Arts & Crafts movement (1)

Arts & Crafts movement
Vastukaaluks anonüümsete ja näotute vabrikutoodete tulvale tekkis Inglismaal 19.sajandi II poolel kunsti ja käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement).
"Arts and Crafts" liikumise esteetika
tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest.
Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat.
Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914.

• Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin `i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses.
  
• Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses „kommertslikus ja kasuahnes” süsteemis.
  
• Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pakkuda sama paljudele inimestele kui haridust või vabadust.
  
• Mõjukas figuur kunsti- ja käsitööliikumises oli ka Walter Crane, kes samuti pidas sotsialismi vastuvõetavaks.
  
• Crane levitas aktiivselt liikumise ideed, käis Ameerikas loenguid pidamas.
  
• Crane väitis, et „ tööline on kaasatud tohutusse majanduslikku võitlusse- tööstuslikku sõtta, mis on karm ja tihti oma tulemustes sama hirmus kui sõda- et tõsta oma elustandardit ja reeglina ta ei suuda harida oma kunstimaitset”.
  
• Romantiliselt meelestatud Ruskin ja Morris väitsid, et tööstuslik masstoodang loob "tonnide kaupa kirjeldamatut rämpsu".
  
• Nad nägid kunsti ja disaini igapäevase elu osana ja arvasid, et kunstnik-käsitööline peab olema ühiskonna vastutav osaline, mitte sellest isoleeritud.
  
• Morris väitis, et tõeline disainer saab tundma õppida oma materjalide loomust vaid läbi käsitööstusliku praktika.
  
• Morris uskus, et kui tööline vabaneb tööstusliku tootmise orjusest , hakkab ta tööst naudingut tundma.
  

Arts&Crafts Movement -Kunsti- ja käsitööliikumine oli midagi rohkemat kui kunstiliikumine; see oli ka sotsiaalne liikumine ravimaks tööstusrevolutsiooni eksimusi.

• See oli katse parandada töötava rahva elukvaliteeti, teha kultuur kättesaadavaks kõigile ning taastada kunsti liit käsitööga, mis oli hakanud hääbuma.
  
• Ilu, mida nad kuulutasid, pidi olema pigem lihtsuses kui keerukuses. Morrise jaoks oli käsitöö uuestisünd enam kui ilu taastamise missioon ; see oli ühiskonna reformimise moodus .
  
• Ruskin ja Morris vaatasid suure imetlusega tagasi keskaja arhitektuuri ja kunsti poole.
  
• Eriti imetlesid nad keskaegsete käsitöömeistrite loomingut.
  
• Kunsnike hulgas leidsid nad endale sõpru ja mõttekaaslasi prerafaliitide seast.
  
• Prerafaeliite, nagu juba nimigi seda vihjab, inspireeris kunst , mis eelnes Raffaelile (1483 – 1520 ).
  
• Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid, pöördusid renessansi- eelse ja keskaegse kunsti poole.
  
• Nende liidrid olid Dante Gabriel Rossetti, John Everett Millais, Ford Madox Brown .
  
• 1848 rajas Dante Gabriel Rossetti (1828 – 1882) koos kahe teise Kuningliku Kunstiakadeemia tudengiga, William Holman Hunti (1827 – 1910 ) ja John Everett Millais`ga (1829 – 1896), prerafaeliitide vennaskonna (Pre-Raphaelite Brotherhood PRB).
  
• Prerafaeliite, nagu juba nimigi seda vihjab, inspireeris kunst , mis eelnes Raffaelile (1483 – 1520).
  
• Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid ning pöördusid kõrgrenessansi-eelse ja keskaegse maali poole.
  

Prerafaeliidid

• Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele.
  
• 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d` Arthur “, Dante " Jumaliku komöödia“)
  
• Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown ( 1821 – 1893).
  
• Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema , kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne - Jones (1833 – 1898) ja William Morris (1834 – 1896).
  
• Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal.
  
• Kunsti ja arhitektuuri reisil Prantsusmaale suvel 1855 Burne-Jones ja Morris (kus nad nägid prerafaeliitide töid Pariisi maailmanäitusel) otsustasid nad lahti ütelda Kirikust ja pühendada oma elu tervenisti kunstile.
  
• Ruskini ja Morrise sõprus Rossetti ja Burne-Jonesiga tähendas prerafaeliitide suurt mõju “Arts and Crafts” liikumise stiililisele kujunemisele.
  
