Arhitektuuriajalugu Esiaeg
Noorem
Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla
kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli
kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid
püstkojad
okstest , ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega.
6000
aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu
perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt
saviga .
Pronksiaja
ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud
vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta
kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest.
Pilt
küll praeguse aja Kambodžast, kuid sarnased võisid vaionnid välja
näha.
Orkni
saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet
pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise
käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö
esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse
teadusega .
Kiviaeg
sai alguse megaliitilise arhitektuuriga, ehk megakivi
arhitektuur .
Kiviehitised olid tehtud kergelt tahutud 8-10meetri kõrgustest
kivimitest. Dolmeniteks nimetatakse kaks megasuurt kivi, millele on
pandud põiki peale kolmas suur kivi. Näiteks Stonehead. Selliste
ehitiste otstarve ei ole veel täiesti kindlaks tehtud, kuid see võib
olla erinev näiteks põletamiseks,
matmiseks .
Euroopa
vanim rajatis –
kromlehh – koosneb 11
reast kivist , mis on
paralleelsed. Kivimite kõrgused varieeruvad 3st kuni 1 meetrini.
Seda
seostatakse päikesekellaga. Teine on Dublinis 3250eKr,
Newgringe. 12-13 meetrit kõrge ja väline ümbermõõt üle 80
meetrit, käigu pikkus on 17 meetrit. Lõpus käigu kõrgus 6
meetrit. Tehtud ilma sideaineta, ukse ava kohal on eraldi avaus, kus
pööripäeva puhul valgus sisse paistab.
Aja
pikku Inimesed jäävad paikseks ja harivad põldu. Mesopotaamia
ajastu piirkond asus
Araabia poolsaarest põhjas, Eufrati jõe ääres.
Vanimad linnad saavad alguse 4000eKr. Eufrati pärast jäädigi
paikseks, sest tänu niisutussüsteemile on võimalik saada väga
edukat saaki.
Esimene
rahvus, kes ratta kasutusele võttis, olid
sumerid . Kahjuks olid
sumerid väga sõjakas rahvas, seega on alles jäänud vähe
ehitisi .
Samuti polnud neil ei kivi ega puitu. Küll aga on seitsmest
maailmaimest, roosast marmorist sambad. Nemad võtsid kasutusele
savitellise, mida põletati, kuid samas polnud puitu, mida raisata.
Kuna puitu polnud, tehti võlve. Alguses valevõlve, mis praegusel
ajal enam
kasutust ei leia.
Tsikuraat-
linnad, alati peab olema linnas olema tempel. Tsikuraat tähendab
templitorni. Alguses on ainult 1 kiht, hiljem tuleb rohkem.
Kusjuures kihte on alati paaritu arv ning tehtud tellistest. Näiteks babüloni
torn. Elumajad on tihedalt üksteise kõrval ja ühe uksega. Kogu elu
käis sisehoovides, puitu kasutati minimaalselt. Lossidest rääkides,
siis asusid nad kõrge platvormi peal ja vähe aknaid, elu toimus
samuti sisehoovides.
Babüloonia
linnamüür oli 24km ja linnamüür oli väga lai, et oli mugav vahti
pidada. Sõja- ja armastusejumalanna peaväravad on näide, kuidas
osati teha puhtaid ümarkaari.
Egiptus
asub Niiluse(700km)
kaldal . Piirkonnas asub umbes sadakond püramiidi,
kuid mõned neist on hävinud. Säilinud on ka palju templeid, kuid
mitte ühtegi Vaarao lossi. Säilinud on ka palju surnute kirjalike
raamatuid, sest nad uskusid elusse pärast surma.4000 eKr jaguneb
riik väikesteks riigikesteks (40) kellel on kõigil oma jumalad ja
kes sõdivad omavahel. Kui templiehitus välja kujuneb, siis muutub
ta aja jooksul väga vähe, sest Egiptus on väga konservatiivne ja
ümbritsetud kõrbega. 3000eKr ühinenvad väikesed riigikesed taas
üheks suureks riigiks. Egiptuse tempel on sisuliselt ainult
preestritele, tavainimene seal ei käi. Kõik, mis on seotud surmaga,
on Niilusest lääne pool.
