Vastus leiad õppematerjalist: Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes avastas tsentraalprojektsiooni?
Mis on tuumpunkt?
Milline oli palazzo välisilme?

Üldiseloomustus :
Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule).
* 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis.
* Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR).
*Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod ( armsad lapsed/ inglid ), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid.

Moraal :
Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte „eesmärk pühitseb abinõu“, mille sõnastamine on omistatud itaalia poolitikule ja kirjanikule Niccoló Machiavellile.

Humanism:
Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende inimlike omaduste: tarkuse, ilu, julguse , jms järgi.

Haridus :
Vaata 1. alt.

Kunstniku positsioon:
Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad , kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, - filosoofiat ja –mütoloogiat. Sellised teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur , skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.

Kes avastas tsentraalprojektsiooni?:
Brunelleschi

Mis on tuumpunkt?:
Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned.

Milline oli palazzo välisilme?:
Palazzod olid kolmekorruselised , neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga. Kadunud on teravkaar , akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on aga see, et palazzode juures rakendati sääraseid proportsiooireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele. Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemine, millel midagi kanda ei olnud, mõjus ka vastavalt.

Nimeta kõrgrenessansi arhitekte.:
Filippo BRUNELLESCHI (1377-1446)
Leon Battista ALBERTI (1404-1472)

Paradiisi väravad:
Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi Ghiberti 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Neid reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam, kuid inimeste figuurid on reljeefidel kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Valminud ustepaar meeldis firenzelastele ja Ghibertilt telliti veel teine, isapoolne kahe poolega uks. Ghiberti valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi. Eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on arhitektuur, on koonduvate joonte abil loodud veenev sügavsillusioon. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini.

Donatello : (1386-1466)
Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga . 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks – erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 1430.aastal valmis Donatellol pronksist peaaegu elusuurune „Taavet“. Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Noorusliku kehailu imetlemise tõttu on see kuju teravalt vastandlik keskaja kunstile. Donatello töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut ,oodi kunsti. Pandovas püstitas ta Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi.

Michelangelo: (1475-1564)
Bramante tööd jätkas Michelangelo, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija , luuletaja ja teadlase anded . Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa Michelangelo hiiglaslikust loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oluliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem . Michelangelo piiratu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga erinevaks näiteks Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust . Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Ta näis arvavat, et geniaalne kunstnik sarnaneb Jumalaga selles, et ta loob inimesi. 1504 .aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur . Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist . Samasuguse tähendusega on Moosese figuur , mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II’le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal – kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat ( 1508 -1512). Idaseina kompositsioon „Viimne kohtupäev“ sai valmis ligi 30 aastat hiljem.

Raffael: (1483- 1520 )
Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni „ Ateena kool“ ( 1510 - 1511 ). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn klassikalisest ilust . Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia , tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna – jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmenurkne – keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad näiteks madalamad põlvitavad figuurid (Sixtuse madonna). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile: Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette . Seega näeme kokkuvõttes, et Raffael nagu eemaldus uuest reaalsest elust, ta justkui tõusis sellest ülespoole.

Leonardo da Vinci: ( 1452 -1519)
Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallas. Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrvalt võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Seetõttu on õlimaali „Madonna kaljukoopas “ sügavus mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Suures seinamaalis „Püha õhtusöömaaeg“ näeme, et iga üksikfiguuri asend, samuti perspektiiv , valguse-varju jne. kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks. Leonardo kuulsaim teos „ Mona Lisa“ veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm .

Giorgione : (u. 1490 -1576)
kuulsaim töö on „Magav Venus “. Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit . Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole.

Tizian : (u. 1490-1576)
pühendas oma pika elu kunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine . Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo „Maarja taevaminek“, kus kolmnurkse kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud , vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga , vaid vahel ka sõrmedega.

Pidusöök Lev’i majas .:
See hiiglaslik maal mõõtmetega 13,1 x 5,55 m on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali ehk refektooriumi jaoks. Nagu tavaks, kujutas see Püha õhtusöömaaega. Kuid kunstnik tõi pildile ka muid tegelasi. Peagi kutsuti ta inkvisitsiooni ette aru andma, miks on nii püha teemaga pildil sakslaste moodi purjus sõdurid, narr , papagoi ja muud sobimatut. Kunstnik sai käsu pilt ümber teha, asendada koer Maarja Magdaleenaga jne. Selle asemel andis Veronese pildile lihtsalt uue nime, sest Piiblis on jutu ka pidusöögist Levi majas . Levi võiks olla punases rõivas mees pildi keskosas, meest rohelises vasakul trepil on aga peetud kunstnikuks endaks . Veronese kujutas Piibli sündmust oma kaasaegses keskkonnas.

Renessansi perioodiseering.:
Eelrenessanss – 14. saj
Vararenessanss – 15. saj
Kõrgrenessanss – 16. saj

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk · .rtf · 66 allalaadimist

Renessanssi üldiseloomustus-kunstnikud #1

Renessanssi üldiseloomustus-kunstnikud #2

Renessanssi üldiseloomustus-kunstnikud #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Grimmie Õppematerjali autor

Konspekt

renessanss perioodiseering moraal kunstnikud teosed humanism kunstniku positsioon üldiseloomustus palazzo tuumpunkt tsentraalprojektsioon kõrgrenessansi arhitektid

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2

Ajalugu

doc

Kokkuvõte renessansist

1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata

Kunstiajalugu

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu

doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.

Ajalugu

116

pdf

Renessanssi sünd Itaalias

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Kunst

116

pdf

Renessanss

Ajalugu

doc

Kunstiajalugu

) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Manerism sellel sõnal on mõnikord olnud halvustav tähendus. On väidetud, et maneristid püüdsid ja suutsid jäljendada mõne suurmeistri (eriti Raffaeli ja Michelangelo) loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud jäljendada suurmeistrite loomingu vaimset sisu. Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Arvatakse ka praegugi, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Sel juhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunsti teostes inimeste anatoomiat? Too näiteid.

Kunstiajalugu

doc

Kõrgrenessanss

klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid