliku südame rütm, millega imik on emaüsas harjunud. (Rüütelmaa, S. 2008) Meie varased kokkupuuted helidemaailmaga kujundavad meie suhte muusikaga. Näiteks lauljad on raseduse ajal täheldanud, et emaüsas olev laps jääb vaikseks siis, kui nad laulavad, ning muusikud on märganud, et laps muutub aktiivsemaks, kui nad pilli mängivad. Nutva imiku keha pingestub, ja kui madalad sagedused näivad omavat meeldivat toimet, siis kõrged sagedused ebameeldivat
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ..
olemasolevatele võimetele, on keskkond muutuseks ja arenguks parim. Piaget' sensomotoorse staadiumi alastaadiumid: I alastaadium: refleksid o-1 Side keskkonnaga toimib reflekside kaudu, nt imemine, vaatamine. Refleks assimileerib uusi objekte. ll alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid 1-4 Primaarne käitumine. Teadmised konstrueeritakse reflekside või motoorsete tegevuste kaudu. Käitumine on tsirkulaarne, s.t imik kordab mingeid tegevusmustreid. Tegevus on suunatud peamiselt oma kehale. lmik ei erista iseennast vä|iskeskkonnast. lll alastaadium: teisesed tsirkulaarreaktsioonid 4-10 lmiku huvi pöördub oma kehalt pigem esemetele. Huvitavaks muutub asjade liigutamine, nt |öövad nad rippuvaid esemeid. Lapsed hakkavad muutma oma ümbrust eesmärgipäraselt. lV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid 10-12
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
väheaktiivne ning kõhulihased ei ole nii tugevad, et suudaksid gaasi korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud. Gaasivaludel on erinevaid põhjuseid. Piimasuhkur laktoos laguneb sooles mikroobide toimel ning tekitab gaasi. Vahel on sooles ka rohkelt gaasi tekitavaid mikroobe. Sageli karjuv laps neelab palju õhku ja kõhupuhitus tekib kergesti. Kui emal on palju gaasi, on seda ka lapsel. Rohkesti gaase võib tekitada ka piimasegu, kui imik ei talu lehmapiimavalku. Kindel on see, et gaasivalud ühel ajal lõpevad, on see siis kahe, kolme või nelja kuu vanuses. Kuidas last aidata? · Gaasivalude leevendamiseks on parim võte see, kui kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli. Lahendus on muidugi see, kui gaasid väljuvad. · Gaaside väljutamist saab ergutada lapse jalgade kerge surumisega vastu kõhtu. · Heaks võtteks on lapse võtmine kõhuli endale rinnale. Nahakontakt ja soojus
kurdid lapsed ja viipekeel: kurtide vanemate lapsed omandavad keele paremini, lapsed, kes jäävad kurdiks alles pärast sündi mingil hetkel omandavad keele paremini, viipekeel omandatakse umbes samasuguse kiiruse ja laadiga nagu kõnekeel mäng on seesmiselt motiveeritud, nauditav ja vabatahtlik tegevus, mille kaudu tihti harjutatakse tulevikus vajaminevaid oskusi, füüsiline (nt müramine) ja sümboline (nt kodu) mäng ◦ esemetega mängib ka imik, kuid ei anna neile eraldi tähendust ◦ sümboliline mäng - alates teisest eluaastast, nt puukepist saab hobune, algul peab objekt olema sarnane tegelikkusega, hiljem mitte ◦ Piaget - toimub reaalsuse assimilatsioon ehk erinevalt jäljendamisest vormib laps tegelikkuse mängule sobivaks, mitte enda käitumist tegelikuga vastavaks, kaks põhistaadiumi ja hulganisti alastaadiume, alates oma tegevuse kordamisest mänguasjadega
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
ja villid. 6. KUUMAKAHJUSTUSED Ameerika haiguste kontrolli keskuse andmetel ohustavad kestvamad kuumalained eelkõige kuni 4-aastasi lapsi ja üle 65 aastaseid. Kuid kuumal päeval kurdavad ka keskealised naised ja mehed, et palavus väsitab. Organism võib üle kuumeneda siis, kui ainevahetuse käigus moodustuva soojuse äraandmine on raskendatud kõrge õhutemperatuuri, suure õhuniiskuse, tuuletuse või liiga sooja rõivastuse tõttu. Ülekuumenemisohtu satub näiteks imik, kes jäetakse magama päikese kätte pargitud autosse, mille aknad on suletud. Keha liigsoojenemist soodustab vee ja mineraalsoolade vähesus, mis on tingitud tugevast higistamisest. Seega on kuuma ilmaga vaja rohkem juua (täiendavalt 0,5 1 liitrit) mahla, morssi, mineraalvett. Suurema ülekuumenemisriski toovad kaasa · kroonilised kilpnäärmehaigused; · kroonilised südame-veresoonkonna haigused; · rasvumine.
Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised hingamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus. Oksütotsiin stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist. Rinnanäärme müoepiteel ümbritseb piimaalveoole nii, et selle kontraktsioon surub piima näärmejuhadest välja. Seega ei ime imik rinnanääret tühjaks aktiivselt, vaid teda "abistab" selle juures piimaväljutusrefleks. Hiljutised uuringud näitavad oksütotsiinimuid võimalikke rolle: · Oksütotsiini tase tõuseb mõlemal sugupoolel orgasmi ajal. · Tema süstimine isasele rotile põhjustab erektsiooni. · Tal võib olla oluline roll sotsiaalses ja seksuaalses käitumises. Suurendab emahoolt Suurendab usaldust ja vähendab hirmu Soodustab monogaamset paarisuhet
vastaan vastu vastaanotto vastuvõtt vastaanottoapulainen vastuvõtuõde, administraator vastapäätä vastas vastata vastata vastaus vastus vatsa kõht vatsakipu kõhuvalu vauva beebi, imik WC (veesee) WC vegetaristi taimetoitlane veikata (spordi)võistluste tulemusi ennustada veistos kuju, skulptuur veitsi nuga veli vend velka (olla velkaa) võlg (võlgu olla) vene paat veneillä paadiga sõita
Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised hingamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus. Oksütotsiin stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist. Rinnanäärme müoepiteel ümbritseb piimaalveoole nii, et selle kontraktsioon surub piima näärmejuhadest välja. Seega ei ime imik rinnanääret tühjaks aktiivselt, vaid teda "abistab" selle juures piimaväljutusrefleks. Hiljutised uuringud näitavad oksütotsiinimuid võimalikke rolle: · Oksütotsiini tase tõuseb mõlemal sugupoolel orgasmi ajal. · Tema süstimine isasele rotile põhjustab erektsiooni. · Tal võib olla oluline roll sotsiaalses ja seksuaalses käitumises. Suurendab emahoolt Suurendab usaldust ja vähendab hirmu Soodustab monogaamset paarisuhet
eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus 2 aastane ekternaliseeritud käitumisprobleemid(agressiivsus) eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2
lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid üldistav-aforistlikke mustreid, mis samuti ei kuulu tegelikult enam jutustavasse anri. Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist:
laua äärde jutu saatel magama, kui Tiit jutustamise lõpetas, ärkas Pearu ja ajas ka teised üles ning jutuvada läks edasi - Alles hommikul hakkasid mehed ära vajuma kui päike juba tõusis, Oru-eit vedas oma mehe koju magama XXVIII - õnnetu talv, kõik sai alguse Kassiarult, kui Jaska lapsed haigeks jäid ja tema 2 last surid, tehti matused, mille järel järgmised kaksikud surid, järele jäi vaid imik Maali - haigeks jäid lapsed ka Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval, igal pool sai mõni laps surma, teiste matustele enam ei jõutudki, sest pidi enda omade eest viimast hoolt kandma - Orul suri 2 väiksemat last, Hundipalul samuti 2, Raval suri 1 poeg, Kukesaare Jaanil tütar, Võõsiku Anna laps ja Ämmasoo kusti oma, oli pikk matuserong - lastehaigusesse suri ka üks täiskasvanu, Võlla Kaie, kuid temagi oli iseloomult lapsik
Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4
näonärv) · Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes) · Marrastused · Luumurrud Organismi täiskasvanuks saamine toimub kasvamise, küpsemise ja arengu kaudu: · Kasvamine keha ja kehaosade mõõtmete suurenemine · Küpsemine organismi funktsionaalne kujunemine täiskasvanu sarnaseks · Areng indiviidi käitumuslike oskuste ja kogemuste omandamine erinevates valdkondades Inimese eluring Lapseiga · vastsündinu (kuni 1 kuu) · imik (1 kuu kuni 1a.) · koolieelne ja kooliiga Noorukiiga · poisid 13-16 a., tüdrukud 12-15 a. · noormehed (17-21 a.) ja neiud (16-20 a.) Küpse iga I. periood: m-22-35 a., n-21-35 a. II. periood: m-36-60 a., n 36-55 a. Eakad · mehed 61-74 a., naised 56-74 a. Vanurid · 75 kuni 90 a. · pikaealised: > 90 a. Surm Kasv kui keha suuruse tôus, kui hüpertroofiline protsess; kui reparatiivne protsess Keha kasv sõltub: · Rakkude hüperplaasiast
loodusteaduslik külg ära ja piirdutakse täppisteaduslikuga. Aga seda pole võimalik saavutada, kui enne pole omandatud loodusteaduslik külg. Informatsiooni ümbritsevast saame oma meeleorganite abil. Kui neid ärritada, tekib aisting: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine või haistmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud.
Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) -- Organismi päevane veevajadus: • 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: • Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg • 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. --- 27. Dehüdratatsioon – veesisalduse langus. Väheneb kehaline töövõime. hüperhüdratatsioon – veesisalduse tõus. Suureneb kehaline töövõime. 28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust Tulemus- langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse
Puhkeb siis, kui varasuvi. Küll aga juhtub niimodi, et Paul Bretigny on inimene, kes suudab armastada vaid tõelist ilu. Kui jääb lapseootele, siis ei saa seda armastada. Hülgab naise ja teeb talle kohutavalt haiget. Pankur ei saa sellest kunagi teada. Tema teab, et tema laps. Bretigny ja Christiane vend on need noormehed, kes talupoja tütrega, kellel on allikas. Bretignyl tunne, et polegi elus midagi kaotanud. Kui sünnib laps, siis läheb õnne soovima. Imik on pandud hälli, hällil on valgest siidist kardinakesed, on pandud kinni väikeste kuldsete poolkuudega. Need poolkuud, millega Christiane armastas oma pluusi kinnitada ja tema armastas neid lahti võtta. Christiane ei näita talle last ja tunnetab, et tema hinges midagi väga kihvatab. ,,Pierre ja Jean" Vendade omavahelised suhted, mis muutub, kui vahele tuleb pärandus ja raha, mis prantsuse paljudes perekondades võivad tekitada palju paksu verd. Pilet nr 9: 1) E. A. Poe elu ja looming
katsetega. Kui naine tarvitab mingit uimastit, siis ta võib kasutada erinevaid uimasteid. Uurimusi on tehtud kanepi, lsd, amfetamiini kohta- väärarenguid tekib, kahjustatud saavad liigesed ja luud. Üldiselt on teada, et enamus uimastid on kahjulikud lootele: · Milline on sünnijärgne seisund · Kuidas rasedus on kulgenud · Kuidas sünnitus kulges Me ei saa tagajärge seostada konkreetse uimastiga- mitte spetsiifiline Mittespetsiifilised tulemus on: · Imik on alakaaluline · Enneaegne sünnitus · Platsenta varane irdumine · Kõrgem enne ja pärast sündimist suremus · Patsiendid on haiglas peale sündi · Äkksurm- hällisurm Vastsündinul võivad esineda häired: · Kesknärvisüsteemi erutusseisund · Veresoonkonna funkstioonide häired · Ainevahetuslikud häired · Hingamisfunktsioonihäired · Seedeelundite talituse häired NB!!
jäljendab ka õdesid-vendi, eakaaslasi, õpetajaid, TV-kangelasi. Kodus õpib laps soorolli, nii saab tüdruk lävides isaga ettekujutuse meessoost, poiss suhtluses emaga- kogemuse suhtlemisest naissooga. Kuigi lapsed samastuvad mõlema vanemaga, on suurem tähtsus siiski samast soost vanemal (Atkinson jt 1985, 94) Lapse sotsialiseerumine on pikaaegne protsess imikueast alates. Löömine ei ole kasvatusmeetod, see on kuritegu lapse suhtes. Imik ega väikelapski ei ole veel võimeline leidma seost oma halva käitumise ja füüsilise karistuse vahel. Nad tunnevad vaid löögist tingitud valu. Tark lapsevanem peab alati meeles, et igas vanuses lapsed õpivad käitumist ja nn kodureegleid oma vanematelt. Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks vanematele lapse löömise vältimist soovitada järgmistel põhjustel: löömine võib kahjustada lapse füüsilist tervist, tekitada lapses hirmu vanema(te) ees; piisava tähelepanuta
-aktiivne füüsilise kontakti otsimine (ronimine, klammerdumine, kallistamine)- füüsilise kontakti loomine Kehtib ainult siis, kui suunatud ühele või kahele hooldajale! Lähedussuhtes kasutavad inimesed täpselt samu rühmi, ilmestamaks oma tundeid! Seotuse arengufaasid (M. Ijzendoorn): -beebi suhtleb ümbritsevaga mitte-eristavalt ( ei erista inimesi, signaliseeriv käitumine ei ole suunatud) -umbes 3 kuuselt hakkab imik eristama inimesi, esmalt lõhna ja välimuse järgi. Signaliseerivad käitumised on suunatud väljavalitutele. Ilmneb, et nt nutt vaibub kiiremini väljavalitute läheduses. Nt. kui laps nutab, rahuneb ta kiiremini isa või ema läheduses -Kui kujuneb välja arusaam inimese olemasolu pidevusest, siis kujuneb välja ka võime eristada selgelt kiindumusfiguure teistest inimestest ning suunata kiindumuskäitumised eksklusiivselt vaid neile
omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Kuidas füüsika kogub infot loodusest? Inimene saab infot ümbritsevast maailmast oma meeleorganite abil. Kui neid organeid ärritada, tekib aisting. Nendeks on nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Aisting on tegevus: me näeme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et hääl on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Kujutlus eeldab eelnevat teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda
põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus,
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
