Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
factory overhead costs, indirect manufacturing costs) – kulud, mis on seotud lõpptoote valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas ) seostada konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes samas perioodil kui nad tehakse, sest pole eeldust arvata, et need kulutused genereerivad tulu ka tulevikus. Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus Vajalikud mõisted: kuluobjekt, otsekulu ja kaudkulu. Lisaks: Kulude kogum (cost pool) - kulude grupeerimine mingi ühiku kohta. Kulude kogum võib olla väga lai (terve ettevõte) või ka väga kitsas (müügimehe auto) Kulude jaotamise alus (cost-allocation base) – faktor, millega tavaliselt jagatakse kogukulud, et seostada kaudkulud mingi kuluobjektiga
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Siiski peab mingist tasemest alates ka sel juhul hakkama realiseeruma kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude tendents, sest vastasel korral kasvaksid firmad lõputult suureks. Kahaneva piirkasu eeldus kehtib ka tulud puhul. Sel juhul tähendab see seda, et kasulikkus viimasest kroonist ei ole 1000 ja 10000 kroonise tulu puhul üks ja seesama. 1000 kroonise tulu saajale on lisakroon suhteliselt suurema kasulikkusega kui 10000 kroonise tulu saajale. Kui oleme seda üldist eeldust aksepteerinud, võime küsida kas ei ole võimalik ühiskonna heaolu suurendada lihtsalt tulude ümberjagamise teel? Kirjeldame seda ülesannet Joonisel 6.3. Kaheliikmelise ühiskonna kogutulu on vahemik OO´. Oletame, et algselt saab Paul sellest Oa ja Peeter O´a. Teeme järgmise tulu ümberjaotuse: võtame Peetril tuluosa ab ja anname selle Paulile (vaatlemata praegu kasutatavat meetodit, milleks võib olla näiteks tulu erinev maksustamine). Selle jaotuse tagajärjel toimus muutus ka heaolus
• Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele - nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Ilmneb ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega, mida nimetatakse HERA (hemispheric encoding and retrieval assymmetry). HERA järgi ilmneb kolm eeldust: 1) Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; 2) Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega; 3) Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor *Temporaalsagara paremal poolel ruumilised testid, nägude äratundmine ja vasakul poolel sõnade nimekirjad, konsonantide kolmikud, mitteruumilised seosed
alternatiivsed eeldused (vaja vähemalt ühe esinemist) 1. soodustatud isik kiidab asja heaks * Nt hüppab majast välja ja ütleb: Kustuta-kustuta! 2. soodustatul on huvi + tahe asja ajamiseks (tegelik või eeldatav tahe) 3. asja ajamine on ka avalikes huvides Õigustamatu käsundita asjaajamine. peavad esinema kõik obligatoorsed eeldused, aga ei esine mitte ühtegi alternatiivset eeldust tagajärjed: 1024 Näide: A värvib oma maja, tal jääb värvi üle. Naaber B ei ole kodus. A otsustab siiski ka B maja üle värvida. Ekslik KAA ( 1026 lg 1) - tegutseja arvas, et ajab enda asja, aga tegelikult ajas hoopis võõrast asja. Nt: A näeb oma hoovil B kanu ja söödab neid, pidades neid ekslikult enda omaks. Lubamatu KAA ( 1026 lg 2) - ajas teadlikult võõrast asja ning õigustamatult
võrreldes teistega madalamad. See on edu võti. Iga inimene/piirkond peaks keskenduma selle tegemisele/tootmisele, milles tal on eelis. Need piirkonnad või inimesed, kes sellest kinni ei pea majandavad vähem tõhusalt, muutuvad vaesemaks ja tõrjutakse konkurentsist välja. Kaubandusteooria: Eli Heckscher (1919) & Bertil Ohlin (1933) rahvusvahelise kaubanduse teooria "Interregional and International Trade" põhines kapitali ja tööjõu ristanalüüsil. Neli olulist eeldust olid: 1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena 2) Veokulud võrdsustatakse nulliga 3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena 4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883). Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus
sellekohase mulje loomiseks, nagu oleks tehing tehtud 2) soovitakse varajata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse Tühine tehing on kehtetu algusest peale ega too kaasa õiguslikke tagajärgi (isegi kui tehingu tühisust tekitav asjaolu on ära langenud) Tehingu ühe osa tühisis: Kui on tegemist mingi sellise puudusega, mis on tehingu tühisust teingivaks asjaoluks, on reeglina tühine kogu tehing Tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (tühise osata) on kas eeldust: 1) tehing peab olema osadeks jaotatav: esiteks võib tehingu tingimuste hulgast mingi osa tingimusi kõrvale jätta ja tehing muutub kehtivaks; teiseks võib sisaldada tehing mitutu tehinguliiki millest osad on kehtivad ja osad mitte 2) saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING (TsÜS § 88): Sisuks nii eseme võõrandamise kui ka piiratud asjaõigustega koormamise piirangud.
muutuste käigus. Varasem lineaarsete seletuste jada, mis hõlmas ükshaaval irrigatsiooni, kaubandust v religiooni, ei ole piisav tsivilisatsioonide tekke põhjustena. Kõik need on loodud ühe konkreetse piirkonna näitel, ega ole rakendatavad üldisemalt. Mitme põhjuse teooria. Esitas Robert Adams 1966. Kesk-Ameerika ja Mesopotaamia võrdlemisel leidis, et tsivilisatsioonide tekkel on kaks põhjust v eeldust. 1. põllumajanduses tekkivate ülejääkide olemasolu. 2. ühiskonna kihistumine. Irrigatsioonil põhinev põllundus ja intensiivsemaks muutuv aiandus suutsid ära toita suurema hulga inimesi. Suurem rahvastikuarv ning suurenenud paiksus ja kaubandussidemed erinevate keskuste vahel olid kõik surveavaldajateks, et suurendada tootmist ja tekitada rohkem ülejääke. Seda kõike edendasid ühiskonnas liidrirolli omavad rühmad
Need vanad ütlesid, et substraat-ensüüm kompleksi konts ajas ei muutu , seega Kuna , siis Kiirus: MM said, et VC said, et 2.MM võrrandi tuletamine statsionaarse faasi eeldused Kiire tasakaalu eeldus sai väga palju kriitikat, pole õigustatud. Briggs ja Haldane pakkusid välja üldisema lahenduse, ei teinud kiire tasakaalu eeldust. Nad ei teinud eeldusi üksikute kiiruskonstantide väärtuste kohta. Reaktsiooniskeem on ikka kaheastmeline (k1 on teist järku kiiruskonstant, k-1 ja k2 on esimest järku) Juurde toob ainult üks nool, + märgiga seega k1. Ära viivad kaks noolt, mõlemad tuleb maha lahutada. Diff võrrandist lahti saamiseks on hea eeldada, et [ES] ajas ei muutu, seega see on statsionaarse faasi eeldus
tihtipeale heavyansam blite hulka, kuid see pole päris täpne, kun a “L ed Z epp elin’i” muusikas kohtab traditsioonilise bluesi mõjusid rohkem, kui heavyansamblite puhul. INTELLEKTUAALNE ROCK 60-ndate aastate lõpul hakkas rockmuusika otsima ideid rocki peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluesile ka jazzmuusika teistest vormidest, erinevate maade rahvamuusikast ning isegi klassikalisest muusikast. Sellise arengu kaks tähtsamat eeldust olid: 1) pillimeeste üldise mängutaseme tõus 2)stuudioelektroonika ja instrumentide täiustamine, mis võimaldas ka väikese koosseisuga saavutada varem mõeldamatuid kõlavärve. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rock’ist saanud üldiselt om aks võetud nähtus, m is tõm bas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. S ellest ka nn. intellektuaalse ro ck’i m än givate ansam blite tõusuperiood 70-ndate aastate alguses
5.) kujul. Tabel 8.5. Hooldusteenuse Nõutav hind kr hooldusteenuste maht in.p kuus 500 1 400 2 300 3 200 4 100 5 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSE TEOORIA Piirkasulikkuse teooria sisaldab eeldust, et rahulolu ja piirkasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetavad. Tegelikkuses on tavaliselt selliseid kvantitatiivseid hinnanguid raske anda. Sellest üle saamiseks kasutatakse eelistuste järjestamise ehk suhtarvude meetodit. Iga kaubakombinatsioon järjestatakse teiste kombinatsioonide suhtes lähtudes kogukasulikkusest. Tarbimistasakaalu seletamiseks tuleb kasutusele võtta täiendavad mõisted: ükskõiksuskõver ja eelarvejoon.
Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Kujuteldavus: Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. Kujuteldavuse argument: Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument: 1. Zombid (teadvusega
Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull Elas: 1235-1315 Müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640:
Ühingu lõpetamine on sama. § 157 lg 1 276 lg 1. 38 5.11.2007 TULUNDUSÜHISTU ÄS-s maru vähe sellest. Tulundusühistus seaduses on hoopis. Tulundusühistu idee oli ühtlustamine. Tulundusühistu ideed on väga vanad üle 150 aasta. teiste riikide õiguse areng saksal tänaseni 19. saj seadus kehtib. Eests on tuludnsuhistuid alla 700 kogu 19 000 ühingutest. Meil pole sots majanduslikku eeldust, kuhu neid luua. Oma liikmete muu tegevuseda toetamine, mitte kasumi saamine. Eesmärk pole teenida liikmetele kasumit, vaid võimaldada lahendada olukordi, kus üksinda ei saa hakkama. Selles mõtte solid nad levinud 20ndatel aastatel maareformi toimumise ajal, kui talud olid väga nõrgad. Kehtib terve rida põhimõtteid. Sakslased paigutavad TU ärihpngute kõrvale. Põhimõtted näitavad seda, et tegu pole puhta äriga. Põhimõtted:
Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse (agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud, tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja analüüsitakse nimetatud seoseid. 3
küll elab siin, aga nädal varem kinkisin selle C-le. RK ei tahtnud vabast B-d vastutusest ja märkis st, et loomapidajaks on ka isik, kes ei ole omanik ega valdaja aga kes looma kasutajana otsustab üksi või kellegagi koos loomaga seot küs üle. Ühel loomal võib olla ka mitu pidajat. 66. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? (4) Marginaalse tähtsusega. § 1061 järgi 4 eeldust: isiku surma põhj, kehavigastus, tervise kahjust või asja hävim/kahjustus (lisapiirang § 1061 lg 2), puudusega toote käibesse laskmine (müük, üür, muul viisil turustamine), põhjuslik seos toote puuduse ja tekk kahju vahel, vastutust välistavate asjaolude puud (§ 1064). Eelduseks ei ole tootja süü. Tõendamiskoormis § 1065, mille järgi kannatanu peab lisaks kahjule tõendama ära toote puuduse ja põhjusliku seose puuduse ja kahju vahel
· Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. · Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. · Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. MÄNGUD ALATES 3-4aastastele LAS MA TANTSIN SU JALGADEL Seda mängu mängisin ma oma vanaisaga ja see on mul siiani meeles! See on mäng, mis paneb naerma ja teeb hea tuju, samuti õpetab lapsele järgima teise inimese liigutusi, hädavajalikku eeldust tantsimiseks. mida teha Pange mängima aeglane lugu. Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele. Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale. Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida. KÕNNIME NAGU EGIPTLANE Tantsimiseks tuleb tunnetada oma keha, aga samuti suuta liigutustega väljendada
Ja kui lubada tal seda eeldada, siis mida ta sellest järeldaks? Kas seda, et see inimene -- kuivõrd ta tugevana sõltus teistest sama palju nagu siis, kui ta oli veel nõrk -- ei kohkunud tagasi mitte ühegi äärmuse ees? Kas ta peksis oma ema, kui too talle küllalt ruttu rinda ei andnud; kas ta kägistas ära oma noorema venna, kes talle mingi moel tüli tekitas; kas ta lõi hambad teise inimese jalga, kui see teda tõukas või lihtsalt ette jäi? Tegelikult loomuseisundis need kaks eeldust (olla tugev, olla sõltuv) välistavad teineteise. Inimene on nõrk siis, kui ta teistest sõltub, kuid vabaneb sõltuvusest juba enne, kui tugevaks saab. Hobbes ei pannud tähele, et seesama põhjus, mis takistab metslasi kasutamast oma mõistust (nagu väidavad meie õigusteadlased), ei lase neil ka oma võimeid kuritarvitada (nagu Hobbes ise väidab). Nõnda siis ei tohiks öelda, et metslased on kurjad sellepärast, et nad ei tea, mis tähendab olla hea -- sest neid ei
Esindaja peab tegema enda tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (ta ei väljenda esindatava tahet vaid iseenda tahet ning teeb seda enda nimel, seega kui sellest on mingi puudus, siis tuleb hinnata just selle isiku tahteavaldust kes tegi mitte selle kelle nimel). Järgmiseks kriteeriumiks on see, et esindaja tegutseb teise isiku nimel, et see oleks selgelt näha, saavutatav näiteks notariaalse volituse nimel või siis ka näiteks poemüüja letitaga. Esinduse selguse põhimõte toetab eeldust, et teine pool peab teadma kellega ta tehingut teeb. Ei piisa sellest, et tahteavaldaja mõtleb, et ta teeb kellegi teise nimel tehingut. Seetõttu tuleb eristada teisi tegelasi nagu näiteks käskjalg, kes ei ole esindaja. Komisjoni leping on kah midagi muud, sest õiguslikud tagajärjed puudutavad müüjat mitte seda kelle kaupa müüakse. Esindusõiguse olemasolu on kolmas element. Esindusõigust võib vaadelda kui õiguste kogumit mille piires esindaja saab tegutseja esindatava
eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda. keele olemus : me kasutame keelt osutamaks asjadele, mida me ei saa kätte võtta ja puudutada, inimese maailmas on midagi olulist kaduma läinud, ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et
8. ``x ei ole a'', kus x tähistab konkreetset indiviidi. Liike 1-4 loeti teistest olulisemaks. Üldjuhul ignoreeris süllogistika liike (7) ja (8). Liigid (5) ja (6) loeti ekvivalentseteks liikidega (3) ja (4). Keskajal hakati liike 1-4 nimetama tähtedega: A, E, I, O. Aristoteles defineeris süllogismi kui väitluse, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Konkreetselt vaatles ta ainult selliseid süllogisme, milles olid antud kaks eeldust, nendest tuletati üks järeldus ja nii eeldused kui järeldus olid kategoorilised väited. Taolisi süllogisme saab moodustada neljal viisil (neli nn. figuuri), millest Aristoteles käsitles ainult kolme esimest. Tõestamaks süllogistiliselt, et a on g, tuleb leida selline b, et üks järgmistest variantidest kehtiks: 1. b on a ja g on b. 2. a on b ja g on b. 3. b on a ja b on g. 4. a on b ja b on g.
