Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (tabel) (0)

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte
(stiil – aeg – iseloomustus – näited, esindajad)
1. Mesopotaamia – 4000-539eKr – Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat . Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. – Ištari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp.
2. Egiptuse – 4000-332eKr – Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti , et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda , balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate- siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst . Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis - inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. – Vaaraod: Hatšepsut, Echnaton ( Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas ; sfinks ; Püloon koos obeliskiga.
3. etruski – 7-5saj e.m.a – Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. – „ Kapitooliumi emahunt,“ Veiji Apollo figuur.
4. egeuse ( kreeta -mükeene) – III at e.m.a. – Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid . Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetria taotlusest. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid peatükke on keraamika . – Knossose palee
5. vanakreeka – 600a e.m.a. - 30 m.a.j. – Arhitektuuris tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iselomulikum detail. Arhitektuuris kolm stiili – dooria , joonia , korintose. Kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur . Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid . Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure . 5 saj e.m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. – Polykleitose „Odakandja“, Myroni „ Kettaheitja “.
6. hellenism – 4saj e.m.a – Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud – nt komposiitkapiteel . Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. – „ Samothrake Nike,“ Epidaurose teater
7. rooma – 4-1saj e.m.a – See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga – matkiti kreeka meistreid. 2-1 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad . Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid . Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree- ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente . Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. – Panteon, Colosseum , keiser Augustuse marmorkuju
8. varakristlus – 1-2saj – kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid , mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned. – Santa Sabina kirik , Peetri basiilika
9. bütsants – 5-15.saj – Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. – Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; „Kristus siseneb Jeruusalemma“ elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema .
10. vanavene – 9-17saj. – Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid . – Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris.
11. merovingid – 5-7saj – Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid . Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. – Puust loomapea- Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras.
12. karolingid – 8-9saj – Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik . Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus . Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. – Raamatud „Codex Aureus ,“ „Book of Kells “.
13. romaani – 10-12.saj – Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega. Tunnuseks on ümerkaar ja ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. – Pisa toomkirik Itaalias;
14. gootika – 12-16saj. – Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar , tähtsal kohal roosaken. – Notre-Dama katedraal ; Amiens ’i katedraal; Bern Notke „ Surmatants “;
15. renessanss – 15-16saj – iseloomustab teaduse areng, maadeavastused , humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. – Filippo Brunelleschi Firenze Toomkiriku kuppel ; Masaccio „Paradiisist väljaajamine“; Donatello skulptuur „Taavet“ ja maal „Herodese pidu“.
16. manerism – 16saj – Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi , nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. – Jacopo Tintoretto maal „ Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel“; Giuseppe Arcimboldo aastaaegade pildid; Benvenuto Celliini.
17. barokk – 16.saj-18.saj algus – iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg , tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessandi harmoonilisusele – Claude Lorrain „ Odysseuse loovutamine“; Caravaggio Carracci „ Peetruse ristilöömine“, „Lautomängija“; Carlo Maderna Santa Susanna kirik; Lorenzo Bernini skupltuur „Apollo ja Daphne “
18. rokokoo – 1730 -1780a – Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Seda mõjutavad idamaadest toodud luksuskaubad. Kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon , õrn koloriit , õhuline ja peen pintslitöö. – Antonie Watteau „armastuse nauding “; Francois Boucher „ Venus lohutamas Amorit“; Jean Honore Fragonard „ Kiik “; William Hogarth „Kohus“; Canaletto (Anatonio Canale, veduutide- ülitäpsete linnavaadete maalija ).
19. klassitsism – 16-19saj. – Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist . Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahedee vastu. Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltvualt kreeka ja rooma eeskujudest. – Jacques Germain Soufflot- Pariisi Pantheon ; Andrejan Zahharov-
Admiraliteedihoone Peterburis; John Hoban- Valge Maja Washingtonis ; Karl Friedrich Schinkel- Teatrihoone Berliinis.
20. romantism – 19saj – Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku- ja loominugvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus, pearõhk koloriidil. – Charles Garnier - Suur ooper pariisis; Goya „ Saturnus õgib oma lapsi“; C. D. Friedrich „Kaarnapuu“; Turner „Matus merel“.
21. realism – 19saj – kunstivool , mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati . Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas . Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. – Gustave Courbet , Jean-Francois Millet , Josef Israels, José Dominguez Bécquer, Ivan Kramskoi, Jósef Chelmoński, Rudolf Epp.
22. impressionism – 19saj – Maalikunsti vool millele on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. – Claude Monet „Eine vabas looduses“, „Moonipõld“, „Udu Londonis“; Edgar Degas „Bellelli perekond“, „Tantsutund“; Pierre - Auguste Renoir „Terrassil“; Camille Pissarro .