Belgia ja pealinn Brüssel (0)

KOOLI NIMI
Geograafia
Belgia ja pealinn Brüssel
Referaat
Koostaja :NIMI
KURSUSE nr
Pärnu 2017
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................................2
1. Belgia ......................................................................................................................................3
1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4
1.2 Kliima....................................................................................................................................5
1.3 Majandus................................................................................................................................5
1.4 Poliitika ja Euroopa Liit.........................................................................................................6
1.5Haldusjaotus............................................................................................................................7
1.6 Rahvastik ................................................................................................................................7
1.7Vaatamisväärsused...................................................................................................................8
2. Pealinn Brüssel...........................................................................................................................8
2.1 Ajalugu...................................................................................................................................9
2.2 Linna nime päritolu................................................................................................................10
2.3 Haldusjaotus ...........................................................................................................................10
2.4 Euroopa Liidu peakontor ........................................................................................................10
2.5 Vaatamisväärsused..................................................................................................................11
Kokkuvõte......................................................................................................................................12
Kasutatud materjal...........................................................................................................................12
Sissejuhatus
Referaadi koostamise eesmärk on õppida põhjalikumalt tundma ühte Euroopa Liidu riiki ja tema pealinna.
1 Belgia
Belgia on Kuningriik .Asub Lääne-Euroopas - Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa vahel.(vt.joonis 1)
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks : prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel.
Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831 . aastal esimeseks Belgia kuningaks.Hetkel on kuninga Philippe I.
Belgia lipp ja vapp
1.1 Ajalugu
Reini jõest lõunas asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud .14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.
16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.
Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (1568–1648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.
Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I
1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.
1.2 Kliima
Belgias valitseb pehme, mereline parassoe kliima, mis on tingitud ookeani lähedusest. Vihmaseid päevi aastas on umbes 200. Keskmine temperatuur suvel on 16-18°C ja talvel 2-4°C. Talvine temperatuur harilikult alla null kraadi ei lange, kuid on siiski üsna külm ja lumine .
1.3 Majandus
Belgias on tööjõulisi inimesi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri
Belgia majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse , haridus , tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (22,5 %), hulgi- ja jaekaubandus , transport, majutus ja toitlustus (19,7 %) ning tööstus (16,3 %).
Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, elektroonika , jm). Zeebrugge sadam on juhtivaid uute autode ümberpaigutamise keskus, mille teenuseid kasutavad paljud autotootjad .
Belgias on mitmed autode koostetehased, mis asuvad enamasti Flandrias (Volkswagen , Ford ,Opel ja Volvo , lisaks Van Hool busside tootmine (tegemist on suurima iseseisva tootjaga selles vallas) . Siin asub ka Toyota Euroopa keskus, sh logistika -, varuosade- ja teeninduskeskus. Samas on autotööstuses viimasel ajal olnud enim koondamisi, mistõttu on oluliselt suurenenud töötute meeste osakaal Flandrias.
Belgia peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad . Üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Suurimad ekspordiartiklid on masinad ja varustus , kemikaalid ,lihvitud teemandid, metall ja metallitooted .Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1% SKT st. Peamised impordipartnerid on Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa.Belgia suurimad impordiartiklid on tooraine ,masinad ja varustus,kemikaalis,teemandid,ravimid,toiduained,õlitooted ja transpordivarustus.
1.4 Poliitika ja Euroopa Liit
Belgia kuningriik on föderaalne parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia , kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda.
Föderaalvalitsuse peaminister on prantsuskeelse liberaalse partei Reformiliikumine (Mouvement Reformateur - MR) esindaja Charles Michel (alates 11.10.2014). Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik , kus on lisaks kolm keelekogukonda ja täidesaatev võim jaguneb föderaal-, regionaal- (Flandria, Valloonia, Brüssel-pealinn) ning kogukonnavalitsuste (prantsuse, hollandi ja saksa kogukond ) vahel.
Belgia on ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1958.Belgiast on Euroopa Parlamenti valitud 21 liiget.
Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad regulaarselt Liikmesriikide ministrid , et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Belgia valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.
Belgia on olnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 12- nel korral.Belgia poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Marianne Thyssen kelle vastutusalaks on tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja tööjõu liikumine.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo ehk esinduseks.Belgia suhtleb ELi institutsioonidega ka läbi oma Brüsselis asuva alalise esinduse. Selle ELi juures asuva Belgia nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine Elis.
Belgia rahaliste vahendite jaotus ELis 2015. aastal:
ELi kogukulud Belgias – 6,952 miljardit EUR
ELi kogukulude osakaal (%) Belgia kogurahvatulust – 1,67 %
Belgia kogupanus ELi eelarvesse – 3,692 miljardit EUR
Belgia poolt ELi eelarvesse tehtava panuse osakaal (%) tema kogurahvatulust: 0,89 %
1.5 Haldusjaotus
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks Flandria,Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond ja need omakorda jagunevad 589 vallaks.Belgias on 10 provintsi
Antwerpen (keskus Antwerpen)

• Limburg (Hasselt)
  
• Flaami Brabant (Leuven)
  
• Ida-Flandria ( Gent )
  
• Lääne-Flandria (Brugge)
  
• Hainaut (Mons)
  
• Vallooni Brabant (Wavre)
  
• Namur (Namur)
  
• Liège (Liège)
  
• Luxembourg (Arlon)
  

Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks.
Suuremad linnad on:
Brüssel-elanike arv 1 019 022
Antwerpen- elanike arv 459 805
Gent -elanike arv 231 493
1.6 Rahvastik
2015 a.Seisuga elas Belgias 11 258 434 inimest.Sellest lapsed 15,7% ja vanurid 18,7%
Belgia inimeste keskmine oodatav eluiga on 79,78 aaastat (38. koht maailmas), meeste keskmine eluiga on 76,62 aastat ja naiste keskmine eluiga on 83,08 aastat.Sündimus ja loomulik iive on madal ja ka suremus on madal. Belgia rahvastiku keskmine tihedus on 344,75 in/km2 .Linnades elab 97% kogu rahvastikust
Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège'i provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%).
1.7 Vaatamisväärsused
Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam
Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid. Vanalinnas asub Belgia suurim gooti stiilis ehitis, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadne seitsmelööviline Jumalaema katedraal.Antwerpen on teemandikaubanduse keskus,seal asub ka Teemandimuuseum.
Brugge oli Hansa Liidu keskuseks,seal on säilinud kaunis vanaaegne kesklinn. Kogu kesklinna ilu kuulub alates 2000. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas on palju kanaleid kus korraldatakse laevareise.Brugge s asub Friikartuli muuseum .
Genti nimetatakse Belgia üheks ajaloolisemaks linnaks. Siia sattudes leiab igaüks end justkui keskaja linnakesest, kus on palju ajaloolisi ehitisi . Neist üks kesklinna uhkemaid on keskajal ehitatud iidne krahviloss Het Gravensteen (tõlkes ’ krahvi loss’) oma paksude müüride ja suursuguse väravatorniga. Omaette huviväärsus on Genti üks maalilisemaid tänavaid Graslei oma 12. sajandist pärinevate tsunftihoonetega, mille kunagisest keskaegsest sadamast avaneb vaade Leie jõele. Leie jõe kaldal seisab hiiglaslik suurtükk Dulle Griet (tõlkes ’Hull-Krõõt’), mis toodi Genti 1578 . aastal kaitseks hispaanlaste vastu.
2.Brüssel
Brüssel on Belgia pealinn.Ta kuulub halduslikult Pealinna Brüsseli piirkonna koosseisu, kuid on samas ka teise, Flandria piirkonna pealinn.
Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 1867–1871 kaeti kesklinnas täielikult. Zenne on üks Belgia kõige reostunumaid jõgesid, sest kogu Brüsseli piirkonna kanalisatsioon suunati 2007. aastani sinna ilma puhastamata.
Brüssel on tänapäeval koduks erinevatele rahvustele üle maailma, mis on muutnud linna atmosfääri tõeliselt kosmopoliitseks. Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu .
2.1 Ajalugu
10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks.
Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür.
14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi.
1357–1379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina.
Ajal, mil 1406 – 1482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, sai Brüsselist 1430. aastal Burgundia pealinn, mis muutis linna käekäiku alatiseks.Aastatel 1482–1598 valitsesid Habsburgid. Austerlaste võim olevat säilinud tänu 1490. aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra.
1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I.
Belgia tööstus arenes kogu 19. sajandi vältel. Aastaks 1870 oli Brüsselisse rajatud neli raudteejaama, kust eksporditi tooteid kõikjale Euroopas.
1970-1994 loodi uus põhiseadus , mille alusel loodi kolme omaette piirkonnaga föderaalriik – flaamikeelne põhi, valloonikeelne lõuna ja kakskeelne Brüssel.
1958. aastal sai Brüssel Euroopa Majandusühenduse (EEC) keskuseks, 1967. aastal viidi sinna NATO peakorter .
18.06.1989 asutati Brüsseli pealinna regioon.
2.2 Linna nime päritolu
Linna nimi tuleb vanahollandikeelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit . Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina.
2.3 Haldusjaotus
Pealinna Brüsseli ringkond on üks Belgia 43-st haldusringkonnast ja hõlmab kogu Pealinna Brüsseli piirkonda. Mis koosneb 19 vallast ja 22 osavallast. Osavaldadeks on kõik vallad , lisaks neile Brüsseli linnaosad Haren, Laken (Laeken) ja Neder-Over-Heembeek, mis liideti Brüsseliga 1921. aastal.Ringkonna kuberneri nimetab ametisse piirkonna valitsus, keskvalitsuse ministrite nõukogu nõusolekul.
2.4 Euroopa Liidu peakontor
Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi .
Otsus ühenduse pealinna kohta tuli – nagu Euroopa Liidus sageli – raske kompromissina. Juba Euroopa Ühenduse asutamisel 1952. aastal jagunesid liikmete arvamused neljaks : Prantsusmaa eelistas ühenduse residentsina tollal Prantsusmaale kuulunud Saarbrückenit, Luksemburg pakkus enda pealinna, Holland Haagi ja Belgia Liége’i. 1958. aastal nõustusid liikmesriigid Belgia peaministri Paul-Henri Spaaki ettepanekuga viia ühenduse poliitilised institutsioonid Brüsselisse.
Brüsseli kasuks rääkis linna ideaalne asukoht Euroopa südames ja Belgia neutraalne positsioon Euroopa poliitilises elus. Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka
Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat , Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid).
EL institutsioonidest asuvad Brüsselis:
Euroopa Liidu Nõukogu ( aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.)
Euroopa Komisjon (mõned talitused on Luxembourgis.)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Regioonide Komitee
Euroopa andmekaitseintspektor
Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg, kus peetakse 12 igakuist täiskogu istungid. Lisaistungjärgud peetakse Brüsselis, kus käivad koos ka parlamendi komiteed.
2.5 Vaatamisväärsused
Brüsseli tähtsust Põhja-Euroopa ajaloos peegeldab linna arhitektuur , mis ulatub uhketest keskaegsetest tornidest kuni Euroopa valitsusasutuste säravalt postmodernsete hooneteni. Euroopa pealinnas on säilinud mõned Brabanti gootika näited, kuid tähtsaimad on siin leiduvad maailma kaunimad flaami renessanssehitised ning elegantsed klassitsistlikus stiilis kirikud ja elamud .
Brüsselis ka mitmeid looduskauneid parke, mida külastada (purskkaevudega ümbritsetud Brüsseli park, Heyseli park, Juubeli park, Mont des Arts ehk Kunstimägi, mägine Leopoldi park ja Ixelles’i tiigid).
Atomium – 1958. aasta maailmanäituseks ehitatud Atomium on tõenäoliselt tuntuim Brüsseli sümbol, mille tipust avaneb suurepärane vaade kogu Brüsseli linnale. See on terasest ja alumiiniumist aatomimolekuli monument , mida on suurendatud 165 miljardit korda. Atomium mahutab restorani ja näituseruumid.
Manneken Pis – Pissiv Poiss, mis legendi kohaselt tekkis, kui 12. sajandil olevat hertsogi poega nähtud lahingu ajal vastu puud pissimas. Temast olevat tehtud pronkskuju, mis meenutab belglaste sõjalist südikust.
Mini-Europa – suurte Euroopa linnade park, mis on iseäranis põnev koht lastele.
Brüsseli raekoda. Oma stiililt üks väljapeetumaid ja ilusamaid hilisgooti stiilis olevaid raekodasid Euroopas.
Palais Royal . Kuningapalee ja kaunis lilleaed.
Pruulikoja muuseum (muuseum Belgia õllede saamisloost)
Caprice des Dieux – Euroopa Parlamendihoone kannab hüüdnime ’jumalate kapriis ’ ja siin töötab 700 poliitikut.
Kokkuvõte
Referaadi koostamisel õppisin põhjalikumalt tundma Belgiat ja tema pealinn.Materjali oli piisavalt.Samuti värskendasin teadmisi referaadi vormistamise osas.
Kasutatud materjal.
http://www.eu.estemb.be/brusseli_giid/aid-148
http://wiki.gomaailm.ee/wiki/belgia/
https://et.wikipedia.org/wiki/Belgia
https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/belgium_et