atmosfääri korral on kaks lihtustavat põllumajanduses ja prügilates) satuvad Meteoroloogia ajalugu Eestis ja solaarkonstaniks. eeldust: 1) atmosfäär loetakse atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaaside mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis Solaarkliima Nim. Päikese kiirguse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogused, mis suurendavad tegema juba 18. sajandi lõpul
o Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine) Majandusteooria ja majandusmudel · Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel). o Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus`e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid)
biomassiga, mitte ei kasuta väetimate naabrite allajäämist konkurentsis ainult laiutamiseks. Teisisõnu, kui taime saab võrrelda silindri või kuubikuga, mitte näiteks taldrikuga. Kuubiku ja sellesse mahtuva silindri puhul on mass ju tõepoolest diameetri kuubi funktsioon. Aga, teatud juhtudel, eriti põllumajanduses ette tulevail, on taimed aretatud selliseks, et nad väga kõrgusse ei pürgigi ja pigem püüavad kasvada laienemise arvelt. Sellisel juhul on mõistlik kolmandat eeldust muuta (20) ja eeldada ruutsõltuvust: w = bD2. Kui nüüd ülalpool formuleeritud eeldusi kasutades hakata tuletama w Ja N seost, saades asendamise teel lahti nii D-st kui λ-st, selgub, et eelduse w = bD3 rakendamine viib meid võrrandini: w = b(L/a)2/2 N-3/2. Näeme, et võrrandi parema poole avaldis võrdusmärgi ja N-i vahel koosneb ainult konstantide kombinatsioonist (b, L, a), seetõttu võib seda osa võrrandis tähistada lihtsalt c-ga: w=cN-3/2 →logw=logc-1,5logN
2. Vesi ja pinnase skelett on kokkusurumatud, see tähendab mahu vähenemine toimub ainult poorsuse arvel. 3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas. 4. Kogupinge on kogu pinnasekihi paksuses ühesugune. 40 5. Pinnas on veeküllastunud. 6. Veejuhtivus ja kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. Esimesed viis eeldust on savipinnase kompressioonil ilmselt tegelikkusega kooskõlas. Kuues on vastuolus asjaoluga, et pinnase veejuhtivus ja kokkusurutavus tihenedes vähenevad. Kuid lahendusest selgub, et see ei mõjuta oluliselt lõpptulemust. Konsolidatsiooni põhivõrrandi võib tuletada järgmiselt. Jaotame pinnasekihi paksusega h joonisel 4.14 toodud viisil õhukesteks u i- 1 i-1 Q i, i - 1 i-1
Vähe mutatsioone ja kahjulik mõju/ feenifondi (rühma väliste tunnuste fond) tasemel jääb suur hulk mutatsioone varjatuks. Kui vanas keskkonnas olid muutused kahjuliku mõjuga siis uues keskkonnas võivad mutatsioonid olla, kas neutraalsed või kasulikud. Mikroevolutsiooniks piisab tavaliselt muutustest alleelide tasemel. Mikroevolutsiooni tegurid: 1. Olelusvõitlus ehk isendite ellujäämise sõltuvus seda takistavatest teguritest igal ajajärgul (olelusvõitluse tekkeks on kaks eeldust, paljunemispotentsiaal ületab alati keskkonna ressursside võimekuse, isendid erienvad üksteisest, olelusvõitluse vormid: võitulus abiootiliste teguritega- erineva eluta keskkonna tegurite mõju (kiirgus, pH, sademed jms) ja biootiliste teguritega (liigisisene ja liikidevaheline). Abiootiliste tegurite mõju võib olla elimineeriv, mis viib valikuta hukkumisele. Abiootiliste tegurite agressiivne- keskkond on läbi põlvkondade järjepidavalt agressiivne (viljakus tõuseb)
kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli, laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp 17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust: · kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest rahvakoosoleku või senati tööst elupaik Roomas või lähedal · kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes Tingimused ei olnud täidetud kodanikud koloonias, liitlased kaitsesid riiki, rahvakoosolek koones proletaaridest, kes kaasa aidata ei suutnud, riik pidi nende eest hoopis hoolt kandma, neile jagati tasuta leivavilja. Kaasa ei aidanud ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. ja 1.saj
Formaalne eeldus: 1. tuginemine täitmisest keeldumisele 2. Kohustuse täitmise keeldumisele vaatamata võib kohus siiski sundida võlgnikku oma kohustust täitma. 3. 4. Kohustuse täitmisest keeldumise õigus lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmist (VÕS § 110 lg 3). §111: kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul (vt 3-2-1-42-12) VÕS § 111 järgi peab kohustuse täitmisest keeldumiseks olema täidetud 4 eeldust: 1. nõue ja vastunõue peavad tulema ühest ja samast võlasuhtest 2. tegemst peab olema vastastikuse lepinguga 3. kohustuste vahel peab olema vastastikune seos 4. kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks 3-2-1-57-11- müügilepingu järgi tagatud eelõuded, piisavalt seotud 3-2-1-96-10 – töövõtja töövõtulepingust tulenev tasuvuse nõue ja ehitajagarantiist tulenev nõue. Hinna alandamine (§112 lg 1) – siis oleks kasulik kui ei ole
tütar. Hiljem abiellus ühe aadlikuga. D sai ka tütre ühelt teiselt naiselt, kellel pani nimeks B. See raamat peegeldabki seda armastuse teket ja selle süvenemist. Mahult väike raamat. 31 luuletust, neist 25 on sonetid, veel on kantsoone ntx, aga samas ühendatud ka proosa kommentaariga, kus D selgitab luuletuste tausta ja ajendit. 1924. a Semper tõlkis eesti keelde. Rein Raud on hiljem katkendeid tõlkinud. (TLÜ rektor). Kirjeldatud kõige pealt armastuse eeldust, mis tekkis, kui nad oli 9 aastased ja kohtusid esimest korda. Järgmine kohtumine 18aastaselt. Kas siin on mingi korrapära (D üldiselt iseloomulik on arvude sümboolika ja korrapärasus). Edasi juba puhkeb armastus õide. Tunde areng luuletajas, kõhklused ja piinad. 1290 B varajane surm. Toob sisse traagilisi toone. Lubab raamatu lõpus tuleb veel kord selle teema juurde ja kavatseb ülistada B-d nii nagu ükski luuletaja veel kunagi ühtki naist pole ülistanud.
Peidetud staatuse märgid: kolme sorti: 1. Kvaliteetne materjal 2. Moodne riietus 3. Brändid + 4. Noorukitel garderoobi suurus. 5. Mina rõhutamise teooria. (Universaalne, sünnipärane). Isiksuse rõhutamine. .................. Riietuse uurimise ajalugu (sellest me eriti ei räägi). 1. Varajane huvi riietuse sotsiaalpsühholoogiliste aspektide vastu (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus) Kaks eeldust: 1) feministlik liikumine; 2) tööstusrevolutsioon. Enne oli naistel vaid üks kodukleit ja kask pidukleiti (või oli vastupidi?). Kui tuli mood, oli vaja neid rohkem. (Krinoliin????seelikud islaminaistel???) Georg Simmel (1904)- I riietuse uurija (sotsioloog). Andis esimest korda seletuse, miks mood tekib. Allanõristumise teooria (klassiteooriast lähtuvalt)- kõrgklass võtab vastu riietusstiili ja see imbub madalamasse- madalam klass matkib kõrgklassi väga agaralt. Paul Nystrom (.....
1.10. Agregeerimise head ja halvad küljed. Positiivne on see, et agregeerimine tagab ülevaatlikkuse. Negatiivne on see, et toimub suur infokadu vaatluse alt jäävad välja sektorite sisesed transaktsioonid. Probleem täpsuse ja ülevaatlikkuse vahel. Majapidamine majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Majandusteooria põhieesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi. Majapidamise kohta tehakse kaks eeldust: MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada (homo oeconomicus); MP-d oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima (hüviste erinevad kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata Hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad)
Ka funktsiooni f (x) jaoks on l~oigul [x0 ; x¯] Lagrange'i teoreemi eeldused t¨aidetud, st leidub selline (x0 ; x¯), et f (¯ x) - f (x0 ) = f ()(¯ x - x0 ). J¨arelikult y¯ - f (x) = -f ()(x - x0 )(¯x - x0 ). Kui x > x0 , siis x - x0 > 0 ja et x0 < x¯ < x, siis ka x¯ - x0 > 0 ja (x - x0 )(¯ x - x0 ) > 0. Kasutades eeldust f (x) < 0, saame, et y¯ - f (x) > 0 ehk y¯ > f (x) Kui x < x0 , siis x - x0 < 0 ja x < x¯ < x0 t~ottu ka x¯ - x0 < 0. Korrutis (x - x0 )(¯ x - x0 ) > 0, seega y¯ > f (x). Seega mis tahes puutepunkti abstsissist x0 erinevale x X v¨a¨artusele vastav ordinaat puutujal on suurem kui graafiku punkti ordinaat, st puutu- ja punkt on k~orgemal kui graafiku punkt. Definitsiooni kohaselt on graafik kumer. Analoogilise viisil t~oestatakse. Teoreem 2
