Kunstiajalugu - Romantism, impressionism, 20. saj. kunst (0)

Kunstiajalugu
Eelmine kord: Klassitsism
David (kunstnik) Napoleoni kroonimise pilt (kuulsamaid)
Ta on palju teinud maale Napoleonist & sellest ajastust.
Pärast Nap. kukutamist emigreerub Belgiasse.
Läheb maapakku kuna oli Napoleoni austaja.
Ilusad on tema portreed - Jasques Louis David
II tund: Romantism (samal ajal kui klassitsism)
Tekivad paralleelsed aga üksteise vastased
Klassitsism oli lihtne & reeglitega ära määratletud
Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud.
Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad .
Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants''
Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab.
Romantikud on pettunud kaasajas.
Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära.
Igatsetakse taga keskaega . Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. töödes)
(fantasia, tunded & teatud salapära , instinktid , isikupära, originaalne eneseväljendus)
Need kes väljuvad raamidest on põlatud & need on romantikud. Nad väljuvad raamidest.
Romantisidel käib kaasas pohheemsus - (see on see kes rõhutab oma isikupära; normaalset elu trotsiv inimene)
Nendele tundus ,et ühiskond ei huvitu nende loomingust & see pärast and eirpäresesidki.
18. keskpaik tööstusrevolutsioon - rõhutud tavapärane eluviis; järjepidevus & paljud inim. viletsuses & tärkab huvi keskaja ja gooti stiili vastu. Seda huvi äratab Valter Scotti raamatud. Romantismi väljenduseks sai ka Inglise pargi stiil ( see on eriline sellepärast ,et seal pole ühtegi sirgjoonelist teed & kõik asjad kasvavad loomulikult ainult pügatakse muru & seal on tiigid) Prantsuse pargis purskkaevud & kõik pügatud ja sümmeetriline)
Romantismi arhidektuur - (historitsistlik arhitektuur )see iseloomustab 19. saj arhid.
Toimunud on suur linnastumine, raudtee võrgustikud. Suuremad linnad võtavad gaasilambid kasutusele & saj. lõpul kanalisatsioon . Eeskujusi põhiliselt võetakse antiigist aga nüüd ei tunta huvi antiigi vastu vaid hoopis keskaja arhid.
Võetakse al. keskajast kõikidest kunstistiilidest eeskuju.Üldiselt see ongi vanaajajäljendamine - historitsistlik.
( Neogootika ) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal.
Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;)
Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik
Eestis veel palju mõisad - Sangaste loss, Alatskivi loss (Tartumaal, Peipsiääres)
Neovenestiil - Aleksander Nevski katedraal.
Neobarokk - levis kõige rohkem Prantsus. 19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada. Tekkis juurde uusi palju rikkaid les tellisid omale selles stiilis maju. ''Ooperi fantoomi maja'' parim näide.
19.saj teisel poolel hakkab asju välja tõrjuma eklektika - see on fassaad kus on erinevaid stiile segatud .
3 Korrulise fassaadi taha peideti 4-5 korruseline ehitis. Ruumid olid väiksed.
Tekib uute ehtiustehnikate areng - raudkonstruktisoonid. Kristallpalee Londonis 1801-1865 ehitati maailmanäituse jaoks & see on hävinud& veel malmsild (uurin) + Paddingtoni raudteejaam Londonis.
18. saj teiselpoolel selgub ,et raudkonst. aitavad hoida kandavate osade suhteid. - Eiffeli torn Pariisis - Stephane Sauvestre (1887-1889 ehitatud) Metallkonstruktsiooni lõid uusi lahendusi. Hiljem tehakse neist erinevaid ornamente.
III tund jäi vahele . IV tund:
IMPRESSIONISM . Immpressioon prants . keel - mulje
Claude Monet ''Tõusev päike'' 1873
Impressionismi põhimõte on jäädvustada mulje.
UUTMOODI Kujutamisviis - toetuvad teadusele (nagu ka realistid ). Impod rohkem füüsikale ja nende seadustele . Impode töödes on valgus peategelaseks. ( Loodusesse maalima)
Nad leiavad, et esemeid ei tule maalida nagu me neid teame vaid sellisena nagu me neid näeme.
Impod värvivad ka varjud värvilisteks . Ruumilisus kaob ja tööd muutuvad tasapinnalisemaks.
Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik).
Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus)
Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg.
Korraldavad kokku 8 rühmanäitust.
Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta.
Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid.
Auguste Renoir - autoportree 1910 .
Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad )
Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale.
Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole.
Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne)
19. & 20. SAJANDI KUNST
Kunstis ei ole kindlaid taotlusi , ideid ega visuaalset ühtlust. Kunst on väga mitmekesine .
Ametlik kunst on hakanud omaks võtma sõltumatu kunsti jooni (alguses vähe)
Väga mitmekülgne ja seal on erinevaid nähtusi hästi palju.
Sümbolistlik Kunst - koosneb sümbolistest ja need on olulised. Sümpod põlgavad kõike seda mida realistid tegid. Tegelikkus on nende jaoks midagi madalat ja seda nad ei kujuta.
Nad kujutavad suuri ja igavesi teemasid (sünd , surm, armastus, erootika , inimese osalus looduses)
Neid teemasid üritatakse lahendada väga ebatavaliste ja mitmetähenduslike süseedega.
Nad pooldavad fantaasiat ja tänu sellele saavad nad mõelda välja huvitavaid ja põnevaid süseesid.
Nad on väga erineva vormikäsitlusega (mõned realistlikud , klassitsistlikud jne jne)
Üks sümbolistide eelkäijaid on Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898)
Veel: Odilon Redon
AUGUSTE RODIN
Suurepärane skulptor . Teda on raske paigutada kuhugi konkreetselt . Tema vormikäsitlus on väga maaliline ja tal pole selliseid silutuid pindu.
Tööde pealkirjad on mitmetähenduslikud ja ta kajastab oma töödes suuri edasiviivaid teemasid.
Mõned tööd: '' Pronksiaeg '' & ''Calais' kodanikud'' & ''Põrgu väravad''
Tehti kunstnike rühmitus '' Prerafaeliidid '' Toetuvad oma ideedes rohkem vararenesasi aegsele kunstile. Tuntuim liige on William Morris .
Käsitöö ei tõrjunud välja tööstustoodangut. Põhjuseks - hind.
Morris paneb aluse tarbekunstile. 20. saj. algul. Tarbeesemeid tehaksegi kunsti pärast.
II tähtis liige on Edward Burne - Jones - tuntud rohkem maalikunstnikuna.
Uue stiili arenguga on seotud ka Sotimaa, kus elutseb mees Arthur Macmurdo.
Kui räägime Inglismaast, siis me räägime Modernstyle
Prantsusmaal - art noweau
Saksamaal - jugend style
Selles stiilis hakati kujutama kõike. Levib mööblil,ajakirjal ….. jne…..
Olulisem juugendi kunstnik on Antonio Gaudi - arhidekt. Elutööks on tal Püha ema kirik pariisis. (Sargada Familia Gaudi)
Soome arhidektid on 19saj lõpul ühed kuulsamaid arhidektid üldse . Eliel Saarinen on üks nendest . Tema võtab eeskuju soome puitarhidektuurist ja keskaegsetest puitkirikutest.
Mõjutusi saab ka rahvusvahelisest juugendstiilist.
Tekib ''Mir ikusstva'' Mille eesotsas Nikolai Roerick. Maalib vana vene legendidega seotud ajalugu (variaake)
Uus tund:
Edvard Munch - Ta on Norra kunstnik. Tööde värvigamma on ergas & elav, looklev pintslikäsitlus. Tööd üldiselt dramaatilised. Peale vaimuhaiglat on tööd rahulikumad ja rohkem maastikupõhised.
Ta leiab , et tööde aluseks pole maastik vaid mõni idee,mõte. Ta otsib erinevat vormi/ kujundit , et seda väljendada. Läheb ühe&sama teema juurde tagasi ja püüab leida paremat lahendust .
Ta on ka suurepärane graafik . Ta on sõnastanud oma eesmärgi selliselt : '' Avada oma hing teistele inimestele''
Kõige kuulsam teos on ''Karje''. Lemmik teemaks on suudlus , mida ta on püüdnud väga erinevalt lahendada.
Üks olulisemaid teoseid on 22 osaline sari : ''Elufriis'' , millest üks on '' Elutants ''.
Vincent van Gogh , hollandlane , kelle unistuseks oli saada misjonäriks. Tööd tehes avastab oma jaoks kunsti. Esimesed maalid on ''porised'', värvigamma on porine ja teemad lihtsanäolised. + maalib lihtsaid asju.
Üks hetk asendub see rahutu , heleda , värvilise pintslitõmbega. Temast kirjutatakse kui hullust kunstnikust kes sooritas enesetapu & lõikas oma kõrva ära.
Kirjades on avaldanud mõtte , et ta ei taha maalida seda mida ta näeb ,vaid seda mida ta tunneb.
Ta on väga tundlik. Põeb epilepsiat & haigushoogude vahel maalib . + Pannakse hiljem hullumajja.
Mõned teosed: ''Kalapaadid rannal '' (värvid on väga kirkad)
Kuulsamaid maale on : ''Päevalilled'' (van Gogh'i Mona Lisa) :D
Ilusamaid maale: ''Tähine öö''
Paul Gauguin - Tegu egoistliku , otsekohese, järsu inimesega. Kes alustab karjääri börsimaaklerina. 30'ndates eluaastates hakkab koguma kunsti. 35'selt jätab pere,raha jne.. & avastab enda jaoks kunsti.
Impressionist - silmad ilma ajudeta (tema arust) . See oli Gauguin'i jaoks mõttetu tegevus.
Lõuna-Prantusmaalt suundub Okeaaniasse ja elulõpuni elab Haiti saarel. Ta püüab kõike lõunamaist oma töödesse panna & läbi selle uut kunsti luua. Loobub varjudes, tööd muutuvad tasapinnalistemaks.
Oluline tööde juures on kontuur , mis on väga tugev. Figuurid on silueti taolised. Lõunas olles hakkab maalima kohalikke kaunitare. Väljenduslaadideks on : värv joon ja vorm.
Üks hea teos: ''van Gogh päevalilli maalimas''
Kuulsamaid: ''Haiti naised rannal''
Paul Cezanne - võrreldes van Goghiga , kelle saatus oli kurb ja teosed ilusad……. siis Cezanne elu oli päris hästi kindlustatud - isa oli jõukas ja elamisraha oli olemas. Sai vabalt ennast kunstile pühendada. Ainult, et keegi ei tahtnud tema kunsti eriti näha. Tihti on ta teostes kujundanud vägivalda.
Mingist hetkest alates on tema teostes impressionismi. Võttis osa näitusest & sai julma kriitikat. Solvus ja sõitis ära - suletud uste taha, ei eksponeerinud pilte kuna keegi ei tahtnud näha. Ei seltsi hästi.
Ta eemaldub impressionismist aga värvid ja valgus jäävad impressionistlikuks. Ta tahab impo värvid ühendada vormiga . Ta leiab , et värvide taga on vorm, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.
Ta loobub varjude kasutamisest. Võtab loodusest materjali ja selle materjaliga ehitab üles pildi. ! maaliline struktuur on oluline!
Teosed: huvitavad värvid; inimsete puhul on näha kujundi algvormi. Kubstid võtavad tema loomingust eeskuju.
Tema lemmik motiiv : ''Sainte Victoire'i mägi'' (maalis mitu korda, et muuta paremaks)
Kuulus teos: ''Suured suplejad''