Püramiide
ei ehita mitte orjad, vaid vabad põllumehed ning ühe püramiidi
ehitus võis aega võtta 20 aastat. Neil on üle 5000 jumala, nt
Päikesejumal, Osiris, Hooros ja Seth. Sellest ajast saab alguse
vaaroode tegemine. Keha oli vaja säilitada, sest salapärane
Ka(eluvaim) tahab oma kehasse tagasi tulla. Tähtsamad elanikud
pannakse haudehitistesse ehk mastabadesse. See kujutab endast justkui
šahti, kuhu maa sisse pannakse mumifitseeritud surnu. On arvatud, et
püramiid kasvaski sellest mastabast välja.
Astmikpüramiid
Sakara (60m) on esimene püramiid. Sakarat ümbritseb kõrge müür(9m)
Josefi auks. Järgmine on Dašur püramiid (105m) ja lõpuks on
Punane püramiid ehk klassikaline püramiid(99m).
Gizas asub püramiidide väli, kus on 3 püramiidi (ligi
150m ). Selle koha
teeb hämmastavaks see, et Heopsi põhi on täisruut ja küljed on
võrdhaarsed kolmnurgad. Gizase puhul vaieldakse, et see pole kunagi
olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega,
kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud
kullast .
Kui
võimalused muutuvad halvemaks, võetakse kasutusele kaljuhauad.
Egiptlased on esimesed, kes kasutusele sambad võtavad. Deir El-Bahr
on üks selline, kus sissepääs on sammastega
templist .
Kuningate
orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1
hauakamber ,
kus on peitešahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate
seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata.
Sealt leiti isegi kullast sandaalid.
Egiptlased
ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike.
Esimesed sambad on
ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad
ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit.
Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja
porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli
rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline. Arhitektuuriliselt oli
Luksori tempel inspiratsiooni saanud loodusest ning tänu sellele jäi
see veel pikaks ajaks järgmiste templite eeskujuks.
Kui
rääkida tavainimestest, siis linnatänavad olid
kitsad , elu toimus
lamekatustel. Hooned olid ruudu või ristkülikukujulised ja
rikkamatel inimestel oli ukse asemel
portaal , mis sisuliselt oli
siiski uks, kuid väga esinduslik.
Euroopa
stilisatsiooni hall. Neil on uhke laevastik ja nad on
piraadid .
Algselt polnud midagi kindlustatud, see vihjab sellele, et neil
polnud midagi
karta . Neil on nö palleed, kuid mitte kuningatele,
vaid pigem vahetuskeskused. Neist pole midagi säilinud, sest
looduskatastroofid on teinud oma töö. Igal pool on olulised
templid.
Ka
nemad ehitavad sideaineta, kuid sambad on alt
kitsemad ja tugevasti
värvitud. Majades on sisseehitatud kanalisatsioon ja
vannitoad .
Samuti valgusšahtid. Põhiliseks ehitumaterjaliks oli kohalik
kivi-
kiltkivi ja palju kasutati ka puitu. Sisearhitektuuris olid väga
levinud kirevad seinamaalingud.
Aja
jooksul olukord muutub ja Kreeta Mükeenel on keda või mida karta.
Palleed on pisikesed ja kõik on ümbritsetud väravate ja müüridega.
Palleed on ehitatud suurtest kiviplokkidest.
Ehitistest
olid levinud paleed, linnad ning megaronid. Megafon on palleekuju,
mis on ristkülikukujuline. Eest on lahtine koda, mis on kahel
sambal . Ruumid on paigutatud kaootiliselt ja keeruliselt. Sellest
areneb välja Kreeta tempel.
Neil on kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas
kas
nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga hauakamber,
milleni viis
pikk, kerge kallakuga käik. Üheks
selliseks oli näiteks Arteuse
varakamber, mille lläbimmõõduks oli14,2 meetrit ja kõrguseks 13,6
meetrit.
Ehitusstaatiliselt
areneti niipalju edasi, et kuna valevõlvi veel kasutati ja see
osutas ustele väga suurt raskust, pidi välja mõtlema mingi
lahenduse. Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk, mis pidi
koormust, mis uksele edasi kandub, vähendama.
