Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Araabia maad (0)

1 Hindamata
Punktid
Araabia maad & kultuur
  • Kõik araabia maad on islami maad, aga mitte kõik islami maad on araabia maad.
  • Araabia keel on islami usukeel.
  • Koraan (püha keel) on kirjutatud araabia keeles ning ta saab olla ainult araabia keelne.
  • Araabia keel kuulub semiidi keelte hulka, heebrea , aramea sugulaskeel . Algses araabia keeles ei olnud vokaale, ainult konsonandid . Täishäälikud märgitakse kas konsonandi üles või alla punktidena.
  • Araabia keel on arenenud moodsaks keeleks (TV, ajalehed, ajakirjad jne).
  • Araablased on kõrberahvas, elavad araabia poolsaarel ning neile on omane rändav eluviis. Rändkarjakasvatajad.
  • On arendanud välja kõrgtasemelise tsivilisatsiooni samas suur osa inimesi elab ikka veel kõrbes.
  • Algselt paganlik rahvas. Eripiirkondades on väga erinevad jumalad. Ristiusk ja budism avaldasid palju mõju.
  • Ristiusu mõjul tekkis ainujumala kultus .
  • Peamine kristlikkond elab Liibanonis.
  • Muhammad, prohvet , oli uue ilmutuse tooja. Ingel Gaabriel ilmutas talle koraani. Allah tähendab jumalat. Kujuneb mõjukaks.
  • 100 aasta pärast Muhhammadi vallutavad Türgi, vallutavad Põhja-Aafrikani välja.
  • Ei ole viisakas öelda muhamedlane vaid MOSLEM !
  • Islam tähendab alistumist jumalale .

Araabia Köök


  • Segu köök, kus on segunenud erinevad rahvuslikud söögid, mis on levinud araabi poolsaarel.
  • Liha, datlid , nisujahu , juust, yogurt – tüüpilised.
  • Prinsiip on et toit oleks säilitatav ning liha on: loomad hoitakse elus ning vajadusel tapetakse .
  • Peetakse paaste .
  • Söödakse kaameli, lamba, kana liha, aga sealiha on keelatud. Sealiha on aga Liibanonis populaarne.
  • Karjakasvatajatel on peasöögiks liha ja nisuleib . Kui leib ära kuivab, siis ta ei rikne ning säilib aastaid.
  • Datlid on peamiselt magustoiduks.
  • Toidud on energia rikkad.
  • Kohv on araabia kultuuri kingitus maailmale. Jõuab Aafrikast, Etioopias ning kasutatakse usutalitlustes. Türgis on hea kohv. Araablased usuvad, et kohv on tervislik ning pikendab elu. Juuakse tavaliselt külma veega. Jõuab Euroopasse 17.sajandil.
  • Tee on ka oluline. Kuum tee, kuumas keskkonnas on hea, kuna see ühtlustab keha ning välis ümbruskonna temperatuurid.
  • Söömine on inimesi ühendav ning süüa pakutakse kõigile. Näiteks vett. Ära ütlemine on ebaviisakas. Süüakse parema käega, ka vasakukäelised, kuna vasak käsi on ebapuhas.

