Keskaja Suured Maadeavastajad

udras, tauri

Keskaja Suured Maadeavastajad (0)

1 Hindamata

Parksepa Keskkool
KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD
Referaat
Koostaja : Tauri Udras 7. klass
Juhendaja : Liia Luik
Parksepa 2009
Sisukord

Sissejuhatus

Marco Polo

Vasco Da Gama

Christoph Kolumbus

Amerigo Vespucci

Fernão de Magalhães

Kokkuvõte

Lisa

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli , luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed . Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse .
Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell . Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt.
Marco Polo
Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271 -1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse.
Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat.
Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia . Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid.
Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295 . aastal.
Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks.
Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks Marco seitsmeteistaastasena isa Niccolo ja lell Matteoga kaasa teekonnale Hiinasse. Järgnenud seitseteist aastat veetsid Polod Hiinas ning 1925. aastal jõudsid nad Veneetsiasse. Varsti vangistasid veneetslastega sõdinud genovalased Marco ning ta oli paar aastat Genova vangis, kus tema kaasvang Rustichello da Pisa tema mälestuste, märkmete ja kaasatoodud dokumentide põhjal reisiloo kirja pani. Seega võib pidada Rustichellot 1298 . aastal ilmunud raamatu „Miljon“ kaasautoriks.
    Mõned tänapäeva teadlased peavad Marco vangilangemise lugu ja raamatu kirjutamise viisi kaheldavaks. Igatahes näitab see raamat Marcot suurepärases valguses. Ta arvatakse Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta.
    Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner , kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid .
    Mahavaikimised „Miljonis“ võivad tekitada kahtlusi , kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on „niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib.“
    Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma , kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro.
Vasco Da Gama

Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse.
Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid . Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis laevastik keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda.
Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema. Lõpuks valendasid kollakatel randadel esimesed linnad. Nende elanikud olid araablased . Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega.
Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult.
Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju , liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots . Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad.
Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid , olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali.
Tagasitee osutus veelgi rängemaks. Neljast laevast säilis Vasco da Gamal ainult kaks. Tagasisõit Aafrika rannikuni kestis kahekümne kuue päeva asemel kolm kuud. Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust.
Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees , mitu laeva veel Indiasse saata. Avatud kaubanduse sissetulek tegi Vasco da Gama Portugali rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised jäänused laevaga Indiast Lissaboni ja maeti Santa Maria de Belémi kirikusse.
Christoph Kolumbus
Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased . Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au.
Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: „Santa Maria“, „Niña“ ja „ Pinta “. Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba „Pintat“ parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba , Haiti . 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila- kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna-Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502 . aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda.
Amerigo Vespucci
Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze `s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s Ta oli itaalia kartograaf , kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaeva. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma.
10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme . Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Praeguseni on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud.
Fernão de Magalhães
Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu.
Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505 . aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga: “Trinidad”, “San Antonio ”, “Concepción”, “Victoria” ja “ Santiago ”, koos 234 mehega. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Novembri lõpuks oli eskaader jõudnud Pernambuco kõrgustikuni, 13. detsembril Rio de Janeiro , 24. veebruaril 1520 . a. St. Matthew ja 31. märtsil St. Juliani lathe, kus Magalhães käskis toiduportse kõvasti vähendada. 27 päeva läks selleks, et läbida Atlandi ja Vaikse ookeani vaheline ühendus. See nimetati Magalhãesi väinaks. Möödunud lopsakatest Phoenixi, Gilbertija Marshalli saartest maabus Magalhães ainult kahele, Poumotou ja Manihiki saarele . 18. märtsil 1521. aastal ilmusid nähtavale Filipiinid.Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu -Lapu ei lubanud end ristida , otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria.
Kokkuvõte
Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon , Antverpen ja Amsterdam . Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad . Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus , sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko . Hispaanlased vallutasid ka Peruu. Indiaanlased nimetasid seda Biruks. Peruus olid tohutud kulla varud. Need rikkused, mis Ameerikast tulid, ei jagunenud elanike vahel ühtlaselt. Kaupmehed kes kolooniates rikkusi kokku ostsid ja siis need Euroopasse müüsid said kiiresti rikkaks. Nad rajasid Euroopasse uusi manufaktuure, mis nende sissetulekuid veelgi suurendasid. Maadeavastused kiirendasid Euroopas rahamajanduse arengut. Maadeavastuste tulemusel said eurooplastele tuntuks ka mitmed seni võõrad kultuurtaimed : kartul , tomat , mais, kakao jt. Maadeavastuste tulemusel hakati valmistama rohkem maakaarte. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt.
LISA:
CHRISTOPH KOLUMBUSE NELI REISI

Ühel sügisõhtul 1485. aastal koputas tolmunud rõivais eakas mees Hispaania linna Palose lähedal asuva kloostri väravale. Käekõrval oli tal niisama tolmune ja väsinud poiss. Kloostriülem andis teelistele öömaja. Tulijatega õhtusööki jagades kuulis ta ebatavalist lugu.
"Mu nimi on Christoph Kolumbus," alustas külaline tugeva itaalia aktsendiga.
"Olen sündinud Genovas ja juba neljateistkümneaastaselt astusin mereteenistusse. Laevad, millel olen teeninud , käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri- ja Inglismaa jahedate randadeni. Neil kuudel, mil ma viibisin maal, tegelesin kaartide koostamisega . Kinnitan teile, et meremehele pole sellest meeldivamat tööd. Graveerides kutsud sa vasktahvlil ellu neemed ja saared. Mered , mille läbimiseks kulub kuid, ületad sa ainsa hetkega… Vaadeldes tasapinnaliseks laotatud ja paberile kantud maakera, otsustasin ma sooritada reisi Indiasse, sõites üle ookeani lääne suunas."
Meremees vaikis, et mõtteid koguda.
"Teinud kõik arvutused ja pannud reisi marsruudi kaardile, pöördusin Portugali kuninga poole. Palusin laevu ja lubasin uusi maid. Kahjuks lükkas kuningas mu ettepaneku tagasi. Siis läksin jälle Itaaliasse. Kuid ei kodulinnas ega ka rikkas Veneetsias ei leidnud ma toetust. Hiljuti suri mu naine. See poiss on meie poeg. Katsun pääseda Hispaania õukonda. Vahest on seal õnne…"
Kloostriülem tõusis ja puudutas oma hoolitsetud valge käega meremehe soonilist, pruuniks päevitunud kätt.
"See on väga huvitav," ütles ta. " Homme kirjutan ühele mõjukale isikule. Ta on kuningale ja kuningannale lähedane…"
Kloostriülem pidas sõna. Kuningas Ferdinand ja kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat.
Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia.
Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest.
Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada.
Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk.
Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat.
Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!"
Taas kõmatas kahur . Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses.
Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse.
"Me avastasime saared, mis asuvad Jaapani lähedal, ja jõudsime Aasia mandrini," kinnitas Kolumbus.
Tore ja pidulik vastuvõtt, mis õukonnas maadeavastajale korraldati, ei köitnud Kolumbust kuigi kauaks . Meremees tegi kuningale ja kuningannale ettepaneku lubada tal aega kaotamata asuda teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse.
Seekord koguti Kolumbuse lippude alla terve eskaader. Kolm suurt galiooni ja neliteist kerget karavelli võtsid pardale üle poolteise tuhande inimese. Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama.
Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha.
Rajanud Haiitil uued asulad, läks Kolumbus jälle merele . Ta põles soovist jõuda võimalikult kiiresti Hiinasse. Tema laevade tee kulges piki Kuuba ja Jamaika rannikut. Tõenäoliselt siin võisidki Kolumbusel vilksatada esimesed kahtlused - kas ta ikka asub Aasia ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks , ja kohustuvad teda mandriks nimetama.
"Kistagu mu keel suust välja!" kordasid üksteise järel madrused ja ohvitserid vande viimaseid sõnu. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile.
"Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine ," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt."
Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha.
"Toimus metsik indiaanlaste tapmine ," jätkas kroonik, "ja terved piirkonnad jäid inimtühjaks.
Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi põhjuseta, ilma mingi väljakutseta nende poolt jäetakse nad ilma kodust, maast, vabadusest, naistest ja lastest, hävitatakse neid päevast-päeva julmalt ja ebainimlikult.
Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri , neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult."
Kolumbuse julmusest lugedes tunned imestust. Kõrge intellekt ja põlgus inimelu vastu elasid temas koos. Mõistus eraldas ta teistest, põlgus aga ühendas nendega. Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua.
Kolmandaks reisiks sai Kolumbus ainult kuus laeva. Kuuldused ülestõusudest, veristest kokkupõrgetest pärismaalastega ja lakkamatutest haigustest olid jõudnud juba Hispaaniasse. Ekspeditsiooniks ei õnnestunud vabatahtlikke värvata. Kolumbus tegi ettepaneku asustada uued maad kriminaalkurjategijatega. Võtnud neile lisaks pardale veel mõnisada sõdurit, alustas Kolumbus uuesti sõitu ookeani taha.
Esimesed teated saabumisel ei olnud rõõmustavad. Vaen ja verised arveteõiendused kolonistide vahel kestsid edasi.
Samal ajal kasvas õukonnas rahulolematus Kolumbusega. Kuningas ja kuninganna leidsid, et kolooniad annavad liiga vähe tulu. Ookeani tagant tulevad kaebused süüdistasid visalt Kolumbust soovis Lääne-Indiat Hispaaniast lahutada.
Kuningas Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik - haldur .
Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine .
Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Neid koheldi kui reetmises süüdiolevaid riiklikke kurjategijaid.
"Mind pandi raudu ," ütles Kolumbus, "kannan raudu seni, kuni kuningad käsivad nad maha võtta. Need ahelad säilitan ma oma teenete mälestuseks."
Laev, millel Kolumbus tagasi toodi, saabus Cadizisse. Vangid talutati ahelais läbi linna. Valmistuti kohtuks.
Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi.
Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat.
Kõigest, mis Kolumbusele tema elu jooksul osaks langes, oli see neljas ekspeditsioon kõige rängem.
9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna.
29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne-Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse.
Saatus aga on kapriisne . Tema tahtel kogunes just samal ajal reidile kullalastiga Hispaaniasse minev eskaader. Eskaadri laevadel pöördusid kodumaale tagasi Kolumbuse rikastunud vaenlased.
Oli tuuline ja selge päev. Taevas polnud ainsatki pilvesagarat. Kolumbuse terav silm aga märkas kõrguses kiiresti kihutavaid läbipaistvaid pilvekesi.
" Orkaan on tulemas," ütles Kolumbus.
Ta saatis paadi eskaadri juurde kapteneid hoiatama. Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud .
Orkaan saabus öösel. Erakordselt tugev torm pühkis eskaadri meeletu jõuga laiali. Üksteise järel heitis ta laevad kaldale. Koos kullaga läksid põhja ka Kolumbuse vaenlased.
Oodanud tormi lõpuni, suundus admiral Ameerika rannikule. Väina otsinguil kurseerisid tema laevad kaua aega. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Parda plangutus hakkas vett läbi laskma . Peaaegu kõik ankrud olid kaotatud .
Laevade põhja uuristasid laevaoherdid, nii et poordid meenutasid meekärgi. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma.
Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Kinnitanud kaks ülejäänud laeva teineteisega parras parda külge, viis Kolumbus need ühes vaikses abajas madalale. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Ohvitser Diego Mendez õigustas usaldust. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile.
Kuberner ei sallinud Kolumbust. Lugenud kirja läbi, otsustas ta venitada. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata.
12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi.
Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk . Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma.
7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses.
Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.
Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas .
Marco Polo avastused ja reisid
Amerigo Vespucci reisid
Kasutatud kirjandus
http://carreiradaindia.files.wordpress.com/2006/12/juan-sebastian-elcano.jpg
http://www.wpclipart.com/famous/explorer/Marco_Polo.png
http://web.zone.ee/siimurom/ameerika.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus
http://www.annaabi.co m
http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucc i
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-4-2.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.ht m
http://wapedia.mobi/et/Vasco_da_Gama
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/marcopolo_anneliiskaerma.ht m
http://wapedia.mobi/et/Marco_Polo
Ajaloo õpik KESKAEG II 8 klass
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tauri udras Õppematerjali autor

Marco Polo, Kolumbus, Magalhaes, Americo

miks mis kaasnes maadeavastajate lühielulugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele

Ajalugu

doc

Ajaloo referaat

Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest

Ajalugu

doc

Keskaja suured maadeavastajad

Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia

Ajalugu

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................

Geograafia

rtf

3 maailmaavastajat

Nemad võiksid tähistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapäeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gröönimaal juba tühjaks jääma. Selle põhjal, mida kaaren Ameerikas nägi, võis ta aga öelda, et tänu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste "surnuaiaks". Kolumbuse unistus Kui portugali meresõitjad purjetasid Indiasse ida suunas, siis tahtis portugali maadeavastaja C. Kolumbus jõuda Indiasse purjetades ümber maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale. Kolumbus otsis toetust nii Hispaania kui Portugali kuningakodadest. Oma kodumaal jäi tema plaan toetuseta, sest Portugalil oli juba meretee ümber Aafrika. Portugali rivaal Hispaania oli aga nõus tema retke toetama.

Ajalugu

pptx

Suured maadeavastused

pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse  Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse  Indiaanlaste massiline hävitamine  Nakkushaiguste levik (rõuged)  Ameerika koloniseerimine  Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus  u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania  Maadeavastaja ja kaupmees  Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu

Ajalugu

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu

doc

Christoph Kolumbus

portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa. Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil

Ajalugu

Rohkem sarnaseid