Mees kes teadis ussisõnu (1)

Mees,kes​ ​teadis​ ​ ussisõnu  
 
 
Tegevus​ ​toimub​ ​muistes​ ​Eestis. 
Enamik​ ​inimesi​ ​on​ ​tulnud​ ​ metsast ​ ​välja​ ​ja​ ​läinud​ ​küladesse​ ​elama.Laande​ ​on​ ​elama 
jäänud​ ​vaid​ ​mõningad​ ​üksikud​ ​ja​ ​raugad.Metsast​ ​välja​ ​tulemist​ ​soodustab 
raudmeeste​ ​tulek(saksalased).Raudmehed​ ​toovad​ ​endaga​ ​kaasa​ ​ristiusu,leiva​ ​ja 
kördi,mis​ ​tarbeks​ ​hakatakse​ ​rajama​ ​põllumaid, sirp ​ ​võetakse​ ​kasutusele(moodne 
tööriist).​ ​Igapäevane​ ​on​ ​ka​ ​saksa​ ​keel​ ​ja​ ​ kirik . 
 
Need,kes​ ​on​ ​metsa​ ​elama​ ​jäänud​ ​vaatavad​ ​toimuvat​ ​põlastavalt.Samamoodi​ ​vaatab 
külarahas​ ​metsainimesi.​ ​Ajast​ ​maha​ ​jäänud​ ​ning​ ​ei​ ​tea​ ​mis​ ​on​ ​hea,milleks​ ​nii​ ​palju 
vaeva​ ​näha.Nii​ ​on​ ​ka​ ​ussisõnadega,need​ ​unustatakse. 
 
Külla ​ ​elama​ ​minemise​ ​mõte​ ​on​ ​ka​ ​ Leemeti ​ ​isa,kes​ ​lähebki​ ​sinna​ ​elama.Aga​ ​emale 
see​ ​ei​ ​meeldi.Kui​ ​isa​ ​askeldab​ ​põllul​ ​siis​ ​ema​ ​kondab​ ​mööda​ ​metsi.Metsas​ ​kohtab 
ema​ ​karu,kellega​ ​tekib​ ​tal​ ​ afäär . 
Naiste​ ​ja​ ​ karude ​ ​suhe​ ​on​ ​külas​ ​üldteada,kõik​ ​mehed​ ​arvestavad​ ​sellega,loomulikult 
meestele​ ​ei​ ​meeldi​ ​see.Naistele​ ​aga​ ​karud​ ​meeldivad,kuna​ ​nad​ ​on​ ​ pehmed ,suured 
ja​ ​karvased.Toovad​ ​pohli,mett​ ​ja​ ​mustikaid.​ ​Ega​ ​nad​ ​väga​ ​targad​ ​ole​ ​aga​ ​mida 
armukestelt​ ​ikka​ ​tahta, peaasi ​ ​et​ ​asja​ ​ära​ ​teevad. 
 
Samamoodi​ ​ei​ ​meeldi​ ​see​ ​asi​ ​ka​ ​Leemeti​ ​ isale .Kuni​ ​kord​ ​leiab​ ​isa​ ​ema​ ​ karuga  
sängist.Isa​ ​aga​ ​on​ ​unustanud​ ​ ussisõnad ​ ​ja​ ​selleasemel​ ​podiseb​ ​miskit​ ​saksa 
keeles,karu​ ​satub​ ​sellest​ ​ segadusse ​ ​ning​ ​ hammustab ​ ​isal​ ​pea​ ​otsast.​ ​Karu,saanud 
oma​ ​veast​ ​aru,et​ ​asi​ ​toimunud​ ​kirehoos,hammusab​ ​omal​ ​riisat​ ​otsast. 
 
Linda ,mõistud​ ​ka​ ​oma​ ​ süüd ,et​ ​ta​ ​on​ ​isa​ ​surmas​ ​süüdi,lõpetab​ ​igasuguse​ ​suhtlemise 
karudega. 
Peale​ ​isa​ ​surma​ ​kolib​ ​ema​ ​oma​ ​lastega​ ​Leemeti​ ​ja​ ​Salmega​ ​tagasi​ ​metsa 
elama.Vend​ ​Voortele​ ​aitab​ ​ka​ ​elamisse​ ​sisse​ ​elada, andes ​ ​õele​ ​piima​ ​anmvad 
hundid . 
Metsas​ ​toitutakse​ ​põhiliselt​ ​põrdalihast.Lemmikroog​ ​on​ ​öökullimunad. 
Leib​ ​ja​ ​muu​ ​ kaasaaegne ​ ​on​ ​nii​ ​ema​ ​kui​ ​ka​ ​onu​ ​arvates​ ​solk. 
 
Voortele​ ​on​ ​tark,ta​ ​on​ ​isalik​ ​eeskuju​ ​Leemetile.Onu​ ​õpetab​ ​poisile​ ​ussisõnu. 
Ussisõnad​ ​tulevad​ ​alguses​ ​ raskelt ,kuna​ ​seal​ ​on​ ​vaja​ ​palju​ ​susiseda.Pärast​ ​hakkab 
asi​ ​Leemetile​ ​asi​ ​ meeldima .​ ​Onu​ ​rääbib​ ​Leemtile​ ​oma​ ​isast,kel​ ​olnud​ ​kunagi 
mürgihambad​ ​ning​ ​kõik​ ​raudmehed​ ​kartnud​ ​teda.Et​ ​tast​ ​lahti​ ​saada​ ​tõid​ ​sõjamehed 
kiviheite​ ​masina​ ​ja​ ​pommitnud​ ​teda,siis​ ​võetud​ ​ta​ ​kinni,lõigatud​ ​jalad​ ​otsast​ ​ja 
uputatud​ ​ära. 
 
 
Üks​ ​päev​ ​lähevad​ ​ Leemet ​ ​ja​ ​Pärtel​ ​küla​ ​vaatama. Ärevus ​ ​on​ ​sees​ ​suur​ ​aga 
uudishimu​ ​​ ​on​ ​veel​ ​suurem. 
Külas​ ​kohtuvad​ ​nad​ ​enda​ ​vanuse​ ​tüdrukuga( Magdaleena ),kes​ ​kutsub​ ​nad​ ​majja​ ​ja 
tutvustab​ ​asju​ ​mida​ ​nad​ ​iga​ ​päevaselt​ ​kasutavad.Nendeks​ ​on​ ​nii​ ​ vokk ,leivalabidas​ ​ja 
Jeesus ​ ​Kristuse​ ​kuju.Samuti​ ​võrreldakse​ ​oma​ ​ riideid -Poistel​ ​ seljas ​ ​loomanahad,neiul 
koodud,kerge​ ​ja​ ​valge​ ​ riie . 
Äkki​ ​tuleb​ ​majja​ ​ka​ ​tüdruku​ ​isa​ ​(Johannes),kes​ ​teeb​ ​külalistega​ ​ juttu ​ ​ning​ ​proovib 
teha​ ​neile​ ​adikatsiooni,et​ ​tulgu​ ​ka​ ​külla​ ​elama.Et​ ​ega​ ​meie​ ​rahvas​ ​ei​ ​saa​ ​olla​ ​ halvem  
kui​ ​ sakslased . 
Johannes​ ​on​ ​ka​ ​ külavanem ,kelle​ ​ eelmine ​ ​nimi​ ​oli​ ​ Vambola (paganilik​ ​nimi)Tema 
ütleb​ ​et​ ​tark​ ​teeb​ ​nii​ ​nagu​ ​teised​ ​ees,mitte​ ​ei​ ​jookse​ ​nagu​ ​lahti​ ​pääsenud​ ​põrsas. 
 
 
 
Ussisõnade​ ​abil​ ​saab​ ​metsarahvas​ ​lihtsalt​ ​loomi​ ​kätte,et​ ​seda​ ​tehakse​ ​vaid​ ​nii​ ​palju 
kui​ ​vaja​ ​end​ ​ja​ ​pere​ ​toimiseks.Ussikeelt​ ​mõisavad​ ​kõik​ ​loomad​ ​ja​ ​ linnud ,ent 
putukad(sääsed​ ​ja​ ​ parmud )on​ ​nedde​ ​suhtes​ ​tuimad. 
 
Kord​ ​saab​ ​Leemet​ ​tuttavaks​ ​Instuga.Noor​ ​ rästik ,keda​ ​ründab​ ​ siil ,ei​ ​oska​ ​midagi 
teha.Nii​ ​aitab​ ​Leemet​ ​rästikut​ ​aga​ ​siil​ ​on​ ​tuim​ ​ tükk ,nii​ ​ussisõnde​ ​kui​ ​ka 
mürgisuhtes.Leemet​ ​viskab​ ​siili​ ​metsa​ ​ja​ ​tänutäheks​ ​kutsub​ ​ Ints ​ ​uue​ ​sõbra​ ​endale 
külla. 
Nii​ ​lähevadki​ ​uued​ ​sõbrad​ ​rästikute​ ​ koopasse ,kus​ ​poiss​ ​kohtub​ ​ussikuningaga,kel​ ​on 
kroon​ ​peas.Ussikuningaid​ ​on​ ​vähe​ ​aga​ ​ koopas ​ ​on​ ​palju​ ​madusid.Urus​ ​räägitakse 
möödunud​ ​aegedest​ ​ja​ ​kuidas​ ​ussisünad​ ​on​ ​väljasuremas. 
Ja​ ​jõuavad​ ​tõde,tõdemusele,et​ ​inimesed​ ​on​ ​kui​ ​ siilid ​ ​kel​ ​seljas​ ​raudrüüd. 
 
Leemet​ ​tutvustab​ ​oma​ ​uut​ ​sõpra​ ​ka​ ​onule​ ​ja​ ​Pärtile.Ent​ ​Pärtel​ ​oskab​ ​ainult 
trafaretseid​ ​sõnu,mis​ ​tõttu​ ​ainult​ ​onu,Pärtel​ ​saavad​ ​Intsuga​ ​suuri​ ​ jutte ​ ​rääkida 
 
Üks​ ​päev​ ​läheb​ ​see​ ​ seltskond ​ ​metsa​ ​kondama,kus​ ​onu​ ​räägib​ ​olnust​ ​ja​ ​kus 
kohtutakse​ ​veel​ ​metsas​ ​elavate​ ​raukadega.Nenditakse,et​ ​kõik​ ​on​ ​kaduv. 
Küsitakse​ ​ka​ ​Põhja- Konnast ,kõik​ ​teavd​ ​sellest​ ​legendist,ent​ ​üks​ ​vana​ ​ätt,jutustab 
oma​ ​noorusest​ ​kui​ ​oli​ ​koos​ ​Põhja-Konnaga. 
 
Põhja-Konn​ ​on​ ​isesorti​ ​elukas,kes​ ​tuleb​ ​meie​ ​maad​ ​kaitsama,siis​ ​kui​ ​ähvardab​ ​suur 
häda​ ​oht​ ​ja​ ​10​ ​000​ ​meest​ ​kutub​ ​teda. 
 
Põhja-Konn​ ​sõõvad​ ​ära​ ​kõik​ ​raudmehed​ ​ja​ ​rotid.Selle​ ​eluka​ ​juurde​ ​saavat 
salapärase​ ​võtmega​ ​aga​ ​onu​ ​ arvab ​ ​et​ ​see​ ​on​ ​puhas​ ​lora.  
Leemet​ ​tahab​ ​seda​ ​mõistatust​ ​lahendada.Talle​ ​räägitakse​ ​et​ ​võtme​ ​saavat​ ​sõnajala 
õiest.Ints​ ​ naerab ​ ​ta​ ​välja-sõnajaöla​ ​pole​ ​ju​ ​õisi.Tee​ ​peal​ ​kohtavad​ ​nad​ ​küla​ ​hullu 
Meemet,kes​ ​joob​ ​pidevalt.Tema​ ​oli​ ​kord​ ​andud​ ​Leemtile​ ​salapärase​ ​ sõrmuse .Sel 
teel​ ​räägib​ ​mees,et​ ​võti​ ​saabub​ ​õige​ ​inimese​ ​juure​ ​õigel​ ​ajal. 
 
Leemet​ ​saab​ ​aru,et​ ​ Meeme ​ ​on​ ​selle​ ​mõisatuse​ ​taga,ning​ ​mõtleb​ ​onu​ ​käest​ ​küsima 
minna,mis​ ​inimene​ ​see​ ​Meeme​ ​on. 
Onu​ ​räägibki,et​ ​ta​ ​olla​ ​kunagi​ ​sõjamees,kes​ ​näinud​ ​ees​ ​olevat​ ​sõda​ ​ette​ ​näinud. 
Aga,keegi​ ​polnud​ ​teda​ ​uskunud​ ​et​ ​koos​ ​huntide​ ​ja​ ​saab​ ​raudmeete​ ​vastu.Nii​ ​mindigi 
sõtta​ ​palja​ ​käsi.Tulemuseks​ ​oli​ ​see​ ​et​ ​kõik​ ​surid.V.a(Vanaisa​ ​ka​ ​)​ ​Meeme,kes 
ussisõnde​ ​abil​ ​kutsus​ ​metsloomad​ ​appi,mille​ ​tõttu​ ​raudmehed​ ​kartsid​ ​metsa​ ​kui​ ​ tuld . 
 
Leemet​ ​ja​ ​Ints​ ​otsivad​ ​siiski​ ​sõrmuse​ ​abil​ ​Konna​ ​asupaika,aga​ ​lõpuks​ ​jõuavad​ ​nad 
lagendikule.Seal​ ​näevad​ ​nad​ ​munka,kes​ ​neid​ ​nähes​ ​tuleb​ ​nende​ ​juurde. Munk ​ ​näeb 
sõrmust​ ​ja​ ​paneb​ ​selle​ ​endale​ ​ suhu ​ ​ja​ ​lööb​ ​Leemetit.​ ​Ints​ ​asub​ ​sõbra​ ​kaitseks​ ​välja 
ning​ ​hammustab​ ​võõrast.Munk​ ​ sureb ​ ​piinarikkalt​ ​aga​ ​sõrmust​ ​kätte​ ​ei​ ​saada,sest 
see​ ​on​ ​ munga ​ ​sees.Rästik​ ​laiba​ ​sisse​ ​ei​ ​taha​ ​minna,kuna​ ​munk​ ​on​ ​rasvane​ ​ja 
paks,paska​ ​täis.Seepärast​ ​kutsutakse​ ​ vaskuss .Uss​ ​lähebki​ ​munga​ ​sisse​ ​aga​ ​ei​ ​saa 
sõrmust​ ​kätte,sest​ ​ussi​ ​suu​ ​pole​ ​piisavalt​ ​suur.Leemet​ ​teeb​ ​pussiga​ ​vastavasse 
koha​ ​ augu ​ ​ja​ ​ehe​ ​saadakse​ ​kätte. Sõrmus ​ ​on​ ​verine.Vaskuss​ ​tuleb​ ​välja 
tagumikust,sealt​ ​lihtsam. 
Tänutäheks​ ​kutsub​ ​Leemet​ ​vaskussi​ ​endale​ ​külla.põrdaliha​ ​sõõma. 
 
Poisid​ ​otsiva​ ​ikka​ ​sõrmuse​ ​abil​ ​Konna,aga​ ​tulutult,mistõttu​ ​varsti​ ​loobutakse​ ​sellest 
ettevõtmisest. 
 
Leemet​ ​matkab​ ​endiselt​ ​mööda​ ​metsa​ ​ringi.Ühel​ ​päeval​ ​kohtub​ ​ta​ ​inimahvidega,kes 
on​ ​ Pirre ​ ​ja​ ​Rääk.Nemad​ ​on​ ​tegelikult​ ​Leemteile​ ​vanad​ ​tuttavad. Ahvid ​ ​käivad​ ​alatsi 
ringi​ ​ning​ ​ arvavad ​ ​et​ ​inimkonna​ ​allakõik​ ​algas​ ​sellest​ ​et​ ​inimesed​ ​panid​ ​endale 
loomanahad​ ​ümber.Samuti​ ​ei​ ​mõista​ ​nad​ ​miks​ ​peab​ ​kõrbenud​ ​liha​ ​sõõma,toores​ ​on 
palju​ ​parem​ ​organismile.Siiski​ ​nad​ ​ei​ ​ heida ​ ​kellegile​ ​miskit​ ​ette​ ​ja​ ​lasevad​ ​teistel 
rahumeelselt​ ​elada.Igapäevselt​ ​tegelevad​ ​nad​ ​täide​ ​kasvatusega,nendesse 
suhtuvad​ ​nad​ ​kui​ ​oma​ ​lastesse​ ​ja​ ​tresseerivad​ ​neid. 
inimahvid ​ ​räägivad​ ​ka​ ​putukatega​ ​ussikeeles​ ​aga​ ​kurvastavd​ ​et​ ​tänapäebal​ ​ei​ ​osata 
puktukate​ ​ussikeelt,et​ ​nende​ ​esivanemd​ ​olevat​ ​seda​ ​keelt. 
 
Inimahvid​ ​aretavad​ ​kitsesuuruse​ ​täi,kes​ ​on​ ​väga​ ​loll.Leemet​ ​aga​ ​läheb​ ​koos 
sõpraega​ ​selle​ ​sama​ ​olendiga​ ​ jalutama .Elukas​ ​ kukub ​ ​järve,seda​ ​näeb​ ​pealt​ ​Ürgas. 
Näeb,et​ ​jões​ ​on​ ​mingi​ ​olend,​ ​käsib​ ​ta​ ​Leemetil​ ​ohverda​ ​oma​ ​laudast​ ​kõik 
hundid,muidu​ ​tulevat​ ​haldjad. 
 
 
Leemet​ ​läheb​ ​raske​ ​südamega​ ​kohju,sest​ ​hundid​ ​on​ ​väga​ ​väärtuslikud.Aga​ ​las​ ​ema 
otsustab,mis​ ​teha… 
Kodus​ ​pakub​ ​ema​ ​öökullimune,Leemet​ ​ei​ ​julge​ ​juhtunust​ ​rääkida. 
Kodus​ ​on​ ​ka​ ​ Salme ​ ​ja​ ​jutuks​ ​tulevad​ ​inimahvid,kes​ ​õele​ ​ei​ ​meeldi​ ​,kuna​ ​käiva​ ​paljalt 
ringi, till ​ ​maani,sündusetud,paljad​ ​ja​ ​persed​ ​sinakad,karvadeta 
 
Õde​ ​aga​ ​kohtub​ ​Mõmmiga,kes​ ​hullutab​ ​teda​ ​maasikatega​ ​ja​ ​pohladega-​ ​ema​ ​tunneb 
et​ ​ajalugu​ ​kordub​ ​ja​ ​karu​ ​viib​ ​Salme​ ​oma​ ​pessa. 
 
Peagi​ ​tuleb​ ​onu​ ​ja​ ​Leemet​ ​räägib​ ​oma​ ​loo​ ​järves​ ​ääres​ ​juhtunust.Voortele​ ​otsutab 
asja​ ​korda​ ​ajada​ ​ja​ ​käsib​ ​hundid​ ​koju​ ​jätta.​ ​Onu​ ​koos​ ​Leemetiga​ ​läevad​ ​järve 
äärde,kus​ ​kohtuvad​ ​Ürgakaga.Vaidlevad​ ​kätšivad​ ​.Leemt​ ​ja​ ​onu​ ​astuvad​ ​kodupoole. 
 
Leemetile​ ​räägitakse,et​ ​Hiietark​ ​olevat​ ​hundide​ ​asemel​ ​ohverdanud​ ​tuhat​ ​nirki​ ​aga 
onu​ ​peab​ ​seda​ ​lolluseks,sest​ ​kust​ ​saaks​ ​nii​ ​palju​ ​nirki​ ​ja​ ​arvab​ ​et​ ​see​ ​on​ ​ettekääne 
et​ ​järv​ ​on​ ​endiselt​ ​samas​ ​kohas. 
Seega​ ​Leemet​ ​püüab​ ​kontakti​ ​vältida. 
 
Sama​ ​proovib​ ​ta​ ​teha​ ​ka​ ​Tambetiga.Aga​ ​kui​ ​Leemet​ ​emaga​ ​metsas​ ​on​ ​ja​ ​ Tambet  
karjub​ ​ poisi ​ ​peale,on​ ​ema​ ​varmas​ ​ poega ​ ​kaitsma.Ema​ ​Tambektit​ ​ei​ ​karda,sest 
ammusel​ ​ajal​ ​olla​ ​ta​ ​emale​ ​meeldinud.Tambet​ ​toonud​ ​tema​ ​jaoks​ ​puu​ ​osatst 
meekärje​ ​aga​ ​see​ ​hakanud​ ​sulama​ ​ja​ ​ kohu ​ ​rinnaesine​ ​olnud​ ​meene,seejärel​ ​kutusti 
kohale​ ​karu.Ka​ ​alumine​ ​osa​ ​olnu​ ​meene​ ​aga​ ​karu​ ​keeldus,kuna​ ​ta​ ​on​ ​ isane . 
 
Metsas​ ​kohtavad​ ​poisid​ ​Hiiet,kes​ ​ei​ ​jõua​ ​oma​ ​isale​ ​järele,mistõttu​ ​jääb​ ​ta​ ​nendega. 
Leemet​ ​räägib​ ​niisama​ ​juttu​ ​ning​ ​lõpuks​ ​küsib​ ​ Hiie ​ ​käest,mis​ ​uudist​ ​kuni​ ​tüdruk 
räägib​ ​et​ ​läheb​ ​koos​ ​emaga​ ​täna​ ​täiskuu​ ​ valgel ​ ​end​ ​vihtlema.  
See​ ​ rituaal ​ ​on​ ​olnud​ ​kaua​ ​püha.Kunagi​ ​ei​ ​tea​ ​mehed,millal​ ​naised​ ​end​ ​vihtlema 
lähevad,ent​ ​nüüd​ ​saavad​ ​poisid​ ​seda​ ​püha​ ​üritust​ ​näha. 
Ints​ ​pole​ ​sellest​ ​üldsegi​ ​vaimustatud,kuna​ ​on​ ​paljaid​ ​naisi​ ​niigi​ ​näinud​ ​ning​ ​Leemet 
mõistab​ ​et​ ​pikk​ ​kõie​ ​taoline​ ​uss​ ​ei​ ​saagi​ ​mõista​ ​naise​ ​ilu. 
 
Õhtul​ ​Leemet​ ​teeskleb​ ​magamist,kui​ ​õde​ ​ja​ ​ema​ ​läevad​ ​end​ ​vihtlema. 
Poiss​ ​hiilib​ ​neile​ ​ salaja ​ ​järele.Peagi​ ​kohtub​ ​ta​ ​oma​ ​Pärtliga.Mõlemad​ ​vaatavd 
lummatult​ ​paljaid​ ​naisi,kui​ ​tammelehtega​ ​viheldes​ ​tõuseb​ ​naiste​ ​õlgedelt​ ​peenikest 
tolmu. 
Eriti​ ​lummatud​ ​on​ ​Lemmet​ ​õde​ ​sõbranna​ ​rindadest,kui​ ​need​ ​üles-alla​ ​rapuvad. 
Hiie​ ​paistab​ ​veel​ ​päris​ ​lapselik. 
 
Äkki​ ​on​ ​poiste​ ​selja​ ​taga​ ​karu,kes​ ​samuti​ ​on​ ​kaema​ ​tulnud​ ​naiste​ ​ilu,sest​ ​emased 
karu​ ​polevat​ ​nii​ ​ilusad​ ​ja​ ​ei​ ​saavat​ ​oma​ ​ kasukat ​ ​maha​ ​ajada. 
Leemet​ ​ajab​ ​karuga​ ​juttu,kuni​ ​Salme​ ​ kuuleb ​ ​mingeid​ ​hääli,rääkijad​ ​jäävad​ ​vait. 
Salme​ ​kohtub​ ​karuga,kes​ ​osutub​ ​Mõmmiks.Salmel​ ​pole​ ​üldse​ ​pahane​ ​ning​ ​peagi 
ronib​ ​puu​ ​otsa​ ​tagasi​ ​ja​ ​nüüd​ ​näitab​ ​oma​ ​kehavõlusid​ ​ainult​ ​oma​ ​armsale.Emale​ ​ei 
ütle​ ​Salme​ ​midagi. 
 
 
Paari​ ​päeva​ ​pärast​ ​ostustab​ ​Leemet​ ​Hiiet​ ​külastada,kuidas​ ​ta​ ​elab.Isa​ ​on​ ​tal​ ​ju 
karm.käsib​ ​muudkui​ ​tööle.Nii​ ​lähevadki​ ​Ints​ ​ja​ ​Leemet.Nähes​ ​ünnetut​ ​tüdrukut​ ​läehb 
Leemet​ ​lauta​ ​ja​ ​sositab​ ​ussisünu,mispeale​ ​hundid​ ​magama​ ​jäävad.Neid​ ​samu​ ​sünu 
õpetab​ ​poiss​ ​ka​ ​tüdrukule.Sellega​ ​kergeneb​ ​Hiie​ ​elu,ta​ ​ein​ ​pea​ ​enam​ ​ hunte ​ ​nii​ ​palju 
söötma​ ​ja​ ​saab​ ​poistega​ ​koos​ ​metsas​ ​kolistada.Vanemad​ ​aga​ ​ei​ ​saa​ ​aru,mis 
huntidel​ ​viga​ ​et​ ​need​ ​aina​ ​unised​ ​on.​ ​Tambet​ ​peab​ ​nõu​ ​Ürgasega,kes​ ​ütleb​ ​et 
hundid​ ​ei​ ​lase​ ​haldjatel​ ​ magada .Koos​ ​otsivad​ ​loitu,mis​ ​aitaks. 
 
Poisid​ ​näitavad​ ​tüdrukule​ ​metsas​ ​põnevaid​ ​kohti​ ​aga​ ​ühel​ ​päeval​ ​ otsustav ​ ​Leemet 
Hiie​ ​küla​ ​vaatama​ ​viia.Hiie​ ​kardab,sest​ ​isa​ ​on​ ​tal​ ​karm.Aga​ ​siiski​ ​lähevad 
Viimasest​ ​külas​ ​käigust​ ​on​ ​möödas​ ​5a. 
Külastavad​ ​sama​ ​maja​ ​nagu​ ​tookord,Magdaleena​ ​on​ ​ veele ​ ​ilusam,märkavad​ ​poisid. 
Magdaleena​ ​aga​ ​vaatab​ ​neid​ ​hirmunult​ ​ja​ ​kutub​ ​isa,kes​ ​imestab. 
Tehakse​ ​sama​ ​ringkäik​ ​nagu​ ​siis​ ​aga​ ​Johannes​ ​märkab​ ​et​ ​rästik​ ​on​ ​majas​ ​ja​ ​tahab 
ta​ ​ära​ ​tappa​ ​aga​ ​Leeemet​ ​sekkub​ ​ja​ ​noored​ ​jooksevad​ ​metsa​ ​tagasi. 
 
Nad​ ​istuvad​ ​samblale​ ​ja​ ​Leemet​ ​märkab​ ​et​ ​on​ ​leiva​ ​kaasa​ ​saanud.Noores​ ​proovivad 
leiba​ ​nagu​ ​puukoor.Siiski​ ​süüakse​ ​see​ ​ära  
Pärast​ ​on​ ​kõigil​ ​ kõht ​ ​ valus . 
Koju​ ​minnes​ ​ vaevab ​ ​kõht​ ​nii​ ​et​ ​ei​ ​taha​ ​lihagi​ ​süüa.Emale​ ​rääkides​ ​saab​ ​see 
kurjaks,ka​ ​õde​ ​ tunnistab ​ ​üles​ ​et​ ​on​ ​leiba​ ​söönud,ema​ ​on​ ​ masenduses  
Lõpuks​ ​siiski​ ​saab​ ​Leemet​ ​oma​ ​valust​ ​lahti​ ​minnes​ ​puu​ ​taha,ning​ ​peale​ ​seda​ ​sööb 
liha. 
 
Hiie​ ​ja​ ​Itsuga​ ​minnakse​ ​inimahvi​ ​külastama.Täile​ ​hakkab​ ​tüdruk​ ​meeldima​ ​ja​ ​laseb 
tüdrukul​ ​enda​ ​seljas​ ​ratsutada.Hiljem​ ​ kutsuvad ​ ​ahvid​ ​oma​ ​ koobast ​ ​vaatama​ ​ja 
räägivad​ ​noortele​ ​ajalugu. 
 
Pärtli​ ​pere​ ​otsustab​ ​külasse​ ​elama​ ​minna,kuna​ ​kõik​ ​on​ ​seal​ ​juba. 
Peale​ ​Pärtli​ ​oli​ ​ka​ ​tesi​ ​minejaid,neid​ ​läks​ ​iga​ ​päevaga​ ​aina​ ​rohkem​ ​ja​ ​rohkem. 
Onu​ ​ei​ ​keelanud​ ​ka​ ​minna,öeldes​ ​et​ ​sa​ ​võid​ ​ka​ ​minna,kui​ ​ tunned ​ ​ja​ ​kui​ ​aeg 
käes.Siiski​ ​Leemet​ ​jääb. 
 
Üks​ ​päev​ ​läheb​ ​Leemet​ ​külla,et​ ​näha​ ​Pärtlit,kellest​ ​on​ ​nüüdseks​ ​saanud​ ​ Peetrus . 
Külavanem​ ​on​ ​talle​ ​rääkinud​ ​jumalast​ ​aga​ ​Leemet​ ​ei​ ​saa​ ​aru​ ​kuidas​ ​on​ ​võimalik 
ussisünu​ ​unustada,süüa​ ​leiba​ ​ja​ ​kõrsi.Selle​ ​teema​ ​üle​ ​arutledes,tunneb​ ​Leemet​ ​et​ ​tal 
pole​ ​enam​ ​õhtegi​ ​sõpra​ ​alles.  
Pärtel​ ​on​ ​oma​ ​ussisõnad​ ​kaotanud​ ​tänu​ ​leivale​ ​ja​ ​ kalja ​ ​tõttu-hambad​ ​pole​ ​enam 
need. 
Lõpuks​ ​jookseb​ ​Leemet​ ​teise​ ​külla,ka​ ​seal​ ​on​ ​sama​ ​seis.Tee​ ​peal​ ​kohtub​ ​ta 
Instuga,kes​ ​kutsub​ ​teda​ ​ talveunne .Nimelt​ ​metsarahvas​ ​jäävadki​ ​talveks 
unne-praktiline.Ints​ ​tutvustab​ ​söögikivi,mis​ ​toob​ ​kiirelt​ ​ka​ ​une,sellest​ ​saab​ ​Leemeti 
parim​ ​talv​ ​ja​ ​uni.​ ​Leemet​ ​kutsub​ ​ka​ ​oma​ ​pere​ ​rästikute​ ​juurde. 
 
Kevadel​ ​on​ ​Leemet​ ​ja​ ​onu​ ​Vootrele​ ​esimesed,kes​ ​üles​ ​ärkavad.Kõht​ ​tühi 
talvest,söögikivi​ ​pole​ ​ka​ ​enam​ ​see​ ​mis​ ​ennem,lähevad​ ​nad​ ​keldrisse​ ​põdrakintsu 
sööma.Kints​ ​aga​ ​jääb​ ​onule​ ​ kurku ​ ​kinni​ ​ning​ ​lämbub. 
 
Leemet​ ​üritab​ ​ laipa ​ ​keldrist​ ​maapeale​ ​saada​ ​aga​ ​onu​ ​on​ ​liiga​ ​raske​ ​ja​ ​Leemet​ ​kukub 
alla​ ​ning​ ​murrab​ ​oma​ ​käe.Vasak​ ​käsi​ ​jääbki​ ​eluksajaks​ ​kõveraks. 
​ ​Karjumine​ ​ei​ ​aita,sest​ ​on​ ​maa-all​ ​ja​ ​keegi​ ​ei​ ​kuule,sest​ ​teised​ ​alles​ ​magavd. 
 
Leemetil​ ​on​ ​ keldris ​ ​ õudne ​ ​olla.Leemet​ ​leiab​ ​põdrakintsu​ ​ja​ ​hakkab​ ​seda​ ​sööma 
 
Leemet​ ​proovib​ ​veel​ ​kord​ ​keldrist​ ​välja​ ​saada,aga​ ​ luuk ​ ​on​ ​liiga​ ​raske​ ​ja​ ​kukub 
alla,onule​ ​otsa. 
Olles​ ​keldris​ ​juba​ ​mitu​ ​päeva​ ​hakkab​ ​Leemet​ ​hallukaid​ ​nägema-millest​ ​on​ ​kevadet​ ​ja 
Põhja-Konna.Leemet​ ​sonib​ ​ussisõnu,mia​ ​kuuleavd​ ​ka​ ​rästikud​ ​ja​ ​nemad​ ​aitvad​ ​poisi 
keldrist​ ​välja. 
 
7a​ ​hiljem… 
Salme​ ​elab​ ​Mõmmiku​ ​juures​ ​juba​ ​5a.Emale​ ​alguses​ ​karu​ ​ei​ ​meeldi,seepärast​ ​mis​ ​ta 
enda​ ​mehest​ ​sai,seega​ ​on​ ​Mõmmiku​ ​suhtes​ ​skeptiline.Aga​ ​pärast​ ​käib​ ​ema​ ​neide 
juures​ ​igapäev​ ​kaasas​ ​põdrakints. 
 
Nüüd​ ​proovib​ ​karuke​ ​Hiiet​ ​ära​ ​moosida​ ​aga​ ​Hiie​ ​ei​ ​võta​ ​vedu.Karudele​ ​pole​ ​oluline 
ilu​ ​vaid​ ​lõhn.Peale​ ​seda​ ​läehb​ ​Mõmmik​ ​külatüdrukuid​ ​vaatama,aga​ ​ neiud ​ ​kardavad 
teda-karu​ ​läheb​ ​aina​ ​enam​ ​kiima. 
Ema​ ​peale​ ​käimisel​ ​proovib​ ​Leemet​ ​asja​ ​pardanda​ ​aga​ ​ asjatult ,sest​ ​ka​ ​Leemet 
vaatas​ ​tüdrukuid. 
 
Ema​ ​aga​ ​tahab​ ​Leemetit​ ​ja​ ​Hiiet​ ​paari​ ​panna,kuid​ ​Leemetile​ ​ei​ ​meeldi​ ​Hiie.Pealgi 
tuleks​ ​palju​ ​pahandust​ ​Tabeti​ ​ja​ ​Hiievanaga. 
 
Inimahvid​ ​kolivad​ ​puu​ ​otsa​ ​et​ ​olla​ ​veel​ ​rohkem​ ​oma​ ​esivaneamte​ ​moodi. 
Ints​ ​saab​ ​lapsed, selgub ​ ​et​ ​on​ ​hoopiski​ ​emane​ ​rästik. 
Isaks​ ​olla​ ​mingi​ ​ suvaline ,üsna​ ​rumal-las​ ​roomab​ ​edasi. 
 
Ema​ ​läheb​ ​aga​ ​ograks,kuna​ ​mõtleb​ ​et​ ​Leemet​ ​saab​ ​lapsed​ ​ja​ ​Hiiega​ ​aga​ ​nii​ ​see 
pole. 
 
Ema​ ​ja​ ​Leemet​ ​lähevad​ ​noori​ ​rästikuid​ ​vaatama,aga​ ​ema​ ​paneb​ ​sama​ ​teksti 
edasi.Leemetil​ ​saab​ ​kõrini​ ​ja​ ​ja​ ​põgeneb​ ​ urust .Uru​ ​ees​ ​kohtab​ ​ta​ ​Hiiet.Leemet 
keelab​ ​tal​ ​sisse​ ​minemast. 
 
Leemetit​ ​aga​ ​vaevab​ ​uru​ ​ees​ ​ juhtunu ,kus​ ​ta​ ​Hiiet​ ​embas.Ta​ ​võtab​ ​tödrukut​ ​sõbrana 
aga​ ​ei​ ​leia​ ​tüdrukut.Hiie​ ​ei​ ​paistnud​ ​seda​ ​moodi​ ​et​ ​võtab​ ​Leemetit​ ​ainult​ ​sõbrana. 
 
Leemet​ ​satub​ ​küla​ ​juurde,kus​ ​ta​ ​täeb​ ​vana​ ​tuttavat​ ​Magdaleenat​ ​ja​ ​armub 
taas.Magaleenat​ ​on​ ​aga​ ​ madu ​ ​hammuatanud. Neiu ​ ​karjub​ ​kui​ ​rattapeal,et 
sureb.Leemet​ ​rahustab​ ​ja​ ​kutsub​ ​mao​ ​mürki​ ​välja​ ​imema.Tüdruk​ ​tänab​ ​poissi​ ​ja 
kutsub​ ​ta​ ​ise​ ​poole.Johannes​ ​räägib,et​ ​jumal​ ​päästis,mitte​ ​Leemet- 
Vaidelvad,kuni​ ​Magdaleena​ ​kutsub​ ​lauda,kus​ ​on​ ​igasugust​ ​läikivat​ ​ködi. 
Isa​ ​küsib​ ​et​ ​kas​ ​ta​ ​on​ ​ libahunt . 
 
Magdaleena​ ​ja​ ​Leemet​ ​lähevad​ ​küla​ ​peale.Poiss​ ​tahab​ ​tüdrukut​ ​puududa​ ​aga​ ​ei 
julge.Magdaleenal​ ​on​ ​küsimused,kuidas​ ​olla​ ​libahunt.Leemet​ ​proovib​ ​talle​ ​ussisünu 
õpetada​ ​aga​ ​sellest​ ​ei​ ​tule​ ​midagi​ ​välja-keel​ ​pole​ ​piisavalt​ ​painduv. 
Tüdruk​ ​usub​ ​ haldjaid ,Leemetl​ ​on​ ​kõrini. 
 
Nii​ ​lähevad​ ​nad​ ​mungakloosti​ ​poole,sisse​ ​ei​ ​tohi​ ​minna.Mungad​ ​hakakvad 
laulma,nagu​ ​oigaks.Leemetil​ ​tekib​ ​rammetus​ ​kui​ ​ta​ ​Magdaleenat​ ​vaatab,silitab 
jalga,pilt​ ​läheb​ ​uduseks. 
 
Nurga​ ​tagant​ ​kostuvad​ ​külapoiste​ ​hääled.Ka​ ​Pärtel​ ​on​ ​teiste​ ​seas.Kõik​ ​on​ ​jässakad 
kujud-põllutöö​ ​ja​ ​vilets​ ​ söök . 
Annavad​ ​kätt,Leemet​ ​ei​ ​saa​ ​aru​ ​milleks,olevat​ ​ sakste ​ ​komme.Saaks​ ​aru​ ​kui​ ​annaks 
kätt​ ​tüdrukule. 
 
Räägitakse​ ​kastraadist,ka​ ​poisid​ ​tahavad​ ​laulda,aga​ ​Magaleenat​ ​poisid 
segavad,tema​ ​tahab​ ​munkade​ ​laulu​ ​kuulata. 
Mõnigaid​ ​mõtteid​ ​poiste​ ​jutust: 
Meil​ ​mune​ ​ei​ ​lõigata-ääremaa.Läheks​ ​koori,saaks​ ​naisi,ka​ ​mungasoeng​ ​on 
mõnus,läheb​ ​naistele​ ​hästi​ ​peale. 
Põllutöö​ ​on​ ​see​ ​õige,piiskopi​ ​teener​ ​tahaks​ ​olla.Roomas​ ​on​ ​piiskopidel​ ​tavaline 
jagada​ ​voodit​ ​nii​ ​poiste​ ​kui​ ​ naistega . 
 
 
Külas​ ​jäänud​ ​ lehm ​ ​ haigeks ,ka​ ​noored​ ​läinud​ ​vaatama.Lehmale​ ​tehakse​ ​3auku​ ​kerre 
ja​ ​suhu​ ​pannaske​ ​ hülgerasva ,aga​ ​ikka​ ​suri​ ​ära. 
Leemet​ ​näeb​ ​et​ ​Magdaleena​ ​laudast​ ​lahkunud​ ​ja​ ​nüüd​ ​imetles​ ​raudrüüs 
meest.Tüdruk​ ​on​ ​nii​ ​lummatud,et​ ​ta​ ​ei​ ​pane​ ​Leemetit​ ​tähelegi. 
Leemet​ ​ostustab​ ​koju​ ​minna. 
 
Teel​ ​komisab​ ​ta​ ​Meemet.Too​ ​ lamab ​ ​ maas .Mõlemad​ ​ tunnevad ​ ​mädahaisu. 
 
Leemetile​ ​tunudb​ ​nüüdne​ ​mets​ ​trööstiku​ ​ja​ ​tühi. 
Ülgas​ ​tahab​ ​Hiiet​ ​ohverda,kuna​ ​see​ ​on​ ​ainuke​ ​mis​ ​praeguses​ ​olukorras​ ​aitaks. 
 
Leemet​ ​toob​ ​Hiie​ ​neile​ ​hundiseljas,Tambet​ ​neil​ ​järel. Mall ​ ​ soovitab ​ ​neil​ ​mere​ ​äärde 
minna.Saavad​ ​paati​ ​ja​ ​sõuavad​ ​minema.Isa​ ​lubab​ ​järgi​ ​tulla. 
 
Merel​ ​olles​ ​tunneb​ ​Leemet​ ​et​ ​Hiie​ ​on​ ​ööga​ ​ilusamaks​ ​läinud,on​ ​lahti​ ​saanud 
vanemate​ ​taagast.Hiie​ ​teeb​ ​paljalt​ ​ ujuma ​ ​minna. 
Leemet​ ​ostustab​ ​Hiie​ ​ära​ ​võtta​ ​ja​ ​Magdaleenaga​ ​vaid​ ​ehal​ ​käia. 
 
Mõne​ ​aja​ ​pärast​ ​randuvad​ ​nad​ ​saarel.Leemet​ ​tunneb​ ​et​ ​miski​ ​hammusatab​ ​ta 
jalga.Selgub​ ​et​ ​sa​ ​ta​ ​oma​ ​vanaisa.Taat​ ​teevat​ ​endale​ ​tiivad,et​ ​taas​ ​sõdida 
sõjameeste​ ​vastu.Tiivad​ ​ehitab​ ​ta​ ​kontidest.parimad​ ​on​ ​inimeseomad.Vanaisa 
meisterdab​ ​koljudest​ ​peekreid. 
 
Õhkutõusmiseks​ ​on​ ​vaja​ ​ tuult ,seega​ ​ta​ ​käsib​ ​noorpaaril​ ​Saaremaale​ ​minna.Seal 
elavat​ ​ta​ ​sõber​ ​Möigas.Too​ ​olevat​ ​tuuletark. 
 
Nii​ ​nad​ ​ merele ​ ​lähevadki,merel​ ​kohtavd​ ​ iidse ​ ​ kalaga ,kellele​ ​teeb​ ​nende​ ​väike 
paaidke​ ​nalja.Kala​ ​minevat​ ​nüüd​ ​erru,sest​ ​ta​ ​habe​ ​olla​ ​nii​ ​pikk​ ​et​ ​sellega​ ​vees 
manööverda​ ​on​ ​väga​ ​keeruline. 
 
Noorpaar ​ ​randub,Leemet​ ​ei​ ​tea​ ​kuhu​ ​suunas​ ​minna.Siin​ ​aitavad​ ​teda​ ​taas 
ussisõnad.Rästik​ ​juhatabki​ ​nad​ ​Möigase​ ​juurede.Vastu​ ​võtab​ ​aga​ ​munk,kes​ ​ostub 
aga​ ​tuuletarga​ ​pojaks.Poeg​ ​olla​ ​nüüd​ ​kristlane​ ​ja​ ​oma​ ​nime​ ​Röksislt​ ​Taanieliks 
vahetanud. Kristlus ​ ​olla​ ​nüüd​ ​popp​ ​ja​ ​noorepärane.Isale​ ​aga​ ​selline​ ​asi​ ​loomulikult​ ​ei 
meeldi.Sõdivad​ ​sellepärast​ ​pidevalt. 
 
Tuuletark​ ​juhtab​ ​nad​ ​teise​ ​tuppa,kus​ ​on​ ​erinevaid​ ​köisi.Iga​ ​ köis ​ ​on​ ​üks​ ​tuul.Möiras 
jutustab​ ​milliseid​ ​ tuuli ​ ​on​ ​tema​ ​ja​ ​ta​ ​ esivanemad ​ ​püüdnud.Nüüd​ ​on​ ​ nagunii ​ ​kõik 
läbi,vaades​ ​oma​ ​poega. 
Külalistele​ ​ananb​ ​ta​ ​mitmekorde​ ​nahkkoti​ ​sees​ ​oleva​ ​tuule,sest​ ​tull​ ​olevat 
kaval.Tahab​ ​ära​ ​ lennata . 
 
Taaniel​ ​ laulab ​ ​ja​ ​häirib​ ​nii​ ​naabrimeest,kes​ ​tegi​ ​lõunauninakut.Naabrimehe​ ​tütar 
läinu​ ​nunnaks,isa​ ​ei​ ​luba​ ​teda​ ​koju​ ​tagasi- lits ​ ​selline,jumala​ ​armuke. 
 
Tagasi​ ​saarel​ ​näevad​ ​noored​ ​ Tambeti ​ ​paati,noorte​ ​pole​ ​hirmudeks​ ​põhjust​ ​sest 
vanaisa​ ​hammustas​ ​teda​ ​ja​ ​ta​ ​suri.Tambeti​ ​peaolevat​ ​tehtud​ ​juba​ ​peekriks. 
Hiie​ ​ei​ ​tee​ ​teist​ ​nägugi​ ​ja​ ​läheb​ ​magaam. 
 
Kodu​ ​teele​ ​asutudes​ ​annab​ ​vanaisa​ ​oma​ ​kätetöö​ ​kaasa,pulmakingiks. 
Paat​ ​on​ ​aga​ ​neist​ ​asjadest​ ​pungil,niiet​ ​armatsemiseks​ ​pole​ ​enam​ ​ruumi,Hiie​ ​viskab 
ühe​ ​kahtlaste​ ​ olekuga ​ ​kolju​ ​üle​ ​parda. 
 
Kaldal ​ ​näevad​ ​nad​ ​ täid ​ ​ja​ ​varsti​ ​ka​ ​ahve.Nemad​ ​ nägid ​ ​kui​ ​noore​ ​põgenesid​ ​Tameti 
eest. Ahvidel ​ ​hakkad​ ​hirm​ ​nende​ ​pärast. 
Peagi​ ​on​ ​kohal​ ​ka​ ​Ülgas.Leemet​ ​tahab​ ​tal​ ​pea​ ​ostast​ ​lõigata​ ​aga​ ​pole​ ​nii​ ​osav,sega 
saab​ ​ainult​ ​kõrva​ ​ja​ ​põse​ ​maha.Ülgas​ ​karjub​ ​ja​ ​siunab,ähvardab​ ​et​ ​haldjad 
maksavad​ ​kätte.​ ​Hiie​ ​tahab​ ​Ülgse​ ​kõrvast​ ​amuletti. 
 