definitsiooni abil püütakse seletada Eeldusi kasutatakse selleks, et välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid ning antud momendil mittevajalikud aspektid kõrvale jätta. Seletamaks näiteks, kuidas hinna muutused mõjutavad hüvise nõutava koguse muutusi, eeldatakse, et tarbijate sissetulekud ja eelistused on konstantsed, see tähendab: muud tingimused on samad. Teaduses tähistatakse sellist eeldust ladinakeelse nimega ceteris paribus. Majandusteooria üheks põhieelduseks on, et majandusagentide käitumine on ratsionaalne ehk siis kodumajapidamised valivad ratsionaalseima viisi rahulolu (kasulikkuse) maksimeerimiseks ja ettevõtted kasumi maksimeerimiseks. Hüpoteesi näol on tegemist teadusliku ennustusega, mida kontrollitakse praktikas. Teaduslik ennustus on tingimuslik väide, mille põhiidee on järgmine: kui leiab aset sündmus A, siis toimub ka sündmus B. Kui
tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Oluline on siinjuures, et mittesiduva eelarve kasutamine ei võimalda töövõtjal töötasu automaatselt igasuguse töömahu suurenemise või töö läbiviimisega seotud kulude tõusmise puhul suurendada. Töövõtja võib nõuda tasu suurendamist üksnes juhul, kui on täidetud kaks eeldust: Esmalt saab töövõtja tasu suurendamist nõuda eeldusel, et eelarvet on oluliselt ületatud. Seda millisel juhul on eelarvet oluliselt ületatud võlaõigusseadus ei täpsusta. Samas kehtiva praktika kohaselt oluliseks eelarve ületamiseks on 10 – 15 % eelarvest. Teiseks eelduseks lepingujärgse tasu suurendamiseks lähtuvalt VÕS § 639 lg 2 on eelarve ületamine asjaoludel, mida ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha.
iseseisev omandamine käibki just tehingute kaudu. Silmas tuleks aga pidada seda, et teovõime kõrval tuleb eristada deliktivõime. Võib isegi teha sellise eristuse: tegutsemisvõime, mille hulka kuulub teovõime ( võime teha iseseisvalt tehinguid) ja deliktivõime ( võime iseseisvalt vastutada kahju tekitamise eest). Teovõime ei saa tekkida täies ulatuses sünniga. Teovõime seondub sellega, kuivõrd saab isik aru sellest, mida ta teeb. Et teovõime saaks täies mahus olla, on kaks eeldust: a) vanus; b) vaimne tervis. Ühesugune ehk täielik teovõime on täiskasvanud inimestel, kes on vaimselt normaalsed, suudavad aru saada adekvaatselt oma tegudest. Teovõime järgi me võime jaotada inimesed kaheks: a) täielikult teovõimelised; b) piiratud teovõimega. I teovõimelised: - täisealine vähemalt 18 aastane, kelle teovõime ei ole piiratud - 15-18 aastane, kui tema teovõime on suurendatud sellises ulatuses, et võrdub täieliku
veerus asetseb maatriksi A i-nda reavektori ja maatriksi B j-inda veeruvektori skalaarkorrutis n (AB)ij := ai1 b1j + ai2 b2j + . . . + ain bnj = ais bsj s=1 T¨ ahelepanek 1) Korrutise AB eksisteerimiseks peab maatriksi A veergude arv v~orduma maatriksi B ridade arvuga. Seda korrutise ek- siteerimise eeldust v~oib nimetada tegurite j¨ arkude koos~ ola tingimuseks. 2) Korrutises AB on samapalju ridu kui maatriksis A ja sama- palju veerge kui maatriksis B. II. Maatriksarvutus 7 N¨ aide: erinevat j¨ arku maatriksite korrutis 2 1
mass" ei oma mingit mõtet - me võime rääkida vaid kindla vedelikuhulga massist. Aga vedeliku hulka on iidsetest aegadest saadik mõõdetud ruumalaühikute (kortel, toop, liiter) abil. Tasakaal raskusjõuga: Kuubi kaalu P peab tasakaalustama üleslükkejõud. Kui meil on vaja teada mitte ruumala, vaid massi, peame liitrites mõõdetud vedelikuhulga korrutama ühe liitri vedeliku massiga - seega vedeliku tihedusega. See lihtne tehe sisaldab aga varjatud eeldust, et vedeliku tihedus on kõikjal ja alati ühesugune. Kõigis veekogudes - ka veevärgi torudes - kasvab rõhk sügavuse h kasvades 9800 paskalit iga meetri kohta Tegelikkuses on vedelikud nagu tahked kehadki kokkusurutavad (tihedus sõltub rõhust), ka esineb vedelikel soojuspaisumine (tihedus sõltub temperatuurist). Õnneks on need muutused väga väikesed ja seepärast võib klassikaline hüdrodünaamika neid mitte arvestada.
|xn | |a| . Lause 7. Kui jada {xn } koondub ja selle jada piirv¨a¨artuseks on arv a ning jada {yn } koondub ja selle jada piirv¨ artuseks on arv b, siis koonduvad ka jadad {cxn } (c =konst), {xn + a¨ yn } ja {xn yn } ning lisaeeldusel yn = 0 b = 0 ka {xn /yn }, kusjuures nende jadade pi- irv¨a¨artusteks on vastavalt ca, a + b, ab ja a/b. T~oestus. Kasutades vastavat eeldust ja jada piirv¨a¨artuse definitsiooni, saame: c=0 xn a (c = konstant) (( > 0 / |c| > 0) n0 N : n > n0 |xn - a| < / |c|) ( > 0 n0 N : n > n0 |cxn - ca| < ) cxn ca ja (xn a) ( yn b) ( > 0 n0 N : n > n0 (|xn - a| < /2) (|yn - b| < /2))
ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Keha kui mehhanism. Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened
Tulemust võrreldakse originaaliga. Teine võimalus võrrelda on, kui õp. Kirjutab sõna õpilase hääldamise põhjal. Sõna loetakse ja tähtkoostist võrreldakse originaaliga. Seega on vaja lugeda ka veaga sõnu (kaks suusi või sussi) ja leida nende hulgast õige. Kaaslase tegevuse õigsust hinnata on harilikult kergem kui enda tulemust kontrollida. Kontrolli jaotumist kahe või enama õpilase vahel võib vaadelda kui enesekontrolli eeldust. Õp ülesanne on toetada kaasõpilaste abi vigade leidmisel, seejuures eksijat mitte halvustades. Siin sobivad ka verifitseerimisülesanded. 7. Lugemise õpetamise ja harjutamise põhimõtted õpetuse algetapil (LÕ 1. kl) Silpide ja sõnade lugemise harjutamine: Lugemistehnika arengut ja selle lõimumist enesekontrolliga soodustab korduv lugemine. Sõnatulpade ja -ridade lugemisel osutab õpetaja sõnadele või tähenduseta kõnetaktidele,
· Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. UURINGUTE ANDMETEL tulev neuronaalsete seoste tugevdamiseks iga liigutust ikka ja jälle korrata. Selle mängu abil saab arendada lapse koordinatsiooni. 63 3.eluaasta: LAS MA TANTSIN SU JALGADEL See on mäng, mis paneb naerma ja teeb hea tuju, samuti õpetab lapsele järgima teise inimese liigutusi, hädavajalikku eeldust tantsimiseks. mida teha Pange mängima aeglane lugu. Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele. Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale. Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida. MEELESPEA Toas Laste arv: 1 laps ühe täiskasvanu kohta korraga Aeg: 10 min või kauem Abi vajalik
Eeldus § 17 lg 3: kui ei ole tõendatud ei üks ega teine asjaolu, siis lähtume eeldusest! Järelikult ei kehti siin § 17 lg 3 nõusolek peab olema. Kui kokkulepet, nõusolekut ei ole, siis peaks see kaasa tooma tehingu kehtetuse. Kas M on kaotanud omandiõiguse? Kaasuses on öeldud, et teine abikaasa ei olnud nõus, siis ei saa eeldusele toetuda. Antud juhul võttes arvesse § 95 AÕS, siis on välistatud heauskne omandamine, ei ole üldist eeldust. Nõue on õigustatud, M omand ei ole kuhugi kadunud ja El ei ole see omand tekkinud. Kui E ei oleks teadnud abikaasa nõusoleku puudumisest? Kui on tehingu tegemisel selge, et abikaasa ei olnud nõus, siis ei kehti § 17 lg 3 eeldus on ümber lükatud ja asja ei ole võimalik omandada. § 17 lg 3 teine praktikas esitatud tõlgendus, mis on vale on see, et peame vaatama konkreetse tehingu tegija teadlikkust abikaasa nõusoleku puudumisest tehingu sõlmimise hetkel. St kui E
1. Tingitud järeldamine - Kas inimeste mõtlemine on loogiline? Eeldus: - Kui sajab saab Fred märjaks. Sajab Järeldus: Fred saab märjaks Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks Järeldus: Ei saja VALED JÄRELDUSED – *Järgneva kinnitamine. Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Fred saab märjaks. Järeldus: Seega sajab *Eelneva eitamine. Eeldus: Kui sajab saab Fred märjaks. Ei saja. Järeldus: - Seega ei saa Fred märjaks 2. Süllogistiline järeldamine - On esitatud kaks eeldust ja järeldus. Tuleb otsustada, kas järeldus on antud eeldustele tuginedes õige. Eeldus: Kõik tudengid valmistuvad seminariks. Mari ja Jüri on tudengid. Järeldus: Seega valmistuvad Mari ja Jüri seminariks Ruumiline strateegia Eeldused: Lamp on vihikust paremal. Raamat on vihikust vasakul. Kell on raamatu ees. Vaas on lambi ees. Järeldus: Kell on vaasist vasakul • Ruumilised mõttemudelid
2, st ta on mingi topoloogia K suhtes k˜oigi kinniste hulkade hul- gaks. Eelduse 10 t˜ottu ∅ ∈ K. Eelduse 20 t˜ottu X = X, st X ∈ K. J¨arelikult rahuldab K omadust 10 teoreemist 1.2. Olgu Fi ∈ K, i ∈ I ja F = ∩i∈I Fi . Siis iga i ∈ I korral Fi = Fi , F ⊂ Fi ja Fi = F ∪ (Fi F ). Eelduse 40 p˜ohjal Fi = F ∪ (Fi F ), st F ⊂ Fi = Fi ja F ⊂ ∩i∈I Fi = F . Siit eelduse 20 t˜ottu F = F e. F ∈ K. J¨arelikult ka omadus 20 teoreemist 1.2 on t¨aidetud. Eeldust 40 korduvalt rakendades v˜oib veenduda, et ka omadus 30 teoreemist 1.2 on t¨aidetud. Oleme n¨aidanud, et K on mingi topoloogia suhtes k˜oigi kin- niste hulkade hulgaks. L˜opuks veendume, et hulgaga K m¨a¨aratud topoloogia T suhtes iga hulga A ∈ P(X) sulundiks on A. Eelduse 30 t˜ottu A ∈ K, st A on kinnine. Olgu B selline kinnine hulk, et A ⊂ B ⊂ A. Siis B = B, B = A∪(B A) ja eelduse 40 p˜ohjal B = A ∪ (B A). Seega A ⊂ B = B ⊂ A ja B = A. J¨arelikult on
kandjaiks olid sel ajal Austrias vaid sakslased. Viin kujutas endast elavat ja ammendamatut allikat kogu Austria-Ungari jaoks nii muusika kui ka arhitektuuri, nii kunsti kui ka ehituskunsti vallas. Lõpuks olid sakslased ka kogu monarhia välispoliitika kandjaiks, kui mitte rääkida väga väikesest ungarlaste grupist. Ja ikkagi oli iga katse, säilitada seda riiki, asjatu. Selleks ei olnud olulist eeldust ennast. Austria rahvusriik valdas ainult üht võimalust erinevate rahvuste kesktõmbejõu ületamiseks. Riik oleks 36 tulnud moodustada ja seda juhtida kas kõige tsentraliseeritumal viisil, või ei oleks ta saanud üldse olemas olla. Üksikutel helgetel minutitel muutus arusaam sellisest olukorrast jõukohaseks ka "kõige kõrgematele" sfääridele. Kuid juba lühikese aja möödudes see kas unustati, või lükati praktiline
suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada, va kohustuse rikkumisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Millal saame õiguskaitsevahendeid rakendada? Kui on toimepandud lepingu mittekohane täitmine ehk lepingulisi kohustusi on rikutud. Millal me saame kahjuhüvitist nõuda või õiguskaitsevahendit kohaldada?- lisaks üldistele eeldustele nagu lepinguline suhe, lepingu kohustuste rikkumine, lepingupoole vastutus, saab kahjuhüvitist nõuda kui on täidetud kolm olulist eeldust: 1)peab olema tekkinud kahju 2)tegevus peab olema õigusvastane, peab olema kohustusi rikkunud 3)kahe esimese tingivuse vahel esineb põhjuslik seos. -põhjusliku seose test tähendab, et me peame välja selgitama kas teine eeldus on kaasa toonud esimese eelduse. Kui üks kahjustatud lepingupool soovib teise lepingupoole suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, nt kahju hüvitamist, peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi.
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
- 3-2-1-1-05: Kui TA ei maksa puhkusetasu enne järgmist puhkust? - 3-2-1-114-09: kui pooled on kokkulepiinud Töötasu suurendamises ja TA ei muuda seda kirjalikult lepingus ära, ss võib T üles öelda - Reeglina 3 kuu tasu, kuid selle hüvitise otsustab töövaidluskomisjon või kohus, T võiks nõuda ka suuremat tasu nõuda, kuid praktikas väiksem. Arvestatakse: töösuhte kestvust ja TA rikkumise raskust 2. töötaja isik täidetud peab olema kaks eeldust: - asjakohane põhjus: o terviseseisund nt T satub autoõnnetusse, tal on vaja 3 kuud hooldada, siis ei ole pmts vaja 30p ette teatada ka, kuna oleks heade kommete vastane o perekondlikud kohustused o jmt o *mõjuvaks põhjuseks ei ole töötaja soov või võimalus asuda tööle teise tööandja juurde (3-2-1-116-12) o tööandja ei võimalda sobivat tööd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
