Kompositsioon I (0)

Õppeine Margot Kask Kompositsioon I
Seminaritekstid 2
ÜKS LUGU
MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling
Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma  kultuurielu  ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia).
Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja , Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti.
Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu Youtube neid valikus pakkus. 49 erinevat lugu. Erinevate elualade esindajad, erinevatest rahvustest, soost, vanusest inemesed, igal oma jutt. Nii nagu kõigi inimeste DNA on erinev, on erinev ka see lugu, mis neil Tallinnaga seostuvalt selle filmilõigu tarbeks sel hetkel meenus. Kuigi elus meie ümber ja sees on kõik kohutava kiirusega muutuv, on igas neist lugudes oma ajas jääv väärtus, olgu see väga isiklik mälestus, filosoofiline seos teadmuste, tundmuse , aja, koha ja ruumiga, midagi määratlematumat või konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga.

Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel.

Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata.

Fred Jüssi Kadrioru pargis . Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes.

Reet Aus Tallinna vanalinnas . Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal.

Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse.

David Vsevivov Keskturul. Bulgakovi hiiglaslik must kass , äratundmine, et sedasama arvasid ka läheduses olnud võõramaalased, kes olid lugenud Bulgakovit.

Marius Peterson Linnahallis. Illegaalselt öisel laval tehtud proov , millele sattus peale toonaste korravalvurite haarang.

Erkki Kaikkonen Pühvaimu kiriku õues. Hinduistlik teadmus, et jumal tantsib oma loodus. Tantsija lahkudes kaob ka loodu.

Slawomira Borovska-Peterson vanalinna vaateplatvormil kui postkaardil. Ekslemise lugu öises vanalinnas, Vana Toomas saatis talle kohtumise noormehega, kes sai tema abikaasaks.

Alari Allik Linnahallis. Hiina märkides graffiti - harmoonia ja igavik. Linnahall kui püsituse tempel.

Sven Grünberg pargipingil. Tähtis ei ole ilmakaar , tähtis on tarkus. Pole oluline mis ilmakaarest tarkus tuleb.

Peeter Laurits vannis. Juhuslikul kontserdil New Yorkis kohtus ta vana muusikuga, kes järgmisel päeval suri Bratislavas saadud külmetumise tõttu. Bratislavas kohtus ta karvase vanamehega, kellel see Ameerika muusik oli külas käinud kuulamas kontserti, mida esitati basseinis. See oli kui Kurt Vonneguti poolt kirjeldatud karass . Karass on selle liikmete endi teadmata spontaanselt ja ettearvamatult moodustunud rühm inimesi, kes teeb mingeid eesmärgistamatuid tegevusi.

Jaan Toomik Kopli Liinidel. Nõukaaegne piiritsoon, jalutuskäigud mere ääres olid keelatud. Praegu ei kujuta ette, et tal oleks poolteist tundi aega lihtsalt jalutada mere ääres.

Billeneeve Kalamajas. Lastena pidasid nad üht kena verandaga maja ’’oma’’ majaks. Keegi korraldas aastaid hiljem näituse selles majas , nende majas.

Märt Matis Lill määratlematus paigas Rahumäe kalmistu , Mustamäe ja Nõmme vahel. Lugu mulla Nasserdinist, kes ei viitsinud oma kogudusele jutlust pidada.

Jüri Kotšinev endises koduhoovis endisel Admiral Nahhimovi tänaval. Multikultuurne keskkond, esimene lahing, kus arvulises vähemuses eesti poisikesed saavutasid hiilgava võidu neid rünnanud vene poiste üle. Temast, kui vene rahvusest poisist, sai äkki Kalevipoeg.

Jüri Pehk kodus. Mõistev hooliv kiri endiselt ülemiselt naabrilt Mihklilt.

Ivo Uukkivi endise Moskva kohviku ees. Sõjaväelugu noormehest, kes päeval oli nõukogude armee sõdur ja kirjutas ise endale linnaloa, et öösel olla Tallinna punkar.

Ott Aardam Kopli tänaval. Kolm liitrit kanarbikumett asfaldil tõi teadmise, et selleks aastaks on suvi läbi.

Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul.

Martin Kaevats tipi, Põhja-Ameerika indiaanlaste elamu juures. Uue Maailma esimene mobiilne seltsimaja, ruumikogemus, erilised seisundid linnaruumis.

Peeter Sauter Koidu tänava puumaja keldris, raamatukogus Kapsas. Raamatud käivad üksteisel külas ja loevad üksteist.

Kristjan Piirimäe Uus 9 vanalinnas, ainukese sealse puumaja juures. Saareke, kus kohalik elanik on turistide vaatamisobjekt. Oleks tahtnud maale elama ära kolida , aga hirm tuli peale, kuidas saada raha.

Veronika Valk oma iglu juures Schnelli tiigi ääres. Avalik linnaruum on sotsiaalne. Ehitusloata rajatud eluase , kus käis 10 000 külalist. Minu linnaruum, minu kodu linn.

Taavi-Hans Kõlar Schnelli tiigi ääres. Hüvastijätuhetk Tallinnaga enne reisile minekut ja tere, Tallinn. Täpp, millest kõik algab ja milleks kõik taandub tagasi.

Jaan Klisheiko Uues Maailmas. Delikaatseid isikuandmeid sisaldav lugu kaheaastasest poisist, kes pildil mängib klaverit .

Andres Lõo sadamas. Laevapasunate koori juhatamine , Tallinn, kui linn, kus kõik soovid lähevad täide.

Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene , ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära.

Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb...

Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik.

Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad silmad. Siin samuti lehmakene tarõ takan.

Ruslan Trochynsky Ukraina keskuse köögis. Saabumine Tallinnase. Sina oled minu naine, kohtumine tulevase abikaasaga. Kui sa magad õige hetke maha, võib keegi teine sinu õnne endale võtta.

Rein Lang Linnahallis. Olümpiaregatiks rajatatud NL kõige uhkem kontserdimaja , millel ajutine puitkarkassile rajatud lava. Lavaaugus paljunesid sääsed ja hiired- rotid . Hiir, kass ja administraator Roza.

Ülo Sirp Linnahalli müüri ääres. Linnahalli müüri ehitamise ja puhastamise lugu.

Harry Liivrand Linnahalli trepil . Valge laev 1996. aastal Esto-le saabuvate väliseestlastega, kes tulid tagasi kodumaale .

Vello Salo Pirita Brigitta kloostris. Parem on aidata kui tappa.

Sofia Joons Pelgulinnas. Ühistu juhtimise kogemus oma esimeses elukohas multikultuurses majas.

Jaan-Eik Tulve Nõmme raudteejaamas. Vanaema ja vanaisa rongisõit.

Kaarel Kuurma Lasnamäel. Vaikus, värske õhk ja panoraamvaade.

Polina Tšerkassova Balti jaamas . Trolli siseneda sooviv mees kui liblikas klaasi taga. Tihti soovitakse siseneda kinnisest uksest märkamata kõrvalasuvat avatud ust.

Anu Lamp Nõmme pargis. Mis juhtub, kui sa ütled, mida mõtled. Kasvatus iroonia relvaga. Kui palju, kuidas ja kas üldse öelda.

Jaak Johanson Vanalinna muusikamaja õuel. Meenutus augustiõhtutest, mil nagu haldjaparv oleks seal õues viibinud. Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid.

Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus , emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures.

Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole.

Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi.

Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul. Lugu seniilsest vanaemast, kes otsis seal Peeter I ausammast.

Ants Tikk Pelgulinnas. Korterisaamise lug läbi parteisse astumise. Kaks head korraga, koosolekutel sai välja puhata.

Kristi Pumbo aias. Seltskond, kellega oli koos hea olla, ei tähistanudki Jüripäeva. Vahemaa Tallinna ja Võru vahel on pikem kui 250 kilomeetrit.

Elvi Roos maja ees. Isa sõnad läbi raskuste minekuks. Pea püsti, kui perse põleb! Olge töökad ja ausad nagu saarlased .