Islam


Islam –aslama – end allutama Allahi tahtele. Islam pole religioon vaid tõde (nende sõnul). Islam sai alguse 6.sajandi lõpul ning prohvet Mohammad pani sellele aluse.
Mohammad oli pärit suurest suguvõsast ning ta oli vaene orb. Ta leidis endale rikka lesest naise. Ta koges ilmutust jumalalt, tema ette ilmus ingel Gabriel, kes andis talle koraani. 1650 koraani teksti on kokku kogutud. 114 peatükki ehk surat, mis on kokku pandud pikkuse järgi. Luulelised, peenelt kirjutatud read. See oli huvitav kuna kirjaoskamatu ei võinud lihtsalt nii ilusad read kirja panna. Koraani pole kriitiliselt uuritud, kuna seda ei lubata.
Islam usub ainujumalasse – Allah, kes lõi maailma. Sarnaselt ristiusule, on neil prohvet aadam ja tema naine, kes olid mõjutatud saatana poolt, et nad sööksid keelatud vilja ning selle tagajärjel pagendati nad taevast maale. Tavalises ajaloos aga öeldakse, et Islam sai alguse viimasest prohvetist Mohammedist. On olemas 25 prohvetit, kuid tema oli kõige viimane ning kõige mõjukam ning peale teda hakkas Islam levima palju laialdasemalt.
Peale prohvet Mohammadi surma tulid võimule mitmed kaliifid ning nemad olid Islami juhid sellel aja, nemad jätkasid Islami levitamist.
Moslemitel on neli püha raamatut, mille araabia nimed järjekorras on Taurat, Zabur, Injil, Quran (koraan). Taurati saatis jumal Moosesele, et too levitaks Islami sõnumit, kuid aja jooksul muutsid seda raamatut mitte Islami järgijad ning originaalset koopiat enam ei leitud. Zaburi saatis jumal Davidile (Daud), kuid selles raamatus oli usu sõnum liiga põgus. Siis tuli Injil, mille jumal saatis Isale (Jeesusele). Moslemid usuvad, et mitte islami järgijad on ka seda raamatud muutnud ning et nüüd on see kristlaste piibel . Viimane raamat oli Koraan, mis saadeti Mohammadile ning selles oli kirjas kõik: reeglid, religioon , prohvetite jutud. Ning see on ainuke raamat mis ei ole kunagi muutunud ning ei muutu ka ning see on ainuke püharaamat mida moslemid usuvad ja loevad .
Islamis on 5 alusammast millesse nad usuvad:
  • Usutunnistus – Allah on ainuke jumal. Mohammed on prohvet. Sugulus ristiusuga, piibel ka püha. Juudid , moslemid, kristlased – abrahami usundi tunnistajad. Shahadah - usu avaldus, soovitav igapäev, igal pool öelda, mida rohkem seda parem.
  • Palvus – Meka suunas. Kohustuslikud palved 5x päevas. Enne päikese tõusu, teine lõunal, kolmas pärast lõunat, neljas päikese loojangul, viies pärast päikese loojangut. Enne pestakse vee, liiva,või kaameli uriiniga. Peab toimuma pühas kohas.
  • Paavst – Kohustuslik paastuda Ramadhani ajal. Tavaliselt 28 päeva, kus moslemid ei tohi süüa päikese tõusust päikese loojanguni. See on selleks, et moslemi kannatust treenida ning kannatada inimeste eest, kellel ei ole võimalusi nagu neil. Vett tohib juua!
  • Annetamine – alamiste andmine. Sakat peab hoolitsema, toetama vaeseid. Sakat maks 5% tulust läheb toetuseks .
  • Palverännak –Vähemalt üks kord elus – Mekasse (pühamaa) ja seal sooritama rituaale. Usuvad, et kui nad naasevad, siis on nad puhtad kui vastsündinu, kuna Allah on andestanud kõik nende patud.

    Araabia arhitektuur

    • Araabia = Islam

    Araabia arhitektuur hõlmab laias ulatuses nii ilmalikku kui ka religioosset. Islami asutamisest kuni tänapäevani mõjutab islami kultuur hoonete kujundust, struktuuri ning konstruktsiooni. Peamised tüübid on mošee, hauakambrid, palee ja kindlused .
    • Mohammedi mošee – Mekas, kultuuriline märk.
    • Mošee, minarett on palve kordade teada andmiseks .
    • Mausoleum ja mošee – hauarajatised.
    • Paleed ja kindlused
    • Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad.
    • Aia arhitektuur
    • Elamud
    • Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised
    • Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga)
    • Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on. Sisehoovid.
    • Mosaiik , vääriskivid, valge marmor .
    • Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud.
    • Samarratigu torni sarnane ehitis.
    • Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nišše, sambaid, võlve.
    • Mugavust tekitav arhitektuur.
    • Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol.
    • Cordoba mošee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba.
    • Mauri arhitektuur. Gootika.
    • Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente. Selle tunnused on sisevõlvidega ruumid, ringi kujuline kuppel ja araablaste stiliseeritud mustrid .
    • Pühapaik on Jeruusalemm . 691 aastal ehitasid araablased siina mošee.
    • Hagija Sophia kirik – hetkel muuseum , oli vahepeal mošee, ehitati Kreeka kristlaste poolt. Seest väga ilus, suurejooneline. Väljast üsna tavaline.
    • Sinine mošee – tal on 6 minareti, üks suur kuppel ja 8 väiksemat.
    • Taz Mahal – 1648 Sahh Jahan ehitas selle oma naisele. 829m kõrgune mošee, minaret , kauplus, korter . Avati 2012.

    Usbekistan

    • Kesk – Aasia riik.
    • Peamine kaup mida toodetakse on puuvill (teine koht maailmas), selle tootmisel kasutatakse lapsi ning nad saavad selle korjamise ajal isegi koolist vabaks, kuid see on pigem orjatöö, kuna palk on väike.
    • Taškent on pealinn. Veel kaks olulist linna on Buhhaara ja Samarkand, mille vahel on 400 km.
    • Ida osas on mäed. Väga ilus loodus.
    • Usbekistanis on toimunud suur looduskatastroof. Araali merest hakati Stalini ajal kasutama niisutusüsteemina. Suunati vesi põldudele, mille tõttu sai tast magejärv ning suur osa kuivas ära. Teine katastroof on see, et plahvatas maagaasi asi ja toimus suur tulekahju.
    • Usbekistanil ja ta naabritel ei ole merepiire.
    • Elavad 80% ubekid, ka venelasi (toimusid nende tagakiusamised peale nõukogude liidu lagunemist, suur osa neist lahkus)
    • Üks viimaseid maailma orjanduslikumaid riike.
    • Nõukogu ajal oli suur islami usu mõju.
    • Mehel on nii palju võid kui tal naisi on.
    • Kõige radikaalsem islami riik.
    • Hallid, ilmetud majad, mis on seest ilusad ning aiaga.
    • Porised tänavad.
    • Kevadel maastik läheb õitsema. Tohutud arbuusi põllud. Granaatõunad.
    • Austavad Temeni, kuigi teda peetakse julmaks.
    • Eeslid ja kaamlid on põhilised abiloomad.
    • Suur rahvastiku juurdekasv. Palju noori. Statiliselt ei kajasta , kuna toimub väga palju väljarännet.
    • On elanud põliselt juute , kuid valdavalt põgenenud. Elavad ka saksa ja korealaste grupid.
    • Viimasel ajal on avastatud muldmetalle.
    • Siiditööstus on ka aga puuvillatööstus on peamine.
    • 1966. Aastal toimus ulatuslik maavärin, osa kesklinnast hävis ning hukkus 100 000 inimest.
    • Arhitektuuris on põhiline bazuuntelliste kasutamine.

  • Araabia maad #1 Araabia maad #2 Araabia maad #3 Araabia maad #4
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor graysky Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Islam
    5
    doc

    Islam

    polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis ­ Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal, palverännak ja annetamine. Islami pühatekst, Koraan, kirjutati araabia keeles 30. aasta jooksul. Moslemid usuvad, et see sisaldab jumala sõna, mida järkjärgult ingel Gabriel Muhamedile 20. aasta jooksul paljastas. Ka on olulised

    Religioon
    ISLAM
    13
    docx

    ISLAM

    Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga ­ niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma

    Geograafia
    ISLAM
    13
    docx

    ISLAM

    Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga ­ niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma

    Usundiõpetus
    Islamiusk
    7
    doc

    Islamiusk

    Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes

    Usuõpetus
    Islam
    12
    doc

    Islam

    "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi ­ Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad). Muhammad sündis 570 Mekas ja suri 8. juuni 632 Mediinas. Kõik Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Muhammad kuulus Kuraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste sugukonda. Ta isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Temast sai onu eeskujul kaupmees

    Religioon
    Islam
    5
    doc

    Islam

    Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ­ ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi ­ sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv ­ roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania ­ protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa ­ 10 %; Suurbritannia ­ 6 %; Saksamaa ­ 6 %; Eesti ­ 10 000; Venemaa ­ 20 % (30 %). Vanus ja tekkekont: Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon. Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel

    Religioon
    ISLAM-LEVIK JA MÕJU INIMESTELE
    21
    doc

    ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE

    algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus (moslemite Isa), et inimesi õige din´i juurde tagasi tuua. Kuid peale Muhammedi ei võetud ühtegi teist saadikut kuulda ­ neid kiusati taga ja isegi mõrvati. (Bowker 2004: 176) Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. Seal ajal oli Araabia levinuim religioon üks muinassemiidi usundi vorme. Selle jumalatele ja jumalannadele oli rajatud paljudesse paikadesse pühamuid. Võib arvata, et ka usk kõrgemasse jumalasse või peajumalasse, keda araabia keeles nimetati Allahiks, oli laialt levinud. Teisi jumalusi peeti mõnel pool ingliteks, kelle poole usklik võis pöörduda palves, et nad tema eest peajumala ees kostaksid. (Partridge 2006: 356)

    Sotsioloogia
    Islam
    5
    doc

    Islam

    ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised ­ moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn ­ vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet ­ jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed

    Usundiõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun