Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10-11 kl. kunstiajaloo eksami teemad (0)

1 Hindamata
Punktid
Eksamiks õppimiseks kasuta oma konspekti, 10. ja 11. klassi õpikuid ja internetti.
Romaani stiil 10-12 sajand.
STIILITUNNUSED: On esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil . Jõudis Saaremaale. Ehitised on väga paksude müüridega ja suhteliselt madalad, ning osati ehitada ainult silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad
(joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. ( Kellatorn -KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid .-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid . Kirikufassaadi peal on igast kuradid. Varastel kirikutel vihjeid kreeka- rooma stiilielementidest. Uksekohal viiluväljal asub kristus mandorlas, kõrval tal 4 evangelisti oma märkidena, nad üleni riietatud. (joonis)
Põhiplaan.(joonis) Tuntumad ehitised.*Itaalia, Veneetsia San Marco * Pisa katedraal * Saksamaa Maria Laach, Wormsi * Prantsusmaa Arles , Poitiers Cluny ( Pole enam)* Eesti Valjala . Bayeux` vaip .- on nime saanud oma asukoha järgi. Kõrgus pool meetrit ning pikus 70 meetrit on ta ribana keeratud ümber Bayeux’i muuseumi saali. Seinavaiba 58 stseeni jutustavad Inglismaa vallutamisest kuninga William I Vallutaja poolt. Vaibal on u. 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse , laevu ning vaiba serval kaunistuseks loomi-linde jne. See vaip annab pildi oma ajastu elust. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde.
Gooti stiil 12-16saj
Tunnus tervakaar, mis läheb ümber altari on koori ümbris käik. Enne seda on koor ja selle lõpus on altar. Neilkurgast läbib põiki.
Gootika on linnade kunst , mille sünnimaa on Prantsusmaa. Tallinn on ka gooti stiilis ehitatud. õde’’ ( joonised teisele poole) I periood- varagootika 12 saj keskpaigast kuni 13 saj.II periood- Kõrggootika 13.aj- 14. Saj keskpaik .III periood- Hilisgootika 14-16 saj.stiilitunnused.- Põhiplaanilt basiilika ( ) ladina rist . Ei erine romaani stiilist. (joonis) Gooti stiilis linn.- Linnade keskel raekojaplats koos raekojaga, kirik, turuplats . Gildihooned.Hooned kitsad , kõrged, kolmnurkse kõrge viiluga Tallinnas’’Kolm õde’’ müürid ümber. Maja maja küljes kinni.
Kiriku fassaadi detailid.-13 saj skulptuur seotud hoonete fassaadidega. Materjal kivi, Algselt olid värvilised. Kõik figuurid olid veenvalt elulised ja isikupärased. Tohutult kaunistatud.kuningate galerii. Tehis liiv, ristkillik, krapid uste peal, ukse portaalid, arhivoldid. Prantsuse kirikud- * Reimsi jumalaema kirik- kõige rikkalikumalt kaunistatud ja kauneim gooti katedraal Prantsusmaal. Prantsuse kuningate kroonimiskatedraal. Pikkus 136 m. Kesklõõvi kõrgus 38 m. *St. Denis - kõige varasem kirik Pr. Sinna maetud enamus Prantsuse kuningad. *Chartres jumalaema kirik-Suured ja võimsad kellad , mis kõlavad kaugele. Romaani aknad. Selle kohal oli algselt romaani stiilis kirik, mis põles 1134.a ära. Uus kirik valmis juba 1260a. Selles kirikus on 5 imeasja. 1) Neitsi Maarja loor 2) Säilinud labürint-läbimõõt 12,8 m. 3) Must madonna-puit, teda kummardatakse. 4) Suurim keskaegsete vitraažide kogu(üle 2500m2) 5) Johannese nael * Amiens ’i katedraal- kõige suurem kirik Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle - Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraažide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal. Valmis on altar ja põikihoone kõrgeim kesklõõv on 48m.*Jumalaema kirik Pariisis EHK Notre Dame.- varagootika ehitistest kõige kaunim ja tuntuim. Fassaad ei ole väga rikkalikult kaunistatud. Läänefassaadi tornid on 90m kõrgused, kesklõõvi kõrgus 35m. Roosakna läbimõõt 13m. Viollet le Duc- kõige esimene restauraator maailmas ja tema monument on kiriku katusel. Kristuse okastraat on seal kirikus. Kirikukell kaalub 13 tonni. Vaeste piibel ehk Vennad Limbourghid „ Berry hertsogi tundideraamat.