• Stiili kujunemisel said eeskujuks prerafaeliitide stiilielemendid: säravad värvid, tugevad kontuurid, asümmeetria, pikaks venitatud figuurid , taimemotiivid .
  
• Morrisele avaldas mõju ka ka Owen Jones (1809 – 1874 ) ja tema raamat " Grammar of Ornament " ( 1856 ).
  
• Seda raamatut kasutasid selle aja arhitektid ja disainerid eeskujuks ning see oli disainikoolide tähtsaim õpik.
  

Owen Jones (1809-1897)
oli arhitekt , disainer, teoreetik , kes väga süvenenult uuris ornamentika ajalugu. Owen Jonesi misioon oli peatada kujundustes vohava ornamentika reeglite rikkumine . 1830 arendas välja kromolitograafia tehnika, mis leidis laiemat kasutamist 60. aastatel. Reisis palju, joonistas Alhambra lossi vaateid ja arh.detaile ja avaldas raamatu Plans, Elevations and Details of the Alhambra .(1835-45)
Ta osales 1851 Suure Näituse kujundamisel. Peale Kristallpalee üleviimist Sydenhami, oli paljude ekspositsioonide ( Egiptuse, Kreeka, Rooma , Hispaania - mauride ) kujundaja. Süvenemine kunstiajaloosse ja suurepärane joonistusoskus sai aluseks mitmetele raamatutele. The Grammar of Ornament (1856).
John Ruskin
oli kunstnik, Oxfordi ülikooli kunstiprofessor,haridusetegelane, kunstikriitik ja ühiskonnakriitik. Oli teoreetik ja Arts and Crafts liikumise toetaja. Ruskin rõhutas, et tõeline kunst on inimese heameele väljendus tema töös. Kõik ausad kunstid on juba olemuselt ilusad ja kasulikud.
William Morise
Morris õppis Oxfordis religiooni. Lähem sõprus Edward Burne-Jones´iga, Dante Gabriel Rossettiga ja prerafaeliitide kunstiga viis ta otsusele lahti ütelda Kirikust ja pühendada oma elu tervenisti kunstile.Pärast Oxfordist lahkumist õppis Morris lühikest aega arhitektuuri ja katsetas kätt maalikunstnikuna, leidis oma kutsumuse disaini alal. W.Morrisest kujunes mõjukas ja laiahaardeline ühiskonnategelane, poeet , tõlkija, kunstkäsitööline, kunstnik, arhitekt, trükkal, ärimees. Oli liikumise Arts and Crafts liikumise algataja , selle ideede levitaja ning nende ühisfirma juht.

• Aastal 1859 Morris abiellus ning tegi Philipp Webbile ( 1831 – 1915), kellega ta oli kohtunud arhitektuuriõpingute päevil, ülesandeks kavandada ja ehitada talle kodu – Red House (punane maja) Uptonis.
  
• Oma vaimult oli see keskaegne maja ning Morrise sõber Burne-Jones nimetas seda "maailma kõige ilusamaks majaks".
  
• See sisaldas ka Webbi kavandatud mööblit. Interjööri dekoratsiooni täiendasid Morrise sõprade kavandatud esemed.
  
• Punase maja sisekujunduse loomisel tekkinud hea koosAtöö viis otsusele rajada firma "Morris, Marshall, Faulkner and Company" (1861).
  

Edward Burne-Jones
oli maalikunstnik , disainer,luuletaja. Oli prerafaeliitide vennaskonna liige, jagades koos teistega vaimustust keskaja kunsti vastu. Varasem looming oli tugevasti mõjutatud Rossetti töödest, tema loominguallikaks oli Malory eepos "Morte d`Arthur". Kaks reisi Itaaliasse, kus ta nägi Botticelli , Mantegna ja Michelangelo loomingut, kujundasid tema küpsemas loominguperioodis monumentaalse ja puhtalt esteetilise stiili. Tema loomingut iseloomustasid õrnad ja erootilised figuurid, tundlikud jooned. Esines alates 1877 Pariisi kunstinäitustel; maalide teemad olid enamasti allegoorilised. Lisaks maalimisele tegi kavandeid käsitööesemetele, kavandas ka suurejoonelisi vitraazaknaid. 
Walter Crane
oli maalikunstnik ja illustreerija. Oli
tugevasti mõjutatud prerafaeliitide loomingust ja jaapani puulõikest.. Disainis tekstiile ja tapeete, keraamikat, töötas trükkali ja lasteraamatute illustreerijana. Crane pidas loenguid kunsti ja disaini alal, oli kunstipedagoog. Avaldas ka mitmeid kunstikriitilisi raamatuid.
Philip Webb
oli arhitekt ja disainer, alates 1854.a. kuulus Morrise sõpruskonda. Oli 1861.a. firma Morris, Marshall, Faulkner & Co asutajaliige, kujundas kirikumööblit ja kirikutekstiile. Kavandas 1859.a. Morrise ideede järgi Morrisele elamu ‘Red House’, millest kujunes näidiselamu, kus püüti realiseerida kõiki Morrise ideid.
William Arthur Smith Benson (1854-1924)
pälvis suurt tunnustust oma valgustitega, kuid ta kujundas ka tapeete, furnituuri, metallfurnituuri ja hiljem põhiliselt metallvorme. Kasutas materjalidena vaske, hõbedat, kombineeris metalli ja klaasi. Furnituuri juures kombineeris metalli ja puitu, eelistades väärispuitu nagu mahagon . Erinevalt kolleegidest, rakendas ta moodsaid tehnoloogiaid, kujundas ja arendas ise masinaid ning masintootmist, mis tõid talle rahvusvahelist kuulsust .
Charles Robert Ashbee
oli disainer ja ettevõtja, üks esimesi, kes hakkas ellu viima Ruskini eetilisi põhimõtteid, hakates valmistama käsitööna mööblit. Ashbee asutas oma töökoja ja 1888 käsitöökooli Londonis.Oli andekas mööblikujundaja ja ehtekunstnik.
Arthur Heygate Mackmurdo (1851 –1942) oli inglise arhitekt ja disainer.
Eelistas gooti stiili, kuni tutvus 1873 Ruskiniga, käisid koos Itaalia-reisil, külastas Ruskini joonistuskooli. 1874 avas oma arhitektuuritöökoja Londonis. Tutuvus Arts&Crafts liikumise liidritega. Asutas 1880 ühingu The Century Guild, kus tegeldi kõikide käsitöökunstidega. Mackmurdo valdas mitmeid käsitööoskusi, kujundas trükiseid, metallesemeid ja furnituuri. 1883 kujundas raamatu " Wren 's City Churches". Selle raamatu kaanekujundus (kurviliste taimeväätidega) muutus üheks juugenddisaini etaloniks.
Charles Annesley Voysey
oli Mackmurdo õpilane ja töötas sisekujundajana, mööbli, tapeedi , tekstiili ja metallitöö kavandite loojana, hiljem ka arhitektina. Oma esimese maja ehitas ta aastal 1888. Voysey jagas oma õpetaja Mackmurdo Jaapani-armastust ja lisas oma ehitistele jaapani arhitektuurist laenatud elemente – vaheseinad, võrestikud. Spetsialiseerus maa- ja eeslinnamajadele. Arendas välja oma
lineaarse stiili, kus polnud kohta ornamendile.
Stiilitunnused

• Värviskeem-kasutati looduslikku toone: koorevalget, terrakottapunast, sinepikollast, oliivrohelist, tumesinist ja tumepunast.
  
• Seinad– 1/3 kõrgused puupaneelid olid värvitud sumeda rohelise või rohekassinisega. Värvikombinatsioonid, mida kasutati, olid meeldivad.
  
• Tapeedid- olid kujunduse põhiosaks. Originaalmustrite juures kasutati taimseid värve ja kasutati käsitrükki. Sajad Morrise originaalmustrid trükiti hiljem Sandersoni trükikojas, kus kasutati Morrise originaaltrükipakke.
  
• Põrandad – olid naturaalpuidust, (mitte parkett ), laiast tammelauast, mis oli tumedaks töödeldud, poleeritud ja läikiv, peegeldades valgust.
  
• Mööbel – oli naturaalpuidust ja käsitsitööna valmistatud. Tammepuu oli eelistatud. Dekoori iseloomustasid tagurpidi pööratud südamekujulised väljalõiked, vasklisandid ja nahkpunutised.
  
• Kamin – domineeris ruumis oma suure ja laia koldega, mis on seatud kaminanurka või süvendisse. Kaminasimss oli nikerdatud või tahutud tamm.
  
• Mosaiikpildid ( keraamika )- eredates värvides nagu koobaltsinine, türkiis, rohelised ja punased. Tüüpilised motiivid olid purjekad, stiliseeritud linnud , lilled. Originaalid olid kallid. Reproduktsioone võis saada odavatel väljamüükidel.
  
• Idamaised esemed – aitasid luua idamaist tunnet : värvidest sinine ja hiina valge, palmilehtedest lehvikud, sirmid ja idamaised vaibad.
  
• Värvilina klaas - oli eriti populaarne lisand , mis süvendas keskaegset muljet.
  
• Kardinad – sobitusid puust või messingist kardinapuudega. Kardinatel ei olnud ühtki rüüzhi ega volangi.
  
• Valgustus – langes hästi viimistletud puhtale seinale, luues sinna läbi selgevormilise lambivarju selgeid varje . Ei midagi rippuvat ega liigselt kaunistatut.
  
• Lilled – dekoreerimiseks kasutati lihtsaid lilleseadeid või pottidesse istutatud kasvuhoonetaimi.
  Kehtis W.Morrise lause: “Kodus ärgu olgu mingeid esemeid, mis pole kasulikud või ilusad.”
  

Arts & Crafts movement Ameerikas

• Euroopas 19.saj. teisel poolel laia kõlapinna leidnud Art and Crafts liikumine jõudis ka Ameerikasse, kus 19.sajandi lõpus kodukultuuris valitses suur stiililine segadus .
  
• Ülekuhjatuse ja stiililise segaduse tõi kodudesse üldine jõukus ja masintootmine, mis liiga järsku oli tunginud hiljuti veel päris lihtsaid asju tarvitanud inimeste ellu.
  
• Stiilide võitluses oli valdava koha omandanud ameerikalik ampiir , mis oli omamoodi segu kõikidest Euroopa stiilidest.
  
• Inimesed, kes olid külastanud Inglismaad, tulid järeldusele, et ka Ameerikas on vaja luua Kunsti ja Käsitöö Ühingud.
  
• Ameerikasse kutsuti loenguid pidama Walter Crane, mille mõjutustel Ameerikas asutati enam kui 30 Art&Crafts Movement´ laadset ühingut.
  
• Arts&Crafts Movement levimiseks Ameerikas aitas kaasa ka näitus Morris Exhibition, mis korraldati Bostonis 1883-84.
  
• Esimene Ameerika Arts&Crafts näitus toimus 1897.a.
  
• Talvel 1882 – 83 viibis USA-s loengute sarjaga Oscar Wilde , kes ühes oma loengus ütles : “Ma leian, et teie rahvas ei vaja mitte niivõrd kõrget, rikkaliku kujutlusvõimega kunsti, kuivõrd sellist, mis teeks pühaks igapäevase elu vahendeid …”
  
• Ameerika disainer Walter Dorwin Teague, andes tagantjärele hinnangut Art&Crafts Movement´ile, ütles:
  
• “Siiski asetsevad käsitöö vormid evolutsiooni pika protsessi lõpus, samal ajal kui masintöö vormid asetsevad järgmise evolutsioonietapi alguses.
  
• Morrisel ja tema usku pöördunutel oli kerge asetada esimesi rohmakaid mehhaanilisi tooteid alandavasse kontrasti viisakate vanade käsitöötoodetega. See ei saanud olla edukas, see oli vaid keeris vääramatus voolus, viimane vastuhakk saatuse vastu.
  
• Masinad on võimelised siiski tegema rohkem ja paremaid asju, tehes neid kiiremini ja odavamalt ja kättesaadavamateks suuremale hulgale inimestele kui oleks võimalik teha üksi käsitsi töö abil“.
  
• Käsitööliikumist Ameerikas hakati nimetama Craftsman Style.
  
• Stiil oli tugevasti mõjutatud Inglise Arts&Crafts liikumisest , kuid oli inspireeritud ka Shaker´ite furnituurist ja misjoni –stiilist.
  
• Craftsman style oli valdav kuni 1930-te aastateni, mil hakkasid valitsema uued disainikontseptsioonid ja Art- Deco .
  

Esteetiline liikumine

• Inglismaal kujunes Jaapani mõjudega anglo-jaapani stiil, mis oli Art&Crafts liikumises kujunenud suund.
  
• 1850.a. toimus Jaapani kunsti näitus Pariisis.
  
• Jaapani kultuur avaldas kogu Euroopas suurt vaimustust ning mõjutas ka Euroopa kunsti.
  
• Seda suunda on hakatud nimetama Aesthetic Movement
  
• Liikumist piiritletakse aastatega 1860-1880.
  
• Liikumise liidrid olid Aubrey Beardsley , Edward William Godwin, James McNeill Whistler , Christopher Dresser , kirjanikud Walter Pater ja Oscar Wilde
  
• Laiem huvi Jaapani vastu kasvas pärast aastat 1854, kui Jaapan ametlikult lõpetas oma pikaajalise isolatsiooni (mis oli alanud aastast 1637). See tõi kaasa Jaapani asjade sissevoolu Prantsusmaale ja sealt teistesse Euroopa maadesse.
  
• Jaapani kunsti (eriti ukiyoe koolkonna värviline puugravüür) mõju maalile ja dekoratiivsetele kunstidele oli laialdane ning sealt laenatud elemendid olid tihti allikast eristamatuna tihedasti töösse liidetud.
  
• Pärast Londoni näitust müüdi osa jaapani kunsti eksponaate maha, mis omakorda aitas kaasa selle levikule.
  

Whistler, James Abbott McNeill
oli Ameerikas sündinud maalija ja graafik , kes elas ja töötas alates 1850.a.Inglismaal. Whistler oli intellektuaal , kelle kunstiteooriad välistasid "Arts and Crafts" liikumise sotsiaalseid muresid . Teravmeelset ja dändilikku Whistlerit on peetud koos Oscar Wilde'iga üheks estetismi juhtfiguuridest. Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid
on "joone, vormi ja värvi õige asetus “st,
puhtalt esteetilised – visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta.
Edward William Godwin (1833– 1886 )
oli arhitekt-disainer, kelle karjäär algas kooskõlas Ruskini gootika vaimustusega. Tema kuusaim ehitis oli 1861.a. valminud Northamptoni Gildihoone. Lähem tutvus Whistleriga 1863 ning ühine jaapani- vaimustus kujundasid Godwinist ühe Aesthetic Movement järjekindlama esindaja. Oli dandy, koos Whistleriga olid paljude Londoni klubide tuntud liikmed.
Christopher Dresser
oli disainer ja disainist kirjutaja. Hariduselt botaanik , avaldas 1857 seeria illustreeritud artikleid taimede kasutamisest kunstis. Oli seotud ka Art&Crafts Movement´i ja Aesthetic Movement´ tegevusega .Kujundas tapeete, portselani ja klaasi, vaipu, metall - ja hõbenõusid. Dresser tahtis tuletada disaini mustreid looduslikest vormidest. Külmamuster aknal inspireeris tema vitraazakende kavandeid (1873). Külastas 1875 Jaapanit, avaldas raamatu “ Japan : Its Architecture , Art and Art Manufactures (1882). Tõi Jaapanist kaasa suure kollektsiooni Jaapani kunstiesemeid.
Aesthetic Movement kuulsamaid graafikuid ja illustraatoreid oli inglane Aubrey Beardsley.
Ta kasutas lehekujunduses ebasümmeetriat, figuurid olid antud edasi hoogsate looklevate kurvidega, kogu pildipind oli allutatud suurte mustade ja valgete pindade dramaatilisele vastasseisule. Beardsley arendas välja oma originaalse stiili, mille tunnused olid omased ka juugendstiilile, mistõttu teda on peetud ka juugendgraafikuks

• Beardsley illustratsioonid (1894) Wilde “Salome´le” tõid Beardsleyle üleöö kuulsuse ja ka kurikuulsuse : tema tulised kriitikud nimetasid tema joonistusi "groteskseteks, arusaamatuteks ... eemaletõukavateks".
  "Saloméga" astus Beardsley kunst küpsesse faasi.
  
• Tema elegantselt moonutatud figuurid olid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstraktsete joontega ning puhaste mustade pindadega. Samal ajal muutusid figuurid nende loomuvastaste, paheliste, rikkaliku kujutlusvõimega kompositsioonide sisuks ja vormiks.
  

Esteetilise liikumise lõpp

• Aesthetic Movement´i käsitletakse kui üleminekuperioodi.
  
• See stiil kuulutas ette Art Nouveau ja hilisema Art Deco tulekut.
  
• 1880 oli Aesthetic Movement end ammendanud.
  
• kunstnikud hülgasid stiili, põhjuseks võib-olla ka see, et üks vaimsetest liidritest Oscar Wilde oli segatud skandaalidesse ja vangistati.