Sisehoovid. · Mosaiik, vääriskivid, valge marmor. · Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud. · Samarra tigu torni sarnane ehitis. · Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nisse, sambaid, võlve. · Mugavust tekitav arhitektuur. · Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika. · Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente. Selle tunnused on sisevõlvidega ruumid, ringi kujuline kuppel ja araablaste stiliseeritud mustrid. · Pühapaik on Jeruusalemm. 691 aastal ehitasid araablased siina mosee. · Hagija Sophia kirik hetkel muuseum, oli vahepeal mosee, ehitati Kreeka kristlaste poolt. Seest väga ilus, suurejooneline
Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda. Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi, oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne. Puuplaadile tehakse jooistus - piirjooned on kõrgemad ja sinna pannakse värv, siis pressitakse paberile. Kuna puu on jäik, on jooned nurgelised. See on kõrgtrüki variant. *vasegravüür- leiutatakse 15
Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud
haldjaparv oleks seal õues viibinud. Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid. 43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole. 45. Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi. 46. Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul. Lugu seniilsest vanaemast, kes otsis seal Peeter I ausammast. 47. Ants Tikk Pelgulinnas. Korterisaamise lug läbi parteisse astumise. Kaks head korraga, koosolekutel sai välja puhata. 48. Kristi Pumbo aias. Seltskond, kellega oli koos hea olla, ei tähistanudki Jüripäeva. Vahemaa Tallinna ja Võru vahel on pikem kui 250 kilomeetrit. 49
Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Ajastu ehitusmälestisi: Notre Dame De Pari Kölni katedraal Saksamaal Duomo di Milano Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu.
Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on aga see, et palazzode juures rakendati sääraseid proportsiooireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele. Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemine, millel midagi kanda ei olnud, mõjus ka vastavalt. 9. Nimeta kõrgrenessansi arhitekte.: Filippo BRUNELLESCHI (1377-1446)
Tema maastikumaalide esiplaanil on sageli näha mõtisklusse süvenenud inimese kuju. Looduse ja mõõtmatu ruumi tunnetuse sügavuse poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme
Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012.saj Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega. Tunnuseks on ümerkaar ja ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15. renessanss 1516saj iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel;
Üldiselt see ongi vanaajajäljendamine - historitsistlik. (Neogootika) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal. Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;) Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik Eestis veel palju mõisad - Sangaste loss, Alatskivi loss (Tartumaal, Peipsiääres) Neovenestiil - Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk - levis kõige rohkem Prantsus. 19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada. Tekkis juurde uusi palju rikkaid les tellisid omale selles stiilis maju. ''Ooperi
Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo pu...
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15
L'angle sourire (naeratav ingel) googtka tähtsamaid skulptuure. Asub reimsi katedraali vasakpoolse portaali kohal. La cathedrale de reims 13. saj gootika rajatis. rajati tänu legendile 196. aastal laskus frankide kuninga clovis ristimise hetkel selle paiga kohal taevast Jaques louis david tuvi, Püha ampull noka vahel(selle sees oli 1728- 1825 püha palsam).1429 krooniti seal d'arci
Tähtsamad tööd: kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" maal ,,Kõikide pühakute pilt" maal ,,Neli apostlit" (elusuuruses Johannes, Peetrus, Markus, Paulus) Dürer on loonud ka palju portreid nii maali- kui graafikatehnikas. Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland) Madalmaadel võeti esimest korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja. Gootika ja renessansi piirile jäävad · vennad van Eyck`id Jan van Eyck (1380-1441) ja Hubert van Eyck (1366/70- 1426). Nende kuulsaim töö on ühiselt loodud Genti altar (valmis 1432, Belgias). Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle kummardamine, ülemise rea keskel Jumal-isa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madalmaade maalikunsti suurim meistriteos, millele on omane suur ilmekus,