Kodus​ ​selgub​ ​et​ ​Mõmmi​ ​on​ ​ haavata ​ ​saanud,nimelt​ ​Ülgas​ ​ja​ ​Tambet​ ​olevat​ ​noori 
otimas​ ​käinud.Tambet​ ​lükanud​ ​karu​ ​koldesse-tagumik​ ​valus! 
Seetõttu​ ​pannakse​ ​laud​ ​karu​ ​juurde​ ​ja​ ​pere​ ​sööb​ ​koos​ ​temaga. 
 
 
Noorpaar​ ​läheb​ ​ Malli ​ ​vaatama,selgub​ ​et​ ​ta​ ​on​ ​kõik​ ​hundid​ ​lahti​ ​lasknud,kuna​ ​ei 
suutnud​ ​seda​ ​ kisa ​ ​enam​ ​välja​ ​kannatada.Tütre​ ​üle​ ​on​ ​tal​ ​hea​ ​meel,et​ ​see​ ​elu. 
Huntidel​ ​aga​ ​ kõrvad ​ ​vaiku​ ​täis,neil​ ​ajus​ ​viimane​ ​ käsklus ​ ​tappa,Leemet​ ​aga​ ​ tapab ​ ​ise 
hundi.Ka​ ​Ints​ ​oma​ ​poegadega​ ​tapab​ ​hunte. 
 
Hiie​ ​tahab​ ​pulmakingiks,et​ ​ hiis ​ ​maha​ ​põletataks.Mallile​ ​see​ ​idee​ ​ei​ ​meeldi,õtleb​ ​et 
sellest​ ​tuleb​ ​veel​ ​kahju.Leemet​ ​läheb​ ​suurima​ ​hea​ ​meelega. 
Hiite​ ​on​ ​väga​ ​kerge​ ​ raiuda ,kuna​ ​pehmed​ ​puud,nagunii​ ​oleks​ ​varsti​ ​ise​ ​alla​ ​kukkunud. 
 
Peagi​ ​hiilib​ ​juurde​ ​Meeme,kes​ ​tuleb​ ​alati​ ​salaja. Arutlevad ,kuidas​ ​Meeme​ ​tahaks 
surra-mädanened,jätta​ ​sinna​ ​kus​ ​ta​ ​on​ ​. 
 
Ennem​ ​pulmi​ ​võtavad​ ​Ints​ ​ja​ ​Leemet​ ​mukande​ ​veinikaariku​ ​ rajalt ​ ​maha. 
 
Pulma​ ​on​ ​uhke.Juuakse​ ​veini,emale​ ​aga​ ​ei​ ​meeldi.Siunab​ ​poega​ ​​ ​ka​ ​sellle 
eest.Karule​ ​aga​ ​vein​ ​maitseb​ ​ja​ ​jääb​ ​ purju . 
Hiie​ ​võtab​ ​Leemeti​ ​tanstima​ ​ja​ ​äkki​ ​on​ ​noorpaari​ ​vahel​ ​hunt. Susi ​ ​lääb​ ​oma​ ​hanbad 
nooriku​ ​kaela.Hiie​ ​sureb.Leemet​ ​tunneb​ ​taas​ ​mädalõhna.Leemet​ ​oksenab​ ​ja​ ​lõikab 
sel​ ​ hundil ​ ​jalad​ ​ja​ ​saba​ ​otsast. 
Ahvide​ ​täi,kes​ ​oli​ ​Hiiet​ ​väga​ ​armastanud​ ​jooksevad​ ​Hiie​ ​juurde​ ​ja​ ​sureb​ ​samuti. 
 
 
Mitu​ ​kuud​ ​on​ ​Leemet​ ​omas​ ​ mullis ,mitte​ ​midagi​ ​ei​ ​tee,vaatab​ ​vaid​ ​ lakke .Tahab​ ​vaid 
vaikust.Üks​ ​hetk​ ​on​ ​tal​ ​kodus​ ​olemisest​ ​ siiber ​ ​ja​ ​paneb​ ​end​ ​riidesse​ ​ja​ ​läheb​ ​välja. 
 
Leemet​ ​viskab​ ​end​ ​põõsa​ ​alal​ ​ pikali ​ ​ja​ ​jääb​ ​tüdrukuid​ ​vaatama.Need​ ​räägivad​ ​kui 
võimas​ ​on​ ​jeesus,suudab​ ​lambakarja​ ​hundi​ ​eest​ ​ kaista . 
Peagi​ ​tuleb​ ​hunt​ ​ja​ ​murrab​ ​mõned​ ​ lambad ,sellest​ ​on​ ​Leemetil​ ​suva​ ​aga​ ​et​ ​müni 
tüdruk​ ​peaks​ ​taas​ ​oma​ ​elu​ ​lõpetma​ ​hundihammaste​ ​vahel,seda​ ​ei​ ​suuda​ ​Leemet 
taluda. 
 
Peagi​ ​tulevad​ ​tüdrukud​ ​tagasi​ ​koos​ ​Magdalaeena​ ​ja​ ​Johannesega.Leemeti 
meenutab​ ​taas​ ​ammune​ ​armastus. 
 
Johannes​ ​ütleb​ ​et​ ​seda​ ​tegi​ ​libahunt​ ​ja​ ​peab​ ​munkageda​ ​rääkima. 
 
Teised​ ​lähevad​ ​külasse​ ​tagsi,Magdaleena​ ​hiilib​ ​metsa​ ​servale​ ​ja​ ​kohtub​ ​Leemetiga. 
Leemetil​ ​võtab​ ​tüdruku​ ​nägemine​ ​jala​ ​nõrgaks​ ​ja​ ​suudelb​ ​teda. 
 
Magdaleena​ ​ arva ,et​ ​poiss​ ​on​ ​siiski​ ​libahunt. 
Magdaleena​ ​räägib​ ​,et​ ​ootab​ ​sellest​ ​samalt​ ​rüütlilt​ ​last.Rüütel​ ​viinud​ ​ta​ ​oma​ ​lossi​ ​aga 
nad​ ​ei​ ​abiellu,sest​ ​rüütel​ ​tahab​ ​teistele​ ​külatüdrukutle​ ​ka​ ​rõõmu​ ​valmistada. 
Magdaleena​ ​on​ ​väga​ ​õnnelik,et​ ​ootab​ ​jeesust.Laps​ ​saavat​ ​olema​ ​ka​ ​selline​ ​nagu 
võõramaalased. 
Magdaleena​ ​tahab​ ​et​ ​Leemetist​ ​saaks​ ​lapsele​ ​teine​ ​isa.Leemet​ ​peab​ ​talle​ ​üpetama 
nii​ ​palju​ ​asju​ ​kui​ ​teab,sest​ ​laps​ ​peab​ ​tundma​ ​õppima​ ​nii​ ​jumlat​ ​kui​ ​kuradit. 
Vastutaskuks​ ​ootab​ ​Magdaleena​ ​Leemeti​ ​teda​ ​oma​ ​voodisse. 
 
Leemetil​ ​on​ ​ükskõik​ ​kes​ ​on​ ​Magdaleena​ ​lapse​ ​isa.Leemet​ ​tahab​ ​et​ ​laps​ ​saaks​ ​erilise 
ande,et​ ​elus​ ​läbi​ ​lüüa.Ussisõnd​ ​,mida​ ​keegi​ ​teine​ ​ei​ ​oska. 
 
Ka​ ​sel​ ​korral​ ​kutsub​ ​neiu​ ​poisi​ ​isa​ ​juurde.Pakutakse​ ​leiba. 
Isale​ ​räägib​ ​sama​ ​jutu​ ​et​ ​võtab​ ​Leemeti​ ​endale​ ​meheks​ ​ja​ ​ainuke​ ​ tingimuseks ​ ​jääb 
see,et​ ​Leemet​ ​ei​ ​hakka​ ​kristlaseks.Ka​ ​selle​ ​üle​ ​vaieldakse​ ​tuliselt. 
Isa​ ​nõustub​ ​asjaga​ ​aga​ ​ütleb​ ​et​ ​see​ ​toob​ ​häda​ ​kaela. 
 
Pärast​ ​kutusb​ ​neiu​ ​poisi​ ​kiigele,kus​ ​on​ ​ka​ ​teised​ ​noored.Kogu​ ​küla​ ​suhtub 
tödrukusse​ ​aupaklikkusega.Teised​ ​tüdrukud​ ​tahasid​ ​ team ​ ​moodi​ ​olla​ ​ja​ ​posisd 
imetlevad​ ​​ ​teda​ ​vaid​ ​kaugelt. 
 
Leemet​ ​tunneb​ ​et​ ​ei​ ​suuda​ ​selles​ ​külas​ ​enam​ ​olla,sest​ ​poisid​ ​arutlevad​ ​leitud 
rüütlikiivri​ ​üle​ ​ja​ ​tüdrukud​ ​usuvad​ ​haldjaid.Ainuke​ ​põhjus​ ​miks​ ​jääda​ ​on​ ​Magdaleena. 
 
Kevadel​ ​sünnibki​ ​Magdaleenale​ ​poeg,keda​ ​ta​ ​nii​ ​kaua​ ​on​ ​oodanud.Poisi​ ​nimeks 
saab​ ​Toomas.Leemet​ ​mõistab​ ​et​ ​ussisõnade​ ​õpetamiseks​ ​läheb​ ​veel​ ​aastaid. 
Leemet​ ​keelab​ ​poisile​ ​leiva​ ​ja​ ​pudru,see​ ​teeb​ ​keele​ ​ pehmeks . 
​ ​Küla​ ​elanikud​ ​suhtuvad​ ​Magdaleenasse​ ​ja​ ​ta​ ​poega​ ​aupaklikult.Ikkagi​ ​kõrgst​ ​soost. 
Erinevalt​ ​teistest​ ​hullab​ ​Leemet​ ​poisiga​ ​mõnuga,teeb​ ​talle​ ​nägusid​ ​jne. 
 
Elades ​ ​nüüd​ ​külas​ ​käib​ ​Leemet​ ​ka​ ​põllul​ ​abiks,see​ ​meeldib​ ​talle​ ​rohkem​ ​kui 
kaaslaste​ ​jutud.Kord​ ​oli​ ​ arutlu ​ ​hobusejunnide​ ​üle.Kas​ ​on​ ​nüüd​ ​araablane​ ​või​ ​inglane. 
Isegi​ ​suhu​ ​pandi​ ​,et​ ​veenduda​ ​hobuse​ ​päritolus.Selgus,et​ ​mära​ ​ja​ ​inglane. 
 
Hetk​ ​hiljem​ ​jookseb​ ​üle​ ​põllu​ ​üks​ ​tüdruk,kes​ ​ütleb​ ​et​ ​Katariina​ ​on​ ​hammustada 
saanud.​ ​Hammustajaks​ ​on​ ​vana​ ​sõber​ ​Ints.Ta​ ​tundis​ ​Leemetist​ ​puudust​ ​ja​ ​muidu 
sõber​ ​ei​ ​anna​ ​end​ ​näole. 
 
Ints​ ​jutustab​ ​elust​ ​metsas,ema​ ​elab​ ​nüüd​ ​nende​ ​juures​ ​ja​ ​on​ ​ vanaks ​ ​jäänud.Salme 
õmbles​ ​Mõmmile​ ​püksid,et​ ​karuke​ ​üle​ ​aisa​ ​ei​ ​lööks.Ahvidelegi​ ​pole​ ​elu 
halastanud-halliks​ ​muutunud. 
 
Kui​ ​Leemet​ ​järgmine​ ​kord​ ​metsa​ ​läheb,toob​ ​ema​ ​talle​ ​lemmikuid​ ​öökullimune​ ​aga 
ema​ ​kukub​ ​enne​ ​puu​ ​otsast​ ​alla​ ​ja​ ​lööb​ ​oma​ ​põse​ ​veriseks. 
 
 
Kord​ ​tuleb​ ​mets​ ​see​ ​sama​ ​Katariina,keda​ ​Ints​ ​hammustas,koos​ ​poistega.Noored 
arutlevad,kuidas​ ​saada​ ​ussikuninga​ ​kroon​ ​kätte.Rästikud​ ​ründavad​ ​neid,üks​ ​poistest 
lastakse​ ​​ ​minema,et​ ​öelgu​ ​külas​ ​et​ ​metsa​ ​on​ ​ohtlik​ ​ja​ ​ärgu​ ​oma​ ​nägu​ ​siia​ ​näidaku. 
 
Leemet​ ​otsusatab​ ​mets​ ​elama​ ​jääda​ ​aga​ ​enne​ ​on​ ​vaja​ ​mõned​ ​asjad​ ​korda​ ​saata.Ints 
tuleb​ ​ka​ ​kaasa.Jõudes​ ​Johanese​ ​majja,Ints​ ​vaatab​ ​Toomast​ ​ja​ ​selgub​ ​et​ ​ imik ​ ​on 
surnud​ ​ja​ ​Magdaleena​ ​ka.Mõrval​ ​pole​ ​ükski​ ​ metsloom ​ ​vaid​ ​Ürgas. 
Leemet​ ​on​ ​püha​ ​viha​ ​täis​ ​ja​ ​läeb​ ​tapjat​ ​ otsima .Tänu​ ​Instu​ ​tuttavate​ ​rästikutele 
leiavad​ ​nad​ ​Ürgase​ ​mudasena​ ​ja​ ​paljana,teeb​ ​mingeid​ ​riitusi. 
Leemet​ ​lõikab​ ​Ürgasel​ ​kõhu​ ​lõhki.Ta​ ​variseb​ ​pikali.Leemet​ ​tõmbab​ ​tal​ ​sooliakd​ ​seest 
ja​ ​riputab​ ​need​ ​ pärna ​ ​otsa.​ ​​RÕVE​ ​vaatepilt!!! 
 
Ints​ ​kutsub​ ​peale​ ​seda​ ​Leemtit​ ​enda​ ​juurde​ ​aga​ ​kaugelt​ ​tunnevad​ ​suistulõhna. 
Johannes​ ​koos​ ​külarahvaga​ ​on​ ​uru​ ​põlema​ ​pannud.Urus​ ​on​ ​aga​ ​ema,ussikuninga​ ​ja 
lapsed-nemad​ ​hukkuvad.​ ​Ints​ ​nõelab​ ​nii​ ​kuis​ ​jaksab​ ​ja​ ​Leemet​ ​annab​ ​omagi​ ​panuse. 
Leemet​ ​saab​ ​kiviga​ ​pähe​ ​ja​ ​Intsul​ ​lüüakse​ ​ selgroog ​ ​katki,lööjaks​ ​Pärtel.Ints​ ​viiakse 
peale​ ​seda​ ​sipelgapessa.Leemet​ ​viiakse​ ​külla​ ​ja​ ​tahetakse​ ​tuleriidal 
põletada.Külarahvas​ ​toobki​ ​lõkke​ ​jaoks​ ​puitu​ ​ja​ ​Leemeti​ ​peale​ ​sülitatakse. 
 
Üks​ ​külapoiss​ ​hakkab​ ​tuld​ ​süütama​ ​aga​ ​siis​ ​tuleb​ ​vanaisa​ ​lööb​ ​tegelasse​ ​oma 
mürgihambad​ ​kõrri.Vanaisa​ ​päästab​ ​Leemeti​ ​vabaks. 
Külaelanikud​ ​pagevad​ ​oma​ ​majadesse.Õige​ ​pea​ ​tulevad​ ​sõjamehed​ ​ja​ ​elanikud 
tapetakse​ ​ära. 
 
Hiljem​ ​seletab​ ​vanaisa,miks​ ​tal​ ​nii​ ​kaua​ ​läks.Nimelt​ ​peale​ ​Hiie​ ​ja​ ​Leemti​ ​minekut​ ​ei 
tulnud​ ​enam​ ​ühtegi​ ​inimest.Looma​ ​ luud ​ ​pole​ ​nii​ ​head.Seega​ ​vanaisa​ ​ootas​ ​aastaega 
kui​ ​mingi​ ​laev​ ​läks​ ​kaugelt​ ​mööda,vanaisa​ ​nägi​ ​küll​ ​palju​ ​veva​ ​et​ ​sinna​ ​saada​ ​ning 
kõik​ ​rajalt​ ​maha​ ​võtta,kuid​ ​sai​ ​sellega​ ​hakkama.Paar​ ​päeva​ ​läks​ ​kontide 
puhastamisele ​ ​ja​ ​nii​ ​ta​ ​tuligi. 
 
Koos​ ​sõdivad​ ​nad​ ​üle​ ​kogu​ ​maa​ ​raudmeeste​ ​vastu,oma​ ​lõbuks.Vanaisa​ ​teeb​ ​alati 
kolpadest​ ​karikaid,vana​ ​komme. 
 
Ühel​ ​õhtul​ ​lähevad​ ​nad​ ​koos​ ​ühte​ ​kindlusesse,et​ ​seda​ ​rünnata.Leemet​ ​kuuleb,et 
seal​ ​elavad​ ​karud​ ​ja​ ​võtab​ ​nendega​ ​läbi​ ​ussisõnade​ ​kontakti.Leemet​ ​selgitab​ ​et​ ​nad 
tahavd​ ​kindluse​ ​maa​ ​tasa​ ​teha​ ​aga​ ​karudele​ ​see​ ​mõte​ ​ei​ ​meeldi.Nimelt​ ​neid 
koheldakse​ ​siin​ ​väga​ ​hästi-hea​ ​söök,käiakse​ ​jalutamas,moodne​ ​rihmake​ ​kaelas. 
Lõpuks​ ​karud​ ​ründavad​ ​oma​ ​ peremehi ​ ​ja​ ​Leemet​ ​ning​ ​vanaisa​ ​panevad​ ​kindluse 
põlema.Järgmisena​ ​võtakse​ ​ette​ ​ klooster ​ ​ja​ ​ka​ ​see​ ​hävitatatakse​ ​ruttu. 
 
Oma​ ​retkedel​ ​polnud​ ​Leemetil​ ​ja​ ​vanaisal​ ​kindlat​ ​sihti. Mindi ​ ​sinna​ ​kuhu​ ​metsatee 
viis.Kuid​ ​nüüd​ ​satuvad​ ​nad​ ​taas​ ​kodulaande. 
 
Plaanivad​ ​Salmele​ ​külla​ ​minna​ ​aga​ ​eemalt​ ​saabuvad​ ​sõjamehed.Vanaisa​ ​saab 
noolega​ ​pihta.Ka​ ​Leemet​ ​saab​ ​millegiga​ ​pähe​ ​ja​ ​langeb​ ​meelemärkusesse. 
 
