Arhitektuuriajaloo arvestus (0)

Arhitektuuriajalugu

Esiaeg

Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest , ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega.
6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga .
Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest.
Pilt küll praeguse aja Kambodžast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha.
Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega .
Kiviaeg sai alguse megaliitilise arhitektuuriga, ehk megakivi arhitektuur . Kiviehitised olid tehtud kergelt tahutud 8-10meetri kõrgustest kivimitest. Dolmeniteks nimetatakse kaks megasuurt kivi, millele on pandud põiki peale kolmas suur kivi. Näiteks Stonehead. Selliste ehitiste otstarve ei ole veel täiesti kindlaks tehtud, kuid see võib olla erinev näiteks põletamiseks, matmiseks .
Euroopa vanim rajatis – kromlehh – koosneb 11 reast kivist , mis on paralleelsed. Kivimite kõrgused varieeruvad 3st kuni 1 meetrini. Seda seostatakse päikesekellaga. Teine on Dublinis 3250eKr, Newgringe. 12-13 meetrit kõrge ja väline ümbermõõt üle 80 meetrit, käigu pikkus on 17 meetrit. Lõpus käigu kõrgus 6 meetrit. Tehtud ilma sideaineta, ukse ava kohal on eraldi avaus, kus pööripäeva puhul valgus sisse paistab.

Mesopotaamia

Aja pikku Inimesed jäävad paikseks ja harivad põldu. Mesopotaamia ajastu piirkond asus Araabia poolsaarest põhjas, Eufrati jõe ääres. Vanimad linnad saavad alguse 4000eKr. Eufrati pärast jäädigi paikseks, sest tänu niisutussüsteemile on võimalik saada väga edukat saaki.
Esimene rahvus, kes ratta kasutusele võttis, olid sumerid . Kahjuks olid sumerid väga sõjakas rahvas, seega on alles jäänud vähe ehitisi . Samuti polnud neil ei kivi ega puitu. Küll aga on seitsmest maailmaimest, roosast marmorist sambad. Nemad võtsid kasutusele savitellise, mida põletati, kuid samas polnud puitu, mida raisata. Kuna puitu polnud, tehti võlve. Alguses valevõlve, mis praegusel ajal enam kasutust ei leia.
Tsikuraat- linnad, alati peab olema linnas olema tempel. Tsikuraat tähendab templitorni. Alguses on ainult 1 kiht, hiljem tuleb rohkem. Kusjuures kihte on alati paaritu arv ning tehtud tellistest. Näiteks babüloni torn. Elumajad on tihedalt üksteise kõrval ja ühe uksega. Kogu elu käis sisehoovides, puitu kasutati minimaalselt. Lossidest rääkides, siis asusid nad kõrge platvormi peal ja vähe aknaid, elu toimus samuti sisehoovides.
Babüloonia linnamüür oli 24km ja linnamüür oli väga lai, et oli mugav vahti pidada. Sõja- ja armastusejumalanna peaväravad on näide, kuidas osati teha puhtaid ümarkaari.

Egiptus

Egiptus asub Niiluse(700km) kaldal . Piirkonnas asub umbes sadakond püramiidi, kuid mõned neist on hävinud. Säilinud on ka palju templeid, kuid mitte ühtegi Vaarao lossi. Säilinud on ka palju surnute kirjalike raamatuid, sest nad uskusid elusse pärast surma.4000 eKr jaguneb riik väikesteks riigikesteks (40) kellel on kõigil oma jumalad ja kes sõdivad omavahel. Kui templiehitus välja kujuneb, siis muutub ta aja jooksul väga vähe, sest Egiptus on väga konservatiivne ja ümbritsetud kõrbega. 3000eKr ühinenvad väikesed riigikesed taas üheks suureks riigiks. Egiptuse tempel on sisuliselt ainult preestritele, tavainimene seal ei käi. Kõik, mis on seotud surmaga, on Niilusest lääne pool.
Püramiide ei ehita mitte orjad, vaid vabad põllumehed ning ühe püramiidi ehitus võis aega võtta 20 aastat. Neil on üle 5000 jumala, nt Päikesejumal, Osiris, Hooros ja Seth. Sellest ajast saab alguse vaaroode tegemine. Keha oli vaja säilitada, sest salapärane Ka(eluvaim) tahab oma kehasse tagasi tulla. Tähtsamad elanikud pannakse haudehitistesse ehk mastabadesse. See kujutab endast justkui šahti, kuhu maa sisse pannakse mumifitseeritud surnu. On arvatud, et püramiid kasvaski sellest mastabast välja.
Astmikpüramiid Sakara (60m) on esimene püramiid. Sakarat ümbritseb kõrge müür(9m) Josefi auks. Järgmine on Dašur püramiid (105m) ja lõpuks on Punane püramiid ehk klassikaline püramiid(99m).
Gizas asub püramiidide väli, kus on 3 püramiidi (ligi 150m ). Selle koha teeb hämmastavaks see, et Heopsi põhi on täisruut ja küljed on võrdhaarsed kolmnurgad. Gizase puhul vaieldakse, et see pole kunagi olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega, kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud kullast .
Kui võimalused muutuvad halvemaks, võetakse kasutusele kaljuhauad. Egiptlased on esimesed, kes kasutusele sambad võtavad. Deir El-Bahr on üks selline, kus sissepääs on sammastega templist .
Kuningate orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1 hauakamber , kus on peitešahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid.
Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit.
Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline. Arhitektuuriliselt oli Luksori tempel inspiratsiooni saanud loodusest ning tänu sellele jäi see veel pikaks ajaks järgmiste templite eeskujuks.
Kui rääkida tavainimestest, siis linnatänavad olid kitsad , elu toimus lamekatustel. Hooned olid ruudu või ristkülikukujulised ja rikkamatel inimestel oli ukse asemel portaal , mis sisuliselt oli siiski uks, kuid väga esinduslik.

Egeuse e. Kreeta Muukene kunst

Euroopa stilisatsiooni hall. Neil on uhke laevastik ja nad on piraadid . Algselt polnud midagi kindlustatud, see vihjab sellele, et neil polnud midagi karta . Neil on nö palleed, kuid mitte kuningatele, vaid pigem vahetuskeskused. Neist pole midagi säilinud, sest looduskatastroofid on teinud oma töö. Igal pool on olulised templid.
Ka nemad ehitavad sideaineta, kuid sambad on alt kitsemad ja tugevasti värvitud. Majades on sisseehitatud kanalisatsioon ja vannitoad . Samuti valgusšahtid. Põhiliseks ehitumaterjaliks oli kohalik kivi- kiltkivi ja palju kasutati ka puitu. Sisearhitektuuris olid väga levinud kirevad seinamaalingud.
Aja jooksul olukord muutub ja Kreeta Mükeenel on keda või mida karta. Palleed on pisikesed ja kõik on ümbritsetud väravate ja müüridega. Palleed on ehitatud suurtest kiviplokkidest.
Ehitistest olid levinud paleed, linnad ning megaronid. Megafon on palleekuju, mis on ristkülikukujuline. Eest on lahtine koda, mis on kahel sambal . Ruumid on paigutatud kaootiliselt ja keeruliselt. Sellest areneb välja Kreeta tempel.
Neil on kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik. Üheks selliseks oli näiteks Arteuse varakamber, mille lläbimmõõduks oli14,2 meetrit ja kõrguseks 13,6 meetrit.
Ehitusstaatiliselt areneti niipalju edasi, et kuna valevõlvi veel kasutati ja see osutas ustele väga suurt raskust, pidi välja mõtlema mingi lahenduse. Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk, mis pidi koormust, mis uksele edasi kandub, vähendama.
Kõik Muukene linnad olid kaitstud võimsate müüridega ning need laoti ülisuurtest ainult väga vähe taotud kividest. Märkimisväärseks teeb selle see, et sideainet jätkuvalt ei kasutatud ning seega olid kivid omavahel väga hästi sobitatud . Vaid mõnes üksikus kohas kasutati avade täiteks ka väiksemaid kive.