Kõik
Muukene linnad olid kaitstud võimsate müüridega ning need laoti
ülisuurtest ainult väga vähe taotud kividest. Märkimisväärseks
teeb selle see, et sideainet jätkuvalt ei kasutatud ning seega olid
kivid omavahel väga hästi
sobitatud . Vaid mõnes üksikus kohas
kasutati
avade täiteks ka väiksemaid kive.
Antiik Kreeka
Inimesed
jõuavad Kreekasse 12ndal sajandil. Arhaika periood algab kuues
sajand eKr.
Kreeklased inimestena on elujaatavad ja lihtsad ning
loomulikud. Ka jumalad on väljanägemiselt tavalised inimesed.
Peajumal on
Zeus ja Heera (ta naine) ning nad on kõik inimesed.
Jumalatele tuuakse ohvreid. Tähtsaks saab inimene, kes on kõikide
asjade mõõt. Kreeklased ehitavad nii, et harmoonilisus ja
proportsioon on kõige olulisemad.
Hästi
oluline on siiski veel templite ehitamine. Kreeka arhitektuuri
põhiline element on sammas, mille funktsioon on kanda. Ka kreeklased
ei kasuta sideainet. Hooned/templid on ehitatud nagu legoklotsidest.
Üheks
selliseks näiteks on Neitsilikule Athenale pühendatud
Athena Partheroni tempel, mis valmis 447-438 aastat eKr. Templi puhul
tekitab imestust selle mõõdutunne ja ehituskunstiline arvestus.
Kuigi mõõdud on tagasihoidlikud, siis
eriliseks teeb selle see, et
sirgejoonelisus, täisnurksus ja
mehaaniline kordus on eemale lükatud
elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et
jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud
Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka
värvitud.
Sambad
mõjuvad nii, et oleks nagu kergelt põlv kronksus, mis näeb mugav
välja. Kusjuures sambad pole kunagi päris otse vaid natukene kummis
keskpunkti suunas.
Samba
tüübid:
Vana
Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad.
Karütiite kasutati ka Erecheioni templis, nimelt selle lõunaküljel
asub karüatiitide koda, kus 6 naisekujulist sammast kannavad
tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline.
Linnarahva
jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk
turuplats , mille ümber paiknesid
mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad
üksteise kõrval. Sees on
sammal õu, sinna
avanevad eluruumid.
Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli
andron , mis oli meestele
mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel.
Hellenismiajal ,
mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini
eKr., on Kreeka
laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa,
kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on
Idamaade mõjud. Kui Kaaria
kuningas Mauseleum ära
sureb , lastakse ehitada suur mausoleum ehk
üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille
tipus ongi
püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja
kujunenud.
Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati
orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil
enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik
Roomat jagada kolme
ajajärku:
Kuningate
ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine,
klasside ja riigiaparaadi kujunemine.
Vabariigi
aeg 510 -30eKr, mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki
juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus
Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks.
Keisririigi
aeg 30 eKr – 476 pKr. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud
orjapidajate klassi huve kaitsta ja mindi üle diktaatorlikule
võimule. Algas Rooma Keisririigi ajajärk, mil Rooma vallutused
levisid üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku
panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui
inseneriehitust.
Roomlaste
jaoks pole tempel enam nii tähtis,
eelistati ehitada midagi
kasulikku . Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide
ehitamisele. Pumpsasid veesüsteemiks polnud, ja kõik oli loomulik
langus.
Aastal
375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks
saab Bütsants, praegune
Istanbul , aastal 375.Lääne Rooma lõpuks
saab barbarite tulek 476 .
Rooma
maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal
Marss.
Roomlased võtavad
kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad,
jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt
Basiilika ,
lõbustusasutused,
Amfiteater , kus oleksid gladiaatorite võistlused,
teed,
termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar,
milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab
toetama põhimõtet,
et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on
inseneriehitus. Tulevad kasutusele uued materjalid ja uued
ehitustehnilised võtted. Ehitised on väljast ilusad ja seest mitte.