Üles​ ​ ärgates ​ ​pea​ ​valutab​ ​ja​ ​vastu​ ​vaatab​ ​irvitav​ ​sõjamees.Leemet​ ​seotakse​ ​puu 
külge.Koos​ ​vanaiasaga​ ​ootab​ ​neid​ ​lõpp 
 
Sõjamees​ ​lõikab​ ​vanaisal​ ​selja​ ​lõhki,otsib​ ​ roideid ​ ​ja​ ​murrab​ ​need​ ​lõhki.Vanaisa 
tõbleb​ ​ja​ ​sureb​ ​peagi.Kindluse​ ​mõttes​ ​raiutakse​ ​ka​ ​pea​ ​otsast. 
Nüüd​ ​on​ ​Leemeti​ ​kord​ ​aga​ ​ merevesi ​ ​tuleb​ ​appi,kuna​ ​nad​ ​seisavd​ ​sama​ ​koha 
peal,kus​ ​Leemet​ ​ja​ ​Hiie​ ​kord​ ​põgenesid.Raudmehed​ ​lähevad​ ​vette. 
Kaugemalt​ ​näevad​ ​seda​ ​inimahvid,kes​ ​seletavd​ ​et​ ​saatsid​ ​meetele​ ​täid​ ​peale. 
 
Leemet​ ​läheb​ ​õele​ ​külla.Salme​ ​on​ ​vanaks​ ​jäänud.Mõmmi​ ​rasva​ ​läinud,nii​ ​et 
pasnandab​ ​sinna​ ​kus​ ​ta​ ​istub.Koopas​ ​on​ ​läppunud​ ​hais.Selgub​ ​,et​ ​Mõmmil​ ​ puus  
haige,kui​ ​sõjamehed​ ​talle​ ​ noole ​ ​saatsid. 
​ ​Leemet​ ​saab​ ​aru,et​ ​Salme​ ​on​ ​karustunud.Sööb​ ​toorest​ ​liha,kõik​ ​on​ ​räpaks 
jne.Leemet​ ​ostustab,et​ ​enam​ ​ta​ ​õe​ ​juurde​ ​ei​ ​lähe​ ​kuna​ ​ei​ ​suuda​ ​seda​ ​kurbust​ ​näha 
ja​ ​rääkida​ ​ eelnevast ,sest​ ​Salme​ ​ei​ ​lihtsalt​ ​ei​ ​mõistaks​ ​seda 
Leemetil​ ​pole​ ​enam​ ​ motivatsioon ​ ​sõtta​ ​minna,kuna​ ​vanaisa​ ​pole. 
 
Leemet​ ​jõuab​ ​küla​ ​juurde​ ​aga​ ​ hooneid ​ ​seal​ ​pole.Kauguses​ ​näeb​ ​ta​ ​Johannest. 
Mees​ ​seletab​ ​et​ ​raudmehed​ ​põletasid​ ​küla​ ​maha,sest​ ​vanaisa​ ​tappis​ ​tookord 
piiskopi. 
Pärtlis​ ​on​ ​saanud​ ​rüütli​ ​kannupoiss,kuna​ ​tema​ ​teatas​ ​piiskopi​ ​surmast,ja​ ​nüüd 
võitleb​ ​Pätrel​ ​uskumatuega​ ​kogu​ ​maailmas. 
 
Koju​ ​minnes​ ​kuuleb​ ​Leemet​ ​Meemet.Leemet​ ​on​ ​Meeme​ ​olemasolu​ ​ vahepeal ​ ​täiesti 
unustanud.Meeme​ ​räägib,et​ ​tema​ ​ongi​ ​Põhja-konna​ ​valvur.Kord​ ​10​ ​000​ ​a​ ​jooksul 
ajab​ ​Konn​ ​nahka.See​ ​ kotike ​ ​milles​ ​on​ ​sõrmus​ ​ongi​ ​Konna​ ​nahast.Oluline​ ​on 
kott ,sõrmus​ ​on​ ​raskuseks.Kui​ ​see​ ​kott​ ​ära​ ​süüa​ ​siis​ ​satud​ ​Konna​ ​juurde. 
Tegelikult​ ​poleks​ ​Meeme​ ​tohtinud​ ​oma​ ​saladust​ ​enne​ ​surma​ ​avalda,aga​ ​Meemel​ ​on 
ükskõik​ ​mis​ ​edasi​ ​saab. 
Leemeti​ ​aga​ ​pole​ ​kama,ta​ ​on​ ​terve​ ​elu​ ​tahtnud​ ​Põhja-Konna​ ​näha.Leemet​ ​läheb 
koju​ ​otsib​ ​ koti ​ ​üle​ ​ja​ ​sõõb​ ​ära,õigemini​ ​kott​ ​sulab​ ​ta​ ​keelel.Ja​ ​Leemet​ ​tunneb​ ​et 
Konna​ ​asukoht​ ​on​ ​isenesest​ ​mõistevatav. 
 
Kohe​ ​tema​ ​kodu​ ​ukse​ ​ees​ ​on​ ​avar​ ​käik,kus​ ​kaugemal​ ​on​ ​valgus. 
Konn​ ​lamab​ ​ selili ,rahulikulit,silmad​ ​kinni. 
Leemet​ ​otsustab,et​ ​ei​ ​lahku​ ​enam​ ​kunagi​ ​siit. 
Vahel​ ​siiski​ ​käib​ ​Leemet​ ​endale​ ​toitu​ ​hankimas​ ​ja​ ​peseb​ ​Konna. 
Sel​ ​Konna​ ​koopal​ ​on​ ​imelik​ ​omadus,ainult​ ​valvur​ ​saab​ ​märkamatult​ ​ liikuda ,ilma​ ​et 
keegi​ ​aru​ ​saaks.Samamoodi​ ​liikus​ ​ka​ ​Meeme,nüüd​ ​sai​ ​Leemet​ ​sellele​ ​saladusele 
pihta. 
Kõik​ ​vananaevad,õde​ ​ja​ ​inimahvid. 
Mõmmi​ ​on​ ​viimane​ ​karu,kes​ ​oskas​ ​ussisõnu,nüüdsed​ ​saavad​ ​aru​ ​ja​ ​täidavad​ ​käske 
aga​ ​ei​ ​oska​ ​vastatata. 
 
Leemet​ ​on​ ​viimaks​ ​Põhja-Konna​ ​vlvur​ ​olnud​ ​40a,ka​ ​ temal ​ ​tuleb​ ​lõpp. 
Aga​ ​Põhja-Konn​ ​jääb! 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tegelased: 
 
Leemet​ ​​peategelane-külas​ ​sündinud,viimane​ ​kes​ ​teab​ ​ussisõnu.(paganilik​ ​nimi) 
 
Manivald​-Temga​ ​hakkab​ ​raamatu 
tegevus,põletusmatus(muistekomme),Põhja-Konna​ ​hooldaja.Kuivas​ ​kände​ ​ja 
põletas,et​ ​Konn​ ​ärkaks​ ​ja​ ​ajaks​ ​saksalsed​ ​minema. 
 
Tambet​-Leemeti​ ​ja​ ​ta​ ​perekonna​ ​naaber,kes​ ​ei​ ​sallinud,kuna​ ​nad​ ​olid​ ​kunagi​ ​metsas 
elanud. 
 
Mall​-Tambeti​ ​naine. 
 
Hiie​-nende​ ​tütar,tal​ ​ei​ ​lubata​ ​Leemetiga​ ​läbi​ ​käia,hiljem​ ​abillub,kuid​ ​sureb​ ​hundi 
hammaste​ ​kaudu 
 
Vootele​-Linda​ ​vend​ ​ja​ ​Leemeti​ ​onu.Õpetab​ ​posile​ ​ussisõnu. 
 
Salme​-Leemeti​ ​õde,5a​ ​vanem.Mõmmikuga​ ​paaris 
 
Meeme-​Küla​ ​​ ​jooniku​ ​ja​ ​hullumoodi,aluses​ ​sööb​ ​kärbseseent,pärast​ ​joob​ ​ sakse  
veini-teevat​ ​paremini​ ​purju.​ ​Annab​ ​Leemetile​ ​sõrmuse... 
 
Pärtel-​Leemti​ ​sõber.(paganlik​ ​nimi) 
 
Ints​-Leemeti​ ​rästikust​ ​sõber,ussikeelne​ ​nimi​ ​oleks​ ​liiga​ ​keeruline. 
 
Ülgas​-hiietark,haldjate​ ​usku,toob​ ​hiies​ ​ohvreid-veristades​ ​loomi(jäneseid) 
Ei​ ​salli​ ​Leemetit,kuna​ ​ei​ ​käi​ ​tema​ ​teooriate​ ​järgi. 
 
Magdaleena-​külatüdruk,keda​ ​Leemet​ ​armastab 
Johannes-​Magdlaleena​ ​isa​ ​ja​ ​külavanem. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Küsimused​ ​mida​ ​õpetaja​ ​võib​ ​küsida​ ​või​ ​mille​ ​peale​ ​mõelda 
 
Mis​ ​on​ ​selles​ ​teoses​ ​sarnast​ ​ja​ ​erinavat​ ​võrreldes​ ​tänapäevaga?Põhjendada 
 
Milles​ ​on​ ​Leemet​ ​veel​ ​viimane​ ​peale​ ​ussisõnade​ ​tundmise?Miks? 
 
Loo​ ​ moraal ? 
 
Kuidas​ ​teos​ ​meeldis,miks​ ​just​ ​see​ ​raamat,​ ​ja​ ​kellele​ ​veel​ ​soovitaksid?