,,Flora", ,,tüdruk puuviljadega" 19. Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 5.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja
Euroopast. Tänu sellele saame rääkida esimesest koolkonnast lääne muusikaajaloos Notre Dame`i koolkonnast. Tavaliselt kannavad kunsti- ja muusikastiilid ajastute vältel sama nime, kuid siin need lahknevad muusikas tunneme seda kui Notre Dame`i ajastut (1150-1230) ja ars antiqua ajastut (1230-1325), kunstis nimetatakse seda aga gooti stiiliks, mis Prantsusmaalt edasi teistesse Lääne-Euroopa riikidesse levis. Gootika kestis umbes 5 sajandit, 12.-16. sajandini. Nime sai gootika germaani hõimu gootide järgi, kuigi sisulist seost nende vahel pole. Gootika oli esimene ulatuslikult levinud stiil, mis jõudis ka Eestisse - Tallinna Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud; Toompea linnus Pika Hermani torniga, Suurrannavärav, linnamüür ja Kiek in de Kök, elamurühm Kolm Õde Pikal tänaval. Ka Püha Nikolause kiriku peaaltar (Hermen Rode) ja Pühavaimu peaaltar (Bernt Notke).
• pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus • Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga tublile noorele mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse. Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi vankreid saane piltvaipu puitskulptuure ja isegi terveid laevu keskaeg ja gootika • skan. Paganad ristiti 11 saj. • Varajasel keskajal ehitati p-Eur paljudes kogukondades maasse kaevatud postidele tortuviad puust püstpalkkirikud • 12-14 saj ehitati norras u 1000 püstpalkkirikut hetkel on neist säilinus ainult 28 need ehitised on norra kõige olulisema panus maailma s´arhitektuuriajalukku • püstpalkukirikuid on mitut tüüpi. Kõige lihtasmatel on ainult üks lööv ja väike altariesine
ka ajalukku jäänud. Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas pidades või ka nõukogude ja vabariigiaegsest perioodist pärit hoonete kohta, kuna puudub varasem arhiiviline ja arhitektuuriline ülevaade. Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste siiras vastutulelikkus. 3 1 GOOTIKA Gootika on Euroopas 12.- 16. saj. levinud arhitektuuri ja kunstistiil, mis sai alguse Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12] Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa seinapinnast; pürgimine kõrgustesse; võimsad võlvid, mida toetavad roided ja kannavad piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni
Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Erinevused rajooniti. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole
vastu kunstis. Ta teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784- 1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga". Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, mis on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Toimus mitme stiili kokkusobitamine, seda põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega,
arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega Oli vaja suure sildega ja kõrgeid ruume, seega oli raudbetoon vajalik. Kasari sild 1904 Eesti esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913 Historitsism, rahvusromantism. 2 suunda : üks kopeeris läänelikke stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti esile tõstev suund (esindajad puitpitsiga hooned). Tekkisid tallinnasse tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa. Mõisad. Eesti on mõisa arhitektuur suurejooneline, lihtsad karjamõisad. Viinavabrikud. Mõisated kasutati gooti stiilist lähtuvat arhitektuur ( nt. Sangaste mõis- pseudogootika). Nurgatornid jne. Pseudo ja neo tähendab seda et pole õigel ajal tehtud aka neogootika on
Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. ROMAANI SKULPTUUR Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele. ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel Domineeriv on reljeef
Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist ja van Eyck Bruggest. 14. sajandi lõpus omandas gooti kunst Alpidest põhja ja lõuna pool rahvusvahelise värvingu, kuna sidemed Euroopa õukondade vahel tihenesid. Uus stiil, rahvusvaheline gootika, õitses kõikjal Lääne-Euroopas ajavahemikus 1380.-1430. aastani, levides ühest keskusest teise. Arengut määrasid aristokraatide kiindumus elegantsi, ornamentide mitmekesisusse ja dekoratiivsesse hiilgusse. Gooti kunsti vaadeldavad detailid põimiti sageli realistlikumale taustale. Renessanss 3 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17
Austria Vabariik asub Kesk-Eoroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.) . Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Shveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia. Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, ra...
1. Renessansskultuur gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida renessansiga on seostatud tärkasid tegelikult varem (nt: teaduslik uurimine, meelist maailma jäljendav kunst). Renessanss taassünd, see võeti kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi....
"Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud · Kahetsevat Maarja Magdaleenat · Kuninga õuedaami · Abieluvande andmist Detail kuulub maalile · Saadikud · Arnolfini abielupaar · Püha Floriani lahkumine · M.Grünewald "Isenheimi altar"
Rude. Marseljees Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.
aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12. Ervin Õunapuu ,,eesti gootika". Tema loomingu tuum, 4 raamatut: ,,Eesti gootika", ,,Eesti gootika II", ,,Meie igapäevane jää", ,,Eesti gootika. Lauavestlused". Inspiratsioon ameeriklase Grant Woodi maalist ,,American Gothic". Õunapuu postmodernne arusaam gootikast. Gootika metsik, paganlik, normitu; sellega seonduvad religioon, surm, seksuaalsus, kriminaalsus, õudus. Kõikide lugude taustaks on eesti küla, mille loob eesti kirjandustraditsiooni pealt. Tema küla iseloomustavad robustsus, eelarvamused, klaustrofoobilisus, lihtsus. Külaelu keskmeid on
aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeelses Art Noveau'ks.Juugent on pärit Inglismaalt.Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kuntsnik ja arhitekt WILLIAM MORRIS(18341896)kes kutsus üles loobuma kuninganna Victoria ajal vohanud eklektikast,s.o. Erinevate stiilide kokkusobitamisest ja gootika elutust jäljendamisest.184050teks aastateks oli rangete vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk
fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks maj ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega
Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst
13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui Prantsusmaalt. 2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna) kirikPüha Brigitta ordu (Pirita kloostri eeskujuks) Stockholmi kirikud: Suurkirik, Riddarholmi kirik
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Por...
Erinevalt Itaaliast ei määranud siin kultuuri palge mitte ülikond, vaid need, keda "kodanlasteks" tavatsetakse nimetada - rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem - kuid sellegi poolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Hoopis väiksem on siin ka antiikkunsti mõju. Maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn
Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kui siiski rauda kasutati, siis püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Samas Prantsusmaal ei kahelnud Viollet-le-Duc raua võidukäigus. Oma teoreetilistes kirjutistes soovitas ta kasutada rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Insener Gustave Eiffel (1832 1923) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud
jäetud hiigelsuur ümmargune vitraaztehnikas roosaken. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti suurtel basiilikatel veel tugikaared. Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega; nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, muinasjutulisi koletisi (nn. kimääre), rääkimata muidugi piiblitegelastest ja pühakutest. Suurimad gootika saavutused Prantsusmaal on Reimsi, Chartres'i, ja Amiens'i katedraalid, Pariisi Jumalaema kirik ja Püha kabel . Amiens'i katedraal on neist suurim, kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu. Siin, läänefassaadi vasakpoolse portaali kohal asub ka gooti stiili tuntumaid skulptuure nn. Naeratav ingel. NB! Suurenda pilte! a) Naeratav ingel b) Jeanne d'Arc turvamas Charles VII kroonimist
Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud kogu William Vallutaja Inglismaa vallutamise lugu. Gooti kunst Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks,
kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid
Jaani kirik Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal
Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas. Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister. Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.»
Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449)
Tema maastikumaalide esiplaanil on sageli näha mõtisklusse süvenenud inimese kuju. Looduse ja mõõtmatu ruumi tunnetuse sügavuse poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme
Püha Peetrus; Reimsi katedraal.; Viimsepäeva stseen; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Madonna; Pariisi Notre Dame. Madonna; Sünagoog. Strasbourg'i katedraal; Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal; Ekkehard ja Uta. Naumburgi katedraal Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal. · Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13
o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval · Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) · kaunistas kiviraidkunst · peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk · bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate
o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles) kaunistas kiviraidkunst peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate
Kaared muutuvad eriti teravaks aga esinev ka lamedaid kaari. Fassaadid on üle kuhjatud tornikeste ja kujudega. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared). Gooti kirik meenutas ,,hiigellooma skeletti". Vertikaalne suunitlus valitses kirikute välisilmes. Tugikaarte raskust varjavad nende tippudest pürgivad tornikesed ehk fiaalid. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Koor
all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas). Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja- Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri). Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5
Peale seda oli sel eriline tähtsus maailmas. Pani kompositsioonidele oma emotsioone, loobus figuuride paigutusest kihtidena. Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida? Nad läksid Pariisi linnaäärsetesse küladesse ja mida nad seal tegema hakkasid? Kuidas valmisid nende maalid? Tuntumad prantsuse realistid ja nende tööd. Tööde analüüs – „Viljapeade korjajad“, „Kivilõhkujad“ Hakatakse
Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul Agnus Dei, qui tollis peccata mundi (jumala tall, kes Sa maailma patud ära kannatad) - palve Gregooriuse koraal: vt mõistete alt Mõisted: Pilet nr. 16- Katoliku kiriku kultuur Gooti kunst ja arhitektuur Prantsusmaal ja Itaalias: Itaalia gootika kasutas stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti just tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis 13
Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. 2.2 Klassitsistlik stiil 1840-1850 aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo-ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.
tugipiilaritega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Ümberehituse käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, seega muutus see neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on 4 Kristina Soboleva Niguliste kirik ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515.
soovis lõpuks juhtida ka inimest. Romaani stiil Keskaja kunsti saab eristada kaht suurt perioodi: romaani ja gooti stiili perioodi. Romaani stiil oli keskaja Euroopas esimene ühtne kunstistiil, see valitses 10.-12. sajandil. Romaani stiili kõige olulisemad tunnused on horisontaaljoon ja ümarkaar. Gooti stiil sajandi keskel tekkis Prantsusmaal uus kunsistiil- gootika, mis levis peagi üle kogu Euroopa ning kestis 16. sajandini. Selle stiili kõige silmapaistvam tunnus on teravkaar ja vertikaaljoone rõhutamine. Suurte gooti kirikutel said tüüpiliseks kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Vitraažikunst Gooti kirikus avaldab eriti muljet kesklöövi hiiglaslik kõrgus. Vaba seinapind, mida romaani kirikus kasutati seinamaalinguteks, gooti kirikuis peaaegu puudub. Seinu lõhestavad kõrged värvilised vitraažaknad
saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes
Tegelased jaotatud 3 gruppi. Järgmiseks kuulsaks maalikunstnikuks oli Raffael. Tema asetas esimesena inimesed 3 nurka. Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: " Sixtuse madonna" "Ateena kool". Michelangelo maalis Sixtuse katedraali ida seina. Samuti olid kunstnikud Zizan ja Giorgione. VARARENESSANSSI MUUD VORMID ITAALIAS Arhitektuur: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Filippo Brunelleschi tegi esimesena Santa Maria del Fiore katedraali kuppli. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1820 aasta toimus laastav tulekahju. 1840 a. taasavati kirik uuesti. Sisustuse stiiliks oli neogooti. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis
Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks viikingite järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist
Algavad sentimentalismist. Autorid tahtsid kangesti rääkida inimeste tunnetest. Kirjandust hakkas saama väga palju rohkem. 18. saj teisel poolel tekib meelelahutuskirjandus. Tekkis kõigis euroopa maades. Edgar Allan Poe gootiromaan. See oli kirjanduses mainstream. Igal maal oli midagi omast - Prantsusmaal oli erootilise maiguga must romaan, Saksamaal röövliromaan. Gootika on pragugi populaarne. 10a tagasi väga popp - seriaal,,Vampiiritapja Buffy". Gootika juured on väga sügavad Euroopa kultuuris. See algas renessansi koidikust. Avastati et see on seotud ka ajaloo tunnetuse tekkimisega avastati,et meid ümbritsevad antiikvaremed. Petrarca hakkas neist esimesena rääkima. Tekkis järjest suurenev huvi vanade varemete vastu alguses Rooma. Valitses kontseptsioon, mille järgi peeti varemeid väga ilusaks umbrohtu ja nõgestesse kasvanud vana lagunev hoone oli väga ilus. See oli nihe esteetikas
jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata, vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega tehtud ultratasemel hiphop. Peale neid tulevad jutud ei suuda seetõttu enam millegi uudsega rabada, vaid mõjuvad kohati lausa kohmetutegi lisapaladena ehkki "Küla", nagu varasem "Tume inimeselaps", on Oksa "hitt", puhtaim düstoopilise ärapürgimise gootika. Tõesti, ära ta ju ometi pürgib sellest orjade poolt porimülkaks higistatud agraarprovintsist ega saa oma vaimus iialgi muidu, kui juba sest vaimust lahkudes (ja kehast kõdunedes). 8 KOKKUVÕTE Jaan Oks oli patoloogiliselt andekas. Tema elus oli kirjandusel õieti teisväärtuslik tähtsus, ta vihkas sentimentaalset väär-ilu ja tungis tõelise elu poole (ilma seda saavutamata, sest oli lõplikult romantik)
teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
