Renessanss väljaspool itaaliat (0)

Madalmaade renessanss 15.sajandil
Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng – linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants . Esimesel kohal on hingeelu avamine . Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.
Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See anna võimaluse maalida ülipeeneid detaile, kujuneb välja peenmaal .
Jan van Eyck - Tegutses Hollandis. Tema tähtsaim teos on Genti tiibaltar. Tegi selle aastal 1432 koos oma vennaga. Piiblitemaatikat on reaalselt kujutatud läbi peenmaali tehnika. Säravad, puhtad ja kristalsed värvid.Kasutab värviperspektiivi- kaugemad motiivid on tumedamad. Kesksel kohal on talle(lamba) kummardamine, ümber selle on ristisõdijad, pühakud, inglid. See on väga skulpturaalselt maalitud.
„Arnolfi kihlus“( 1434 ) - selle tellis Itaalia kaupmees . Palju sümboleid, mis sümboliseerivad abielu pühadust, nt kingad,küünal, palvehelmed. Peeglis on kujutanud ennast.
„ Kantsler Rolini madonna“- tavaliselt maaliti pildile ka tellija . Sel maalil on kaugemad asjad küll pisemad, aga siiski väga detailsed.
„Mees punase turbaniga“
Rogier van der Weyden - oli kuulus lõuna-madalmaades ehk flandrias.Pole huvitunud detailidest, oluline oli dramaatiline tunnete väljendamine läbi värvide.
„Kristuse ristilt võtmine“ Isegi anatoomilist õigsust pole, oluline on sisu.
Hugo van der Goes - „Portinari altar “ see tekitas Itaalias sensatsioone. Neid hämmastas peenmaal ja uudnsem usuline käsitlus.
Hieronymus Bosch . Ta asub kõige kaugemal renessansi humanismit. Inimene on ta teostes armetu, loomalik , hukule määratud. Tema fantaasia on piiritu. Tema kuulus teos on üks altar, mis on jagatud kolmeks osaks: „Paradiis“, „Lõbude aed“(see on keskne osa, kujutab maist elu),“Põrgu“- eriti fantaasiarikas, sünge, sarkastiline .
Madalmaade kunst 16.sajandil
Konfliktiderohke aeg usus ja poliitikas, erinevad valitsejad . Sel ajal toimub ka reformatsioon , mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks.
Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- „Töö teeb õndsaks“(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades.
Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone.
J. Patinir - kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv.
Romanistid on teine osa kunstnikke. Nende eeskujuks on manerism ja kõrgrenessanss. Sama temaatika ja üldistatud joon.
Pieter Brueghel vanem- Madalmaade suurmeister. Maalide sisu on õpetlik, teeb olustikumaale. Valdab peenmaalitehnikat väga hästi. Teda eristab teistest oma ajastu probleemide tajumine , ta viitab neile ka piltidel (peidetud tähendus). Maalide peategelane on talupoeg . Kujutab neid ilustamata, vastandab talupoega kangelastega. „Ikarose langemine “- see oli üks tema esimesi kuulsaid maale. Kujutab inimesi tühistena, aga tunneb neile kaasa. Palju sarnasusi Boschiga.
„Paabeli torn“ – see on lihtsalt lahe maal
„Pimedad“- kujutab vaimset pimedust . Maalil on pimedate rongkäik, mis sümboliseerib ühiskonna teadmatust ja ettearvamatust. Samas maastik taustal on lüüriline.
*Madalmaade skulptuur ja arhitektuur on tagasihoidlikud, aga madalmaade arhitektuuril on suur mõju põhja-euroopa arhitektuurile. See on maneristlik, aga on ka gooti ja renessansi detailid.
Cornelis Floris- peateos on Antwerpeni raekoda , sellel on renessanssfassaad ja kõrge gooti viil. On teinud ka hauamonumente. Enim tuntakse teda dekoratiivkunsti vallas- omapärane ornamendistiil keeruliste detailidega. Neil ornamentidel pole konstruktsioonis osa, vaid on kaunistuseks. Taanis on nt Kronborgi loss mõjutatud tema arhitektuurist.
Eesti kunst 16.sajandil
Eesti kunstile on eeskujuks Madalmaade renessanss.
Michael Sittow- madalmaades õppinud Eestist pärit kunstnik. Omandab peenmaali tehnika. Saab tuntuks üle Euroopa kui üks parimaid portretiste, maalinud ka näiteks tuntumaid kroonitud päid ( Henry VII, Aragoni Katariina). Tema maalid on väikesemõõdulised. Taust on neutraalne,kristallpuhtad värvid. Inimesed vaatavad küljele, mitte otse.
Sittowi eeskujul hakati viljelema Eestis renessansskunsti.
Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda.
Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi , oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus.
Saksa kunst 15.sajandil
Seal levib ikka veel gootika . Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale.
Graafika jaguneb:
*puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraaži ehisraami, see on hästi ornamentaalne. Puuplaadile tehakse jooistus - piirjooned on kõrgemad ja sinna pannakse värv, siis pressitakse paberile. Kuna puu on jäik, on jooned nurgelised. See on kõrgtrüki variant.
*vasegravüür- leiutatakse 15.sajandi alguses. Võimaldab peenemat joont ja rohkem varjundeid. See on sügavtrükk, sest plaat kraabitakse ära.
Graafika areng annab kunstile laia leviku, sest see muutub rohkematele kättesaadavaks. Kõik saavad endale kunsti lubada, kuna graafikalehtedest on viimased (ehk kulunumad) odavamad.
Graafika teema on usuline ja õpetlik, kõrggooti mõjutused. 15.sajandi lõpus Madalmaade realismi mõjutused.
16.sajand on tormiline, sest on reformatsioon, usulised vastuolud ja talurahvasõjad. Kiire kultuuri areng, kunst saavutab õitsengu. Kunstnikud ühendavad hilisgootika, madalmaade realismi ja Itaalia renessansi kohaliku traditsiooniga. Kunst huvitub inimeste omapärast ja tundeelust. Kunst on isiksustatud. ’
Matthias Grünewald- looming gooti ja renessansi üleminekul, mõlema mõjutused.
„Isenheimi altar“- tiibaltar, tume meeleolu- kristus ristil, maarja ja johannes. Meeleolu on gootipärane, aga kujutamine valguse ja varjuga on renessansilik. Kinniselt on altar sünge, lahtiselt on meeleolu rõõmus.
Grünewald pole maailma jäljendaja, vaid lähtub oma tunnetest.
Albrecht Dürer- kõrgrenessansilik kunstnik, graafik , teadlane , arendas erinevaid graafikatehnikaid. Elas ka itaalias. Ühendas saksa, itaalia ja madalmaade kunstitraditsioonid. Peab oluliseks seost teadusega , maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus. Kujundab mitmekesised inimtüübid.
Olulised on tema puulõike seeriad , kujutab kristuse kannatusi ja Maarja elu. „ Melanhoolia “- üks ta kuulsamaid vasegravüüre.
Puulõike juures suutis ta kaotada jäigad jooned. Väga peene teostus . Palju allegoorilisi detaile, mis seostuvad ka ta endaga. Maalide puhul ta altarimaalid jäävad alla Itaalia renessansile. Oma täiuslikumad maalid tegi viimastel eluaastatel „Autoportree“, „Neli pühakut“.
esimene kunstnik, kelle loomingus on suur koht autoportreedel. Ühel kujutab ta ennast nagu kristust=võrdleb oma loomingut jumala omaga .
„Liivi naine“- tore joonistus rahvarõivais naisest
Prantsuse kunst 16.sajandil
Kunsti areng on seotud kuninga ja aadlikega. Kuni 16.sajandini oli seotud gootikaga, aga sellest loobutakse tänu Itaalia sõdadele( Hispaania Habsburgide ja prantsusmaa vahel). Prantsusmaal elas ka da vinci, kes levitas renessanssi. Francois I oli kõige renessansilikum valitseja ja suur kunstitoetaja.
ARHITEKTUUR
Tähtsaimal kohal on Loire jõeoru lossid. Aadlikud tahtsid endale väljaspool Pariisi peatuskohti, põhiliselt jahilosse. Paljude nende arhitektiks peetakse kuningas Francois I-st.
*Bloids’ loss- see on kuulsaim oma keerdtrepi poolest, mille ehitas sinna kas kuningas või da vinci
* Chambordi loss- suurim ja võimsaim. Sellel on 16.sajandi segastiil- hilisgootika+renessanss. See on linnusetaoline, aga lossiliku fassaadiga. Põhimõtteliselt keskaegne linnus+palazzo. Tohutult on kaunistusi ja dekoratsioone. Katusel on palju tornikesi.
*Fointainebleau loss- selle ehitamise juures kujuneb Fointenbleau koolkond, mis kujuneb maneristlikuks koolkonnaks. Tornid, kindlusarhitektuur, palazzolik. Sest rikkalik ja kaunistatud- marmor, kuld ( see oli ka napoleonide residents).
Louvre ’i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16.sajandil lammutati seal olnud kindlus ja hakati ehitama lossi( 16-18.saj). Louvre’i ehitusega tegeles ka Pierre Lescot - on osaliselt fassaadi autor. Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nišid.
SKULPTUUR
Louvre’i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon .
Tema kuulsaim teos on süütute kaevu reljeefid ( see on purskaev ), asuvad praegu Louvreis. Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas.
Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon. Tegi Henry II ja Katarina Meidici hauamonumendi st.Denisi kirikus. Kuningapaari realistlik kujutus, hoiab nende mälestust ilusana. Kujutab neid peaaegu alasti.
Piloni skulptuur on ka „ Diana hirvega“. ( ei teata tegelikult täpselt, kas see on tema tehtud või mitte. )Antiikjumalannat on kujutatud kaasaegsena.
MAALIKUNST
Järgitakse Itaalia eeskujusid. Isesiesvad ollakse portreekunstnis. Parimad selles on isa ja poeg Clouet. Töötasid õukonnas. Kuulsaim on Francois 1 portreemaaal. Põhiliselt tegid realistlikke ja täpseid õlimaale. Palju on säilinudd portreejoonistusi, mis on palju tundelisemad kui maalid.