Antiik Kreeka

Inimesed jõuavad Kreekasse 12ndal sajandil. Arhaika periood algab kuues sajand eKr. Kreeklased inimestena on elujaatavad ja lihtsad ning loomulikud. Ka jumalad on väljanägemiselt tavalised inimesed. Peajumal on Zeus ja Heera (ta naine) ning nad on kõik inimesed. Jumalatele tuuakse ohvreid. Tähtsaks saab inimene, kes on kõikide asjade mõõt. Kreeklased ehitavad nii, et harmoonilisus ja proportsioon on kõige olulisemad.
Hästi oluline on siiski veel templite ehitamine. Kreeka arhitektuuri põhiline element on sammas, mille funktsioon on kanda. Ka kreeklased ei kasuta sideainet. Hooned/templid on ehitatud nagu legoklotsidest.
Üheks selliseks näiteks on Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Partheroni tempel, mis valmis 447-438 aastat eKr. Templi puhul tekitab imestust selle mõõdutunne ja ehituskunstiline arvestus. Kuigi mõõdud on tagasihoidlikud, siis eriliseks teeb selle see, et sirgejoonelisus, täisnurksus ja mehaaniline kordus on eemale lükatud elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka värvitud.
Sambad mõjuvad nii, et oleks nagu kergelt põlv kronksus, mis näeb mugav välja. Kusjuures sambad pole kunagi päris otse vaid natukene kummis keskpunkti suunas.
Samba tüübid:

• Dooria
  
• Joonia
  
• Korintos
  

Vana Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad. Karütiite kasutati ka Erecheioni templis, nimelt selle lõunaküljel asub karüatiitide koda, kus 6 naisekujulist sammast kannavad tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline.
Linnarahva jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk turuplats , mille ümber paiknesid mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron , mis oli meestele mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel.
Hellenismiajal , mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb , lastakse ehitada suur mausoleum ehk üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille tipus ongi püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud.

Antiik Rooma

Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku:
Kuningate ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine.
Vabariigi aeg 510 -30eKr, mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks.
Keisririigi aeg 30 eKr – 476 pKr. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve kaitsta ja mindi üle diktaatorlikule võimule. Algas Rooma Keisririigi ajajärk, mil Rooma vallutused levisid üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui inseneriehitust.
Roomlaste jaoks pole tempel enam nii tähtis, eelistati ehitada midagi kasulikku . Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide ehitamisele. Pumpsasid veesüsteemiks polnud, ja kõik oli loomulik langus.
Aastal 375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks saab Bütsants, praegune Istanbul , aastal 375.Lääne Rooma lõpuks saab barbarite tulek 476 .
Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased võtavad kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad, jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt Basiilika , lõbustusasutused, Amfiteater , kus oleksid gladiaatorite võistlused, teed, termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar, milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab toetama põhimõtet, et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on inseneriehitus. Tulevad kasutusele uued materjalid ja uued ehitustehnilised võtted. Ehitised on väljast ilusad ja seest mitte.
Rooma linna võrreldes siis Rooma tänavad on ebaregulaarsed ja mitte sirged . Teisel sajandil eKr imestataksegi, kuidas saab Euroopa pealinna tänavad olla nii risti-rästi.
Rooma foorum on turuplats. Rooma oli ära jaotatud keisrite vahel. Tavalised hooned, nagu näiteks kohtuhoone, nägid välja nagu tempel. Rooma on väga baroki stiilis. Hästi on säilinud praeguse ajani Pantelon, mis oma stiililt meenutab pigem kristliku ehitust.
Materjal, mille nad kasutusele võtavad on Rooma betoon , marmor on ainult dekoratsioon . Algselt kasutatakse põletamata telliseid , mida peab 2 aastat seista laskma. Rooma betoon on tehtud lava tuhast, veest ja kiviklibust. Valati õhukese tellistest seina vahele. Sammas pole mitte kandev element vaid pigem on poolsammas, mis on vastu seina ja ainult kaunistab. Triumfi kaarel ja sambal on vahe see, et kaared olid sõjakäikude auks, aga sammas on üksikute võitude pärast. Kaunistamisel kasutati ajaloolisi reljeefe, kus kujutatakse sõdu.
Rooma tempel asub kõrgel poodiumil, sissepääs ainult ühel küljel. Rooma templid võrreldes teistega on väga väiksed. Roomas on kõik sambad väga sirged ja korralikud. Tulevad ümartemplid, mis on tavaliselt korintose sammastikuga ja madala koonilise katusega.
Teise sajandi algusest on säilinud ja üks kõige silmapaistvamaid hoonetest Rooma Panteoni tempel, millele anti armu ja see oli kristlik pühamu. Väliselt on see suur kuppelehitis ja omal ajal olevat olnud kullatud . See on geniaalne ehitis, sest katusel on suur avaus, mis annab kogu ruumile eriti piduliku mulje. Panteon tähendab seda et kõik jumalad olid seal võrdsed ja ei tõstetud ühte jumalat esile.
Basiilika algidee tuleb Kreekast, kus ta oli administratiiv hoone, kuid Roomas saavutab ta oma täiuslikkuse. Ülesehituselt on keskmine lööv kõrgem kui äärmised löövid ja valgus tuleb sisse külglöövide katusest kõrgemal olevatest aknatest.
Elumajadest oli kõige levinumad ühekorruselised majad, ehk domused. Sissekäigust pääses aatriumisse, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi. Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu Pompei.

Varakristus

Kristlik usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid . Need olid 20-25 meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega.
313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks.
Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri sügavusel, sõltuvalt pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas, ehk agatel (peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud kogused tahavad ka pärast surma koos olla. Samuti nende kalmistud said ruttu täis(paganlastel ei saanud, sest nemad põletasid). Kirikutes on võidukaar, mis toetub kahele sambale , see asub altari ees.
Alguses polnud kristlastel oluline, kus ja millises hoones nad oma kokkusaamisi korraldavad. Aga siis nad otsivad omale pühaliku hoone vormi, tempel ei sobinud sest tempel mahutab väga vähe inimesi. Lõpuks sobib Rooma Basiilika,
Esimene kirikuhoone on Rooma Püha Peetri Basiilika, mis on katoliku maailma tähtsaim kirikuhoone ehk Rooma Paavsti kirik . Samuti võik öelda et ta on katedraal . Katedraal ehk piiskopi kirik.
Varakristlike kirikuhooneid pole eriti säilinud, sest kui seal laiendati või ümber ehitati, siis ei hoolitud eriti. Pigem on säilinud just interöörid, antiiksed sambad, valgmikkord. Ehitati kivist aga lagi on lame, samuti kasutati “võiduvärava” võtet.
Neljana sajandi lõpuks keelustatakse paganlus ja hoopis neid hakatakse taga kiusama.
Hakatakse ehitama jumalike hooneid, ehk kirikuid. See ajastu on sild antiigi ja keskaja vahel. Eriti kuulus ja ka praeguseni säilinud on skulptuur karjusest ehk Kristusest. See näitab kristluse loomust,: ütleb palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka sümbolism.

Bütsants

330 on aasta, mil Rooma riik järjepidevalt nõrgenenud ja otsitakse rooma riigile uus pealinn. Sellel aastal tahetakse ehitada Roomale väärilist pealinn, alguses nimetataksegi seda Uus-Roomaks. Samuti sellel aastal kuulutatakse uueks pealinnakaks linn, mis praegusel ajal kannab nime Istanbul, kuid tol ajal oli Konstantinoopol .
Seda linna mõjutab idamaade toretsus ja kristlik maailmavaade. Kirik ühendatakse ka keisri võimu alla.
Nad ehitavad alguses pea kõigest, mis selleks ajaks olemas on välja arvatud Rooma betoon, sest see vajas palju tööd ja bütsantis olid vabad talupojad, keda ei saadud nii palju ära kasutada, kui rooma orje.
Hästi oluline kirikuhoone on Hagia Sofia, mis on Püha tarkuse kirik, mis ühendab Rooma Basiilikat ja Pantheoni kuplit. Võetakse kasutusele nö kolmnurgad ehk viklid , mis toetuvad neljale väga võimsale sambale. Kuigi võib jääda mulje, et põhiplaanis on tegemist on ruuduga , kuid tegelikult on see ristkülik.
Bütsantsi samba kapiteelid on teistsugused, kui varem. Palju rohkem detaile ja pitsi motiivi. Kapiteeli peale asetati veel ka trapetsikujuliste külgedega ristkülik, ehk talum .

Vara- Keskaeg

Alguse sai 476 kui Lääne-Rooma barbarite purustavate hoopide alla. Sealt sai alguse suur rahvaste rändamine, kes rüüstavad linnu ja siis lähevad järgmise kallale. Tsivilisatsioon sureb välja ja minnakse jälle maale elama Sellega lõppes vanaaeg ja algas keskaeg. Seda aega tuntakse ka kui eelromaani ajajärku. Kuna barbarid võimutsevad ja rahvad on pidevas liikumises, on linnad rüüstatud ja inimtühjad. Eelnevast hiilgeajast pole suurt midagi alles jäänud.
Vana impeeriumi aladele oli tekkinud palju uusi väikseid riike. Üheks selliseks ka näiteks riik keskusega Ravennas . Seal asub ka üks kuulsamaid Vara Keskaja ehitisi, mis siiani säilinud- Thederichi mausoleum. Sniffi võeti eelnevates aegadest, kuid lihtsamal kujul. Alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemise aga suhteliselt madal kuppel , mis on välja tahutud ühest suurest monoliidist. Ehitis mõjub raskelt ja süngelt, erilisi kaunistusi kasutatud pole.
Kõige pikemaajalisem on Frangi riik ja see tekkis 5. Sajandil tänapäeva Saksmaa , Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia territooriumile. 5-8 sajandil juhtisid seda riiki erovingide dünastia ja samuti hakkasid taas juurduma paiksed eluviisid .
Kõik selle aja ehitised on tehtud kivist ja selle aja arhitektuur ei saavutanudki eriti kõrget taset. Püüti järgida antiikaja detaile, kuid kõik katsed jäid siiski robustsemateks.
Tulevad kloostrid, esimesed olid Benediktuse ordud, kuid neid pole kahjuks säilinud. Karolingide ajastul kujuned välja kloostrite põhiskeem, mida üldjuhul jälgiti: kirik, kloostriõu ja seda ümbritsevad mungakongid, abti maja, kool, võõrastemaja, haigla ja mitmed majandusruumid. Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivaliselt. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Saint Galleni kloostrikompleks Šveitsis.

Romaani

Sünnimaaks on Prantsusmaa 10ndal sajandil ja kestab kuni gootikani. Sellisel ajal ollakse jõutud feodaalide killustamiseni. Romaani stiil on ka kloostrite stiil, maakirikud ja kloostrid. Linnad kasvavad just kloostrite külje alla, sest seal tekivad kauplemisvõimalused. Hästi tähtis osa on palverännakutel, populaarne sihtpunkt oli Rooma, Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid laatsaretid.
Stiil ongi raskepärane ja talupoeglik. Romaani stiili iseloomustab tükiline ebasobivus. Palju kasutatakse võlve. Silindervõlv oli juba enne olemas, kuid seda kasutati ikkagi, rikkalikult maalidega kaunistatud. Selle funktsiooniks oli esitada kirjaoskamatututele piiblit ja kaitsta ja tõrjuda deemoneid ja kurja. Tunnuseks saab ümarkaar ja tuleb ristvõlv. Servjoonvõlv. Tugipiilarid. Kooriruumide põrand on kõrgemal kui üldine põranda tase, sest seal all on kelder , kus hoitakse reliikviaid ning samuti on romaani stiilist väga oluline, et näeks kuidas Missat läbi viiakse, aga kui see oleks samatasandiline, siis seda ei näeks. Kasutatakse palju kuupkapiteele, sinna pindadele on väga hea teha reljeefe. Kloostreid vaadati kui päästvad Noa laeva. Uks ei olnud kunagi läänes, sest nii ei pääse kurjus sisse. Skulptuuride põhieesmärk oli, et õpetada kirjaoskamatutele piiblit. Romaani kirik on justkui kahesooline, väljast meest ja sees naissoost . Hästi iseloomulikud on liseenid, kaartriis,

Gootika

Gootika sünnimaaks peetakse Prantsusmaa ja sünniaastaks loetakse 1144, kui saab valmis kirikuhoone kooriruum Saint Denis . Gootika stiilis on konstruktsioon akendele ja vitraažidele, et läbi lasta valgus.
Nimetuse “gootika” võtavad kasutusele itaallased renessansi ajast. Kultuurinimesed, kes tahavad hästi pahasti öelda, et see stiil on barbaarne, metsik ja kultuuritu. Öeldi isegi, et gooti tornid kõiguvad häbiks neile, kellel on julgust neile, kes on neid ehitanud. Linnaelanikeks on uuenduslikud inimesed, kes ei mõtle enam palaganilikult.
Kui romaanikaared on ümarad, siis gootis on teravkaared. Kui romaaniajal on iseloomulikud käsud ja korraldused , ning inimesed kartsid kõiki, siis gootika ajal tuleb uus hoiak, et pole vaja nii karta, jumal on meie poolt. Seinu pole enam kaitseks vaja.
Gootikas kõik osad on justkui kokku sulatatud ja kõik mõjub ühtse tervikuna . Otsas on ristkülikud, ja torni otsa külgedel on nö grabid, näiteks võib tuua Kuningate galerii välisseinad, samuti Vimperg uste ja akende kohal.
Saint Denis kirikus pole enam lava, olulisem on igaühe vahetu kontakt jumalaga . Et hoida inimeste tähelepanu, tulevad altariseinad. Näited on sellest ajast juba palju säilinud, mõned sellised on: Charlesi katedraal. Pariisi jumalaema kirik, Reims . Ulmi katedraal. Inglismaa Katebourghi. Welss.
Gooti kirikud on sellepärast nii kõrged, sest nad on ehitatud linnadesse. Seal on vähe ruumi ja peabki kõrgustesse minema. Samas Inglismaal on linnu vähe ja kirikutel on ruumi, seega kõrgust vähe samas põhiplaan on välja venitatud.

Renessanss

Renessanss oli ajajärk Euroopas, mil toimus murrang nii ideoloogilisuses, kui ka kultuuris ja toimus üleminek keskajalt uusajale . Sünnimaa Itaalias. Inimestele ei meeldinud pime keskaeg ja nad ootasid muutust. Juhtivaks kunstiliigiks oli maalikunst . Aluseks on uudne majandus, on tekkinud linnad. Uskumus /moto, mida hästi tähtsaks peeti, oli et kõik mõistuspärane on õige; inimene on kõikide asjade mõõt: eesmärk pühitseb abinõu.
Religioon küll jäi, aga muutub tunduvalt vähemtähtsaks. Sünnikohaks täpsemalt on Firenze , aga pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma. Algusajaks on 15 sajand.
Arhitektuuriliselt võetakse eeskuju Antiik-Rooma. Põhitunnuseks on harmoonia , rahu ja tasakaal. Põhiplaanis eelistatakse tsentraalset vormi.
Palatso on hoone, kus linna rikas kaupmees või keegi teine elab. Koosneb neljast tiivast ja on ehitatud ümber sisehoovi, veidi kindluse sarnane. Firenze toomkirik on heaks näiteks.
Kõrgrenessanssi näide on maavillad, kus rikkad inimesed elasid. Selline on Pallaadio villa Rentondo.
Prantsuse renessanss on paljude detailidega, uhked. Pole enam itaallaslik vaid juba prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon, millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku. Katused on kõrged, paljude peensute ja akendega.

Barokk ja Rokokoo

Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus , ja omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad.
Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel.
Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus “kõik lainetab ”. Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel.
Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel : laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad suuremad, kui nad tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks., kus treppi tahetakse näidata suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad kõverjoonseks.

Klassitsism

Tekib Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur linnastumine . Tuleb sõnas klassikus, mis tähendab esmaklassiline, parim. Selle algeks on antiik, st antiik on esmaklassine ehk parim. Klassitsismi võib isegi nimetada igavaks kopeerimiseks. Nii maalikunst kui ka skulptuur on ilmetud koopiad , sest öeldakse, et antiigist pole enam paremini niikuinii võimalik teha ja seega üritatakse vähem midagi uut ja erakordset luua.
Prantsusmaal oli hästi tugev kolmanda seisuse positsioon ja neile ei meeldi väga dünaamiline ja üliemotsioonalne barokkstiil. Barokk stiili austamine oli riigi viinud pankroti äärele, sest ehitusmaterjalid, mida kasutati olid kallid (näiteks kuld) ja kogu meeleolu oli pillav. Kodanlus kardab ja soovib midagi realistilikumat. Tänu sellele võetigi kasutusele klassitsism. .
Väga vastuoluline aeg, sest kuigi on kasutusele võetud uued ehitusmaterjalid ja võtted, pannakse kõik see antiiksesse vormi. Kasutusel on palju sambaid ja suured seinaplaadid ja kõik on sümmeetriline. .Tehti palju projekte hoonetele, mida kunagi ellu ei viidutki. Seda on aga oluline mainida, sest arhitektuurne mõtlemine arenes sellel ajal palju. Näiteks Newtoni kenotaaf.
Üheks heaks klassitsismi näiteks on ka Pariisi Panteon, mis on ehitatud kirikuks, sisuliselt ongi, aga tal on krüpt, kuhu on maetud palju tähtsaid tegelasi. Venemaal on klassitsismi parimaks näiteks Peterburg. Ja seda pea terve linna ulatuses. Kunstiakadeemia ja admiralihoone on mõlemad torniga hooned.
Sellel ajastul hakati ka senisest enam välja tooma arhitekte. Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Shinker. Inglismaal isa ja poeg J. ja J. Wood , kelle projektide kohaselt loodi Bathi linna varemetele mitu väljakut, mille ääres paiknesid peaaegu katkematu lindina ühelaade dekooriga. Nii nagu ka mujal maailmas pandi palju rõhku ühiskondlike hoonete loomisele.

19.sajandi arhitektuur

Selle ajastul on mitmeid “juuri”. Kolmeks peamiseks võib nimetada juugendit , Arts and Crafts ja kokkuvõtvalt inseneride saavutused. Arhitektuur tugines peamiselt raua kasutamisele, sajandi lõpu poole võeti kasutusele raudbetoon, mis on praeguseni on üks põhilisest ehitusmaterjalidest. Kusjuures, kui ehitati näiteks raudsõrestike, või muid kandvaid konstruktsioone, siis eelistati rauda ainult oma tugevuse poolest puidule , küll aga mitte esteetilistel põhjustel.
Kuni 19. Sajandi keskpaigani, kasutatigi rauda vaid konstruktiivselt, kuid alates sellest ajast, leiti, et seda materjali võiks kasutada ka välisfasaadide puhul, sest pidi sarnanema marmoriga. Üheks ilmekaks näiteks on Oriel Chambers Liverpoolis, mille arhitektiks oli Peter Ellis. Kasutud on peegelaknaid, kuid on siiski näha peenelt sepitsetud vertikaaltugedega rippfasaasadi.
Fassaadid sarnanesid sellel ajal siiski veel Itaalia gootikaga, kuid näiteks fassaadi tagumisel poolel pole sellist vaeva nähtud. Pole täpselt kindel, millal arhitektid ja inimesed hakkasid vaatama rauda, kui esteetilist materjali, kuid võib arvata, et see toimus tänu raudsildade ehitamisele, just sai oluliseks nende sildade nõtkus ja elegants , mida eelnevate materjalidega poldud saavutatud.
Kaarsildade arenguga kais käsikäes ka rippsildade areng. Kuid päris täpselt tundsid hiinlased rippsildu juba palju enne seda, kui neid Euroopas või Ameerikas kasutama hakati. 1740. Aastal rajati rippsild üle Teesi jõe Põhja- Inglismaale . Seda silda kasutasid peamiselt kaevurid, et minna/tulla tööle. Nemad kirjeldasid seda silda küll, kui ebaühtlast ja ebaturvalikku.
Väga palju hakati kasutama rauda ja klaasi koos. Seda siis näiteks katuse või võlvide näol. Samuti kirikuakende ees, kuid sellel ajal leidis see nii poolt- kui ka vastuargumente. Prantsusmaal asuv Madeleine’I turuhoone ehitati aastal 1824 ja see oli väga algeline . Algselt see polnud võlvitud, kuid kui mõnekümne aasta pärast tehti renoveerimistöid, muudeti katuseplaani ja ehitati klaasvõlv.
Tänu üha rohkem levima hakanud inseneriteadustele, poldud enam alati kindlad, kus hakkab inseneeria (või “ maailmaimed ”) ja kust arhitektuur ja kunst. Õpiti neid valdkondi paremini ja osavamalt kokku sulatama.
Üheks kõigi aegade silmapaistvamaks ehitiseks peetud Eiffeli torn, ongi pärit just sellest ajast. See ehitati veel sepisrauast aastal 1889. Sellel ajal hakati rauda välja vahetama ka terase vastu.
Raudbetoon “ leiutati ” aastal 1832 , vähemalt on leitud kõige varasemad kirjad selle kasutamise kohta. Kuid seda hakati rohkem kasutama üheksateistkümnenda sajandi lõpus seitsmekümnendatel aastatel. 1895 .ndal aastal valmis ketrusveski Tourcoingis, mida võib pidada üheks esimeseks edukaks raudbetoonhooneks. Sellest ajast peale ongi raudbetooni kasutamine muutunud aina populaarsemaks ja praegusel ajal ei suuda ehituskunsti ilma selle materjalita ettegi kujutada.