Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor.
Gooti hõimude järgi. Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad. Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid. Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA catenbury katredaal
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis
Näiteks võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. · Kaared, viilud muutuvad teravamaks, aga esineb ka lamedaid kaari · Kõige rikkalikumad näited leiduvad Roueni linnas Normandias · Jätkub linnuste ehitamine. Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avignonis, Mont Saint Micheli klooster Normandias. Gooti arhitektuur Inglismaal: · Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kö...
eesmärgiks loodust matkida, vaid elamusi väljendada. Nimeta romaani ehitisi Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaal: Vézelay katedraal Burgundias, Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers' linnas; Arles'i kirik, Touluse kirik. Inglismaal: Toweri linnus Nimeta romaani ehitisi Itaalias ja Saksamaal Itaalias: Püha Markuse kirik Veneetsias, Pisa toomkirikSaksamaal: Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15. -16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus. Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad
Gooti kunst Margareth ja Marie Ajalugu Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele.
Vaatluse all on gooti stiili mõju eesti arhitektuurile ja selle olemus. Selle teema valisin kuna olen huvitunud gooti stiilist ning üldisest kunstiajaloost. Selle uuriimis tööga uurisin Eestis hooneid, mis on mõjutatud gooti stiilist. Seadsin endale eesmärgiks gooti stiilis hoonete uurimise ja nende ajalugu ja tänapäeva tähenduse leidmise. Lisaks sellele uurisin gooti stiili üldist olemust ja gooti stiili ajalugu nii Eestis kui ka välimsmaal. Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil ) Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal.
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared). Gooti kirik meenutas ,,hiigellooma skeletti". Ehistornike e fiaal- kasutatakse tugipiilarite ja tugikaarte juures. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Aknad: kasutatakse kolmiksiir'i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir'i. Saint-
siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad
rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga
.............................................. 7 Gooti maalikunst.....................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................12 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil, gooti stiil, sai alguse Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused
,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi" graafiline leht, sarjast ,,Sõjakoledused" Arhidektuuris sai Inglismaalt alguse gootika koletisi" graafiline leht, sarjast ,,Sõjakoledused" Arhidektuuris sai Inglismaalt alguse gootika jäljendamine pseudegootika Elektika arhidektuuri erinevate stiilide segamine. Skulptuuris: jäljendamine pseudegootika Elektika arhidektuuri erinevate stiilide segamine. Skulptuuris: Kõrgreljeef ,,Tähed võidukaarel", ,,Marseljees" Kõrgreljeef ,,Tähed võidukaarel", ,,Marseljees"
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Mööbel ei lähtu keskaja mentaliteedi ja elatustasemest, vaid põhivajaduste rahuldamisest. Toolid olid ilma nahkpolstrita, kaetud paksu värviga ning selg ja jalad olid sirged ja ilma nikerdusteta alguses, hiljem juba hakkati nikerdama stiliseeritud lehti, müstilisi loomi ning geomeetrilisi mustreid. 4 Gooti stiil Gootika (12.-16.saj.) on teine stiil, mis järgneb romaani stiilile. Gootika tunnuseks on teravkaar. Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioo võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornamest arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Toolid olid suured, rasked, sirged ja ebamugavad. Lauad erinevates vormides. Kõige iseloomulikum omadus lihtsad, ristkülikukujulised lahtikäiva kaanega estakaad- lauad. Ilmet andsid raud-detailid, ornamendid, nikerdekoor, loodusest võetud motiivid, painutatud okstest tehtud kujundid
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
" Gooti stiil " 9a klass 2008 aasta Sisukord: · Sissejuhatus · Oma arvamus kunstiliigist · Kasutatud kirjandus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil on gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimaid gooti stiilis kunstiteoseid. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja LääneEuroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti
stiiliks. • Tihtipeale on kasutatud tellist. • Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Saksamaa Limburgi katedraal • Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. • Itaalia kirikutel polnud torne. • Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Itaalia Firenze San Miniato al Monte kirik • Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul. • Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Eesti Valjala kirik TÄNAME KUULAMAST!
kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist
tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng
tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng
Gooti stiil Koostas: Pille Riim 9.klass Gootikast üldiselt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase varagootika (u 11401200) Kolmas tase Neljas tase Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kun...
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid. *dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine. Gloucesteri katedraal, Kings College kabel. Madalmaad moodustasid ühtse terviku. Belgia gootika oli inspireeritud Prantsusmaa omast.N: Tourne katedraal ja Brüsseli ja Brücke raekojad. Itaalia. Gootistiil tuli prantsusmaalt, kujundati väga omapäraselt ringi. Romaanielemendid püsisid kaua elujõulised.N:Siena ja Firenze toomkirikud. Milano katedraal- kõige mahukam gootistiilis ehitus üldse. Itaalia profaanarhitektuuri silmapaistvamad näited on palazzod- jõuka linnakodaniku või üliku linnaelamu. Reeglina kahe, harva kolmekordne. Mõeldud ka kaitseehitisena.
(vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO-gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doozide palee- kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem. Ehitus materjal muutub, telliskivi. Kogu Baltikumis, Münsteri Raekoda. 5)Baltikum- Riia toomkirik (Läti). Gooti kujutav kunst: Arhitektuuri teenistuses- Romaani kunstis loodus lähedasem ja inimlikum. Skulptuur: 1)Reimsi katedraali skulptuurid 2500 (Neitsi Maarja ja Elisapeth), 2)Saksamaal levib värvitud puuskulptuur, millega kaunistatakse tiibaltareid, kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Gootika iseloomulikud tunnused on? Gootika iseloomulikeks tunnusteks on kirikutel teravkaared , roosaken, siir , vertikaalne, kõrged tornid, pürgib kõrgustesse, vitraaz, basiilika, roidvõlv, ristikhein, kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on madalad ja kitsad nagu romaani ajastul.
Mille poolest erineb renessansi arhitektuur gooti omast Gooti stiil ja renessanss on arenenud üksteise jälgedes. Gootika arenes välja 12. sajandil Prantsusmaal. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama. Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahel ning see soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest, sest alguses olid ehitajad rändmeistrid. Keskaja alguses oli valdavalt romaani stiil, ent sajandi lõpuks segunesid need valitsevaks saanud gootikaga.Siinne gootika oli Pariisi ümbruse gootika lihtsustatud variant. Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja
Tallinnas Sander Kikas 10. klass Gooti stiil Gooti stiil on üks keskaja LääneEuroopa kunstistiilidest. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis
kasutatud. Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhitektuurist . Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. On peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid, värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Hilisema lõõmava gootika vormide dünaamika ja ekspressiivsus. Gootika mööblit võib leida erinevaid sorti puitu .Kõige populaarsemad on roosipuu, mahagon, tamm, pähkel, ja kirss. Lisaks on olemas aktsendiga tükid gooti stiilis, mis on üsna armas. Gooti aktsendiga tükke võib hõlmata kõike alates gooti raamatukappidest , kuni laudade ja küünlajala omanikele. Saate ilusa gooti arhitektuuri suurepäraselt just paar tükki. See on
Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
(isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa. Tekkisid probleemid siseruumida ja fassaadi vahel. Tihti olid ruumid ebapraktilised ja pimedad. Neobarokk: uusrikaste lemmik stiil. Pariisist pidi sama uhke pealinn. Charles Garnie- ooperimaja. *Brüsseli justiitspalee
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada.
Mis maa oma? Mida kujutatakse? Nimeta gooti stiils ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust? Teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Milliseid muutusi kirikuehitises võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt?võlvi kaal ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka, mis võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kus asuvad gooti kiriku tähtsamad tornid, mis on nelitise kohal? Nimeta kõige kuulsam Pariisi gooti katedraal? Mille poolest Itaalia gootika on erinev Prantsuse gootiast? Prantsuse: Kergena mõjuvad teravkaartel tuginevad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad. Keeruline tugisüsteem. Kaks suurt torni läänefassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafasaasid kolm suurt teravkaarset portaali. Itaalia: Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata(puulaega)
Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil.
Groteskid ja veesülitid gooti arhitektuuris Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli? Groteskne veesüliti ehk gargoyle*, millel puudub korralik eestikeelne vaste, on üks Comment [K1]: Mõnikord viidatakse natukene ekslikult silmatorkavamaid ja lahutamatuid osi keskaja gooti arhitektuurist . kimääridele, korra kasutati ka selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.) Ka inglise keeles on selle ...
ehk fiaalid ja paljud raiddetailid, milleks olid ristlillikud, krabid ja siirid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest nissidest, see on nn. kuningategalerii. Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata. Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad
15. Prantusmaa kuulsaimad katedraalid: Pariisi Jumalaema kirik, Chartres'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal. 16. Londonis asub Westminster Abbey kirik, see on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 19. Saksamaal olid eeskujuks kodakirikud. 20. Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. 21. Gooti kirikud Itaalias: Siena katedraal, Palazzo Vecchio Firenzes, Milano toomkirik, Orvietto toomkirik, Doodzide palee Veneetsias. 22
Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis–Idast – samas ei ole see kindel. Igatahes jõudis gootika peale teravkaarmotiivi kasutuselevõtu algust vaid mõnekümne aastaga kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida kasutati mitmetes Euroopa katedraalides. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike.
- kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas
Kõige keerulisemaid võlve tehti Inglismaal. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Kokkuvõte Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
