aastal ning seitse aastat hiljem osaleti esimest korda olümpiamängudel. 1927. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnaga suutsid võita Inglismaad. Maailmameistri võistlustel debüteeris Hispaania 1934. aastal. Avaringis saadi jagu Brasiiliast, kui järgmises mängus jäädi alla tulevasele maailmameistrile Itaaliale. Hispaania on mänginud kaks korda ka Eesti vastu. Mõlemad korrad pidid eestalased tõdema hispaanlaste paremust ning mõlemad võitis Hispaania 3-0. Mõlemad mängud olid MM 2010 valikmängud. L k 9 / 14 Suurimad linnad 4. VAATAMISVÄÄRSUSED 1 GÜELLI PARK See on park Barcelonas Carmeli mäel. See park on saanud nime Kataloonia töösturi Eusebi Güelli järgi. Park ehitati aastatel 1900-1914 rikastele mõeldud elurajoonina, kuid kuna kinnisvaraäri ei õnnestunud, siis see
On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel. Kolumbus elas 1476-1484 Lissabonis, Madeiral ja Porto Santol. Püüdis portugallaste ja aastast 1484 hispaanlaste abiga teostada kavatsust läände purjetades lühimat teed mööda Indiasse jõuda. Kokku tegi Kolumbus neli reisi, esimese reisiga (1492-1493) saavutas ta endale maailmamere suuradmirali staatuse. Peale kolmandat reisi (1498-1500) saadeti ta salakaubanduses süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, seal ta aga vabastati. Oma neljandal reisil 10 (1502-1504) ei saavutanud Kolumbus midagi ja peale seda ta unustati ning 20. mail 1506 Valladolis ta suri
Ajalooline legendistik on müütidega segunenud. Renessanssiski veel levib. Kogu aeg võitlus mauride vastu, Karl Suur. Kangelaslaulude tunnusjooned nad peegeldaavd mingi kindla kujunemisjärgus oleva rahvuse mineviku suuri sündmusi. Romaani peamine sündmus just Karl Suure ja kristlaste võitlus teiseusuliste vastu. Germaanlastel suure rahvarände teema. Armastuse teema tuleb niblaulus sisse, arvatakse rüütliromaanide mõju, mis oli tugevasti armastuse teema sisse toonud. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist". 12. saj keskelt algkäsikiri. Meie tunneme 14. saj pärit käsikirja järgi. Eepiline materjal hispaanias kõvasti kasinam. Erinevus suur on see, et ajaline distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole. cid isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud
meelde pildirüüstet). Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Sedalaadi barokk juurdus ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina- Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. "Kistagu mu keel suust välja!" kordasid üksteise järel madrused ja ohvitserid vande viimaseid sõnu. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. "Toimus metsik indiaanlaste tapmine," jätkas kroonik, "ja terved piirkonnad jäid inimtühjaks. Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
KOKKUVÕTE Hispaania on üks huvitavamaid riike. Sain teada päris palju uut selle riigi kohta ja ka muude asjade kohta. Nimelt on Hispaania riigil üpris huvitav ajalugu. Sain teada, et Hispaania suurim linn on Madrid, mis on ühtlasi ka tema pealinnaks. Suuremateks naaberriikideks, mis teda ümbritsevad on Prantsusmaa, Portugal ja Maroko. Väiksemateks on Andorra ja Gibraltar(kuulub Suurbritanniale). Sain teada, et Hispaanias on peale hispaanlaste ka veel katoonlased, galjeegod ja baskid. Hispaanias on väga julged, aktiivsed ja toredad inimesed, seal on palju vaatamisväärsusi ja huvitavaid kohti, sealne loodus on meie põhjamaalaste jaoks huvitav ja kliimagi meie jaoks väga hea. Võimalusel tasub kindlasti Hispaaniat külastada. See oleks kindlasti üks meeldejäävamaid reise. Hispaaniat on hea külastad aastaringselt, kuid parimad ajad on mai, juuni, september ning lõuna pool ka aprill ja oktoober
9. sajandil toimus maajade aladel järsk langus (nn maajade katastroof), mille põhjus pole teada. Linnade elanikkond vähenes, kuningat võim kahanes ja kaovad glüüftekstid ning seega ka kirjalikud andmed. Ühe põhjusena on välja toodud maa üleharimine, ka kliimamuutus ning ka lakkamatud konfliktid. Ilmselt oli tegemist mitme põhjuse kokkulangemisega. Seega lõpeb 9. sajandil maajade klassikaline periood. Samas jätkus maajade tsivilisatsioon kuni hispaanlaste tulekuni 16. sajandil (ka kiri oli, kuid kirjutised hävitati hispaanlaste poolt). Samal ajal tugevnesid põhjapoolses Yucatanis Chichen Itza, mis oli silmapaistev 10.-11. sajandil (kuigi mõjukas juba ka 9. sajandil). Chichen Itza hävines 12. sajandil (võib olla tolteekide sissetung?). 13. sajandil tõusis esile Mayapan seal läheduses. Linnu on selles piirkonnas aga mitmeid. Mayapan on erinevalt varasematest maajade linnadest kindlustatud. Mayapan oli omamoodi föderatsiooni pealinn
leping ookeanide/valduste jagamine HispPort religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu rahumeelne kolonisatsioon ja kristianiseerimine Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed barbaarsed kombed, seega loomu poolest orjad hispaanlased loomu poolest isandad Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele argumendid, mis ei päde Paavsti annetus indiaanlased oma maa täieõiguslikud isandad Maade avastamine Keeldumine ristiusust sunniviisiliselt ristida ei tohi Barbarite patud hispaanlastel pole
Lambayeque regiooni pealinn.See asub Vaikse ookeani rannikust 13 km sisemaal ja 770 km kaugusel pealinn Limast. Selle linna asutas 16.sajandil Hispaania maadeavastaja. See linn kannab hüüdnimesid nagu Põhja pärl, Sõpruse pealinn, Kangelaste linn. Rahvaarv 738 000. Linn on asutatud eelajaloolise aheoloogilise paiga lähedale, milleks on Põhja Wari varemedm mis kuuluvad 7-12. sajandi Wari impeeriumisse. See linn on suuresti ehitatud põlisrahvaste poolt. Teised linnad on ehitatud hispaanlaste poolt.Ta on üks tähtsamaid kaubanduslinnu tänapäeval. See linn on kaasaegne. Vapp võtab kokku tähtsamad omadused provintsis: nt tähendab neitsi puhtuse kontseptsiooni, helesinine taust tähistab katoliku linna, mida esindab ka rist vapil aga ka muud esemed, mis on seotud ajaloo, maastiku ja geograafiaga. 10 10
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha ...
Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. (Miksike 2005) 2.1.2. Indiaanlaste välimus Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup
Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult
seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht on Blue Mountain Peak (2256 m). Saar Avastatud Christopher Columbuse poolt 1494. Kujunes välja Hispaanlaste poolt 16. sajandil. Pärismaalased Taino indiaanlased kes asusid Jamaical sajandeid hävitati ning asendati Aarika orjadega. Inglased omastasid saare 1655 ja asustasid sinna suhkru, kakaoo ja Kohvi istandused. Orjandus Lõpeatati 1834 ja veerand miljonit orja vabastati kellest paljud hakkasid väikseid farme pidama. Jamaica lõpuks vabastati Inglise võimu alt 1958 ning kuulutati iseseisvaks. 1958 liitus Jamaica teiste britti kolooniatega millest kujunes välja Lääne Indid
lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Tallinn
lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Juuru
Inglise troon Mary pojale James`ile (sünd 1566; Soti kuningas 1567-1625; Inglise kuningas 1603-1625). Hispaania katoliiklasest kuningas Felipe II otsustas seepeale Inglismaa hävitada ning saatis selle vastu 1588 suvel u 130 laevast koosneva laevastiku Võitmatu Armaada (30 tuhat meest). Inglise kanalis toimunud merelahingutes suutis Inglise laevastik endise mereröövli Francis Drake`i juhtimisel hispaanlaste dessandi ära hoida ning enamus Võitmatust Armaadast järgi jäänud laevadest hukkusid tormides tagasiteel ümber Briti saarte Hispaaniasse. Oma võimsuse tipul olnud Hispaania üle võidu saavutamine pani aluse suureks mereriigiks tõusmisele. Inglased panid aluse oma esimesele kolooniale Põhja-Ameerikas (1587 Virginia) ning rajasid mitmeid kaubakompaniisid (nt 1600 Ida-India kompanii) väliskaubanduse edendamiseks.
prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon, millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku. Katused on kõrged, paljude peensute ja akendega. Barokk ja Rokokoo Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus, ja omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile
talle lubaduse pärandada Inglise troon Mary pojale James`ile (sünd 1566; Soti kuningas 1567- 1625; Inglise kuningas 1603-1625). Hispaania katoliiklasest kuningas Felipe II otsustas seepeale Inglismaa hävitada ning saatis selle vastu 1588 suvel u 130 laevast koosneva laevastiku Võitmatu Armaada (30 tuhat meest). Inglise kanalis toimunud merelahingutes suutis Inglise laevastik endise mereröövli Francis Drake`i juhtimisel hispaanlaste dessandi ära hoida ning enamus Võitmatust Armaadast järgi jäänud laevadest hukkusid tormides tagasiteel ümber Briti saarte Hispaaniasse. Oma võimsuse tipul olnud Hispaania üle võidu saavutamine pani aluse suureks mereriigiks tõusmisele. Inglased panid aluse oma esimesele kolooniale Põhja-Ameerikas (1587 Virginia) ning rajasid mitmeid kaubakompaniisid (nt 1600 Ida-India kompanii) väliskaubanduse edendamiseks.
Rahvastik Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. 19 Seletuskiri lepingus tehtud valikute kohta Lepingu objekt Valisin lepingu objektiks originaalsed Mehhiko tekid, mis on tehtud 100% Mehhiko puuvillast. Kuna Mehhikos toodetakse väga kvaliteetset puuvilla ning kuna Mehhiko tekid on originaalsed ja ainulaadsed, õigustab see end ka antud lepingu mahu juures. Samuti on sellist toodet Eesti vähe saada, kuid ka
paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, ristiusku tuleks levitada ainult rahumeelselt. 1542 raamat ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" - rääkis, kui julmalt indiaanlasi koheldi. Sealt tulenes ,,must legend" , hispaanlased kui vägivaldsed jõhkardid. Las Casas tunnustas juriidilist argumenti, kuid ütles, et Hispaania kuningas peaks indiaanlasi kohtlema samamoodi nagu oma alamaid Kastiilias. Las Casas ütles, et ainult indiaanlastel oleks õigus hispaanlaste vastu sõdida, sest indiaanlasi on halvasti koheldud. Vastuargument humanist Sepulveda (Karl V kaplan ja ametlik kroonik) poolt : las Casas teostab Hispaania vaenulikkust. Ta ütleb, et indiaanlased pole täisväärtuslikud inimesed, seega loomu poolest orjad, neil puudub arusaam sedustest, loomupärastest reeglitest, inimohverdus, kannibalism = nad ei ole inimesed ja nad tuleb alistada. 1548 telliti Sepulveda raamatule ametlik hinnang. Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teose hukka
Sajandil vastu ristiusu. 6-7. Sajandist tegutses Sevillas Püha Isidoro (kristlik vaimulik) Kirjutas suure hulga entsüklopeedilisi teoseid. Rodrigo- lääne-gootide viimane kuningas. Romansid (romanceros) ja lüürilised laulud (cancioneros) Chicano (eestipäraselt tsikano) kirjandus- hispaania ja inglise keel segunevad. Suurteoseid sellistes segakeeltes ei ole. Selliseid keeli on pea võimatu teise keelde tõlkida, tuleb ühte keelde tasandada. Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib öelda verso või linea. Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli ,,a" üle ühe rea. Paarituarvulised jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi. See on päris sarnane araabia luule nähtusele. Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu, kuni 20
oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed. Kuulsamad kangelaseeposed keskaja Euroopas on: prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist", sakslaste ,,Nibelungide laul" ja venelaste ,,Lugu Igori sõjaretkest". 7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid. Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja vooruste idealiseerimine, püha graali otsingud ja kangelaslikkus. 8. Milline oli keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum? Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast
Teddy Wilson sai kollektiivne improvisatsioon. muusikalise hariduse. Oli kammerliku jazzi sünni juures. Oli esimene jazzmuusika õpetaja New Yorgi Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal. Juillard'i Konservatooriumis. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra a) Misjonimuusika sallivamad kui inglased ja ameeriklased. Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada Pealiskaudsel vaatlusel näib uskumatuna, et jazzmuusika võiks omada mingit seost vaimulike oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku lauludega
27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike
kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: las Casas vs Sepulveda, ent tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele · Loomulik reisimine ja kommunikatsioon
" ,,Vulcanuse sepikojas", ,,Joodikud", "Infant Baltasar Carlos ,,Veenus peegliga" ,,Ketrajad" ,,Õuedaamid" 3) Millistel teemadel maalisid 1) Francisco de Zurbarán - Mungaordu tellimusel fanaatilisi ja askeetlikuid pühakutepilte. Näiteks: ,,Püha Bonaventura surivoodil". 2) Bartolomé Esteban Murillo Hispaania Raffael, kuna on matkinud Raffaeli harmoonilist kompositsiooni. Usuline andumus, lüüriline, pehmed värvid; inglid, lapsed, loomad, pühakud. Hispaanlaste suur rahvuslik uhkus. 4) Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval? Flandria (Madalmaad) tänapäeva Belgia ja Luksemburg. Nimemuutus toimub seoses reformatsiooni ja Hollandi iseseisvumisega. 5) Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta! elulugu, eluaastad Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589. aastal, naasis Rubensi perekond
Rooma ning Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaad. Alberto räägib Augustinusest, mehest, kes ühendas Platoni ideed kristlusega. Ta arvas, et mõistusega saab seletada vaid osa, kuid täielikuks elu mõistmiseks on vaja usku. Ta uskus, et kurjus on Jumala puudumine ja inimkonna vastuhakk. Augustinuse meelest eksisteerivad kaks riiki: jumalariik ja maailmariik, mis on iga inimese sees võitluses. Jumalariigi kaudu on võimalik õndsaks saada. Kui araablaste ja hispaanlaste kaudu hakkasid Euroopas levima Aristotelese ideed, tõusis esile Aquino Thomas. Thomas uskus, et tõdedeni võib jõuda nii usu kui ka mõistuse kaudu. Mõlemad toetavad üksteist, et mõista täit tõde. Kodus näeb Sofie unes tüdrukut, kelle isa tuleb koju. Ta mõistab, et tegu on Hilde ja tema isaga. Ärgates leiab ta padjalt kuldketi HMK tähisega. Hommikul näeb ta aias Hermest ja järgneb koerale. Linna teises otsas sisenevad nad majja, kus postkastide küljes on postkaart
industriaalühiskonda. Euroopa osakaal maailma ajaloos pole kunagi varem ega ka hiljem olnud nii määrav kui seda varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike liigub idast läände, on kandunud ka inimühiskonna keskpunkt järk-järgult idast lääne suunas: alustades assüürlastest, meedialastest ja pärslastest, liikudes edasi kreeklaste ja roomlasteni, on see jõudnud nüüd järjega hispaanlaste kätte. Kuigi varauusaja alguses jäi Euroopas elanike arv alla Hiina või India elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma
läks Põhja Aafrikasse islamite vastu ristisõtta ning jäi kadunuks. Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu 1581. aastal kuulutati välja Ühendatud provintside Vabariik. Iseseisvaks kuulutas end 7 provintsi. Sõda Hispaaniaga jätkus, sest kumbki pool polnud valmis rahulepingut sõlmima. 17 Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sõda hispaanlaste kulul. 1609. aastal sõlmiti vaherahu ning sõjalisi kokkupõrkeid enam ei olnud. 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania Hollandi iseseisvust. Põhja ja lõunaprovintside eristumine usuliselt, keeleliselt, seisuslikult korralduselt ja majandusorientatsioonilt ning poliitiline lõhenemine lõunapoolsed Arras unioon 1579: rääkisid prantsuse keelt, katoliiklased ning majanduslikult olid seotud Hispaaniaga, rohkem tööstuslik.
värvidega asetades pisikeste pintslitõmmetega värve üksteise peale, mõeldud kaugemalt vaatamiseks. Pole oluline kompositsioon. Sageli loodusest väljalõigatud tükid. Alustatakse tavaliselt Manet'iga. Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud. Aastail 1874-1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias. Berthe Morisot. Impressionistlik on Argenteul. · Claude Monet(1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames'i vaated?. Eine vabas looduses. · Camille Pissarro(1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus
- Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja
järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid. Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik.
Frangi riifi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega
ristiusu levitamine. Tsivilisatsiooni argument: paganluse väljajuurutamine inimestest. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja
* Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5
Itaalia sõdade lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II [1556–1598) ja Prantsusmaa kuninga Henri II [1547–1559) vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557. aastal Madalmaadest lähtuvalt üksnes kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul’i, Metzi ja Verduni piiskopkonna ning vallutades 1558. aastal Calais’, tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja. 1559. aastal sõlmitud Cateau-Cambrésis’ rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmist. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati, jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid vaid Veneetsia, Kirikuriik ning Prantsusmaa piiril asuv Savoia.
Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks. · 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi. Edasi juhtis vabadusvõitlust tema poeg Oranje Maurits: silmapaistev organisaatior ja väejuht. Riiki toetasid oma huvides Inglismaa, Prantsusmaa. Esimene hävitas 1588.aastal Hispaania laevastiku Võitmatu Armaada. · 1609.aastal sõlmis Hispaania Madalmaadega rahu tunnustades vabariigi iseseisvust. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks alles 1648.aastal Vestvaali rahu.
Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud.
Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt. 35) Suured maadeavastused põhjused ja käik Põhjused: India oli kuulus oma vürtside poolest. Hinnalised kaubad liikusid teel Indiast Euroopasse käest kätte. Iga kaupmees võttis vaheltkasu, seetõttu muutusid kaubad väga kalliks. Vanasti arvati, et Idamaad olid erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti leida mereteed, mis viiks neid otse Indiasse. Esmalt hakkasid selle otsinguga tegelema portugallased ja hispaanlased. Maadeavastuste jaoks oli neil välja kujunenud
6 Tsiili viinamarja istanduste paiknemine, kus toimub ka veinide tootmine, vastavalt veinitootjale. 7 II RAHVASTIK Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis pole olnud suurt sisserännet ja seetõttu on rahvastik üsna ühtlane. Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.Enamik rahvast pärineb eurooplaste, eriti hispaanlaste segunemisest põliselanikega, eelkõige araukaanidega. Hiliseimast sisserändajast elab linnades arvukaid valge rahvastiku rühmi, eelkõige sakslasi ja itaallasi. Ligikaudu 6% tsiillastest on põliselanikud. Üle 80% inimestest elab linnades. Tegemist on keskmise suuruse riigiga. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tsiili keskosas Santiago ümbruses. Põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Lõunaosas, aga on rahvastiku tihedus väga väike. Taolise
esimeseks käiguks. Niisugused juhud peaksid olema haruharvad, sest ka mehaaniliste kelladega on tavaliselt esimene ajaületaja kindlakstehtav. Kui kellavajutusest langevad mõlemad noolekesed ja käikude arv pole täis, kaotab see, kes kellale vajutas. Tema pole ju käiku sooritanud, teise poole tegevus ei oma pärast seda enam tähtsust. Küll tuleb seda artiklit rakendada siis, kui noolekeste langemist määratakse hiljem. Näide hispaanlaste kommentaaridest: Ühes tavakontrolliga mängitud partiis olid mõlemad ajapuuduses. Ei teatud, kumb nooleke langes esimesena. Partii jätkus ja kui seda ei saa taastada, loetakse järgmine käik 41. käiguks. Kui taastamine on võimalik ja tehtud on musta 43. käik, järgneb nüüd valge 44. Mis aga siis, kui taastamisel selgub, et tehtud on vaid valge 38. käik? Kaaluti mitmeid tõlgendusvõimalusi: 1) analoogiliselt art. 8.6 loetakse järgmine käik musta 41. käiguks;
Rahva- ja hispaania luule. Paljudes Euroopa riikides oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseng. Euroopa kirjandusloo mõjukas nähtus oli hispaania romanss. Kui mujal avastati rahvaluulet romansiga, siis Hispaanias pandi seda juba 15.saj kirja. 16.saj ilmus palju romanseerosid ehk romansikogusid. Romanss eepiline luuletus, kus räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest seiklustest, keskaegse ajaloo suursündmustest (rekonkista), hispaanlaste ja mauride vahekorrast piiril. Teemasid laenati ka kangelaslauludelt. Osa romansse on lüürilise tooniga prantsuse rüütlikirjanduse mõju. Romanss on 8-silbiline värssidest koosnev assonantsriimiga luuletus. Värsside arv pole ette määratud on pikki ja lühikesi romansse. Romansid kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti. Romanss keskendub dramaatilisele olukorrale. Romansis on palju metafoore, vähe tegelasi, tabav kõne
· Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed (polügaamia). Riietus: mehed sunniti kandma pükse 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas oli nn ,,indiaanlaste apostel". Tema argument oli: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellega sai temast antikolonialismi sümbol. Sepulveda, kes oli Karl V kaplan ja ametlik kroonik, pidas Las Casast hereetikuks. Tema väiteks oli: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 1548. aastal telliti ametlik hinnang
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked
asuva märklaua tabamine üsna kahtlane. Hispaanias valmistatud laevakahurid valati kuni 16. sajandi lõpuni enamasti pronksist, sest need kaalusid vähem ja pidasid kauem vastu kui rauast suurtükid. Peale selle leidus Pürenee poolsaare rauamaagis palju lisandeid, mis sellest materjalist suurtükkide rauad rabedaks muutsid. Iga suurtükki teenindas üks kanoniir, keda abistasid 5–7 madrust. Laevakahurite lafetid olid rasked ja kohmakad, mis nende laadimise üsna keeruliseks muutis. Hispaanlaste taktika oli kuni 16. sajandi lõpuni üles ehitatud lähivõitlusele, nii et suuremat laskekiirust ei üritatudki saavutada. Kahureid kasutati alles siis, kui vastase laev oli juba lähedal ja seda vallutama asuti. Selleks otstarbeks oli igal galeoonil kompanii jagu sõdureid (meie mõistes merejalavägi), kes jagunesid omakorda 25mehelisteks rühmadeks. Ligikaudu pooled sõduritest olid relvastatud hellebardide või umbes viiemeetriste piikidega, ülejäänud tulirelvade ja ambudega
nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt Pilet 16. 1) Elu keskaegses linnas ( 15 ) Linna südameks oli turuplats. Selle ümber olid ka linna tähtsamad hooned ( raekoda-raad, vaekoda- mõõdeti kaupmeeste kaalusid ja hoiti kaaluühikuid, kaupmeeste hooned, käsitöölaste hooned, kirikud, tähtsamates linnades ka katedraalid ). Keskaegse linna tänavad olid silumata ja kanalisatsiooni ei olnud. Linna tänavate puhtuse eest hoolitses timukas. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest.
annab nime uuele mandrile (lad. Americus) 1507 Ameerika teised avastajad: · 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17
Merimee eiras klassitsismi norme, võttis kasutusele romantismi. Ta avaldas näidendi ,,Clara Cjazuli teater" naise nime all, see oli proosas, ei jälginud aja- ja kohaühtsust. 1828 ilmus ta esimene ajalooline teos. Oma tõelise kutsumuse leidis ta 1829, mil avaldas ,,Tamango" jutustused. 1834 pidas ta muinsuskaitse inspektori ametit. Ta oli suur ajaloohuviline. Kirjutas üle 20 jutustuse, nagu ,,Colomba" ja ,,Carmen". ,,Carmenil" on ka dokumentaalne väärtus antakse ülevaade hispaanlaste iseloomust, keelest jms. Merimee hindas loogilisust, aga oli tunnete suhtes skeptiline. Tema jutustustes leiab irooniat ja musta huumorit. Need toetuvad täpsetele seikadele, mis sisaldavad tähelepanekuid maa keele ja arengu kohta. ,,Colomba" tegevus toimub 19. sajandil Korsikal. Lugu käsitleb Korsika eluolu ja traditsioone. Peategelased on Lydia ja kolonel. Nad on puhkusereisil ja tahavad midagi erilist näha. Koloneli sõber rääkis neile Korsikast, kuhu nad lähevadki paadiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
