Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste instituut
Klassiõpetaja kõrvalainega
VAARAOD Referaat
Koostaja :
Kadri Kivirand,
EKL-4kõ
Juhendaja : Amino Põldaru
Tallinn 2010
Sisukord:
Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 Vaaraode võim 5 Valitsenud vaaraod 8 Ahmos I ja
Amenhotep I (u 1550-u
1504 e.Kr) 8
Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 –u 1479 eKr) 8
Hatšepsut (u 1479 –u
1458 eKr) 9
Thutmosis III (u 1479 –u 1425 eKr) 10
Amenhotep II (u 1427 – u
1400 eKr.) 10
Thutmosis IV (u 1400 –u
1390 eKr.) 11
Amenhotep III (u 1390 –u 1352 eKr) 11
Amenhotep IV (u 1352 –u 1336 eKr) 12
Ramses I (u 1295 –u 1294 eKr) 13
Ramses II 14
Tutanhamon (u 1336 –u 1327 eKr) 14
Elu pärast surma 17 Vaarao võim nõrgeneb 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud kirjandus 22
Sissejuhatus
Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku:
- Vanem kiviaeg – kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
- Noorem kiviaeg – algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama.
- Kahe kuningriigi maa – sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.
- Vaaraode valitsemine – 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [6]
Vaarao (egiptuse keeles ’suur maja’) on Vana-Egiptuse kuningas.
Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast
kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [3]
Vanades
allikates kasutatakse sõna vaarao asemel
kunigas . Piibli
tradistiooni kaudu on see sõna jõudnud
meieni vaarao kujul. [4]
Vana riigi ajastu Egiptuses
kadus piir jumala ja kuninga vahel.
Ainuke vahe seisnes selles, et kuningat, vastandina „suurtele“
jumalatele, nimetatakse tema elu ajal „armuliseks“
jumalaks ; kuid
pärast surma kadus seegi erinevus ja temagi muutus „suureks“,
nagu olid teised jumalad. [4]
Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli
nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav
suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline
trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga.
Vaarao isiklik nimi oli seotud „päikese poja“ tiitliga. Selles
tiitlis
peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu
jumalustamine, usk despootia „jumalikkusesse“. Egiptus saavutas
tollel ajal suure võimsuse, mille poolest
eraldus ta teistest, nagu
räägitakse raidkirjas, asiaatide,
neegrite ja liibüalaste
barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle
pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis
Egiptuse kuningas tabada isegi „kaigast tõstmata“, „ilma
vibu pingutamata surmata neid nooltega“. Egiptlased uskusid, et
päikesejumal on Egiptuse jumal, et päike paistab ainult Egiptusele
sest üksnes Egiptus väärib seda, et tema peale vaataks päike.
Egiptuse kuningas aga on, nagu kõik teised suured jumalad, „päikese
poeg“.[4]
Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil,
kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi
ning piitsa. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid
vähestele. [1] Milline tahes suurnik langes kuninga juurde ilmudes
mitte ainult põlvili, vaid koguni kõhuli.
Suudelda tohtis ta ainult
põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli
mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega
sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse
tekstid räägivad minestustest, millesse
langesid kuningaga rääkivad
isikud. Kuninga nime ei tohtinud ilmaaegu suhu võtta, sest kuninga
nimi oli, samuti nagu jumala nimi, täis maagilist jõudu. Seepärast
kasutati vaaraost rääkimisel kõige sagedamini väljendusi „nemad
olid“, „nemad käskisid“ jms. [4]
Egiptuse valitseja ehk vaarao võim oli erakordselt suur. Talle
kuulus Egiptuses kogu maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult
tema käske täitma. Egiptlased
pidasid teda jumalate asemikuks maa
peal. Nad uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks
jumalatest. [1] Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end
erilisel viisil ning iga päev käisid nad
templis esivanematele
toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt
tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni
lahingutes. [6] Arvati, et oma võimuga tagab vaarao korra kogu
maailmas. Egiptlased uskusid, et kui vaarao on tugev, siis annavad
põllud saaki ja salved on vilja täis. Kui tema võim peaks aga
nõrgenema, siis saabuvad ikaldused ja nälg. [1] Nende
alamad arvasid, et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja
üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa
edukust kauplemises
võõraste maadega. [6]
Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade
rikkusi. Naised juhtisid harva riiki, ja kui, siis ainult lühikest
aega dünastia lõpus, kui ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest
võimu üle võtmas. [6]
Vaaraode võim
Vana-Egiptuse
tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui
algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja
võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad
käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele
hauakambrid . Mõned vaaraod, nagu näiteks Pepi II, asusid troonile
väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks. Pojad pärisid
isadelt võimu. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid
valitsesid harva riiki. Meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole
ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda,
mida saadi kõrbekaevandustest. Kuninglik paar näitas tihti rahvale
oma rikkusi. Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja
templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. [6]
Vaarao võim oli küll piiramatu, kuid kogu Egiptuse elu ta üksinda
juhtida siiski ei suutnud. Vaarao valitses riiki ametnike toel. Kõige
kõrgemad ametnikud olid maakondade asevalitsejad, kes kandsid koolt,
et kõik vaaraode
korraldused täidetud saaksid. Nende juhtimisel
tehti kohalikke ehitustöid ja
hoiti korras niisutuskanaleid.
Lihtrahvalt kogusid nad andamit. Vaaraole allusid ka
preestrid , kes
pidasid ühendust
jumalatega , täitsid usurituaale ja kandsid hoolt
pühakodade – templite – eest. Kõrgemad ametnikud ja preestrid
moodustasid Egiptuse ülikkonna. [1]
Vaaraode dünastiad ja nende saavutused perioodide kaupa:
- Arhailine periood – (2920 eKr – 2575 eKr) Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [6]
- Vana riik – (2575 eKr – 2134 eKr) Seda aega tuntakse kui püramiidide ajastut . Arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. Tekstide kirjutamisel hakati kasutama pildilisi sümboleid ehk hieroglüüfe. [6] Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III – VI dünastia valitsejad : kuningad Džoser, Snofru , Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aastal eKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel Ülem- ja alam-Egiptuseks ning algas esimene vaheperiood . Pärast vana riigi lagunemist ühendati Egiptus ühtseks riigiks Teebast pärit valitsejad. [10]
- Esimene vaheperiood – (2134 eKr – 2040 eKr) Kuuenda dünastia järel tuli võimule rida nõrku valitsejaid. Nomarhid võitlesid suurema võimu eest. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda. [6]
- Keskmine riik – (2040 eKr – 1640 eKr) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.–13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon . Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. [10] Tugevad vaaraod taasühendasid maa. Kaheteistkümnenda dünastia vaaraod lasid rajada kanaleid ja tiike pinnase kuivendamiseks. [6] Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Riigi juhtimises etendasid tähtsat osa piirkondade - noomide asehaldurid. Umbes 1650 .a. Kr. tungisid Egiptusse Aasiast hüksoslased see sündmus tähistab Keskmise riigi lõppu. [10]
- Teine vaheperiood - (1640 eKr – 1550 eKr) Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda. [6]
Kõik kommentaarid