Juugendstiil (1)

1.Kes kasutasid esimesena juugendile iseloomulikku kujundite süsteemi (olid „juugendi eelkäijad”)? Kes ja milliseid kujundeid kasutas?
William Blake (1757 – 1827) oli unistaja kunstnik- poeet , kes pööras maailmale selja ja lõi stiili, mis aimas ette juugendit : kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sagely leegikujuline joon. Figuurid muutusid ebamateriaalseteks ja hõljusid.Blake nägi ette juuged-kunstnike talenti ja püüdis anendada oma kunsti töötades eri kunstiliikides korraga. Ta oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja.
Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake’i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid.
Caspar David Friedrich ( 1774 -1840) naalid on ilusad ja melanhoolsed ja müstilised. Kujutas lõpmatust ja igavikku.
Jean- Auguste -Dominique Ingres (1780-1867) tähelepanu oli detalidel ja värvide täiuslikkusel ja see avaldas ka suurt mõju prerafaeliitidele.
Blake polnud ainus, kes püüdles prerafaeliididele sarvase esteetika poole. Prerafaeliite inspireeris kunst, mis eelnes Raffaelile.Nad hülgaisid akadeemilised traditsioonid. Nende maale iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitud kontuurid ja piinlöikult täpne tähelepanu detailidele.nad kasutasid ebatavalist tehnikat – maalisid puhtale valgele põhjale ja töötasid otse looduses.
W.H.Hunt on avatavasti kõige esinduslikum prerafaeliit ja ta jäi läbi oma kogu pika loomingu truuks varasele prerafaeliitluse tehnilistele ettekitjutustele.
J.E.Millais oli kõige andekam prerafaeliitlane. Tema parimad tööd olid eriti naturalistlikud ja kutsuvad esile eriti lüürilise ja romantilise atmosfääri.
Edward Burne - Jones (1833- 1898 ) oli iseõppinud maalikunstnik ja mõjustatud Rossettist ja nagu tema, võttis Burne-Jones inspiratsiooniallikaks Malory eepose. Tema eemalolevate ja eeterlike figuuride õrn, peenutsev erotitsism, tema delikaatsed meelelised jooned, mida imetlesid sümbolistid, muutusid hiljem määravateks Aubrey Beardsley loomingut mõjutanud teguriteks .
Christopher Dresser (1834 – 1904 ) oli disainer , kes tahtis tuletada disaini geomeetrilisi ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks pöörduda tagasi ajalooliste stiilide poole.
Arthur Heygate Mackmurdo’t ( 1851 – 1942) peetakse esimeseks tõelise juugend -disaini loojaks.
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc ( 1814 – 1879) on Prantsusmaal tähtsaim isik, kes ühendas gootika taassündi juugendiga .Viollet-le-Duc pooldas uute, tööstuslike materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega.
2. Juugendkunst Venemaal ( arhitektuur , juveelikunst). Teosed ja nende loojad .
Juveelikunst:
Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 – 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega.
Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon
Arhitektuur:
Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi , kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist.
Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime “maaliline” (1898 – 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud “maaliline” interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik -pannood.
Rjabušinski eramu Moskvas, 1900 – 02, arh. Fjodor Šehtel, 1859 – 1926
Teist, “graafilist”, perioodi (1905 – 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin laenatakse elemente gootikast ja itaalia renessansist (rustika).
Paremad näited on Kaupmeeste Ühingu ärikeskus Moskvas (arh. F. Šehtel).
Jaroslavli jaama hoone Moskvas (1902, F. Šehtel)
Antud perioodil valmis ka üks ilusamaid villasid Peterburis – Aleksei Bubõri maja (1906 – 07, arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr).
hotell “Astoria” Peterburis , arhitekt F. Lidval (1870 – 1945),
Kolmandal perioodil (1910 – 17) muutub lõhe kahe eelpool mainitud suuna vahel äärmuslikuks : osa hooneid on rangelt geomeetrilised , ratsionaalsed, osa järgib täienisti vanu stiile.
endine Mertensi kaubamaja Nevski prospektil Peterburis.
3.Mille poolest paistab silma Rene Lalique looming?
René Lalique oli suurim revolutsionäär juveelikunsti alal. 1894 esitas ta esimest korda oma ehteid näitusel ja juba 1897 sai ta oma loominu eest ordeni .
Lalique’i looming oli täiesti sõltumatu sotsiaalsetest tellimustest ja ta lõhkus kõik senised traditsioonilised disaini reeglid.
Ta ehted olid rohkem kunsrtiesemed kui ornamendid.Kasutas igasugu materjale – poolvääriskive nende värvide, mustri ja pinna, mitte odavuse poolest.
Ta kasutas ka erinevaid metalle, samuti oonüksit, kristalli, emaili, klaasi, merevaiku, elevandiluud ja esmakordselt juveelinduse ajaloos sarve. Tänu erinevatele materjalidele sai Lalique teha suurtes värvi- ja kuju variatsioonides ehteid, sisuliselt kõike, mida tema fantaasia välja mõtles.
Oma looduslike vormide valikuga – liblikad, kiilid , vaablased, paabulinnud , ussid, liiliad , orhideed jne. – oli Lalique`i looming justkui kokkuvõte juugendi väljendusvahenditest. Kautas ka anektoote, veidrusi, fantastikat ja mütoloogiat.
Rene Lalique Kiil Rene Lalique Pross
4. Plakatikunst ja raamatute illustratsioonid . Milliseid muutusi viidi läbi nendel aladel? Kelle poolt?
Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu “Wren`s City Churches” (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris.
Juugend-tähed püüdsid hoiduda sirgjoontest nii palju kui võimalik. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks. Peamiseks mudeliks oli idamaine kalligraafia.
Aubrey Beardsley oli Inglismaa suurim illustrator, kes pooldas lehekujunduses ebasümmeetriat ning muutis looduslikud elemendid väga kunstlikeks ja äärmiselt rafineerituteks. Liikumine anti edasi hoogsate looklevate kurvidega ja mis veelgi tähtsam – kogu pind allutati suurte mustade ja valgete pindade dramaatilisele vastasseisule.
Aubrey Beardsley Isolde
Aubrey Beardsley illustratsioonid Wilde’i Salomele
Plakatikunsti areng XIX sajandil lõi täiesti uue võimaluse graafikutele. Sajandi lõpuks oli plakatikunstist kujunenud omaette ala kollektsionääride ja galeriidega, tema kommertslik külg vähenes ja kunstlik külg tõusis pidevalt.
Sellele aitas omakorda kaasa Jules Chéret` looming 1870 – 80ndail. Chéret hülgas traditsioonilise plakati kui lihtsalt mingi sündmuse kuulutaja. Selle asemel lõi ta silmapüüdva kujutise, kus oli vaid hädavajalik informatsioon. Chéret pühendus maksimaalselt tähelepanu köitmisele selleks, et silma torgata üldisest tänavapildist. Selleks pidi ta pilti lihtsustama – värvid muutusid jõulisteks, vormid lihtsateks. Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse disaini abil. Chéret lõbusate elavate tantsutüdrukute kujutisi imetlesid paljud kunstnikud, kes kasutasid neid uusi ideid juugendi arendamiseks.
Jules Cheret’i kujundatud plakatid
Tõeliselt juugendliku plakati lõi Eugène Grasset, kes kasutas tugevamat kontuuri ja voolavamaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi – lustakas, pikk, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides . Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks.
Eugène Grasset’I kujundatud plakatid
Üheks tuntuimaks plakatikunstnikuks oli veel Alphonse Mucha , kes saavutas üleöö kuulsuse plakatiga “Gismonda” Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel näeb tavaliselt täissuuruses naisi. Mucha kasutas kahvatuid värve ning arvukalt detaile, mis eeldavad plakatite tähelepanelikumat vaatamist
Alphonse Mucha „Gismonda”
5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid.
Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner ( 1841 – 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist , rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole.
Tema juhtmõtteks sai : “Ebapraktiline ei saa olla ilus.”
Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 – 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900.
Wagneri “Majoolikamaja” (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest
Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil
Joseph Maria Olbrich (1867 – 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini “Sezessioni” hoone. Ehitis kujutab endast kuupide ja sfääride vastastikust kooskõla, mis annab hoonele monumentaalse lihtsuse. Friis on lame lehtedest dekoratsiooniga, samas kui kupli lehestik on tehtud kõrgreljeefis. Ehitis on üks esimesi juugendhooneid, kus on õnnestunult kasutatud tugevaid, lihtsaid masse ja tähistab olulist etappi viini arhitektuuristiili arengus.
Joseph Maria Olbrich “Sezessioni” hoone
Josef Hoffmanni loomingus on ornamendi lihtsustamine veelgi ilmsem. Talle meeldivad lihtsate kujundite kordused nagu näiteks spiraalid või must-valged ruudud. Seda on märgata Palais Stoclet (1905 – 11) interjööris.
Josef Hoffmanni Palais Stoclet’i interjöör
6.Miks kutsutakse Brüsselit kurvlineaarse juugendi pealinnaks?
Brüssel oli üks esimesi keskusi, kus juugendit aktsepteeriti rahvusvahelise stiilina, sest linnas tegutses ja esines näitustel väga arvukalt välismaiseid kunstnikke. Ka kohalikud kunstnikud saavutasid kiiresti edu tänu linna eriliselt aktiivsele kultuurielule. Nende seas on kunstnikke, keda seotakse juugendi suure eduga Euroopas – Henry van de Velde, Paul Hankar ja Victor Horta , kelle looming esindab esimesena juugendliikumise tõelist küpsust. Üldiselt valitses Belgias kurvilineaarsus ja Brüsselit on kutsutud ka kurvilineaarse juugendi pealinnaks.
Victor Horta Hôtel Tassel Brüsselis
7.Kas juugendkunsti võib leida ka Eestist?
Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel.
Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 – 1942) loomingus.
Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 – 14 (või 1906 – 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 – 1917), Nikolai Triik (1884 – 1940), Aleksander Promet (1879 – 1938), August Jansen (1881 – 1957).
Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits ( 1874 – 1961), Kristjan Raud (1865 – 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 – 1925), Aleksander Uurits (1888 – 1918), Aleksander Tassa (1882 – 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks).
Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus.
Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul.
Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas , kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem.
Märt Pukits. Kaas luulekogule “Noor-Eesti” esimene albumi
“Mälestused ja lootused” kaanekujundus Nikolai Triik