Rooma
linna võrreldes siis Rooma tänavad on ebaregulaarsed ja mitte
sirged . Teisel sajandil eKr imestataksegi, kuidas saab Euroopa
pealinna tänavad olla nii risti-rästi.
Rooma
foorum on turuplats. Rooma oli ära jaotatud keisrite vahel.
Tavalised hooned, nagu näiteks kohtuhoone, nägid välja nagu
tempel. Rooma on väga baroki stiilis. Hästi on säilinud praeguse
ajani Pantelon, mis oma stiililt meenutab pigem kristliku ehitust.
Materjal,
mille nad kasutusele võtavad on Rooma
betoon ,
marmor on ainult
dekoratsioon . Algselt kasutatakse põletamata
telliseid , mida peab 2
aastat seista laskma. Rooma betoon on tehtud lava tuhast, veest ja
kiviklibust. Valati õhukese tellistest seina vahele. Sammas pole
mitte
kandev element vaid pigem on poolsammas, mis on vastu seina ja
ainult kaunistab. Triumfi kaarel ja sambal on vahe see, et
kaared olid sõjakäikude auks, aga sammas on üksikute võitude pärast.
Kaunistamisel kasutati ajaloolisi reljeefe, kus kujutatakse sõdu.
Rooma
tempel asub kõrgel poodiumil, sissepääs ainult ühel küljel.
Rooma templid võrreldes
teistega on väga väiksed. Roomas on kõik
sambad väga sirged ja korralikud. Tulevad ümartemplid, mis on
tavaliselt korintose sammastikuga ja madala
koonilise katusega.
Teise
sajandi algusest on säilinud ja üks kõige silmapaistvamaid
hoonetest Rooma Panteoni tempel, millele anti armu ja see oli
kristlik pühamu. Väliselt on see suur kuppelehitis ja omal ajal
olevat olnud
kullatud . See on
geniaalne ehitis, sest katusel on suur
avaus, mis annab kogu ruumile eriti
piduliku mulje.
Panteon tähendab
seda et kõik jumalad olid seal võrdsed ja ei tõstetud ühte
jumalat esile.
Basiilika
algidee tuleb Kreekast, kus ta oli administratiiv hoone, kuid Roomas
saavutab ta oma täiuslikkuse. Ülesehituselt on keskmine lööv
kõrgem kui äärmised löövid ja valgus tuleb sisse külglöövide
katusest kõrgemal olevatest aknatest.
Elumajadest
oli kõige levinumad ühekorruselised majad, ehk domused.
Sissekäigust pääses aatriumisse, kust avanesid uksed freskodega
kaetud vastuvõturuumi. Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu
Pompei.
Varakristus
Kristlik
usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka
kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise
kohtadeks said
maa-alused käigus, ehk
katakombid . Need olid 20-25 meetri sügavusel
ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja
valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid
kaetud freskodega.
313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg.
Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks.
Katakombid
polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri
sügavusel, sõltuvalt pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui
Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas, ehk agatel
(peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa
all on? Sest kirtslikud
kogused tahavad ka pärast surma koos olla.
Samuti nende
kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei saanud, sest
nemad põletasid). Kirikutes on võidukaar, mis
toetub kahele
sambale , see asub altari ees.
Alguses
polnud kristlastel oluline, kus ja millises hoones nad oma
kokkusaamisi korraldavad. Aga siis nad otsivad omale pühaliku hoone
vormi, tempel ei sobinud sest tempel mahutab väga vähe inimesi.
Lõpuks sobib Rooma Basiilika,
Esimene
kirikuhoone on Rooma Püha Peetri Basiilika, mis on katoliku maailma
tähtsaim kirikuhoone ehk Rooma Paavsti
kirik . Samuti võik öelda et
ta on
katedraal . Katedraal ehk piiskopi kirik.
Varakristlike
kirikuhooneid pole eriti säilinud, sest kui seal laiendati või
ümber ehitati, siis ei hoolitud eriti. Pigem on säilinud just
interöörid, antiiksed sambad, valgmikkord. Ehitati kivist aga
lagi on lame, samuti kasutati “võiduvärava” võtet.
Neljana
sajandi lõpuks keelustatakse
paganlus ja hoopis neid hakatakse taga
kiusama.
Hakatakse
ehitama jumalike hooneid, ehk kirikuid. See ajastu on sild antiigi ja
keskaja vahel. Eriti kuulus ja ka praeguseni säilinud on
skulptuur karjusest ehk Kristusest. See näitab kristluse loomust,: ütleb
palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka
sümbolism.
Bütsants
330
on aasta, mil Rooma riik järjepidevalt nõrgenenud ja otsitakse
rooma riigile uus pealinn. Sellel aastal tahetakse ehitada Roomale
väärilist pealinn, alguses nimetataksegi seda Uus-Roomaks. Samuti
sellel aastal kuulutatakse uueks pealinnakaks linn, mis praegusel
ajal kannab nime Istanbul, kuid tol ajal oli
Konstantinoopol .
Seda
linna mõjutab idamaade toretsus ja kristlik maailmavaade. Kirik
ühendatakse ka keisri võimu alla.
Nad
ehitavad alguses pea kõigest, mis selleks ajaks olemas on välja
arvatud Rooma betoon, sest see vajas palju tööd ja bütsantis olid
vabad talupojad, keda ei saadud nii palju ära kasutada, kui rooma
orje.
Hästi
oluline kirikuhoone on
Hagia Sofia, mis on Püha
tarkuse kirik, mis
ühendab Rooma Basiilikat ja Pantheoni kuplit. Võetakse kasutusele
nö kolmnurgad ehk
viklid , mis toetuvad neljale väga võimsale
sambale. Kuigi võib jääda mulje, et põhiplaanis on tegemist on
ruuduga , kuid tegelikult on see ristkülik.
Bütsantsi
samba kapiteelid on teistsugused, kui varem. Palju rohkem detaile ja
pitsi motiivi. Kapiteeli peale asetati veel ka trapetsikujuliste
külgedega ristkülik, ehk
talum .
Alguse
sai 476 kui Lääne-Rooma barbarite purustavate hoopide alla. Sealt
sai alguse suur rahvaste rändamine, kes rüüstavad linnu ja siis
lähevad järgmise kallale.
Tsivilisatsioon sureb välja ja minnakse
jälle maale elama Sellega lõppes
vanaaeg ja algas keskaeg. Seda
aega tuntakse ka kui eelromaani ajajärku. Kuna barbarid võimutsevad
ja
rahvad on pidevas liikumises, on linnad rüüstatud ja inimtühjad.
Eelnevast hiilgeajast pole suurt midagi alles jäänud.
Vana
impeeriumi
aladele oli tekkinud palju uusi väikseid riike. Üheks
selliseks ka näiteks riik keskusega
Ravennas . Seal asub ka üks
kuulsamaid Vara Keskaja ehitisi, mis siiani säilinud- Thederichi
mausoleum. Sniffi võeti eelnevates aegadest, kuid lihtsamal kujul.
Alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemise aga suhteliselt
madal
kuppel , mis on välja tahutud ühest suurest monoliidist.
Ehitis mõjub
raskelt ja süngelt, erilisi kaunistusi kasutatud pole.
Kõige
pikemaajalisem on Frangi riik ja see tekkis 5. Sajandil tänapäeva
Saksmaa , Prantsusmaa,
Hispaania ja Itaalia territooriumile. 5-8
sajandil juhtisid seda riiki erovingide dünastia ja samuti hakkasid
taas juurduma paiksed
eluviisid .
Kõik
selle aja ehitised on tehtud kivist ja selle aja arhitektuur ei
saavutanudki eriti kõrget taset. Püüti järgida antiikaja detaile,
kuid kõik katsed jäid siiski robustsemateks.
Tulevad
kloostrid, esimesed olid Benediktuse ordud, kuid neid pole kahjuks
säilinud. Karolingide ajastul kujuned välja kloostrite põhiskeem,
mida üldjuhul jälgiti: kirik, kloostriõu ja seda ümbritsevad
mungakongid, abti maja, kool, võõrastemaja,
haigla ja mitmed
majandusruumid. Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivaliselt. Üheks
silmapaistvamaks näiteks on Saint Galleni kloostrikompleks Šveitsis.
Romaani
Sünnimaaks
on Prantsusmaa 10ndal sajandil ja kestab kuni gootikani. Sellisel
ajal ollakse jõutud feodaalide killustamiseni. Romaani stiil on ka
kloostrite stiil,
maakirikud ja kloostrid. Linnad kasvavad just
kloostrite külje alla, sest seal tekivad kauplemisvõimalused. Hästi
tähtis osa on palverännakutel,
populaarne sihtpunkt oli Rooma,
Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne
sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid
laatsaretid.
Stiil
ongi raskepärane ja talupoeglik. Romaani stiili iseloomustab
tükiline ebasobivus. Palju kasutatakse võlve. Silindervõlv oli
juba enne olemas, kuid seda kasutati ikkagi, rikkalikult maalidega
kaunistatud. Selle funktsiooniks oli esitada kirjaoskamatututele
piiblit ja kaitsta ja tõrjuda deemoneid ja kurja. Tunnuseks saab
ümarkaar ja tuleb ristvõlv. Servjoonvõlv. Tugipiilarid.
Kooriruumide põrand on kõrgemal kui üldine põranda tase, sest
seal all on
kelder , kus hoitakse reliikviaid ning samuti on romaani
stiilist väga oluline, et näeks kuidas Missat läbi viiakse, aga
kui see oleks samatasandiline, siis seda ei näeks. Kasutatakse palju
kuupkapiteele, sinna
pindadele on väga hea teha reljeefe. Kloostreid
vaadati kui päästvad Noa laeva. Uks ei olnud kunagi läänes, sest
nii ei pääse
kurjus sisse. Skulptuuride põhieesmärk oli, et
õpetada kirjaoskamatutele piiblit. Romaani kirik on justkui
kahesooline, väljast meest ja sees
naissoost . Hästi iseloomulikud
on liseenid, kaartriis,
Gootika
sünnimaaks peetakse Prantsusmaa ja sünniaastaks loetakse 1144, kui
saab valmis kirikuhoone kooriruum Saint
Denis . Gootika stiilis on
konstruktsioon akendele ja vitraažidele, et läbi lasta valgus.
Nimetuse
“gootika” võtavad kasutusele itaallased renessansi ajast.
Kultuurinimesed, kes tahavad hästi pahasti öelda, et see stiil on
barbaarne, metsik ja kultuuritu. Öeldi isegi, et
gooti tornid
kõiguvad häbiks neile, kellel on
julgust neile, kes on neid
ehitanud. Linnaelanikeks on uuenduslikud inimesed, kes ei mõtle enam
palaganilikult.
Kui
romaanikaared on ümarad, siis gootis on teravkaared. Kui romaaniajal
on iseloomulikud käsud ja
korraldused , ning inimesed kartsid kõiki,
siis gootika ajal tuleb uus hoiak, et pole vaja nii karta, jumal on
meie poolt. Seinu pole enam kaitseks vaja.
Gootikas
kõik osad on justkui kokku sulatatud ja kõik mõjub ühtse
tervikuna . Otsas on ristkülikud, ja torni otsa külgedel on nö
grabid, näiteks võib tuua Kuningate galerii välisseinad, samuti
Vimperg uste ja akende kohal.
Saint
Denis kirikus pole enam lava, olulisem on igaühe vahetu kontakt
jumalaga . Et hoida inimeste tähelepanu, tulevad altariseinad. Näited
on sellest ajast juba palju säilinud, mõned sellised on: Charlesi
katedraal. Pariisi
jumalaema kirik,
Reims . Ulmi katedraal. Inglismaa
Katebourghi. Welss.
Gooti
kirikud on sellepärast nii kõrged, sest nad on ehitatud linnadesse.
Seal on vähe ruumi ja peabki kõrgustesse minema. Samas Inglismaal
on linnu vähe ja
kirikutel on ruumi, seega kõrgust vähe samas
põhiplaan on välja venitatud.
Renessanss
oli ajajärk Euroopas, mil toimus murrang nii ideoloogilisuses, kui
ka kultuuris ja toimus üleminek keskajalt
uusajale . Sünnimaa
Itaalias. Inimestele ei meeldinud pime keskaeg ja nad ootasid
muutust. Juhtivaks kunstiliigiks oli
maalikunst . Aluseks on uudne
majandus, on tekkinud linnad.
