10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alinakene
Õppematerjali autor
Uus kunstistiil Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaalne dekoratiivne kujundusstil, mille laiem levik tuli peale "Art Nouveau" sisutussalongi avamist Pariisis 1895. Art Nouveau piiritletakse aastatega 1890- 1914. Stiili kõrgpunkt oli 1900.a. maailmanäitusel Pari sis, kus Art Nouveau triumfeeris kõikides kunstiliikides. Stili iseloomustas suur dekorativsus kujunduselementideks vääntaimed, eksootilised linnud ja lilled, kaunid inimfiguurid. Vormid olid kaarduvad, graatsilised. Ühtne kujundusvõte ühend
keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (18341896) ja EDWARD BURNEJONES (18331898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaaldekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W
- Oluline vahend ornamentika. 5. Kes oli william morris ja millised olid tema eesmärgid, millised saavutused? - Soovis luua uut kunstide sünteesi - Asendada tahvelmaal monumentaaldekoratiivse maaliga. - Kulutas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. - Suurbritannias levis tema algatusel käsitööharrastus- Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mid olid vabad klassitsismi ja ektlektika eeskujudest. Esemed: Lihtsad, funksionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. - Lootis, et käsitööesemed tõrjuvad välja tööstustoodangu. Seda aga ei juhtunud, tooted olid vaid kallimad ja isikupärasemad alternatiivid. - Pani aluse tarbekunstile. 6. Juugendstiil. Mis seda iseloomustab? Miks tekkis vajadus uue stiili järele? Nim päritolu, stiili sünd. - Kujundati kõike
htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot ,,kunst kunsti pärast", mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp). Les Vingt, nagu ka teised kunstnike
htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot „kunst kunsti pärast“, mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp). Les Vingt, nagu ka teised kunstnike
1.Kes kasutasid esimesena juugendile iseloomulikku kujundite süsteemi (olid ,,juugendi eelkäijad")? Kes ja milliseid kujundeid kasutas? William Blake (1757 1827) oli unistaja kunstnik-poeet, kes pööras maailmale selja ja lõi stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sagely leegikujuline joon. Figuurid muutusid ebamateriaalseteks ja hõljusid.Blake nägi ette juuged-kunstnike talenti ja püüdis anendada oma kunsti töötades eri kunstiliikides korraga. Ta oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja. Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake'i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid. Caspar David Friedrich (1774-1840) naalid on ilusad ja melanhoolsed ja müstilised. Kujutas lõpmatust ja igavikku. Jean-Auguste-Dominique Ingres (1780-1867) tähelepanu oli detalidel ja värv
keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W
Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau, Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst hukas , ülistas Rafaeli eelset kunsti (keskaeg ja vara-renessanss), rõhk individuaalsetel tunnetel. Inglismaa Morris, Beardsley, Burne-Jones- Liikumine arts and crafts movement, hindasid käsitööd ja lihtsaid ning funktsionaalseid esemeid, naturaalne materjal. Arhitektuuris oli oluline siseruum.Kõrged katused, katusekambrid, kaared, rõdud. Sees: keerdtrepid,ornamentika. Klimt- ,,Juudit",tegeles maalimisega, väljasirutatud pikad elemendid, lillemotiiv. INGLISE KUNST- oli eeskuj veel keskajal, renes algas allakäik, peamiselt tegutsesid mujalt tulnud kunstnikud. Uus tõus algas 18 saj I poolel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid