Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid (1)

ajaloo kt kordamine ptk 20-22

ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur

• Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga
  

• Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust
  

• Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli
  

• seda alles 10.-11. sajandist
  

• Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust
  

• Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult
  
• Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine
  

• kaubandus
  
• käsitöö
  
• Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi
  
  • ka linn oli pool agraarne
    
• Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi
  
• Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal)
  
• Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne
  
  • kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid
    
• Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini.
  
• keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad:
  
  • käsitöö
    
  • kaubandus
    
  • turvalisus
    
  • soodne asukoht
    
• Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda.
  
  • nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad
    
  • jõekoolmetel ja –suudmetes
    
  • sildade juures
    
  • randumiseks sobivate lahtede ääres
    
• Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti
  
  • katedraal
    
  • turuplats
    
• Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda
  
• Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli
  
• Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng
  
  • tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele
    
  • kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme
    
• 1250 oli euroopa suurim linn Pariis
  
  • oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud
    
• Linnastumise kasv jätkus 14.sajandini, mil katkuepideemiad ja saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid
  
• Keskaegne linn algas eeslinnast
  
• Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe
  
  • linna südame all oli all-linn
    
  • seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega
    
• Müürid jaotasid asutuse kaheks
  
  • see, mida kaitsti
    
  • see, mis piiramise ajal ohvriks langes, või ohvriks toodi
    
• Teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool müüri ta oli
  
• Polnud midagi erilist, kui vaenlase lähenedes panid kaitsjad linnamüürist väljapoole jäävad ehitised ise põlema
  
• Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust (võis võõrale inimesele tunduda kui labürint)
  
• Tänavaid kaitsesid kas varikatused või lihtsalt üles riputatud riidepalakad
  
• Maja ühkemad pooled olid muidugi tänava poole
  
• Inimesed armastasid eredaid värve
  
  • eriliselt punast ja kuldset
    
• Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga
  
  • pidi olema jaotatud ja liigendatud
    
• Keskaegsel linnal oli kaks olulist tunnust
  
  • linnamüür
    
  • linnaõigus
    
• Pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku
  
• Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada
  
• Linn üritas end seevastu vabaks võidelda
  
  • Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu
    
  • Veneetsia , Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks.
    

• neid juhtisid valitavad nõukogud
  
• Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega
  
• Need linnal olid vabad
  
  • teoorjusest
    
  • andamitest
    
  • suurematest senjöraalmaksudest
    
• Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga
  
• Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust
  
  • küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust
    
• Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla
  
• Linna kaitsesid tema privileegid
  
• vabadus ei laienenud linnas elavatele inimestele ühtmoodi
  
  • eelisseisundis olid linnakodanikud
    
    • nende seast tõusid esile omakorda rikkad kaupmehed , pankurid
      
    • pärilik linnaaristokraatia – patritsiaat
      
• Elu linnas nõudis elanikelt väga suurt kohastumisvõimet
  
• Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud
  
• Eraldatust said endale lubada väga vähesed
  
• Elati väga tihedalt koos
  
• Perekonnad olid linnas väiksemad ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem
  
• Abielu osutus linnas sageli omalaadseks sotsiaalseks võiduks
  
• Abielluti võrdlemisi noorelt
  
• Noorelt abiellumist said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit noormehed ja neiud, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni.
  
• Linnas oli palju poissmehi ja vabu naisi
  
  • tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme
    
• Linnas avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid
  
• Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged
  
• Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu
  
• Rahaga võis osta endale
  
  • soodsa abielu
    
  • nime
    
  • hea positsiooni linnahierarhias
    
  • lunastuse
    
• Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid
  
  • haridus
    
  • arhitektuur
    
  • kirjakultuur
    
• Haridus muutus omaette tegevusalaks
  
• Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele
  
• Romaanistiili hakkas asendama gootika
  

Ptk 21 Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus

• Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus
  
• Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine
  
• Kasvatati hobuseid transpordiks
  
• Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel
  
• Enamikel linnadel oli olemas karja tänav, lehma tee vms mida mööda saadeti loomi karjamaale ja tagasi
  
• Põhja-Euroopas kasvatati ka sigu
  

• neile pandi maja trepi kõrvale küna
  
• neile kõlbasid toiduks ka tänavale visatud solk ja jäätmed
  
• Linna ilme parandamiseks keelati sigade kasvatamine seespool linnamüüre
  
• Sigade kasvatamine pidi jääme eeslinnade elatisalaks
  
• Kuna enamik linnu asusid jõgede, merede või järvede ääres oli neil ka oma kalurid
  
  • varustasid linnakalaturgu ja müüsid osa oma saagist kaupmeestele väljaveoks
    
• Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised
  
  • kuulusid kohustuslikult tsunftidesse
    
• Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad
  
• Võis toimuda kitsam spetsialiseerumine
  
  • sellega seoses võis toimuda uute tsunftide tekkimine
    
• Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
  
• Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda.
  
• Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa
  
  • määras tsunfti hierarhia – õpipoiss, sell, meister
    
• Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem
  
• Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik
  
• Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni
  
• Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma
  
  • käis tsunftiväliste käsitööliste – tsunftijäneste vastu pidev võitlus
    
• Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistritele
  
• Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus
  
  • said sealt söögi
    
  • pidid alluma täielikult maaisa korraldustele
    
• Tootmise arenguga suurenes iga meistri kohta sellide ja õpipoiste arv
  
• Keskaja lõpupoole hakkasid tsunftid muutuma järjest suletumaks
  
  • õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid
    

• õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust
  

• see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees
  
• Kõigepealt võeti õpipoiss endale mõneks nädalaks proovile
  
• Mõnikord nõuti ka käendajaid
  
• Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures
  
  • tavaliselt 2-3 mõnikord ka -5 aastat
    
• Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat
  
  • eesmärgiks vältida käsitööoskuste mandumist suletud tsunftikorra tingimustes
    
• Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga
  
• Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö
  
  • vastava ala käsitöömeistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt
    
  • osutus paljudele sellidele ülejõu käivaks
    
• Kui meistritöö oli heaks kiidetud siis tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus
  
  • ka see osutus paljudele ülejõu käivaks
    
• Et alustada tööd meistrina oli vajalik olla veresuguluses oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda
  
• Sellide ja õpipoiste arvu kasvamine tõi kaasa selle, et nad muutusid palgatöölisteks
  
• Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid gildi , mida nimetati tavaliselt väikegildiks
  
• Mõnes linnas oli ka mitu gildi, millele anti nimed pühakute järgi
  
• Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt suurgild
  
  • sinna kuulusid selle linna kõik kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased
    
• Vallalised mehed ja kaupmehesellid organiseerusid sageli eraldi moodustades nn mustpeade gildi
  

• 13.-14. saj kaubandus oli pähiliselt jagatud kahte piirkonda
  
  • Esimene neist oli Vahemeri , kui Euroopa ning Idamaade ja Pähja-Aafrika vaheline ühendustee
    
  • Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsatiivi haarasid saksa soost kaupmehed
    
• 1160 aastatel miidustasid nad kaupmeeste koondise – Hansa
  
  • sõna algne tähendus seondub relvastatud sõjasalgaga
    
  • hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele
    
• Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit
  
• 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn
  
• 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna
  
• Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi -Kölni-Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu
  
• Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi
  
• Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama
  
  • Tallinn
    
  • Riia
    
• Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini
  
• Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine
  
• Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes
  

Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus

• Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus
  
• Määravaks sai kiriku osa
  
• Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud
  
• Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse
  
• Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia
  
• Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile
  
• Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused
  
• Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks
  
• 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks „vabaks kunstiks“
  

• 6.saj jagati need kahte rühma
  

• triivium -grammatika
  

• retoorika
  

• dialektika
  

• kvadriivium
  
• kvardriivium
  
  • aritmeetika
    
  • geomeetria
    
  • astronoomia
    
  • muusika
    
• Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul
  
• uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu
  
• Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus
  
• Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asub 11.-13 saj.
  
