Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgrenessanss (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks?
  • Millised olid muutused renessanssarhitektuuris?
  • Mida ehitati Kus ehitati?
  • Kuidas ehitati Milliseid elemente ja võtteid kasutati?
  • Mis on palladionism?
  • Mis seda iseloomustab?
  • Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis?
  • Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse?
  • Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas?
  • Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci?
  • Mis on selles maalis erilist?
  • Millised jooned on iseloomulikud Raffaeli loomingule?
  • Milliseid ajaloolisi tegelasi ja jumalaid kujutab Raffael Ateena koolis"?
  • Mille poolest on eriline Giorgione looming?
  • Milliste teemadega tegeles Tizian?
  • Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud?
ISESEISEV TÖÖ 11. klass
KÕRGRENESSANSS
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.ht m
http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias
ARHITEKTUUR
  • Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks?
    Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu.
  • Millised olid muutused renessanssarhitektuuris?
     Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus  ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid.
  • Mida ehitati? Kus ehitati?
    Ehitati põhiliselt Itaalia linnas Firenzeses, kuna see linn kujunes pika aja jooksul kunstikeskuseks.
    Ehitatu palatsosid, uhkeid kirikuid, kabeleid ja ka uhkeid villasid.
  • Kuidas ehitati? Milliseid elemente ja võtteid kasutati?
    Näiteks võime tuua palatsod. Palatsod olid kolmekorruselised , neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on  Palazzo Medici.Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid mõjuvad siiski peenemalt kui kolmanda korruse peen ja puhas ladu. 
    15. sajandi keskpaigaks muutus palatsode stiil peenemaks ja kergemaks. Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks , fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile.
  • Mis on palladionism ? Mis seda iseloomustab? Too näiteid.
    Palladionism – Itaalia arhitekti A. Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Eriti tuntav 17. sajandil Inglismaa ja Prantsusmaa arhitektuuris ning 18. sajandi II poolel varaklassitsismis.
    Seda iseloomustas välisilme kujundamine sammastega ( poolsambad , sambad – mis ulatuvad üle mitme korruse), laiad trepid ja palju sambakaunstusi.
    Näiteks Vicenzias asuv Villa Rotonda.
  • Too eraldi välja kõrg- ja vararenessansi erinevused.
    Vararenessanss -Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi , mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur.
    15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze , kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega.
    Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem , kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest.
    15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures.
    Kõrgrenessanss -  Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi.
    16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik , mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded .
    Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud  kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid.
    MAALIKUNST
  • Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis?
    Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama , edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
  • Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse?
    Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalisest inimesest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid.
  • Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas?
    Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla.
    Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna – jumalaema , olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi.
  • Mida püüdis oma töödes kujutada Leonardo da Vinci?
    Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Ta püüdis inimese välimust ja ta sisemist mina pildil nii detailselt välja tuua, kui võimalik.
  • Kirjelda oma sõnadega Leonardo da Vinci „ Mona Lisat ”. Mis on selles maalis erilist?
    Sellel maalil Mona Lisa naeratab sisemiselt. Siin on näha inimese hingeelu. Eriline on ka see, et on rõhutatud rohkem inimest, kui tausta . Taust on pruunikas-rohekas toonides ja hägus. Aga Mona Lisa on hästi välja joonistatud. Eriti naise nägu. Ka näha, et riideid rõhutab da Vinci rohkem, kui tausta. Kõik voldid on välja toodud. Märkan ka ilusaid varje Mona Lisa näos ja kaelal . Võin öelda, et siin pole tegu inimese ilustamisega vaid just tõetruu kujutamisega.
  • Too välja erinevused Michelangelo Sixtuse kabeli seina- ja laemaalide vahel.
    Seinamaali põhivärviks (mis teoses läbi kumab) on sinine. Aga laemaalil kullakas-pruunikas. Laemaalil on väga palju detaile, aga seinamaalil on neid vähem. Laemaalil kujutatakse palju erinevaid jutustusi piiblist. Seinamaalil kujutatakse ühte seika piiblist. Laemaalil mängivad ka osa skulptuurid sammastel, seinamaalil need puuduvad. Seinamaalil on näha, et Michelangelo on pannud rohkem varje ja liikuvust, kui laemaalile.
  • Võrdle Michelangelo „Taavetit“ Donatello samanimelise tööga.
    Michelangelo „Taavet“ on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks, aga Donatello „Taavet“ on naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike. Michelangelo „Taavet“- i poos ja üldistav vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist . Michelangelo „Taavet“ on tehtud savist , aga Donatello oma pronksist .
    Sarnasus esineb sellel, et mõlemad „Taavet“-id on kujutatud ilma riieteta.
  • Millised jooned on iseloomulikud Raffaeli loomingule? Kirjelda, kuidas need avalduvad tema loomingus, too näiteid tema teoste põhjal.
    Kõigis teostes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Tema lemmik motiiviks on madonna- jumalaema. Täiuslik on ka maalide ülesehitus – kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne – keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad näiteks madalamad põlvitavad figuurid (Sixtuse madonna)
    Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette .
  • Milliseid ajaloolisi tegelasi ja jumalaid kujutab Raffael „ Ateena koolis”? Mis teeb selle maali nii suurejooneliseks?
    Ateena koolis“ kujutab Raffael Platonit, Aristotelest, Apollo, Minerva .
    Suurejooneliseks teeb selle see, et see maal on 8 meetri laiune ja 5 meetri kõrgune Vatikani palees . Seal on kujutatud kõik selle aja kuulsaimad jumalad, filosoofid ja kuningad. Seal on ka kujutatud kahte suurepärast skulptuuri – Apollon ja Minerva. Väga hea ruumi kujutamis viis ja inimeste paigutus. Kirevad värvid ja põnev sündmustik (mis on järjekordselt võetud piiblist).
  • Mille poolest on eriline Giorgione looming?
    Giorgione toob koos figuuridega esile ka suurepärase maastiku. Tema maalides õhkab lüüriline meeleolu, soe pehme koloriit. Tema kuulsaimaid töid on „Äike“ – seal on inimfiguure ja ehitisi, valitseb pildil loodus - puude rohelus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus, valguse peegeldus veel. Teiseks tähtsaimaks tööks on tal „ Veenus “ – kujutas Veenust pehme ja ümara kehaga .
  • Võrdle Giorgione ja Tiziani maalitud töid Venusest.
    Giorgione „ Venus “ on pehme ja ümara kehaga. Kujutab Veenust looduse taustal. Silmside puudub ja käsi on asetatud pea taha. Juuksed on kujutanud kinnisena ja Veenus on lamavas asendis. Giorgione pöörab ka tähelepanu riide voltidele.
    Tiziani Venus toetub küünarnukiga valgetele patjadele ja tema pea ei tunne uneraskust.Tiziani ilujumalanna on edevam: Venuse rannet kaunistab käevõru, kiiskav kõrvarõngas on kuldse pisarana libisenud kaelale, lokkis juuksekiharad varjavad õlga ja tugev pats liibub ilupärjana ümber pea. Maali "Urbino Venus" kompositsioon on kaheplaaniline: esiplaanil lamab alasti Venus, tema jalgade juures lebab kerratõmbunult väike koerake. Tagaplaanil riidekirstu juures toimetavad teenijannad, aknast on näha päiksekuma ja tuules liikuvaid puuoksi. Erilise tähelepanu tõmbavad endale aknalauda kaunistav jõuline sammas ja vaasis olev toalill.
  • Milliste teemadega tegeles Tizian?
    Temaatika on mitmekesine : pühakutest, piibli lugudest kuni alasti figuurideni. Talle meeldib kujutada inimest natuke ümarana ja pehmena nagu seda tegi Giorgione. Tiziani teostes on näha kontrasti, aga ka varjurohked.
  • Vaata Tiziani „Maarja taevaminekut“. Kuidas see on üles ehitatud, milline tähendus on maali eri osadel?
    On tehtud kolmenurkne kompositsoon, mis on moodustunud Maarja ja pühakute punastest rüüdes. Eristatav on maapealne elu ja taevas. Väga domineeriv on punane värv ja ka riided on hästi välja joonistatud. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud.
  • Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud?
    Veneetsia kunstnikud keskenduvad oma töödes eelkõige inimese kujutamisele. Nad kujutavad inimesi ja nende hingemaailma väga realistlikult. Mõned kunstnikud panevad ka suure rõhu taustale ( loodusele , ehitistele ja taevale ). Temaatika on võetud just piiblis ja mütoloogiast. Väga palju kujutatakse Veenust. Kõrgrenessansis kujutavad kunstnikud inimesi mitte nii atleetlikult vaid pehmemalt ja natuke kurvilisemalt. Rõhku on pandud ka miimikale ja keha asendile.
    4
  • Kõrgrenessanss #1 Kõrgrenessanss #2 Kõrgrenessanss #3 Kõrgrenessanss #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HeSi17 Õppematerjali autor
    ISESEISEV TÖÖ
    11.klass

    Sarnased õppematerjalid

    RENESSANSS
    7
    docx

    RENESSANSS

    RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja

    Kunstiajalugu
    Renessanssi üldiseloomustus-kunstnikud
    3
    rtf

    Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

    Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhim?

    Kunstiajalugu
    Renessanssi tekkimine
    5
    rtf

    Renessanssi tekkimine

    1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused? Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid. Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste järgi

    Kunstiajalugu
    Ajalugu - konspekt ja pildid
    48
    doc

    Ajalugu - konspekt ja pildid

    : ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose re

    Ajalugu
    Itaalia Renessanss
    1
    docx

    Itaalia Renessanss

    Itaalia renessanss Renessanss ­ antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste ­ tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu")

    Ajalugu
    Itaalia renessanss - põhjalik referaat
    22
    doc

    Itaalia renessanss - põhjalik referaat

    RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii

    Kunstiajalugu
    Kokkuvõte renessansist
    1
    doc

    Kokkuvõte renessansist

    1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ­ ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata

    Kunstiajalugu
    Kunsti konspekt-renessans
    5
    doc

    Kunsti konspekt: renessans

    · humanism ­ maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja ­kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima). I Arhitektuur

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun