Ajajoon (1)

Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg . ÜRGAAJA KUNST JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg . Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Eriti tuntud on Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge.
Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele - savinõudele ja kivist tööriistadele. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetekse inimese tarvet ilu ning loomisilu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale , samuti kivisse kraabituid joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid.Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal.
.....
Tol ajal valmistati ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid . Nende tegemine algaliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikust.
RAUAAEG
.....
Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve- kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. MESAPOTAAMIA KUNST 36 saj. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamleased ehituse ajal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga nind isegi kanalisatsiooniga.
e.m.a.
Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest, loomadest, taimedest ja muust .
Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoiseid- savist voolituid või kivist raiutud kujusid. Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid.
Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure .Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olemdid kurjade vaimude peletamiseks.
.....
Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju – sfinks , mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. EGIPTUSE KUNST 31 saj. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile , puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele.
e.m.a.
Egiptuse täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad .
.....
Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid.
Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks.
26 saj. EGEUSE KUNST Ligi 5000aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta -mükeene kultuuriks .
e.m.a.
Suurim loss -osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumudest. Nende hulgas on troonisaal, sammassalee, vaateterasse, isegi vannitube.
Kreeta keraamika kõrget taset näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomulikult kujutatud mereloomad .
.....
Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannaid madudega - viimaseid peeti seal kodude kaitsjaks.
13 saj. ETRUSKIDE KUNST Etruskid tutvusid vatakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötasid Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol, aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned , nagu suur nina raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled.
e.m.a.
12 saj.
e.m.a.
9 saj.
e.m.a.
Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased , oli hoone paigutamine kõrgele alusele.
Terrakotast , s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vastluses või eine juures.
Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Roomulust ja selle kaksikvenda Remust.
Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks (Kreeka ja Rooma kultuur ning kunst üheskoos). Antiik on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitismi. KREEKA KUNST 8 saj. ROOMA KUNST Riigi südamik- praegune Itaalia-oli algselt madalam kultuuritasamel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist.
e.m.a.
7 saj.
e.m.a.
Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili - dooria , joonia ja korintose.
Roomlased võtsid kreeka sambad.Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat.Väga palju kasutati poolsammast.
Eriti suurejoonilised olid avalikud lõbustusasutused.Rooma suurim teater Colosseum mahutab 50000 pealtvaatajat.
Arhailisel ajal oli arenenud kaks põhiliselt skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore ( neiu kuju).Need on veel küllalt algalised:tavaliselt alasti, vasak jalg ees, käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas .
Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid .
6 saj.
e.m.a.
Klassikalisel ajal kujutati keerukamaid liigutisi, kujud on vaadeldavad igast küljest.Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalala ja teisele ainult nõjatub.
5 saj.
Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad , nn ternid. Need sisaldasi peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms.
e.m.a.
4 saj.
e.m.a.
3 saj.
Hellenistlik skulptuur muutus toredamaks, mõnedes töödes esines õlepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust.Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure.Tunda oli idamaise müstika mõju.
e.m.a.
Roomlased õppiseid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks.
2 saj.
e.m.a.
1 saj.
e.m.a.
0
.....
Kristlus tekkis Vahemere Idarannikul ja levis kiiresti üle Rooma Impeeriumi. KRISTLIK KUNST
2 saj
m.a.j.
Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga.Väliselt on nende vahel mõndagi õhist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult.
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega- väikestest värvilistest kivi- väi klaaskildudest koostatud piltigega.Nendega kaunistati ka ruumide põrandaid.
Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed.
.....
Kui ristiusk ametlikult tunnistati, hakkati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete- kirikute rajamisele.
Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid . Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks.
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ja monumente .
.....
Kõige tähtsamaks kristliku kunsti saavutuseks on basiilika - äri- ja kohtukohad võetud Rooma ehituskunstis-laialdane kasutuselevõtt.
Kristlikus kunstis ei kohta me peaaegu õldse skulptuuri. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad kujude tegemist.
IDA-ROOMA KUNST ehk BÜTSANTS 4 saj.
m.a.j.
5 saj.
m.a.j.
6 saj. LÄÄNE-ROOMA KUNST Ajastut ,mis algast pärast viimast Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetakse Euroopas keskajaks .
Aastal 395 jäotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli krrekakeelse nimega Byzantion järgi kutsuma Bütsantiks. m.a.j.
Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajaränk.Seda aega nimetakse ka Merevongide ajastuks .
Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks.
Ida-Roomas töötati välja kindel plaan piibliainelistele maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele . Inimfiguurid on neil mosaiikidel karmiilmeliselt ning nagu pikaks venitatud.
Kõige arenenum oli käsitöö.
Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust .
..... Rikkalikult kaumistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid.Palju kasutati nn. Pael-ehk põimornamenti.See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistava eseme pinna.
Bütsans oli risti usuline maa ning ta ka keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded.
9 saj. Erilisel kohal oli raamatumaal .Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usuliste sisuga raamatute ümberkirjutamisega.Need kirjutati pärgamendile-eriliselt töödeldud loomanahala.
m.a.j.
10 saj. ROMAANI KUNST
m.a.j.
Romaani stiil on saanud endali nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvasre järgi.
Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised.Lööve katsid rasked silindrivõlvid või siis kahest risti asetatud silindrivõlvist moodustuvad ristvõlvid.
.....
Harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikutr seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilti nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada.
Skulptuuris eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendiga.Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnismärk,mille järgi teda ära tunti.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti.
Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit . Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.
12 saj. GOOTI KUNST
m.a.j.
Tallinna kolm suuremat kirikut – Toomkirik , Niguliste ja Oleviste .
Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika .See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed.
EESTI KESKAJA KUNST 13 saj.
Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
m.a.j.
Gooti ajastut jagatakse tavaliselt kolme perioodi: varagootika ( 12saj . Teine pool), kõrggootika(13 ja 14saj.) ja hilisgootika (15 ja 16saj.)
Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms.
Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutav kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. .....
Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi.Esimesed tahvlimaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu.
Kuni 15. sajandini levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud sakraalarhitektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga täies ulatuses, mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms. maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid . Kivist teoseid on siiski ka imporditud, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, aga eksporditud on paekivist ehitusdetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest ja alates 15. sajandist levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa.
15 saj.
m.a.j.
Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks.Neid asendasid akende klaasimaalid-vitraažid, mõjukad ja toredad oma värvisäras.
Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedusema kujutusviisi poole.Juba kõige varasematest gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefpinnast.
16 saj.
m.a.j.