• Euroopa vanim ülikool salerno ülikool
  
  • kuna 10 saj oli seal vaid arstide kool siis nimetatakse seda protoülikooliks
    
• Euroopas on vanimaks ülikooliks tunnustatud Bologna ülikool
  
  • 1119
    
• Ülikooli privileegid sai 1158
  
• Algselt moodustas Bologna ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon , mis palkas endale ise õpetajaid – doktoreid
  
• 13 saj algul oli bolognase selliseid üliõpilasorganisatsioone – universiteete juba 4
  
• Varsti ühinesid need kaheks konföderatsiooniks millest üks koosneb itaalia elanikest ja teine välismaalastest
  
• Kumbki ülikool valis endale juhi – rektori
  
• Paljgatud doktoritel puudus algul organisatsioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist ja magistritööde kaitsmist sundis ka neid organiseeruma
  
• 13 saj. moodustasid doktorid omaette kolleegiumi
  
• 12. saj tekkis ka pariisi ülikool
  
  • õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi ühiskonnas fikseeris kuninga privileegkiri
    
• Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler
  
• Pikka aega oli kantsler rektorist kõrgemal astmel
  
• pariisi ülikool omandas üleeuroopalise tähtsuse usuteaduste keskusena
  
• 12 saj. dateeritakse ka Oxfordi ülikooli tegevuse algust
  
  • juba 13 saj I poolel saavutas kogu euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal
    
• Cambridge ’i ülikool
  
  • 1209
    
• Hispaanias Salamanca ülikool
  
  • 13.saj
    
• Lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele sai eeskujuks eriti Pariisi ülikool
  
• Ülikool jagunes teaduskondadeks
  
  • pariisi ülikoolis oli neid neli ning seega oli ka mujal maades neid neli
    
• Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast
  
  • hiljem nimetatud filosoofiateaduskonnaks
    
  • seal õpetati seitset „vaba kunsti“
    
• Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas
  
• Ülikoolis tohtisid õpetada vaid need, kellel on teaduslik kraad
  
• Õppejõud valisid endale juhi, kelle ametinimetuseks on dekaan
  
• Keskaja ülikoolis viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks
  
  • kõige iseloomulikum joon oli , et toetutakse autoriteetidele
    
  • õpetlase tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine
    
• Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles
  

• Oxfordi ülikooli prof . R.Bacon oli oma ajast ees
  
  • lähtus vanaaja, sealhulgas ka araabia käsikirjade uurimisest
    
  • tegi keemia ja füüsika valdkonda kuuluvaid katseid
    
  • „Oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõelise lahenduse“
    
  • esitas tulevikukujutlusi
    
    • iseliikuvad sõidukid maale ja veele
      
    • lennumasinad
      
    • optilised suurendusseadmed, mille abil saab vaadelda tevakehi
      
  • tegi kindlaks, et vikerkaare tekitab päikesekiirte murdumine vihmapiiskades
    
  • istus 14aastat vanglas, kuna paljud tema väited olid vastuolus piibli tõdedega
    
  • peale vangist pääsemist jäi vähe elada
    
• Keskaja suurimaks saavutuseks on trükikunst
  
  • tuleneb juba 200 aastast
    
  • Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au J.Guttenberg
    
    • 1445 /1446
      
    • 1456 ilmus tema trükituna piibel
      
      • igal lehel tekst kahes veerus
        
        • kummaski 42 rida
          
    • Esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi piibel
      
• haati trükkima ka paberraha ning mängukaarte
  
• 1480 leidus trükipresse 111 Euroopa linnas
  
• Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist
  
• 1599 koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute index kehtis -1966
  
• Idexisse võeti raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad
  
• Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid oli Leonardo da Vinci
  
  • maalikunst
    
  • skulptuur
    
  • arkitekt
    
  • insener
    
  • leiutaja
    
  • uurija
    
• projekteeris
  
  • helikopteri
    
  • auru jõul töötava seadme
    
  • kruviga liikuva paadi ...
    
•