Gooti stiil Teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil Oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini Gootikale eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegs...
- Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil. - Vanim gooti kirik pariisi äärelinnas: st. Denis (prantsuse kuningate matuse paik) - Vara gootikast pärit kirik: pariisi jumalaema kirik - Viollet le duc uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik suurim - Saint chapelle pariisis pisikene, üks kaunimaid, ehitati et säilitada kristuse okaskrooni, kahe korruseline kirik.
Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; iseseisva stiili nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid. Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare maksimaalne rakendamine ja hoone üksikute ruumiosade endisest seaduspärasem seostamine ühtseks terviklikuks süsteemiks. Vertikaalsete kostruktsioonielementide reeglipärase rõhutamisega saavutas gooti ehituskunst fantastiliselt kõrgusse pürgiva ruumimõju.
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, ...
Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid. Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid.
5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT-LUULEVORM, MIS PÄRINES KESKAEGSEST ITAALIA KIRJANDUSEST. SEDA VÕIB PIDADA EUROOPA LUULE
Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
lihtne, rohkem rõhutatud vertikaalsust. Torne pole, kellatorn on kõrvale ehitatud. Nelitise kohal kuppel. Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide.
· Profaanarhitektuur - linnused · Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst) · Vaestepiibel - reljeef kaunistused ja seinamaalid aitasid selgitada pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev Gooti kunst 12-16.saj · Vara gootika 12.saj · Kõrggootika 13.-14.saj · Hilisgootika 15.-16.saj Iseloomilukkus: kergus, õhulisus, valgus, verikaaljoon, terav roidvõlv, teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) Vitraazide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae · Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri
o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed · FRA maalikunstnik gootika ja renessansi vahepeal Jean FOUQUET Touers'i linnas ,,Meluni diptühhon" (?)
1. Eesti liitus Lääne-Euroopa kultuuriringiga 13.sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja
Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikihoone ristumiskohal, mida nimetati neltiseks. [20] Romaani kiriku basiilika põhiplaan on esitatud joonisel 18. Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14 5. GOOTIKA Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. [1] Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid
-San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid
PRANTSUSE KUNST 16. SAJ. · Prantsusmaa ja Itaalia vahel toimusid sõjad. Seoses sellega levis Prantsusmaal itaalia renessanss. · Paljud itaalia kunstnikud töötasid prantsuse ülemkihi heaks (Leonardo da Vinci) · Kõige tähelepanuväärsem oli arhitektuuri areng, kus olulisel kohal ei olnud kirikud, vaid lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud.
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele
Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd
Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine. Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared.
1.Nim. õhtumaade muusika stiiliperioodid, kaunistav osa. Tähelepanu pöörati sajandid! puhtmuusikalisele väljendusele. - Keskaeg (Gootika) 5. 13. saj. - Renessanss 14. 16. saj. 9.Kus sündis ja levis kristlus? - Barokk 7. 18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste ...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
Feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme kandsid lõplikukult kloostrist linna üle haridus, arhidektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks. Linnad vajasid inimesi, kes suudaksid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele. Peamiselt kloostrikultuuriga seotud romaani stiili asendas gootika, mis oli linnarhitektuuri lauhutamatu osa. Patritsiaat-pärilik linnaaristokraatia
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Islami arhitekt.- on nelja tüüpi ehitisi: 1)Mosee jag. 2ks: a
õhtumaise kunstivaimu kõige omapärasemat saavutust. Neostiilid levisid peamiselt aastast 1820. Inglismaal algas klassitsismi uus tõus 18. sajandi keskel, umbes samal ajal tärkas ka neogootika. Neogootika maailmas Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel üle maailma. Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma
Mehhiko kunst Totalitaarsete riikide kunst( Saksamaa, NSVL) USA kunst 1900-1940 Algas linnastumine Kujutatava kunsti publik oli väike Puudus avalik toetus kujutavale kunstile 1913. a kunstinäitus New Yorgis pani aluse moodsa kunsti levikule USA-s. Maalides kujutati ilustama linna elu, meeleolu oli sünge, pildid olid tumedad ja räpased. Mõjutused kubismist Olulisemad esitajad: Jaohn Solan, Thomas Hart Benton, Andrew Wyeth, Grant Wood Grant Wood Ameerika gootika, 1930 Thomas Hart Benton Parks, the Circus, the Klan, the Press 1930 Grant Wood Stone City, Iowa 1930 Mehhiko kunst Mehhiko kommete ja Euroopa avangarismi segunemine 1930-ndatel andsid monumentalistid olulise tõuke seinamaalikunstile Ühiskondliku poliitilise seisuga seinamaalid olid saavutanud enneolematu taseme ja koha Temaatika oli enamasti võetud ajaloolistest teemadest ja mõjutustes Kunstnike vasakpoolsed vaated Tuntuim kunstnik: David Alfari Siqueiros
tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913)
tekitama kunstnikes, kes tahtsid väljendada oma elamusi, meeleolusid, tundeid ja fantaasiat, vastuhakku; · taaselustus maastikumaal, arenes edasi ajaloomaal ning paljud kunstnikud võtsid eeskuju romantilistest kirjandusteostest. Milliseid arhitektuuristiile kasutati romantismi ajal? Too näiteid! · Romantismi ajal olid arhitektuuris kasutusel mitmed stiilid; · Inglismaalt alguse saanud gootika jäljendamine (sh ka neogootika). Näiteks parlamendihoone Londonis; · Eklekrilises stiilis (stiil, mille puhul kasutati ära teiste ajastute ehituspärandeid.) Suur Ooper Pariisis; · Neoromaani stiilis Neuschwansteni loss Saksamaal. Skulptuur romantismi ajal. · Muutused toimusid skulptuuris aeglasemalt (skulptuuri omahind oli kõrgem, sõltus eelkõige tellimustest); · ei loodud palju kõrgtasemelisi romantilisi teoseid.
ka laiemaid lööve. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. Seda perspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Alumist saali kaunistavad fantastilised värvilised võlvid, kitsuke keerdtrepp viib ülemisele korrusele, mis tundub olevat ehitatud ainult värvilistest akendest - piilarid akende vahel on lihtsalt nii kitsad. Omapära lisab, et kirik on kahekorruseline. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.Nb Westminster
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis
o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel
kõrvuti panna erksaid toone. Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse
Tartu ehitisi enne 20.sajandit Sisukord 1. Jaani kirik 2. Peetri kirik 3. Tartu Ülikool 4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud
eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. Romaani stiil tekkis pärast karolingide sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. kuni gooti stiili tekkimiseni. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse Sisukord aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' [peida] kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, · 1 Romaani arhitektuur samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. · 1.1 Sakraalarhitektuur Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal
Pirita klooster Keskaegsest Pirita kloostrist on tänapäevani säilinud ainult varemed, aga tema kõrval seisab kaasaegne kloostrihoone 21.sajandist. Vanast kloostrist on säilinud kõige paremini kloostrikiriku lääneviil ja müürid, nunnade ja munkade eluruumid on osaliselt veel välja kaevamata. Tänapäeval on näha põhiliselt nunnade osa, mis jääb kirikust põhja poole, täpsemalt siiski vaid vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, ...
neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessansilikke, neobarokilikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslikromantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamajapalee, mitteklassikal ise puhul aga mõisamajalinnus. Kolm levinumat alastiili: Neogootika - jäljendas gootika stiilipõhimõtteid. Neogootika stiilis projekteeriti kirikuid ja mõisaid. Neobarokk - jäljendas baroki stiilipõhimõtteid. Eklektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Juugendstiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga
Ükssarvik Maailma murede kandja Iidsed ükssarvikud Ülestähendajad Ükssarvikud esinevad muinasMesopotaamia,Hiina ja India kunstis ja müütides Rooma loodusteadlane Plinius 1500. aastate alguses nägi üks rändur Meka templis kaht ükssarvikut William Shakespeare (teostes) Levinud arvamus: ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga Meka rändaja kogemus kohtumisest ükssarvikuga Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad;tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Nee...
Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud)
Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka
Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Sainte-Chapelle Pariisi, mis on tuntud gootika hällina, lõi kontrastiks suurtele katedraalidele 1244. ja 1248. aasta vahel Louis IX väikese kuningate lossikabeli Sainte- Chapellei otse linna südamesse. Sainte-Chapalle on üks kõige täiuslikum miniatuurne klaasiehitis maailmas. Kirik koosneb kahest kabelist. Alumine osa oli kohtu teenistujatele ning ülemine osa oli kuninglikule perekonnale. Kuju Louis IX Sainte- Chapelles Kiriku välisilmes on näha mitmeid Rayonnanti arhitektuuri tunnuseid- sügavad tugimüürid, konksukujulised raidkaunistused ümber katuse ääre ja suured liigendatud aknad. Põhja-Euroopas, kus valgus oli kõrgelt hinnatud, domineerisid suuremad aknad ja kahvatumad klaasid. Prantsusmaal, kus varasematest perioodidest on säilinud rohkelt rikkalikku ehisklaasi o...
vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Gooti kunst Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc oma teoreetilistes kirjutistes soovitamast kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide
ROOTSI Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13
Gooti kunst 12-16 (kohati) saj. Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi. Nagu romaanika, nii seisis ka gootika peamiselt kristliku kiriku teenistuses, kuigi sel oli ka ilmalik väljund, eriti siis, kui tekkis õukonnastiil, mida tuntakse rahvusvahelise gootika all, mis oli sageli äärmuslikult luksuslik ja tellitud varakate ja haritud patroonide poolt. Kunstnikud Giotto, Simone Martini, Renessanss algus 14.saj. Tähendab taassündi ja see idee pärinevb Itaalia poeedilt Petrarcalt. Kuigi klassikalised tekstid olid olulised kogu keskaja vältel, uskus Petrarca, et tema ja tema kaasaegsed on
Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajalooline, olustiku maal, akt, allegooriline) Ürgühiskonna kunst-vanemast kiviajast on pärit esimesed skulptuurid. Kuulsaim: WILLENORFI VENUS(11-12 cm, paks naine) Austriast. Koopamaalid-L-Pr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