“-vitraaz aknad on vaeste piibel, sinine taust. kunstnikud olid kolm venda, kes katku tõttu surid ning see tundideraamat poolikuks jäi. HAKKAS KUJUTAMA REAALSET MAASTIKKU. Kõige laialdasem teema on vitraažid ja tasut ei ole kuldne vaid sinine. Seal cõib näha igale kalendrikuule iseloomulikke toimetusi. Eesti kirikud.kõige vanemad P-eestis ja Lääne-Eesti saartel. Eesti kirikud on põhiplaanilt kodakirikud. Maakividest on lõunaeesti. Paekivist on lääne. Valjala kirik-limperg ( ehisviil ) ja ümaraken.Saaremaa karja kirik (pole kellatorne). Väljast väga lihtne. Kiriks sees väga kummaline laemaal . Seal kirikus eesti kõige kuulsamad gooti stiilis reljeefid. Hulgaliselt piibliteemalisi reljeefe. Lapselikud ja nunnud reljeefid. (kurat oli ka ) Aken on maalitud. Pöide kirik-lagunenud Läänemaal Ridala kirik- torn hilisem.Koeraputka stiilis, tugipost on rõve. Altariruumis päiskivil kristus( nagu hipimees) P-Eesti kirikud Jõelähtme kirik- üks vanemaid kirikuid Tallinna gooti kirikud.-* Oleviste kirik- kõige kõrgem kirik eestis 123,7 m kunagi oli 159 m. Kunagi põhjamaade kõrgeim kirik. Pool basiilika pool kodakirik. *Püha Vaimu kirik- astmeline viil katusel. Tornikiiver renessanss . Ainuke tallinna kirik, mis on originaalselt seest säilinud. 2lõõvi , tänav oli ees, ning ei saanud kolmandat lõõvi ehitada. Põrand oli puidust(hauad all) Tallinnas oli kasutusel kui vaestemaja . *Toomkirik(turismivip)-põhiplaan basiilika, Torn barokne , Puidust nikerdatud vapid, peal mingid kotkad vms. *Niguliste kirik- basiilika, tornikiiver barokne. Põles viimati 1979a. Praegu taastatud, oli kaupmeeste kirik. *Katariina kirik- madal ning eesti pikim kirik (vanalinnas) tänapäeval teatrina, vanal ajal garaažina.
Pirita kloostri kirik – k6ige suurem kirik tallinnas ja see on varemetes
Renessanss 14-16
Sajandid. Vararenessanss 1400 -1500- keskuseks Firenze Kõrgrenessanss- 1500- 1530 Rooma , veneetsia Teistes maades 1500-1630 Eestis 1530- 1650 Muutused teaduses , tekkisid ülikoolid, anatoomia tund. arhitektuuris, maalikunstis.- Kunst arenes koos teadusega . Kunstnik pidi osav olema paljudel aladel. Kunstnik hakkas oma töid signeerima. Inimkeha kujutati väga realistlikult, kuna inimkeha uuriti ja lahati. Ehitati palladio palazzosid.leiutati persfektiiv. Maalikunstis hakata maalima valguse ja varjuga . Kehad muutuvad ruumiliseks, modellidena kasutati tavalisi inimesi, hakati kujutama inimesi reaalsemana ja emotsioone. Pühapiltidel hakati maa peal kujutama varju. Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite. Firenze palazzoHullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid ) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim on Medicide palazzo , korrused on eraldatud ribaga. Toomkirik- Brunellesci ehitas hiiglasliku kupli 45, 52m. Pani gooti roided ja ehitas sinna vahele. Kuplil on kaks kihti, mille vahel saab kõndida. Kõik on hästi kitsas . Kiriku fassaadi on neogooti , kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga. Kiriku kõrval asub kõige vanem ristimiskirik ja kellatorn. Vatikani Peetri kirik- Kõige tähtsam osa on kiriku kuppel, mille arhidekt on michaelangelo . Kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Ühtset, võimsat ja terviklikku kiriku siseruumi valitseb kuppel, midas toetavad võimsad piilarid.Kuldne paradiisi värav- arhidektuuri detailid koonduvad silma piiri ja väga reaalne Vararenessansi maal ja skulptuur.- populaarne oli Taavetite teema. Ratsamonumendid (Donatello(mütsiga) ja Veroccio(tal ei ole mütsi ja ilus). Hakati maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks. Modellidena kasutati tavalisi inimesi. Leonardo da Vinci „ Mona Lisa,“-ta vaatab silma,maalis ennast. esimene kätega portree ajaloos 1053a. Kolmnurkne kompositsioon . Peas on loor ning kulme pole. Taga tasutal on udune jõgi ning maastik . Taust on üldiselt tume.Pool maalist oli tema autoportree ning pool Mona Lisa. „Püha õhtusöömaaeg,“ - Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri munkade söögisaali idaseinas. Jooned koonduvad kristusel. Söögisaal nagu jätkuks. 1 kristus ja 12 jüngrit. Inimesed paigutatud kolmnurkadesse. Äraandja vasakult neljas, tema käed ainukesena laual. Maal on suhteliselt hävinenud sest ta katsetas valesi värve, uks tehti kõrgemaks ja veeaurud hävistasid, napoleoni sõdade ajal oli seal hobuse tall . muu looming.- ta joonistas muidu *ratast* tanki *lennumasinat* langevarju *helikopter* sillad * igast ülekandemehhanisme.. Igast anatoomia ja bioloogiajooniseid, koljuläbilõiked, majakas . Inimkeha proportsioonid ringis ja ruudus. On teinud ka skulptuure, mida enam alles pole. Michelangelo „Taavet,“marmorist- 5m ja 20 cm pikk. Alasti. Ta raius selle skulp .ümberringi.( üks esimesi, kes nii tegi.) Suured käed märgivad jõudu. Puus on väljas, kuna oli alguses liiga pikk.kontra post asend. Peetakse maailma kaunimaks skulptuuriks „Pieta´,“ –(kannatusgrupp) jeesuse suremine ema käte vahel(põlvedel). Väga realistlik inimkeha. Signeeritud teos(nimi ja kodulinn kirj peale).
Medicite kabel,“ – Tal oli meesmodell ja ei oskand kujutada naist ja on liialdatud
muu looming- Julius II hauamonument :plaanis 40 aga valmis sai 3 tükki. Sixtuse kabeli lae maalis. Maalis 4 aastat. ) pilti on keskel, mis on vana testamendi lood. Kuulsaim maal, ’’vanajumal ja inimene’’-see hetk, kui inimene saab elu. ’’viimane kohtupäev’’- 2/3 on põrgu, maalil üle 350 inimese ja ta maalis kõik alasti. Pärast maalis peale mingid püksid või riide . Seal peal on kusgil nahk, mis on Michaelangelo enda nägu. Elu lõpus tegeles arhidekteerimisega. Raffael „Sixtuse madonna.“-Inglipoisid. Püha stseen , Ilmutab jumalaema end sellele paavstile. Santa barbara on ak pildil. Tagatasutal surnult sündinud laste näod. Hinged on seal tasustal nagu siis. Kolmnurkne kompositsioon. Jan van Eyck ´i „Genti altar.“- Saint Baafsi katedraalis Belgias. Oli esimene õlimaal altar. Sise- ja välistiivad Välis: all vasakus nurgas on alatari tellija ja paremal ta naine. Nende kahe vahel on kaks piiblitegelast. Teisel real Maarja ja Gabriel, kus maarja tunnistab Gabrielile, et ta saab lapse. Keskelt läbi läheb kiri tagurpidi, et jumalale oleks õigetpidi. Keskkoht maastik ja üleval serval piiblitegelased. Sise: Alumises reas keskel tähtsaim pilt ’’talle kummardamine’’( ohvrialtar , voolava verega). Esiplaanil allikas. Ülemistes äärtes Aadam ja Eeva , keskel on inglikoorid Bosch,- Sürrealismi esiisa- reaalsed esemed ja asjad, ebareaalsetes seostes. Maalid on paljuski kolmeosalised( paradiis , maa ja põrgu). ’’Lõbude aed’’- orgiapilt. Pildil peategelasi pole. Põrgus alati põleb midagi. Paradiis ei ole väga paradiis. ’’kadunud poeg’’- piiblilugu, kus poeg läks maailma avastama vastu isa tahtmist, tuleb siis tagasi, aga isa oli ära surnud ning maja oli muutunud orgiamajaks. ’’ heinakoorem ’’- keskne osa maa. Heinakoorem sümboliseerib riiki ja kõik võitlevad selle pärast. Dürer- Põhiliselt graafik, aga ka maalija . Tegi graafiliselt ka muru, ninasarviku, jänese. Puu või vase sisse lõigatud ja pressitud. Tema näitus oli ka Eestis.
Barokk
Sajandid 17 saj LIIALDUSKUNST- suurejooneline, kuldne ja palju detaile armastav. Barokk tähendab poolümarat, ebakorrapärast pärlit. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks Muutused arhitektuuris,-’seinapind on eenduv ja taanduv*seinapinnal on palju skulptuure* aknad ümmargused või ovaalsed * Hästi palju pisikesi kaunistusi.*keerdsambad * fassaad võib olla omaette kujundatud * Interjöör väga kirju. Skulptuuris- olid liikuvuses. Baroksel skulptuuril, mis on paigast ära liigutatud keha, ülad(pöördes) ning pea EMOTSIOONID on näos.Kujutatakse valgust. Skulptuuri taustal päikesekiired. EMOTSIOONID,PEAPÖÖRDED ja VALGUS. Maalikunstis- Laemaalidel kujutati tihti arhitektuurilisi detaile. Liialdati , kasutati kuldseid värver , diagonaalsed, tekkis maastiku maal
Tuntumad ehitised-*Inglise barokk- Saint Paul’i katedraal-ümmargused aknad, eenduv ja taandub seinapind* Zwingeri loss- (prantsuse park, mis on geomeetriliseks pügatud). Katusel on skulptuurid, mis aastatega tumedamaks muutuvad. *Sans Souci loss- loss maa peale ehitatud. Hoonepind on kaunistatud baroksete skulptuuridega. Seal pargis on barokne Hiina teemaja . ( Berliini lähedal linn)
* Pr.maal. Versailles loss- (torn rensanss )(vasaat pernini barokk) Hiiglaslik kompleks, kus ei ole ühtegi vannituba ega WC-d. Olulisim ruum PEEGLISAAL -Ühel pool aknad, teisel pool peeglid , ning keskel on kristallid . Kõik need peegeldavad valgust , hästi ilusti. Väga suurejooneline ehitis.* Venemaal talvepalee -Valitsejate talvine eluase.*Eesti suurim barokne hoone on Kadrioru loss-Madalam osa on Pätsi aegne ehitis. Arhidekt Michetti venemaalt. Suur valguse saal , kõige suurem ruum. *Narva raekoda- ei ole originaalkujul säilinud. NARVA OLI KUNAGI SUUR BAROKNE LINN; AGA SÕJA AJAL HÄVITATI. Vatikani Peetri kirik- Kui Michaelangelo lõpetab kupli projekteerimise. Lorenzo Bernini projekteeris kiriku fassaadi, projekteeris veel kolonnaadi ehk sammaskäigu. Kiriku sisse projekteeris 50m kõrguse keerdsammastega altari. Bernini.- Caravaggio „keldriluugivalgus.“- Baroki kõige tähtsam valgusemaalija. Tal on hästi kontrastne valgus. See oleks nagu P-Itaalia lume sära. Diagonaalne valgus, mis tuleb pildi nurgast ning mingid kohad on pildid väga heledad ja teised kohad pimedad , aka siis keldriluugivalgus. „Väikesed hollandlased.“- Maaliformaat väiksem, kuna neid lihtsam müüa. * maastikumaal ( 17 saj hollandis sünnibki maastikumaal)*lilled(lillepildid) *natüürmort ( spiraalne koor, ripub kusgilt alla) (väga materjalitruult) Rembrandti uuenduslikud paraadportreed.-rikkus paraadportree reegleid.peaks olema klassi pilt aga osade nägu polnud nääha. Rubens –Belgia kunstnik. Oma aja kuulsaim kunstnik. Tohutu suured majad jne. Rikas kunstnik. Tal oli hulgaliselt õpilasi ateljees, kasutas nende abi. *õudsalt suured maalid/formaadid*diagonaalne kompositsioon* efektne , punase ja rohelise kasutamine koos. * rubensi naised ja mehed. Oli abielus Isabellaga, tema ajal maalis palju jahistseene, antiikmõtoloogia teemalisi nt ’’Baccose veinijumala pilt’’ või ’’Leukippose tütarde röövimine’’ Isabella suri, Abiellus uuesti Helenega ning peale seda oli helene põhiline Rubensi maalidel. ’’helene Franziga’’.’’Helene lastega’’.’’ Veduudid 18saj algus(rokokoo–Fotolikult täpsed linnavaated. ( itaalias maalitakse).Nende piltide järgi on linnu ülesse ehitatud. ( kuulsamad on Canaletto ja Guardi)
10-11 kl-kunstiajaloo eksami teemad #1 10-11 kl-kunstiajaloo eksami teemad #2 10-11 kl-kunstiajaloo eksami teemad #3 10-11 kl-kunstiajaloo eksami teemad #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kõik vajalik olemas kordamiseks kunstiajaloo eksamiks.

Sarnased õppematerjalid

KESKAEG
6
docx

KESKAEG

stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead.  Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST  Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks)  Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene.  Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse.

Kunsti ajalugu
ITAALIA SKULPTUUR 15-SAJANDIL
10
doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu
Romaani ja gooti kunst-renessanss
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

· Saksamaa ­ romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti ­ lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool ­ 15. saj)

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu - kokkuvõte
12
doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo õppematerjal
2
docx

Kunstiajaloo õppematerjal

Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia ­ 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis ­ võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ­ ehk kollektor ­ maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ­ ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel ­ jeesus kristus - 5 kuplit ­ jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit ­ 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit ­ kristus ja 12 jüngrit - Vene rist ­ vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene ki

Kunstiajalugu
Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini
4
doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun