Romantism (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Räpina Ühisgümnaasium
Referaat
ROMANTISM
2009
Sisukord

Romantism

Romantism Euroopas

Prantsuse romantism
Romantism Inglismaal ja saksamaal

Romantism kirjanduses

Romantism muusikas

Romantism teatris
Romantism
Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu . Romantism on kunsti ( arhitektuur , kirjandus, kujutav kunst , muusika , teater, kino ) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga , romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku.
Romantikute arusaamad kunstist olid vastuolulised. Kord nägid nad temas meeleliselt tajutavast, ebatäiuslikust maailmast kõrgemale pürgiva vaimu mängu, kord üritasid nad kunsti religiooni pjedestaalile tõsta või pidasid teda mõjukaks abinõuks kogu elu uuendamisel ja lootsid kunstis rohkem, kui see nende soove täita oleks suutnud. Sellest hoolimata on romantismi pärand rikkalik ja mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult kunstniku eneseavalduse vabadust ja kunsti sisemisi väärtusi, aitas romantism kaasa väljendusvormile, mis oli kohane muutma kogu elu kõige selle helgete ja tumedate külgedega tõeliseks kunstiks. Ta avas meile looduses poeesiaküllase veetlevuse, kindlustas maastikumaalile lõplikult iseseisva koha kunstižanrina ja astus välja inimisiksusele kõrge tunnustuse võitmise eest. Rahulolematuses levikuga avastasid romantismi kunstnikud mineviku maailma, eriti keskaja ja idamaade võlumaailma ning nad aitasid kaasa ka antiikaja sügavamale mõistmisele. Kõrvale jättes selle perioodi üksiknähtusi ja järgides arengu üldiseid jooni, näeme, et romantism ja teised temale lähedal seisvad voolud moodustavad seaduspärase etapi uuema kunsti arengus.
Romantism Euroopas
Prantsuse romantism
Prantsusmaal arenes romantism iseseisva kunstisuunana hiljem, kui teistes Euroopa maades, ehkki selle eelkäijaid võib leida juba XVIII sajandist. Romantismiliikumine võttis Prantsusmaal pisut teistsugused vormid kui ülejäänud Euroopa maades. Prantsuse romantismi omapära oli tingitud osalt ka sellest, et ta ei saanud prantsuse kooli klassikalisi põhialuseid niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk -kunstiga. Romantismi sünnile aitas oluliselt kaasa Rosseau mõju.
Romantism Inglismaal ja Saksamaal
Enne kui romantism jõudis välja kujuneda klassikalise traditsiooni maal Prantsusmaal, kerkis ta esile Inglismaal ja Saksamaal. Juba ammu enne seda, kui pantsus kirjanikud ja kunstnikud end romantismi pooldajaks tunnistasid, oli see vool Saksamaal kindla ilme võtnud. Saksa kirjanduse vararomantismi esindajate Novalise ja vendade Schlegelitega liitusid ka kunstnikud. Romantismi esindajad tegelesid ulatuslikult kunstiprobleemidega ja osutasid nende käsitlemisel suurt põhjalikkust. Nad selgitasid kogu Euroopa kunsti arengu kulgu ja selle ajaloolist seisundit maailmakultuuris. Nad väitsid, et kunstniku individuaalsus avaldub uue aja kunstis tugevamini kui antiikajal . Nad kutsusid üles vaatlema kunstiteoseid keskendatult ja süvenenult. Saksa romantikud hindasid kunstis filosoofilist sügavust ja pidasid muusikat kunsti algpõhjuseks. Neid rõhus kunsti ja kunstnike seisund kaasaegses kodanlikus ühiskonnas, seevastu tundus neile keskaegsete käsitööliskunstnike elukord väga ahvatlev .
Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks.
Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda. Caspar David Friedrichi eelkäijad olid vanasaksa meistrid, keda sel ajal väga hinnati. Ta otsis maastikust „maailma hinge”, kui kasutada ühe tema kaasaegse väljendust, ta otsis seda igast loodusesopist, igast lihtsaimast motiivist. Tema maastikumaalide esiplaanil on sageli näha mõtisklusse süvenenud inimese kuju. Looduse ja mõõtmatu ruumi tunnetuse sügavuse poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud.
Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel , kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu.
Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus – kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes.
Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust .
Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal. Tema eelistatuimaks teemaks oli hobune kui loodusjõu, relvakuulsuse ja alistatud Poola võrdkuju. Ta oskas oma nägemusi teha tajutavaiks ja veenvaiks. Kuldne toon ja heledus varjundite mäng andisid tema maalidele harmoonilise ühtsuse ja hingestasid kõike kujutatud stseene. Venemaal oli romantism absolutismi ja pärisorjuse vastu suunatud vabadusvõitluse väljenduseks kunstis. Ent reaktsiooni ja igasuguse revolutsioonilise tegevuse keelu ajastul sai see püüdlus tugevat mõju avaldada ainult kunstis.
Caspar David Friedrich
Piotr Michalowski
Francisco José de Goya y Lucientes
Romantism kirjanduses
Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine , fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving.
Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 –1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel ( Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USAs.
Romantism: saab alguse 19. sajandi I poolel Lääne-Euroopas. Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.).
Romantism muusikas
Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell "), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid (" Faust ", "Tristan ja Isolde "). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal - ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.
Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A. Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. Saj. 20. Sajandi algul tegutsenud Mahler ja Strauss kirjutasid samuti romantilist muusikat.
19.sajajandil eelistati klaverit teistele pillidele. Selle instrumendi esiletõus algas juba varaklassitsismi ajal, kui esiplaanile tõusis tundeline laulev meloodia ja nüansirikas dünaamika. Kõike seda sai klaveril veenvamalt esitada kui klavessiinil.
Romantism teatris
Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 1810–1850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama žesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga.
Kasutatud kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 166 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

166 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skinerbox Õppematerjali autor

Referaat romantisimist. Sisaldab romantisimi üld kirjeldust, romantism Euroopas ning romantism kirjanduses, muusikas ja teatris.

romantism

Sarnased õppematerjalid

odt

Romantism

Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat ROMANTISM Maia Kirillova M-13 2013 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.

Kirjandus

docx

Romantsim

poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi

Kirjandus

doc

Romantism kirjanduses ja kujutavas kunstis

Romantism Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku' Romantism kirjanduses Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju

Kultuur

odt

Romantism - referaat

enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib

Kunstiajalugu

doc

Romantismi referaat

ROMANTISM Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi

Kirjandus

doc

Romantism Referaat

ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele

Kirjandus

pptx

Powerpoint esitlus romantismi kohta

Romantism Koostaja:Külli Stroo Juhendaja:Aimar Rolf 2012 Iisaku Romantism 18. saj lõpp 19. saj algus Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775 - 1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustab: Vabaduse- ja õiglusepaatos Looduse- ja loomulikkuseihalus Mineviku idealiseerimine Eksootilisus Inimese individuaalsuse rõhutamine Imed ja maagia Seiklused

Kunst

docx

Kirjanduse suund romantism

Romantism Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanridesegunemin grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi

Kirjandus

Rohkem sarnaseid