Uskumus /moto, mida hästi tähtsaks
peeti, oli et kõik mõistuspärane on õige; inimene on kõikide
asjade mõõt: eesmärk pühitseb abinõu.
Religioon küll jäi, aga muutub tunduvalt vähemtähtsaks. Sünnikohaks
täpsemalt on
Firenze , aga pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma.
Algusajaks on 15 sajand.
Arhitektuuriliselt
võetakse eeskuju Antiik-Rooma. Põhitunnuseks on
harmoonia , rahu ja
tasakaal. Põhiplaanis eelistatakse tsentraalset vormi.
Palatso on hoone, kus linna rikas
kaupmees või keegi teine elab. Koosneb
neljast
tiivast ja on ehitatud ümber sisehoovi, veidi kindluse
sarnane. Firenze
toomkirik on heaks näiteks.
Kõrgrenessanssi
näide on maavillad, kus rikkad inimesed elasid. Selline on Pallaadio
villa Rentondo.
Prantsuse
renessanss on paljude detailidega, uhked. Pole enam itaallaslik vaid
juba prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon,
millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku. Katused on kõrged,
paljude peensute ja akendega.
Louis
XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia.
Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia
hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele
loovus , ja
omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid
sõdivad omavahel ja ka inimesed on
rahutud ja rahulolematud.
Hispaanlaste kaudu jõudis
barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle
üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad.
Barokiajastul
kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas
seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga.
Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel
1630- 1775. aastatel.
Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles
pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu
barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline
ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib
nimetada kui ka stiili, kus “kõik
lainetab ”. Parimateks
näideteks on
Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi
lähistel.
Barokk
ja Rokokoo stiilis on kõik
segamini aetud. Eriline tähelepanu on
lagedel : laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti
katsetatakse silmapettega, kus objektid
tunduvad suuremad, kui nad
tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks., kus treppi tahetakse
näidata suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha
Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad
kõverjoonseks.
Tekib
Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur
linnastumine . Tuleb sõnas klassikus, mis tähendab esmaklassiline, parim. Selle
algeks on antiik, st antiik on esmaklassine ehk parim. Klassitsismi
võib isegi nimetada igavaks kopeerimiseks. Nii maalikunst kui ka
skulptuur on ilmetud
koopiad , sest öeldakse, et antiigist pole enam
paremini niikuinii võimalik teha ja seega üritatakse vähem midagi
uut ja erakordset luua.
Prantsusmaal
oli hästi tugev kolmanda seisuse positsioon ja neile ei meeldi väga
dünaamiline ja üliemotsioonalne barokkstiil. Barokk stiili
austamine oli riigi viinud pankroti äärele, sest ehitusmaterjalid,
mida kasutati olid kallid (näiteks kuld) ja kogu meeleolu oli
pillav. Kodanlus
kardab ja soovib midagi realistilikumat. Tänu
sellele võetigi kasutusele klassitsism. .
Väga
vastuoluline aeg, sest kuigi on kasutusele võetud uued
ehitusmaterjalid ja võtted, pannakse kõik see antiiksesse vormi.
Kasutusel on palju sambaid ja suured seinaplaadid ja kõik on
sümmeetriline. .Tehti palju projekte hoonetele, mida kunagi ellu ei
viidutki. Seda on aga oluline mainida, sest arhitektuurne mõtlemine
arenes sellel ajal palju. Näiteks Newtoni kenotaaf.
Üheks
heaks klassitsismi näiteks on ka Pariisi Panteon, mis on ehitatud
kirikuks, sisuliselt ongi, aga tal on krüpt, kuhu on
maetud palju
tähtsaid tegelasi. Venemaal on klassitsismi parimaks näiteks
Peterburg. Ja seda pea terve linna ulatuses. Kunstiakadeemia ja
admiralihoone on mõlemad torniga hooned.
Sellel
ajastul hakati ka senisest enam välja
tooma arhitekte. Saksamaa
kuulsaim
arhitekt oli Shinker. Inglismaal isa ja poeg J. ja J.
Wood ,
kelle projektide kohaselt loodi Bathi linna varemetele mitu
väljakut, mille ääres paiknesid peaaegu
katkematu lindina ühelaade
dekooriga. Nii nagu ka mujal maailmas pandi palju rõhku ühiskondlike
hoonete loomisele.
19.sajandi arhitektuur
Selle
ajastul on mitmeid “juuri”. Kolmeks peamiseks võib nimetada
juugendit , Arts and Crafts ja kokkuvõtvalt inseneride saavutused.
Arhitektuur tugines peamiselt raua kasutamisele, sajandi lõpu poole
võeti kasutusele raudbetoon, mis on praeguseni on üks põhilisest
ehitusmaterjalidest. Kusjuures, kui ehitati näiteks raudsõrestike,
või muid kandvaid konstruktsioone, siis eelistati rauda ainult oma
tugevuse poolest
puidule , küll aga mitte esteetilistel põhjustel.
Kuni
19. Sajandi keskpaigani, kasutatigi rauda vaid konstruktiivselt, kuid
alates sellest ajast, leiti, et seda materjali võiks kasutada ka
välisfasaadide puhul, sest pidi sarnanema marmoriga. Üheks ilmekaks
näiteks on Oriel Chambers Liverpoolis, mille arhitektiks oli Peter
Ellis. Kasutud on peegelaknaid, kuid on siiski näha peenelt
sepitsetud vertikaaltugedega rippfasaasadi.
Fassaadid sarnanesid sellel ajal siiski veel Itaalia gootikaga, kuid näiteks
fassaadi tagumisel poolel pole sellist vaeva nähtud. Pole täpselt
kindel, millal arhitektid ja inimesed hakkasid vaatama rauda, kui
esteetilist materjali, kuid võib arvata, et see toimus tänu
raudsildade ehitamisele, just sai oluliseks nende sildade nõtkus ja
elegants , mida eelnevate materjalidega poldud saavutatud.
Kaarsildade
arenguga kais käsikäes ka rippsildade areng. Kuid päris täpselt
tundsid
hiinlased rippsildu juba palju enne seda, kui neid Euroopas
või Ameerikas kasutama hakati. 1740. Aastal rajati
rippsild üle
Teesi jõe Põhja-
Inglismaale . Seda silda kasutasid peamiselt
kaevurid, et minna/tulla tööle. Nemad kirjeldasid seda silda küll,
kui ebaühtlast ja ebaturvalikku.
Väga
palju hakati kasutama rauda ja klaasi koos. Seda siis näiteks katuse
või võlvide näol. Samuti kirikuakende ees, kuid sellel ajal leidis
see nii poolt- kui ka vastuargumente. Prantsusmaal asuv Madeleine’I
turuhoone ehitati aastal 1824 ja see oli väga
algeline . Algselt see
polnud võlvitud, kuid kui mõnekümne aasta pärast tehti
renoveerimistöid, muudeti katuseplaani ja ehitati klaasvõlv.
Tänu
üha rohkem levima hakanud inseneriteadustele, poldud enam alati
kindlad, kus hakkab inseneeria (või “
maailmaimed ”) ja kust
arhitektuur ja kunst. Õpiti neid valdkondi paremini ja osavamalt
kokku sulatama.
Üheks
kõigi aegade silmapaistvamaks ehitiseks peetud
Eiffeli torn, ongi
pärit just sellest ajast. See ehitati veel sepisrauast aastal 1889.
Sellel ajal hakati rauda välja
vahetama ka terase vastu.
Raudbetoon
“
leiutati ” aastal
1832 , vähemalt on leitud kõige varasemad
kirjad selle kasutamise kohta. Kuid seda hakati rohkem kasutama
üheksateistkümnenda sajandi lõpus seitsmekümnendatel aastatel.
1895 .ndal aastal valmis ketrusveski Tourcoingis, mida võib pidada
üheks esimeseks edukaks raudbetoonhooneks. Sellest ajast peale ongi
raudbetooni kasutamine muutunud aina populaarsemaks ja praegusel ajal
ei suuda ehituskunsti ilma selle materjalita ettegi kujutada.
Kõik kommentaarid