Keskaja Suured Maadeavastajad (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele

Ajalugu

10

doc

Ajaloo referaat

Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest

Ajalugu

7

doc

Keskaja suured maadeavastajad

Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia

Ajalugu

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Juhendaja: Asukoht  Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................

Geograafia

10

rtf

3 maailmaavastajat

Nemad võiksid tähistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapäeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gröönimaal juba tühjaks jääma. Selle põhjal, mida kaaren Ameerikas nägi, võis ta aga öelda, et tänu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste "surnuaiaks". Kolumbuse unistus Kui portugali meresõitjad purjetasid Indiasse ida suunas, siis tahtis portugali maadeavastaja C. Kolumbus jõuda Indiasse purjetades ümber maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale. Kolumbus otsis toetust nii Hispaania kui Portugali kuningakodadest. Oma kodumaal jäi tema plaan toetuseta, sest Portugalil oli juba meretee ümber Aafrika. Portugali rivaal Hispaania oli aga nõus tema retke toetama.

Ajalugu

26

pptx

Suured maadeavastused

pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse  Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse  Indiaanlaste massiline hävitamine  Nakkushaiguste levik (rõuged)  Ameerika koloniseerimine  Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus  u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania  Maadeavastaja ja kaupmees  Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu

Ajalugu

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu

8

doc

Christoph Kolumbus

portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa. Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega ­ Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)