jäi lapsena lonkuriks ja küürakaks. 8. Kujutas lõbustuskohtade nähtud inimesi, kabaree artiste, reklaamikunstile alusepanija (teatriafisid). 9. Konrad Mägi, Nikolai Triik. 10. Pallaslased- kunstiühingu liikmed, Pallases õppinud (Vardi, Laigo, Mugasto, Tassa9. Art Nouveau e. Juugend 1. Art Nouveau- pr.k." uus kunst", juugend - saksa k. ,,noorus". 2. Eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jäljendamine. 3. Juugendstiil alusepanija inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, taimornamendid ja looklevad ja painduvad jooned. 4. Prefafaeliidid- Rossetti ja Burne-Jones, eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. 5. Aubery Beardsley- geniaalne puulõikemeister. 6. Sarah Bernhardt- näidend ,,Salome", tema kostüümid ja ehted (A.Mucha), Beardsley puulõikeillustratsioonid. 7. Gustave Eiffel-Eiffeli tornil art nouveau´le omane ornamentika. 8
· neogootika · neobarokk 1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Stiilinäited: Neogooti stiil (Alu mõis, Laitse mõis, Vasalemma mõis) ; Neorenessanss stiil (Raadi mõis, Muuga mõis, Viljandi mõis) 15 Alu mõis
loomingut mõjutanud teguriteks. Christopher Dresser (1834 1904) oli disainer, kes tahtis tuletada disaini geomeetrilisi ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks pöörduda tagasi ajalooliste stiilide poole. Arthur Heygate Mackmurdo't (1851 1942) peetakse esimeseks tõelise juugend- disaini loojaks. Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (1814 1879) on Prantsusmaal tähtsaim isik, kes ühendas gootika taassündi juugendiga.Viollet-le-Duc pooldas uute, tööstuslike materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega. 2.Juugendkunst Venemaal (arhitektuur, juveelikunst). Teosed ja nende loojad. Juveelikunst: Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse,
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja
Naiste rõivastuse juurde kuulub ka peakate. Talupoegadel oli lubatud hall ja must värv. krüpt Romaani stiil Kirikuehituses ladina rist põhiplaanis. Koori ruum on kirkus alati kõrgem. Romaani stiil on esimene ühtne stiil, millele on antud nimi. 10.-12. sajandil Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Eelkõige Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Inglismaal. Kuskil 12. sajandi keskpaigal taandub gootika ees Prantsusmaal. Põhitunnuseks Romaani stiili puhul on ümarkaar. Romaani stiil on kummardus roomlastele- võlvimine. Romaani kunst lähtus Bütsantsi, Süüria ja Mesopotaamia traditsioonidest. Antiikkunsti mõjutused on eelkõige Itaalia romaani kunstis. Vaatamata mõjutustele on Romaani stiil iseseisev ja terviklik kunstinäitus. Arhitektuur Romaani kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril. Eriti sakraalarhitektuurilkirikuehitusel. Ehituskeskusteks olid romaani ajal kloostrid
üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida 1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud
Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Romaani maalikunstist same ettekujutuse miniatuuridelt-keskaegsete raamatute käsitsi maalitud piltidelt.Maalid kohmakad ja naiivsed. 4.Millise perioodi kunstistiili Euroopas nimetatakse gooti stiiliks? 12-16saj. 5.Nimeta gooti stiili olulisemad tunnused! Teravkaar.Oluliseks uuenduseks oli rõidvõlvide kasutuselevõtt.Gooti kirikud olid sagely ohtrate raidkivikaunistustega. 6.Nimeta olulisemaid romaani ja gooti arhitektuuri näited. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik.Itaalias gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. 7.Iseloomusta gooti kujutavat kunsti! Raamatumaalid,Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal,vaibakunst. Romaani kunst Põhjused Euroopa stabiliseerumine Kristluse kindlustumine Välisohu vähenemine Linnade ja käsitööoskuse taastumine Gooti stiili kujutav kunst Peamine tellija oli kirik ja seotud kirikutega Loodust jäljendav ornamentika Skulptuuris Maalikunstis Seinamaal fresco .
dekoreeritud stiiliks: • võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. • Inglise profaan(ilmalik) arhidektuuri parimad näited on Cambridge ja Oxfordi kolledžite hooned. Westminster Abbey Cambridge kolledš 13.saj 13.saj. Hilisgootika Itaalia Gootika iseärasused: • tugev romaani- ja varakristlikustiili mõju. • Vähe vertikaalsust • sage on kuppel nelitise kohal, torn • kellatorn kiriku kõrval-kampaniil • kesklööv võlvimata • ei ole tugikaari Chartres'i katedraal 14.saj. kõrggootika
Tema kõige parimad maalid valmisid tema viimastel aastatel, mitmed portreed ja tahvelmaal. Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on tähtis koht autoportreedel. "Rüütel, surm ja kurat"- "Püha Hieronymus"-vasegravüür, Hieronymus tegeles piibli tõlkimisega ladina keelde, "Autoportree maastikuga" 17. Renessanss Eestis- A. Passer, M Sittow.Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud.Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte
Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud
Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur, rüütlikultuur, keskaegse filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada.
Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid haridus arhitektuur kirjakultuur Haridus muutus omaette tegevusalaks Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele Romaanistiili hakkas asendama gootika Ptk 21 Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine Kasvatati hobuseid transpordiks Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel Enamikel linnadel oli olemas karja tänav, lehma tee vms mida mööda saadeti loomi karjamaale ja tagasi Põhja-Euroopas kasvatati ka sigu neile pandi maja trepi kõrvale küna
Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi.
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
Nt hakatakse võlvide kaunistamiseks kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. Kõige rikkalikumad hilisgootika näited leiduvad Roueni linnas Normandias. Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas, kujunedes Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 aastal. 13. saj ehitati üsna prantsusepärases stiilis Londonis Westminster Abbey. 12. lõpul ja 13. saj alguses levis omapärane inglise varagootika (Early English). Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja, idaots lõppeb sirgelt (koor). Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri, kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal (nt Salisbury katedraal)
Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele.
kaabel ja vangla. Valutseva klassi jaoks kerkivad avarate piduruumide ja galeriidega losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid. Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja linnadesse väljakute rajamine. Tähtsaks ülesandeks arhitektidele kujuneb linna uue kaitsesüsteemi ehitamine, sest tulirelvade kasutuselevõtmine nõudis uut tüüpi kaitsevahendeid. 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega
Puskin nt mainis oma ,,Jevgeni Oneginis" ,,aastaaegasid", seega oli romantism levinud ka Venemaal. Loodus on siin oluline tahk ja tekib loodusele tähelepanu pööramine mis on romantismis väga oluline joon.wordsworthile, kes pidas oluliseks kirjutada külaelust ja sealsest loodusest, eelnesid mitmed külaluuletajad. Tema külaluuletused said algul suure kriitika osaks, eriti tema luuletust mis külahullust rääkis. Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele.
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem k...
· Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid. · Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia. Renessanss · 15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused. · Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. · Maailmavaateks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu sell, vaid üksikisik,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. · Moraali probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe.
Sellele andsid tõuke USA-s tegutsenud Mehhiko kunstnikud. 6. Mis liiki kunstiteoseid telliti mehhiklastelt Riveralt, Orozcolt, Siqueiroselt? Millise kunsti elemendid olid selles ühendatud? Monumentaal seinamaal Jõuline süntees - Euroopa avangardism ja Mehhiko rahvuslik kunst. 7. Nimeta mehhiko naiskunstnik, kelle populaarsus on püsinud kapool sajandit pärast ta lahkumist? Ehk oled ka näinud temast tehtud uut filmi? Frida Kahlo 107 Grant Wood. Ameerika gootika.1930 108 Diego Rivera. Mehhiko Teatri fassadi fresko. Detail. 1953 110 Frida Kahlo. Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril. 1932 17. TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST (SAKSAMAA, NSV LIIT) 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus? Saksamaa ja Nõukogude Liit olid diktatuurriigid. Kontrollisid rangelt kunsti. 2. Miks seda tehti?
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
12 saj. G kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. h m.a.j. T Tallinna kolm suuremat kirikut Keskaegse Euroopa imetlusväärseim Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. E 13 saj. kunstistiil oli gootika.See sündis k m.a.j. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist O on järel toomkiriku ja Jaani kiriku E Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige varemed. kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. S
võlviga kaetava ala) nurkadesse. Ristina jooksevad neilt piitadelt võlvi kandvad võlvi kandid (roided) üles keskpunkti kokku, kuhu keskuse rõhutamiseks paigutati sagedasti nn. päiskivi. Sellise võlvi juures on kogu raskus koondatud vähestele kindlatele punktidele, võiv ise on palju kergem ja võib tõusta palju kõrgemale kui raske silindervõlv. Seda ristvõlvi kergust kasutas kõrguse saavutamiseks alles järgmine stiiliperiood, gootika. Romaani ehitistes esineb ka ristvõlv veel võrdlemisi raskelt ja staatiliselt lamava kattena. Maali alal pole romaani kunstiajajärk saavutanud eriti silmapaistvaid tulemusi. Ajatingimuste karmus oli vähe soodus selle „õrnema“ kunstiliigi arengule, mis nõuab erksamaid ja tundlikumaid meeli, kui võisid omada XI ja XII sajandi inimesed. Rohkem harrastati raidkunsti. Suuremate katedraalide (suurkirikute) portaalid (sissekäigud) ehiti enamasti skulptuurgruppidega (raienditega), mis
elav tegevus, ei saa selle saavutused võistelda maalikunsti alal looduga. Hoogne tõus saksa skulptuuris algab 15 saj. teisel poolel. Saksa 15 saj. plastika parimad saavutused on puuskulptuuri alal. Selle tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Nikerdised täitsid tavaliselt altari liikumatu keskosa, kuna tiibadel oli maalid. Väga tihti oli skulptuuride meister ühtlasi ka maalide autor. Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489)
lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatustega on pikihoone ja koor säilinud tänapäevani. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud punastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornkiivriga.
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
alguse saanud kunstistiili nimetatakse gooti stiiliks. See ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Kõige varem ilmnes gooti stiil Prantsusmaal, sealt levis see 12.sajandi lõpul Inglismaale. Itaalias ilmnesid gooti stiilile omased elemendid 12. Ja. 13.sajandi vahetusel, Saksamaal 13.sajandi II poolel, Skandinaavia maades 13.sajandi lõpul, Baltimaades aga alles 14.sajandil. Nimetus gootika oli esialgu terminina tinglik esimesena kasutasid seda Itaalias renessansiaja kirjanikud, tähistades selle sõnaga keskaega kui barbaarset ja antiigivaenulikku perioodi (nimetus ise pärineb varakeskaegsete gooti hõimude nimest). 19.sajandi algul, kui kunstiterminina hakati eelneva perioodi kunsti iseloomustamiseks kasutama mõistete romaani stiil, ilmus selle kõrvale üsna pea võrdväärse mõistena gooti stiil..
1765. Aastal ostis mõisa kapten parun Johann Georg Rosenil. Juba 1790. aastal läks mõis kapten Bernhard von Rehbinderile, kelle käest edasi läks mõis kapten Moritz von Gernetile. 19. sajandi lõpul said omanikeks vennad Dieckhoffid, kelle ajal ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. 1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid
ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli
Regioonide Komitee Euroopa andmekaitseintspektor Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg, kus peetakse 12 igakuist täiskogu istungid. Lisaistungjärgud peetakse Brüsselis, kus käivad koos ka parlamendi komiteed. 2.5 Vaatamisväärsused Brüsseli tähtsust Põhja-Euroopa ajaloos peegeldab linna arhitektuur, mis ulatub uhketest keskaegsetest tornidest kuni Euroopa valitsusasutuste säravalt postmodernsete hooneteni. Euroopa pealinnas on säilinud mõned Brabanti gootika näited, kuid tähtsaimad on siin leiduvad maailma kaunimad flaami renessanssehitised ning elegantsed klassitsistlikus stiilis kirikud ja elamud. Brüsselis ka mitmeid looduskauneid parke, mida külastada (purskkaevudega ümbritsetud Brüsseli park, Heyseli park, Juubeli park, Mont des Arts ehk Kunstimägi, mägine Leopoldi park ja Ixelles'i tiigid). Atomium 1958. aasta maailmanäituseks ehitatud Atomium on tõenäoliselt tuntuim Brüsseli
Eksamiks õppimiseks kasuta oma konspekti, 10. ja 11. klassi õpikuid ja internetti. Romaani stiil 10-12 sajand. STIILITUNNUSED: On esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil. Jõudis Saaremaale. Ehitised on väga paksude müüridega ja suhteliselt madalad, ning osati ehitada ainult silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoo...
Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886) oli arhitekt-disainer, kelle karjäär algas kooskõlas Ruskini gootika vaimustusega. Tema kuusaim ehitis oli 1861.a. valminud Northamptoni Gildihoone. Lähem tutvus Whistleriga 1863 ning ühine jaapani-vaimustus kujundasid Godwinist ühe Aesthetic Movement järjekindlama esindaja. Oli dandy, koos Whistleriga olid paljude Londoni klubide tuntud liikmed. Christopher Dresser oli disainer ja disainist kirjutaja. Hariduselt botaanik, avaldas 1857 seeria illustreeritud artikleid taimede kasutamisest kunstis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
