Seniste stiilide kodu oli Vana-
Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis
maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid,
Rooma riigi
endistes provintsides. Suur
rahvasterändamine oli avanud
IV-nda
sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide
kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa
Lääne-Euroopast küll üheks riigiks, kus valitses mõnda aega rahu
ja võidi mõtlema hakata majandusliku endakindlustamise kõrval
ka kunstiloomingule, kuid see rahulikum ajastu kestis esialgu ainult
lühikest aega ega jätnud tähelepandavamat pärandust
järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid
ülevõimu pärast.
Alles
1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa
rahvastik oli jäänud
hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud.
Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv
hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See
ühis
kond toetus väikepõllupidamisele ja sellest tingitud
võrdlemisi vabale talupojaseisusele, roomaaegse üksikute kätte
koondatud suurpõllunduse asemel, kus töötasid orjad. Sellega
ühenduses elustus ka kaubavahetus linna ja maa vahel. Kui
suurmõisad valmistasid vajalikud tarberiistad oma töökodades, ei
jätkunud väikemaapidajail selleks aega ega jõudu. Tarbeasju pidid
nad muretsema linnast, kuhu vastutasuks turustasid oma saadusi.
Selle tagajärjel elustusid käsitöö keskustena ka linnad. Linna
turuplats oli selle majandusliku süsteemi kõigile nähtav
väline ja
sisuline keskkoht.
See
oli ajajärk, kus peeti rasket võitlust kõige algelisemate
elutarvete eest. Kehaliselt tugev ja enesekindel, kuid vaimselt
piiratud ja
kohmakas oli selle raske ajastu inimene. Kuid varsti
tekkisid esimesed energia ja varade ülejäägid, mida võidi
rakendada juba väljapoole algelise eluvõitluse piirkonda.
Tekkisid eeldused kunstiliseks loominguks.
Esimese
ülesandena võeti
siingi ette püstitada Jumalale vääriline koda.
Ristiusk oli
vahepeal vallu
tanud kogu Lääne-Euroopa.
Karmi seadusega valitses ta talupoeglikke kogudusi. Algkristlik
sisemine usuind ja lunastuseigatsus olid muutunud ühes
ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille üle valvas
valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma
preestrite , piiskoppide,
ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga
(võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas
samasugune usuvorm.
Mõõk ja
rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid.
Neis
kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama,
kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See
nimetus
viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes
provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist
(
basiilika stiilist), samuti nagu praeguste romaani keelte nimetus
vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina keelest.
Romaani
keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka
romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud, lahendas
ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt. Mitte
ainult Saksamaa romaani kirikud ei erine näit. Prantsusmaa
omadest ,
vaid ka kummaski
maas kujunesid
omaette ehitusringkonnad.
Prantsusmaal üksi eraldatakse
iseseisvate rühmadena
Kõik kommentaarid