Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.
müütilised kangelased, samuti kultuurisündmused. Eriti tähtis KEEL! Kui kultuurikandja. Eesti rahvus sündis kultuurrahvuslusena. 19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass. Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd. Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas. Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid.
Siinkohal räägitakse kihistumisest. A: 227-231 /, /AU: 231-234/, / HMS: 110-111/ KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil),
ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslik liikumine ja eestlase rahvusliku eneseteadvuse ärkamine. See algas Eestis 19.sajandi keskpaigas. See kujunes, kuna uus põlvkond oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väikesearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust. Johann Voldemar Jannsen kirjutas hariduse vajalikkusest, innustas rahvast talusid ostma ja andis õpetusi põllumeestele. Ta asustas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. Aastal. Ta asutas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Jakob Hurt asutas eesti kirjameeste seltsi, kes andis välja näiteks kooliõpikuid. Ta lõi Aleksandri kooli, mis oli eestikeelne kreisikool
Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti Fröbeli pedagoogikast. 1910 toimus esimene eesti keelt oskavate lasteaednike koolitus. 1911 avatai
hakati piirama tööpäeva pikkust ja laste tööd. Vaesus ja tagakiusamise tõttu läksid osad inimesed euroopast usase ja kanadasseasde Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8. antisemitism 9. šovinism Eesti 20 saj alguses 1. 20 saj alguses kasvas eestlaste haritlaskond ja keskklass 2. üha rohkem oli tööstustöölisi 3. suurenes eestlaste majanduslik jõukus 4. paranes eestlaste haridus ja kultuuri tase 5. tartu kõrvale tõusis eestluse teise keskusena tallinn poliitilised voolud 20 saj alguses 1. rahvuslus mõõdukad radikaalid juhid j tõnisson K.päts v. reimann J.teemant
mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks
100 sekundit) senise kuuekümnendsüsteemi alusel. Konvendi otsusega 1793. a asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Kuude nimed tulid loodusest. 23. Riik ja ühiskond Prantsusmaal konsulaadi ja esimese kesririigi ajal Uus ühiskond. Suure Prantsuse revolutsiooni esimestel aastatel hakkas tekkima uus struktuur. Esiplaanile tõusid sankülotid e lihtrahavas. Juhtivat osa poliitikute hulgas etendasid kodanlassed ja haritlaskond. Kodanlust surus tagaplaanile jakobiinide majanduspoliitika, jakobiinid aga kukutati riigipöördega. Valitsus hakkas soosima eraettevõtlust ja- kaubandust, mindi üle täielikule vabakaubandusele. Tähtis oli jõukust demonstreerida. Riigivõim: vabariik, konsulaat. Louis XVI kukutati, kaotati monarhia ja Prm-st sai vabariik. Jakobiinid kõrvaldati võimult. Vabariiki püüti kindlustada konstitutsiooniga (Seadusandlik Korpus, Viiesajanõukogu, Vanematenõukogu). Tekkis arvamus (eriti
pankurid, käsitöölised jne.). Inimesed kel kogunes materiaalseid vahendeid, kogusid jõukust. Algab aadelkonna allakäik. Kodanluse esilekerkimine toob kaasa majanduse kasvu. Liberalism majanduses- vabakaubandus, konkurents. Toob kaasa üksikisikute õiguste põhjendamise eelkõige riigi ja kaaskodanike suhtes. Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon vabamüürlus. Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes: Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes
Ärkamine 1855-1914 Ärkamine tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eestlased. Põhjused: 1.Euroopas hakkasid kujunema rahvusriigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) 2.Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvamaks. 3.Eesti ala majandusareng kiirenes jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 4.Tekkinud eestikeelne ja meelne haritlaskond, kellest paljude tegevus äratas rahva. 1838a. asutatakse Õpetatud Eesti selts, kes võtavad eesmärgiks kohaliku rahva pärimuse ja kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid). *Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks. *1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe ,,perno postimees" (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus) *1864a
teatriseltsid). Seltsielu haripunkt laulupidu. On üks haritlaste, eliidi rühm (vähemus), madalamal astmel on koolmeistrid, koorijuhid, kelle kaudu saavad haritlased rahvuslust levitada, viia lihtrahvani. Oluline on koostöö eri rühmade vahel (koolmeistrid õpetavad Kalevipoega, ajalehed levitavad mõtteid jne..). Oluline ka mobiilsuse kasv, rongiliiklus jne. Meie vs nemad vastandus jätkuvalt. J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond. Jakobson kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng. Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust. (rahvusliku mineviku idealiseerimine Kalevipoeg, isamaa kõnede tsükkel). Jannsen luuletus ,,Kus on mo armas isamaa" tõlge saksa keelest, eestistatud saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul. (NB:U. Masing eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg laenud konstrueerimine,
muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. 19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass. Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd. Faehlmann ja Kreutzwald tõstsid esile terve rea ,,eesti jumalaid" oma töödes. (Uku, Ahti, Vanemuine, Ilmarine jne). Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Oli vaja tõestada, et eestlased on inimesed nagu teisedki ja et neilgi on vanad kultuuripärimused. Rahvasuus liikuvad jutud Kalevipojast andsid ainest ,,Kalevipoja" kirjutamisel. Faehlmann oli arvamusel, et see, mis oli puudu, võis juurde kirjutada ja et eesti luulepärand tuleks esitada nii, et seda peetaks rahvapäraseks. Peale ,,Kalevipoja" ilmumist hakkab levima riimiline rahvalaul.
sajandivahetusel toimus Tallinnas suur majanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ning kultuuriline pööre. Elati läbi tõelist gründertumi-perioodi, kus senine vaikne, suuresti baltisaksalik kubermangulinn muutus tööstuslinnaks. Samal ajal kujunes Tallinn ka eestlastest haritlaste koondumiskohaks. Ühiskondlikus elus andsid üha enam tooni advokaadid K. Päts, J. Teemant, M. Pung, F. Karlson ja teised ning ühtses rivis mainitutega oli ka J. Poska. Tallinna eestlastest haritlaskond koondus 1901. aastal asutatud ajalehe ,,Teataja" ümber. Ringkonna üheks eesmärgiks oli tookord eestlaste osakaalu tõstmine nii majanduslikus kui ka ühiskondlik-poliitilises elus. Just sellesse aktsiooni lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. 1890.aastate keskel oli ta kibestunult konstateerinud eestlaste allasurutud olukorda ja rõhutanud: ,,Sakste käes on varandus, haridus ja võim. Meie ei saa nende vastu midagi pole inimesi ega vara
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
Nõukogude kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Eeltoodule lisandus kogu ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi allutada vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja lõpuaastatel nõukogude võimu kartuses Läände. Paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes aga suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: nende aktiivset loometegevust piirati või neid sunniti sellest aastakümneteks loobuma. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige
muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, selle tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Poliitiline umbusk haritlaste suhtes kulmineerus EKP VIII pleenumil (1950) ja sellele järgnenud aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond.
muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, selle tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Poliitiline umbusk haritlaste suhtes kulmineerus EKP VIII pleenumil (1950) ja sellele järgnenud aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond.
muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva režiimi kontrollile. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, selle tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Poliitiline umbusk haritlaste suhtes kulmineerus EKP VIII pleenumil (1950) ja sellele järgnenud aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond.
muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, selle tagajärjel nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult. Poliitiline umbusk haritlaste suhtes kulmineerus EKP VIII pleenumil (1950) ja sellele järgnenud aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond.
Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit. - Võimsamatele aadliperdele kuulusid ka kloostrid - Aadlisse ei saand eriti tõusta, aadlikuks sünniti - Keskaja käigus kunni administrat. Kasvas. - Haritlaskond ja aadelkond lähenesid omavahel - Et ametikoht tiitli kaasa tõi, sinna jõuti alles uusajal - Itaalia eripära oli, et aadelkond elas linnades - Ministeriaalid teenijad e. Mitte vabad inimesed, kes täitsid kuskil administratsioonis samu ülesandeid, mis aadlikud. Tulemusena toimib nende lähenemine alamaadliga, 13. Sajandiks sulavad kokku. Loeng puudu - Omandisuhted pärinesid traditsioonidel - 10
10 taotleda ametivõimudelt kirjalik luba. Kõige selle tipuks järgnes propaganda, mis hõlmas kogu ühiskonda. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. 1950 aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tekkis uus põlvkond haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas
ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+hingedeloendused) Uus rahvuslik tõus 20.sajandi algul Sai alguse Tartust, eesotsas oli Jaan Tõnisson. Postimehe uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Esikohal oli rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Ta astus välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Toetasid teda haritlaskond ja jõukamad elanikud. Ei märganud ühiskonna lõhestatust. Tallinna radikaalid. Ajaleht "Teataja". Konstatin Päts. Toetajad: haritlased, linnakodanikud, talupojad ja tööstustöölised. Majanduslik ja poliitiline võitlus esikohal, pidasid põhi probleemiks ühiskonna lõhestatus. Ei tohi hoiduda "suurest poliitikast". Sotsiaaldemokraatia. Toetajad: töölispartei. Märksõnaks revolutsioonilised töölised ning mässumeelsed üliõpilased.
1868 keelati teorent eramõisais, see jäi aind kirikumõisates Rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade
puudumine omakorda muudab ta väga umbusklikuks võõramaalaste ja endast erinevate inimeste suhtes. Mistõttu seda orja on lihtsam kontrollida kui iseseisvat ja haritud indiviidi, kuid samal ajal üksikisiku progressi puudumine ei võimalda ka ühiskonna progressi. 5 Õukond ja sellega suhtlev kõrgklass aga muutus samal ajal üha euroopalikumaks, Venemaal tekkis ka oma haritlaskond. See suurendas vahet valitseva eliidi ja keskaegse mentaliteediga alamklassi vahel. Keskklassi euroopalikus mõttes Venemaal ei tekkinudki. Katariina I 1684-1727 Vene keisrinna 1725-1727, Peeter I lesk. Läti.poola päritolu, sündinud vaeses peres, tegi karjääri oma ilu ja arukuse abil. Väidetavalt jõudis (olles korra ka
Haridus Õigusteadus Õigusteadus Ajaleht Postimees Teataja Poliitilised võistlused Majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde Jäi tagasihoidlikuks poliitikasse Toetajaskond Eesti haritlaskond Noored eesti soost haritlased Jõukad taluomanikud ja linnakodanikud Etteheited Tähelepanuväärseim Kõneles avalikes kohtades eesti Sakslaste väljatõrjumine saavutus keeles, muutes selle tavaliseks nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest,
puhastati raamatukogusi kodanliku ühiskonna päranditest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks oli vaja taotleda erilist luba. xxix. Haritlaskonna uus põlvkond Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid paljud eesti haritlased nõukogude võimu kartuse tõttu Läände. Paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: nende aktiivset loometegevust piirati või neid sunniti sellest aastakümneteks loobuma. Iseseisvusaegsetelt haritlastel nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist(salgamist), kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist üksnes sotsalistlikus realismis. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis aga mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline
sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA
- rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised).
aastatel loometegevuse üldine professionaliseerumine. Selle üheks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste üleriigiliste kutseühingute asutamine. Professionaliseerumisega kaasnes ka kultuuritegevuse üha tihedam koondumine linnadesse: kui veel 19. sajandi lõpu peamine eestikeelse loome tarbija oli talurahvas, siis Eesti Vabariigi ajal moodustasid põhipubliku linna kolinud eesti haritlaskond ja kodanlus. Võõrvõimude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka jõukuse suurenedes kasvas hüppeliselt eestikeelse kirjasõna hulk: ilmunud raamatute arvult ühe elaniku kohta ületas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest (19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja brosüüre). 1923. a alustas ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt
Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. b) Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Eestlaste ärkamisaeg algab 1857. aastal, kui ilmub Kalevipoeg ning Jannsen hakkab välja andma ajalehte ,,Perno Postimees". Juhtivateks nimedeks on Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula, Kreutzwald. 1864. aastal
Hakkas kujunema valguse-pimeduse- koidukontseptsioon, mille võttis endale peagi Jakobson. Ajaloo kolmikjaotus: alguses elasid eestlased valguse-ja rahuriigis, mille lõi segamini pimeduse sissetung, teisisõnu saksa ristisrüütlite tulek; see käivitas võitluse, mis pole möödas siiamaani, kuid pimedus pagendatakse valguseriigist ükskord taas. Nägi oma kaasaega kui võitluse lõppfaasi. Ideoloogia: tugev talurahvaseisus, rahva majanduslik alus, millele toetuks haritlaskond. Noored haritlased asusid "oma" ajalugu propageerima, muinasteadused ja sakslaste-eelne aeg eriti. Jaan Jung, Jaan Bergman ning M J Eisen. Nemad mõtlesid välja ja populariseerisid ka mõiste "ajalugu". Enne oli sündinud asjust. Eisen - Juba koolipoisina tegi ta kaastööd "Perno Postimehele", tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes.
den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31) Järgmiseks oluliseks perioodiks võib lugeda Eesti keele valgustusideede jõudmist Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu suuremat huvi tundma eesti päritolu haritlaskond ning hakkas ilmuma esimene eesti 5 keele ja kultuuri rahvaajakiri. Seda sajandit võib lugeda eesti keele grammatika ajaloos murdepunktiks, sest just siis lõi eesti keeleteaduse suurkuju Ferdinand Johann Wiedemann kaks tööd – “Ehstnisch-deutsches Wörterbuch” ja „Grammatik der Ehstnischen Sprache“ –, mida loetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks. (Erelt jt. 2007: 32-33) Pärast 1905
RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus, endaga
kirjanik. killunemine: oli neid, kes tõmbusid kõrvale ühiskondlikust või kirjanduslikust tegevusest, 12. E. Särgava ja A. Kitzbergi realism. mõned liitusid teiste kirjanduslike suundadega. Särgava Ernst (1868- 1958), Eesti NSV Nendest raskustest hoolimata ei vaibunud rahvakirjanik. Lõpetanud õpetajate seminari, eesrindlike sotsiaalsete ideede levik. Haritlaskond töötas ta kõrge vanaduseni mitmel pool õpetajana, toetas ka realistliku maalikunsti tõusu, mis kujunes sealhulgas 20 aastat Tallinna I reaalkoolis. Ta on domineerivaks võitluses konservatiivse avaldanud emakeeleõpikuid. Kirjanikuna tõusis S. koolkonnaga. Lähtudes teistelt esteetilistelt esile sajandivahetuse maaelu ja alevikuolustiku positsioonidelt kui kriitilised realistid, soodustas
arv. Kultuurielu Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Kogu vaimuelu sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Olenemata valitseva reziimi suhtelisest liberaalsusest või rangusest, kehtis Eesti endiselt tsensuur ja oma mõtete avaldamine oli keelatud. Hävitati ka valikuliselt eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandit: hävitati märkimisväärne osa
Haridus Õigusteadus Õigusteadus Ajaleht Postimees Teataja Poliitilised võistlused Majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde Jäi tagasihoidlikuks poliitikasse Toetajaskond Eesti haritlaskond Noored eesti soost haritlased Jõukad taluomanikud ja linnakodanikud Etteheited Tähelepanuväärseim Kõneles avalikes kohtades eesti Sakslaste väljatõrjumine saavutus keeles, muutes selle tavaliseks nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest,
aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana.
valikuline hävitamine. Siis toimus raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mil hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. *Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid eesti haritlaskonna paljud esindajad (kirjanikud, kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased, arstid, insenerid ja tehnikud) Läände, kartes NSV võimu. Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on väga mahukas. *Kodumaale jäänud ,,vana kooli" haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. *,,Kodanlike mõjude" kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist sotsialistlikust realismist. *50ndate keskpaigas algas rahvuskultuuri enesetaastumine, milles mängis suurt rolli uus põlvkond haritlasi. *Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel.
20. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Tegelesid aktiivselt misjonitööga. ·Eestikeelne Piibel- Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Eelärkamisaeg ·Talurahvaseadused- Tekkis iseseisev peremeeste kiht, haritlaskond. Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes
Poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralism 4. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904.aastal saavutasid eestlased esimese suure põlvkonna läbimurde: eestivene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. 5. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiirenes tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Seega kujunes 3 klassi: kodanlus, tööklass ja intelligents 6. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2
1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired" (1901-1902), neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti" (1905). Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi ,,Iiase" noores eas, ,,Odüsseia" aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt. Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma poeedi Vergiliuse eepose ,,Aeneis" kaudu. Homerost hakati uuesti lugema 14.15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud: *Ahhailased Iliases 598 korda. * Argiivid- Vana-Kreeka linna Argose elanikud, alates Homerosest nimetatakse nii ka kõiki teisi kreeklasi. Iliases kasutatud 29 korda. *Danaoslased Iliases kasutatud 138 korda 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed
ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal kui ideoloogiline ja majanduslik surve jõudis haripunkti. Siseolukorra teravnedes toimus 21.- 26. märtsil 1950. aastal EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, kus paljud kultuuritegelased kuulutati kodanlikeks natsionalistideks. Nõiajaht ühiskonnas omandas seninägematu ulatuse. Kogu vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma. Kodanlike mõjude kandajaks ja seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised
· Neil Postman (*1933) New Yorgi ülikooli kultuuri ja ebaloomulikud vaated. kommunikatsiooni professor leiab oma teoses · Populaarseid seisukohti: "Lõbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustusideaali · Edu jaoks on vaja täppisteadusi. meelelahutusega. · Mitte usuõpetus vaid terviklikud teadmised juhivad · Haritlaskond inimesi edasi. · Euroopas tekib uus haritlaskond, mis oli usuasjus · Inimlikkus on igast riigi- ja usukäsitlusest kõrgem. vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. · Maailm on tekkinud ja mitte loodud. · Nad mõtlesid välja oma ERSATSRELIGIOONI · Kõigis religioonides elab mingi üldine ühtne tõde, VABAMÜÜRLUSE
selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid. Tartu ülikool. Saksa ja eesti haritlaskond Alghariduskoolid Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19 saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus. Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole alguses 1850ndad-1878ndate aastateni. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele. Peamised õppeained olid emakeel, usuõpetus, arvutamine ja laulmine
........................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
