ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. ◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus: • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”. • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung).
-) Hüsteeriline inimene võib valida endale märkamatu isiku, sest tema kõrval on hea särada. -) Hüsteeriline inimene võib valida endale kellegi väljapaistva ja rikka, et tema särast ise osa saada. -) Armastuse ja abielu suhtes on neil illusoorsed ootused ning nad nõuavad rohkem, kui on ise valmis panustama ja seega võivadki jääda oma suurt armastust otsima. * Kriitiliseim vanus on 4-6 aastat ja sel ajal oleks vaja, et lastel oleks eeskujusid ning selles vanuses hakkavad neil tugevalt avalduma soorollid. * Hüsteerilised inimsed on suured rivaalitsejad ja ületrumpajad. * Kooselus vaieldakse tihti kes on süüdi teemal ja kasutatakse laimamist ning intriige. * Hüsteerilise inimese agressiivsus meenutab sageli rivaalitsemist ning seisneb ületrumpamises. -) Eelkõige seisneb see soovis oma väärtust tõestada. -) Hüsteerilise inimese agressiivus on spontaane, muretu ja annab kiirelt järele.
Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud
siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja eeskujusid ja otsisid sisust ja ideoloogiast sõltumatut kunsti. Üha enam huvitas abstraktne kunst, mis ametliku mõtteviisi järgi oli kõige hullem formalism. 1962. aastal Moskva maneezis toimunud näituse järel, mis ajas Hrustsovil ihukarvad püsti, oli see kõige karmimalt hukka mõistetud. Ainuke ametlikult rühmitus lubatudmis ANK'64, kunstiline vabadus 1964. aastal võis siiski korraldas väljenduda
reljeef osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega; pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kaunistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel renessanss (prantsuse keeles ,,renaissance" ehk taassünd) hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis inimest väärtustav ehk humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord
reljeef osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega; pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kaunistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel renessanss (prantsuse keeles ,,renaissance" ehk taassünd) hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis inimest väärtustav ehk humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord
Kutseõpetaja II aasta meediavägivalla tähendusest. Meedia mõju vägivalda sõltub isiksusest ning ka samastumisest. Mõju sõltub isiksusest ja samastumisest. Meediavägivalla tähenduse muutmise kaudu on võimalik meedia mõju neutraliseerida. Psühholoogias on näiteks kümmekond erinevat agressiivsuse teooriat. Agressiivsuse põhjustena on käsitletud instinkte, negatiivseid eeskujusid, negatiivsetest mudelitest õppimist, reaktsiooni provokatsioonile, tiheliolekut, kõrget temperatuuri, frustratsiooni, ärevust, geneetilisi tegureid ja ühiskonda. On osutatud nende tegurite korrelatiivseid seoseid agressiivsusega. Samuti on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas meedia mõjutab inimeste agressiivsust. Meediavägivald loob konkreetsed käitumismudelid. Ühes kuuekümnendate aastate eksperimendis näidati kahele väikelaste grupile filmi kloun-nukust Bobost
ahastavat rida: Oh! Ma vaene Tardo liin! Et Rootsile lojaalseid isikuid leidus Eestis veel ka pärast maa tegelikku minekut Venemaa kätte 1710. aastal, tähendab muuseas seegi, et Käsu Hansu nutulaulu vanim säilinud ümberkirjutis pärineb 1714. aastast. Nutulaul levis suuliselt mitmel pool Lõuna-Eestis ja asub seega rahvaluule ja kirjanduse vahepeal, kaldudes siiski pigem viimase poole. Autoril on ilmselt olnud 17 mõningaid kirjanduslikke eeskujusid (17. sajandi lõpul sai eesti keeles kättesaadavaks Jeruusalemma hävitamise lugu). Seltskonnaelu Valgustusajastu iseloomulikuks jooneks oli mitmesuguste klubide, seltside ja ringide tekkimine, mis koondasid erinevatesse seisustesse kuuluvaid vaimsete huvidega inimesi: pastoreid, juriste, arste, koduõpetajaid, ametnikke ja ohvitsere. Esimesteks seltskondlikeks kokkusaamiskohtadeks olid kohvikud, kus arutati päevaprobleeme
reljeef osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega; pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kaunistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel renessanss (prantsuse keeles ,,renaissance" ehk taassünd) hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis inimest väärtustav ehk humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord
valmisid tema viimastel eluaastatel. Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel, ühele neist on ta end kujutanud Kristusena, viidates kunstniku loomingu sarnasusele jumaliku loomistööga. Ka mitmete teiste teoste, näiteks vasegravüüride ,,Rüütel, surm ja kurat" või ,,Melanhoolia" paljude allegooriliste detailide hulgas on selliseid, mida võib seostada kunstniku endaga. Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvalt iseseisvad olid prantslased siiski portreekunstis. Parimad portretistid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Nad töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis olid realistlikul, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. Neis on tundlikult kirjeldatud portreteeritavate iseloomu ja seisundit. Renessanss Eestis
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
Hiilgus on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. Võistlusega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et moetööstus võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete peetekujutiste vastu. 7 Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema ekspert. Sterotüübi eeskujusid peavad riietama eksperdid, soengut tegema ja meikima stilistid, ehkki neid õhutatakse oma elu tabloidajakirjades koduperenaistele näidates väitma eluaegset ustavust omaenda juustele ning veele ja seebile. Enamasti teeb selline kelkimine kahjuks hoopis araks. Niikaua kui ollakse noor ja kena välimusega, võib iga naine hellitada unistust, et tal on võimalik sotsiaalsel redelil ülespoole ronida, tuhmistada luksuse sära oma loomuliku armsusega. Paari sellist
sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr. Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35, so u neljandik. Teistes on olemas lühikesed kokkuvõtted, nii et sisu on ka tänapäevani jõudnud. Selles on lugu Romusest ja Remusest vanem ajalugu. Tema teos kujutab Puunia sõdu, kuigi ise selle sündmusega kokku ei puutunud. Teos vastas Augustuse poliitikale. Augustus soovis, et kodanikud sarnaneksid vanade roomlastega. Teose eesmärk oli pakkuda eeskujusid kaasajainimestele müütiliste tegelaste seast. 39. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? 40. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale teotus Lucretiuse looming? Epikurose 41. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Oli õnnetult armunud ühte lesboslannasse, kes oli aristokraatlikust soost, kerglaste kommetega. Nimi oli Claudia. 42. Kes oli Vergilius
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
kasvas kogu aeg ning Lääne-euroopas oli intensiivne põllumajanduse areng, idas aga ekstensiive, seal muudeti talupojad sunnismaisteks. Peamiseks rendivormiks sai teoorjus. Läänes olid selleks ajaks talupojad juba vabad. Idas korvas aga madala efektiivsuse odav tööjõud ning kallid turuhinnad. Humanism ja renessanss 14 sajandil, seega juba hiliskeskajal kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi tähelepanu keskmesse Jumala asemel inimese ja otsis eeskujusid antiikajast. Sellest on tulnud ka nimi renessanss. Kuna inimene tuli maailmavaate keskmesse saab seda nimetada ka humanismiks. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi Euroopas. Rikkad linnakodanikud rajasid sinna uhkeid paleesid. Avalikud ehitised, nt kirikud jms olid rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Tähtsaim renessansskultuuri keskus oli Firenze. Uutes oludes hakati hindama inimväärtust ja ideaaliks sai inimene, kes on õnnelik ja saab oma
Hakati korraldama ka vastuvõtueksameid. Haridusministeeriumi korraldus määras kindlaks ka õpilaste vanuse: ülemiseks vanusepiiriks 1.kl. astujatele progümnaasiumis 14 aastat, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumis 19 aastat. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Valitsuse otsusega kehtestati 1934.a. keskkoolide ja gümnaasiumide õppemaksude piirmäärad. Kutseharidus. Vabariigi algaastail puudus kindel kutsehariduse süsteem. Vana hariduskorraldus ei andnud selles vallas eeskujusid, kõik tuli otsast alata. Arvestati majanduslikke ülesandeid ja võimalusi, aga ka välismaa vastavaid kogemusi. 1922.a. võttis Haridusministeerium kutsehariduse organiseerimisega seotud küsimused päevakorda. Nõupidamiste tulemusena avaldati valitsuse otsus ,,Täienduskoolide esialgsed põhijooned". Peagi asuti täiendus- ja tööstuskoolide rajamisele. 1937.a. kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needki koolid ühtluskooli süsteemi
kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt. Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see, mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde. Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingu tippsaavutuseks. Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Zanrid: Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega
suurmeeste matusepaigana. Venemaa Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. · Klassitsism. Sisekujundus. Akademism. Klassitsism Eestis (mõisad) Sisekujundus Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism Klassitsismi lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19.
pilastrid, mille kohal asetsev tekstiriba kannab maja uuestisünni kuupäeva. Portaali kaunistab vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Hoone uksekst on kahjuks algupärasest alles jäänud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. aastast. Dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb 1640. aastast. Renessanssfassaad kajastab eelkõige selle autori A. Passeri kodumaa hollandi eeskujusid. 1834. aastal sai hoone 66 Maiste, J., (1995) Mustpeade maja, Tallinn; Kunst tänapäevase kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk tänav 24 hoonega ühtse krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega ning 1806. aastal omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassadil on säilinud eelmiste omanike vapid 1749. aastast
dünastia esimene vaarao. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Ramses rõhutas oma sihikindlat püüdu tagada poliitika ja religiooni järjepidevus ning selleks järgis ta hoolikalt kuninglikke eeskujusid ja traditsioone. Ta jätkas valitsemist põhjas asuvast ammusest pealinnast Memphisest ning käskis püstitada monumente paljudes iidsetes religioonipaikades. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11
Suuremad puhastustööd võeti ette ka enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega. Süüdati küünlad ja laua kohale riputati laekroon. Talvel kaunistati eluruume kuuseokstega, mis kinnitati seintele või raputati peeneks hakitult põrandale. 3.2.Muutused elamukultuuris 19.saj teisel poolel hakkad eesti talupoja elamukultuur omandama üha uusi jooni. Tähelepanu hakati pöörama eelkõige elamuruumide esinduslikkusele, mispuhul järgiti paljus linlike eeskujusid. Kambrid võeti aastaringsesse kasutusse. Rehest eraldi olevates 2-3 toa ja köögiga elamutes sisustati ruume enam-vähem nagu rehielamu kambreid. Suurte, 4-6 toaga häärberites hakati ühte suuremat tuba - saal sisustama eriti ilusasti ja külaliste jaoks puhtana hoidma, nõda linlikke tavasid jäljendades. 19.saj lõpuks olid talurahva eri kihtide elamute sisekujunduses kujunenud märgatavad erinevused.
Kui vanemad on õnnelikus suhtes, siis on partnerlussuhetes stabiilsem. Kujuneb 4-5 lapse arengus. Siis hakkab sotsiaalsete soorollide areng. Emas pettunud pojast võib saada naistevihkaja ja vastupidi. Satuvad kõige tihedamini armastuskolmnurkadesse. Alateodlikult võibolla otsivadki juba seotud partnereid. Enamasti annavad edasi need patud, mida nende endaga tehti. Põhjused: Polnud perekonnas võimalik elutervet mehelikkust või naiselikkust arendada. Näiteks sellepärast, et polnud eeskujusid. Kui jooned on erinevad siis saavad omavahel läbi. Agressiivsus: Agresiivsuse vorm on rivaalitsemine ja konkureerimine. Soovis teistest üle olla, enda väärtust esile tõsta. Muretu, mõtlematu. Spontaanne, annab kiiresti järele. Avaldub hooplemises. Üldistamistendents- kõik mehed on sead. Tormakas liikumistung. Parim kaitse on rünnak, kõige väiksemad märkused võivad vallandada vihapurske. Selle taga on horm et äkki ma pole piisavalt armastusväärne, hea ja tore. Intriig on
· 1948-1949 Kunstide Valitsuse juhataja · 1950-1952 TRÜ ja EPA näiteringide juhendaja, töötu · 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht Ird publitsistina: · Sõnaosav väitleja ja publitsist. Avaldas pidevalt artikleid ajakirjanduses, andis intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud). August Sang andis ideid. · ,,Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" (1965). Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi
Kui vanemad on õnnelikus suhtes, siis on partnerlussuhetes stabiilsem. Kujuneb 4-5 lapse arengus. Siis hakkab sotsiaalsete soorollide areng. Emas pettunud pojast võib saada naistevihkaja ja vastupidi. Satuvad kõige tihedamini armastuskolmnurkadesse. Alateodlikult võibolla otsivadki juba seotud partnereid. Enamasti annavad edasi need patud, mida nende endaga tehti. Põhjused: Polnud perekonnas võimalik elutervet mehelikkust või naiselikkust arendada. Näiteks sellepärast, et polnud eeskujusid. Kui jooned on erinevad siis saavad omavahel läbi. Agressiivsus: Agresiivsuse vorm on rivaalitsemine ja konkureerimine. Soovis teistest üle olla, enda väärtust esile tõsta. Muretu, mõtlematu. Spontaanne, annab kiiresti järele. Avaldub hooplemises. Üldistamistendents- kõik mehed on sead. Tormakas liikumistung. 18
kogu, 14. sajand (üdliselt peale Itaalia teistes maades novell eriti levinud ei olnud). · Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid allegoorilised poeemid jne. · C. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule. · ,,Canterbury lood" meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, mis on erinevalt B-st värssteos. Teoses kritiseerib tollase inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. 9
Ta töötas vabakutselise kirjanikuna ajalehtedele ja ajakirjadele. See kogemus ja lugupidamine, mida noor Tsehhov huumoririkkaid lugusid kirjutades sai, julgustas teda kirjutama ka tõsisemaid jutustusi. Tsehhov on kord öelnud, et meditsiin on tema seaduslik naine ning kirjandus tema armuke ning lubanud, et pühendab oma kahele elukutsele kogu elu. Noore mehena oli tal raske vaadata, kuidas inimesed oma elu raiskavad. Ta soovis areneda ning näha. Kui otsida Tsehhovile eeskujusid, siis võib võib-olla nimetada tema kaasaegse tippkirjaniku Aleksei Nikolajevits Tolstoi, kelle mõjutused Tsehhovi arengule olid suured. Tsehhov lõpetas meditsiinikooli 1884. aastal ning alustas oma elu arstina. Samas oli see ka murdepunkt tema kirjanikukarjääris ning ta jätkas üha tõsisemalt kirjutamist. 19. sajandi eelviimase kümnendi lõpus kirjutas ta nii jutustusi kui ka näidendeid. Sellesse ajajärku kuuluvad näiteks novellid
on vajalikud keha harimiseks ta peab õppima kaugele ja kõrgele hüppamist, puu otsa ronimist, müürist üleronimist ja sealjuures ikka tasakaalu hoidma. Kuidas toimub Émile õppimine? Ainult käimise, kompimise lugemise, mõõtmise teel õpime ulatusi hindama. Laske kõik ise lapsel teha. Mina sooviks, et Émile oskaks joonistada, et omada kindlat silma ja teha käed painduvaks. Tahan, et tal poleks teist õpetajat, kui loodus, poleks teisi eeskujusid kui asjad ise. Tal peab silme ees olema originaal, mitte aga paber, millel see on kujundatud. Sellega omandab ta teravama pilgu, kindlama käe, teadmised loomade, taimede ja muude looduskehade tõelisest suurusest ning kujust. Minu eesmärk on, et ta asju tundma õpiks, aga mitte neid järele ei maaliks. Ma riputan pildid teatud korras seintele, iga joonistus kakskümmend korda korratud ja igal eksemplaril joonistaja edu ära märgitud. See astmestik
Liigne tiiva all hoidmine võib muuta lapse arglikuks. terdatakse ja joonistatakse vähem. Televiisor muutub lastele sageli Üleliigne nõudlikkus tekitab aga pingeseisundeid. On oluline, vanemate aseaineks. Paljud lapsed hakkavad endale otsima et laps käiks talle jõukohases koolis, kus temalt ei nõuta üle eeskujusid telesaadetest, kuna vanematel ei ole oma Millised lastega võimete ja kus ilma liigse tagantsundimiseta suhtutaks arenda- tegelemiseks piisavalt huvi. Kuid just need lapsed kan- lapsed ohus? valt tema huvidesse ja annetesse
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
Teine algas 1948. aasta paiku kiiresti tugevneva ja ühe jõhkrama survega, mis saavutas maksimumi 1950. aastal ja jätkus peaaegu muutusteta veel paar aastat pärast diktaatori surma. Juba 1944. aasta lõpul algas eesti kunstnike arvelevõtmine ja organiseerimine NSV Liidu reeglite kohaselt. Võimude ilmne eesmärk oli maha suruda kunstnike isikupära, mida nimetati "kodanlikuks individualismiks", ja sundida kunstnikke järgima üleliidulisi eeskujusid. Eestisse jäänud kunstnike esimeste sõjajärgsete aastate looming oli vähe muutunud. 1930. aastate lõpul kujunenud käekiri püsis. Tööteema maalimisega jätkasid Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas.
saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12.sajandil kerkis rida esmaklassilisi ning omanäolisi sakraal- ja profaanehitisi. Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast järgisid Vladimir-Suzdalimaa ehitusmeistrid Bütsantsi eeskujusid. Vladimiri suurima ehituse Uspenski peakiriku (12.saj.) lähtuti traditsioonilisest ristkuppelkirikust. Hästi tahutud kividest ehitatud seinapinna jaotab kaheks horisontaalne rippsammaste vöö, vertikaalselt liigendavad hoonet liseenid, mis katuse all ühinevad ümarkaartena. Taoline seinte liigendamine nagu ka astmeliselt ahenevad ümarkaarsed aknaorvad ja perspektiivportaalid sarnanesid Lääne-Euroopa romaani stiilis ehitustega, säilitades sealjuures eeskätt tänu
Loeng nr 8 (13.03.2008) Undi loomingus on küllaltki olulised need uuslinnajaod see on see moodsa maailma ruum. 80ndate eesti kirjandus ei ole city kirjandus, vaid just äärelinna, nõukogudeliku uuslinnajagude kirjandus. Glamuur, suurlinnaruum imbub eesti kirjandusse vaikselt 90ndate vältel. Edasi seostatakse kogu lugu Castanedaga nõidade, maagia uurija. Temast saab üks new age'i liikumise suuri filosoofe ja olulisi eeskujusid. Samuti alternatiivsesse maailmaruumi kuuluv autor. Jutustab astraalsetest maailmadest. Mõnes mõttes läheb see nimi siin vastuollu teaduslikkusega, ladinakeelsete loeteuldega, mis siin antud. Järgmises lõigus jutustaja registreerib oma meeleolu, selle muutust. Lennart on siin muidugi Lennart Meri. Lennarti vanaeided on viide tagasi ühele teksti kohale. Siis räägitakse siin veel kaktustega seonduvalt eri kaktuste geografilisest ruumist ja kodupinnasest. See kaktuste teema
selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi. Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus oluliselt sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsuses. Seepärast pöörati suurt tähelepanu kõnekunstile. Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed - oraatorid - meelsasti kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti
Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). DADAISM
hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab kui jõukalt elavate inimeste oma lause "Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi c) Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on majanduslik areng on seotud mittelineaarselt"? rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson
Kogu selle aja on Goethe kirjutanud, tema pärand on äärmiselt mahukas, keeruline, mitmekesine, vastuoluline. Tema eluaeg oli pikk, 83. aastat, ajaga on vaja kaasas käia. Oli uutele mõtetele vastuvõtlik, kuid kohati ka võitles nende vastu (nt nimetas romantikuid hulludeks). Voltaire'i innuka kummardajana oli tema varasem luule traditsiooniline, puudus pietistlik pool, oli ilmalik inimene. Luule meenutas rokokood. Hilisemad draamateosed tuletavad samuti Euroopa eeskujusid meelde. Goethe räägib pigem kunstist, kui kirjandusest Weimaris. Ta roll kultuuris on olnud üsna ulatuslik. Kogu tema loomingut iseloomustab Euroopa teatavat mõtet sellel ajal. Pannakse tähele romantilisi jooni (70ndad), aga hiljem nendest taandub. Ta on mahukas luuletaja. Leitzigi laulud. Herderi vaated said talle 70ndatel omaseks. Goethe ei taganenud Herderi vaadetest, aga mõtles neist mingeid edasi. 70ndatel aastatel säilitas antiigi austuse. Suhtumine oli teine. Goethe
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
romantik. Kuid ennekõike ,,Jumalaema kirik pariisis" kasutavad romantilist gliseed: brünett ja blond naine, ilus ja kole mees jne. Tegelikult ei olnud see teos nendest kangelastest, vaid Jumalaema kirikust millele viidatakse seoses esilehega. 18ndal aastal tuleb ta kirjandusse. Tema puhul on mitteromantiline juba see et ta nõuab sellist parandust. Romantikud kippusid pigem lõhkuma kuigi neil eeskujusid oli, kuid samal ajal taheti kogu revolutsioonilise 18.sajandi lõpus hävitada ära vana ja ehitada midagi uut. Victor Hugo mõistis et nii see kunagi ei ole: siiani ei ole olnud nii et vana on täiesti ära lammutatud ja täiest uus asemele ehitatud. Hugo oligi see kes oli selle vana endasse alles jätnud. Kunstis on alati olemas olnud traditsioon millest lahti ei saa. Hugo teosed jäävad ortodoksaalsest romantilisest laadist kaugele.
on nt pidanud võistlema). Üks põhjus, miks nad satuvad armukolmnurkadesse, on see, et kelleltki partneri üle löömine pakub neile rahulolu. Enamasti kipuvad nad edasi andma neid patte, mida nende endiga lapsepõlves tehti. Rieman arvab, et üks põhjus, miks need hüsteerilised jooned tekivad, on see, et neil ei olnud oma peres võimalik oma elutervet naiselikkust, mehelikkust välja arendada. Näiteks neil pole olnud eeskujusid või on need olnud vale pidi (nt püksid naise jalas). Teine põhjus võib olla see, et neid on üritatud liiga tihedalt perekonnaga siduda. Võib öelda, et põhiprobleemiks armastuses on hüsteerilisele inimesele illusoorsed ootused (nõudvad hoiakud, valmidus ise midagi suhtesse anda need ei ole tasakaalus). Partnerivalikul on tihtipeale tähtsad ka tiitlid (ühiskondlik staatus, varanduslik olukord). On ka see võimalus, et valitakse eriti särav partner, et siis
klassitsist). Swiftile on omane vohav fantaasia . See pole aga omane Defoe-le. Swiftil on viide Euroopa tavale. Just fantaseerivatele reisikirjadele, varasematele kaartidele , kus on mereelukad jne. Swiftil on omane vohav fantaasia, kus mõtlev välja isikuid, oleneid, situatsioone jne. Need on ka allegoorilised. Defoel ja Swifti teosed on teatud allegooriaga. Teatud eeskujudeks ja mudeliteks. Swifti puhul ka kindlasti kirjanduslikke eeskujusid olnud rohkem kui Defoe puhul. Swift on suur müstifikaator ja sellepärast veab ta lugejat pidevalt ninapidi. Swift on ka müstifikaator. Tugevalt seotud oma maa poliitiliste telfitagustega. Swifti mingiteks tõukejõududeks said aktsioonid ja hoiakute muutmised. Lõpuks saadeti ta Iirimaale ja sai provintsikirikus koha. Võitles ka Iirimaa vabaduse eest jne. Oli tugevalt Inglise poliitikas sees. Jonathan Swift. Ta on samasugune autor nagu Daniel Defoe. Teda tuntakse põhiliselt ühe teose
Perekond, kasvatusmeetod 90 21 Sõbrad 73 20 Eeskujud, iidolid 55 11 Other 7 2 Inimese iseloomu kujunemise mõjutajateks peeti kõige enam perekonda ning kasvatust, mille järgi tuli lasteaed, kool, töökoht. Enam pakutud vastus toetub keskkonnale. Vastajatest 55 valisid mõjutajateks erinevaid eeskujusid ning iidoleid. Samas on eeskujud ka vanemad (kasvatus ning matkimine). Ülekaalus oli samuti valik vastusevariant „sõbrad“ ning „erinevad gängid“, kes mõjutavad meid igapäevaelus. 33 isikut valisid iseloomu mõjutajateks ka meedia, mida pakuti üllatavalt vähe. Eriti 21. sajandil on meedial vahest isegi suurem mõju indiviidi üle, kui perekonnal. Just oma tähtsuse tõttu praegustel ning tulenevatel põlvkondadel. Pärilikkust ning geneetikat pakkus 177-st inimesest 50 indiviidi
kaugemale, mis mandrieuroopas teostusid alles sajandi lõpus (vabrikutöö kiire areng käsitöö hääbumine inglismaal; tehnikate ununemine inglismaa tööstuslik pööre toimus varem). Mõnes mõttes inglise nähtused ennetasid mandril toimuvat (samas ka vastupidi , osad inglise kunstnikud võtsid eeskujusid Pariisist; kunstis pilt segasem, pole loogilist järgnevust voolude vahel nagu Pariisis). Mida tähendas Prerafaeliitsus inglismaal (ja hiljem ka mujal) Kontekst: käsitöö välja suremine tekitas protesti ja nostalgiat (üks romantismi tunnuseid ongi minevikuihalus). Prerafaeliidid püüdlesid Rafaeli eelse kunsti poole, rajasid oma loomingu sellele (hilisgootika;hiliskeskaeg;vararenessanslik laad ; väga literatuurne jne) Dante Gabriel Rossetti. Beata Beatrix.
Lõikuse on läbinud ka Kalmer, kellel II kursusel juhtus põlvemeniski luuline vigastus ja taastumine võttis päris kaua. Välja toodud tekkepõhjustena on kõik vastanutest välja toonud nii stressi ja kehalise väsimuse, kui vale treeningmeetodi. Vastustest selgub, et tendents on järgnevale - mida aeg edasi, seda teadlikumaks tantsijad oma kehast saavad, eks on ilmselt mängus ka ajastu roll. Nõukogude ajal ei olnud info nii kättesaadav ja usuti rohkem eeskujusid, tänapäeval on juba noored koreograafid-tantsijad üsna teadlikud oma kehast, eriti anatoomiliselt. Üsna tore on, et 23 suurimaks taastumiseks peab Anna vaimset taastumist ja eluga edasiminekut olukorras, kus ta oli sunnitud loobuma tantsuõppest ja koormust vähendama. Keha ja vaimsuse vahelisi seoseid tajub 75 % intervjueerituist ning umbes sama palju
Ilmuvad uut tüüpi kalmed, neljakandilised (Rooma-rauaajast), need olid varased tarandkalmed. N: Saaremaal on need koos. Aeg-ajalt esines ka põletusmatuseid. Tõugu külast leiti varaseid tarandkalmeid. Tuli välja, et pead olid osadel seal skalpeeritud. See võis olla nt selleks, et pea kolju oli tähtsal kohal ja taheti, et kolju oleks puhtam.. ülejäänud kalmete luumaterjal ei ole ilusti läbi töötatud. Miks kalmetüüp muutus? Tõenäoliselt on eeskujusid Skandinaavast. Seoses sellega, et õpiti ise rauda tootma, sepp oli jumal jne. Asulatel on välja eristatud mitmeid rühmi (tegu oli üksikasulatega): Kaali kraatri jalamil on võimas ringmüür kusagil kunagi. Saaremal on veel Võhma ringvall, arvatakse, et see on pühakoht, seda on veidi kaevatud, asju ei leitud. Pidulas on ka leitud kaks ringvalli. Väline on nelinurkne, läbimõõt on u 25 m. Keava võnnumäel on ka suur vall -> linnus? Ürituste, rituaaliplats?
varaklassitsismile kui ampiirile. chāteau-stiil (pr. 'kindlus, loss'), 19. saj. variant renessansiaegsest François I stiilist, nimetus sai selle tuntuima näite, Fontainebleau lossi järgi. Victoria stiil e. Victorian style (ingl.), Inglise kuninganna Victoria valitsemisajal (1837-1901) pms. Suurbritannias ja USA-s. viljeldud eklektiline sisekujundusstiil. Mõistega määratletakse väga pikka perioodi - V. s-l oli väga palju eeskujusid (ampiir, gootika, Louis XIV stiil, Louis XVI stiil, prantsuse renessanss jne.). Inglismaal jaotatakse Victoria stiili veel vara- kesk- ja hilisviktoriaanlikuks stiiliks. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 13 JUUGENDSTIIL Metallkonstruktsioonide kasutamine arhitektuuris hoogustus kiiresti pärast 1851.aasta maailmanäitust. 19.sajandi lõpul andis metallurgia kiire arenemine ehitajatele veel ühe väga tugeva
(742-814) järgi. 2.Millise maa-alad kuulusid Frangi riik selle kõrgajal? Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. 3.Millised tiitlid olid Karl Suurel? Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida. 4.Millised eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suure kultuuris? Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. 5.Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline oli selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellel eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel
mis kujunes hiljem omaette kirjanduszanriks. Ladina kirjandus on tihedalt seotud kreeka kirjandusega. Esimene Rooma kirjandusteos on ,,Odüsseia" tõlge, mille pani kirja Livius Andronicus. Ta ei tõlkinud seda heksameetritesse, vaid Roomale iseloomulikesse saturnilistesse värssidesse. Andronicuse ,,Odüsseia" tõlge oli u kaks sajandit kasutusel kooliõpikuna, see oli esimene Euroopa ilukirjanduslik tõlge. Andronicus kirjutas ka tragöödiaid ja komöödiaid, kasutades Kreeka eeskujusid. Temaga samal ajal tegutses Gnaeus Naevius, kes kirjutas Rooma-ainelisi tragöödiaid. Olulisim on aga eepiline teos ,,Puunia sõda" (Bellum Punicum), mis haarab Rooma ajalugu Kartaago rajamisest, mis on omakorda seotud Trooja looga, samuti Aenease põgenemisest Troojast ning I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales"
tunnetatud täiuslikkus. Kunsti kõrgeim printsiip praktilisest küljest on looduse jäljendamine, sest vastavalt õpetusele parimast maailmast ilmneb looduses meeleliselt suurim täiuslikkus. Selle kõrval on üsna vahendamatult luuletajate maailm ehk heterokosmiline maailm, mille kaudu saadakse ruumi kunstilise leiutuse vabaduseks. Väljamõeldis on õigustatud, niivõrd kui ta teenib tõde, ta on paratamatu, sest moraalseid eeskujusid ei ole ajalugu alati kätte andnud. GEORG FRIEDRICH MEIER (1718 - 1777) oli Baumgarteni õpilane. Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16). Joseph Maier, "Vico suur erand", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 1999, nr 4 & Mart Kivimäe, "Vico ja Frankfurdi koolkond – Tuna 1999, nr 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
