instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5
novell ,,Inimese vari"-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed armastusluuletused on äärmiselt tundeküllased ja vabameelsed-ülistas armastust ja alasti naise keha. Sonetid-,,Ehtides";põhiteemad olid loodus ja armastus-saavutas maailmatasemel luule.Kirjutab ajaluulet;luule muutub kurvaks ja pessimistlikuks.Under kirjut. esimesena maailmatasemel ballaade, ballaadid ilmunud kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas l...
ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioo...
rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit 1861-1960 Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna
b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b
aastal postuumselt ehk peale autori surma. (5) 6 LUULEKOGUD 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. (5) 7 VALIK- JA KOONDKOGUD ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid.
metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905)
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põi...
Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 5 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. 6 PÕGENIK Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee.
Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau'
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
- ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust armastustest nr ,,Porkuni preili" - 1935 ,,Kivi südamelt"- sisaldab mõtteluulet, kujundid loodusest nt ,,Looduses" - 1942 ,,Mureliku suuga"- meeleolud, mida tekitavad sõda ja vägivaldm küüditamine nt ,,Jõulutervitus 1941" - Paguluses olnud aastatel kirjutas ,,Sädamed tuhas" ja ,,Ääremail"(1963)- need kirjtuasid kodumaalt lahkunud inimeste kaotusvalust, mõtisklused elust ja
Selle ajajärgu võimekaimaks esindajaks tõusis János Arany." János Arany Ungari Teaduste Akadeemia sekretär, peasekretär Loomingust -rahvusliku suuna esindaja kirjandus hakkas sel ajal huvituma kõigist vanadest ja rahvapärastest teemadest Aranyi peateosed on ajaloolised eeposed: Buda surm. Arany oli ungari tõlkekirjanduse esimene suurkuju, tõlkinud näiteks Shakespeare'i ,,Hamleti", ,,Suveöö unenäo" ja ,,Kuningas Johni" ning Aristophanese komöödia ,,Linnud" - ajaloolised ballaadid: Walesi bardid - talupojaballaadid: Maisilüdimine, Emand Ágnes - romantilis-fantastilised ballaadid: Rüütel Bor, - Surnulekutsumine · suurlinnaballaadid: - Sillaõnnistamine 19 sajand: romantism ja sajandivahetuse kirjandus Imre Madách, Mór Jókai, Zsigmond Kemény, József Eötvös Ajalooline taust : vabadussõja järgsed aastad: Ungarist sai jälle Austria provints 18511859
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid laulud" luulekogumikus on pearikkuseks ballaadid, mis liituvad kogumiku kannatuste ja igatsuste teemaga. Ballaadide juures on märgata sarnasusi Maeterlinckiga. Ballaadidki pole jäänud puutumata teosoofilises dogmast ning palju esineb seoseid Ernst Enno vanaemaga. Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks .
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
ning abiellus Adsoniga. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 Ernst Enno (8. juuni 1875 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe"
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle
aimamata. Riimikäsitlus võib tunduda isegi abitu (teed:keed). Enno luulestiilile on tunnuslikud meeleolu loovad kordused ning meelsasti kasutatud märksõnad sümbolid (kodu, tee, igatsus, meel jne...) Hallid laulud(1910) ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid laulud" luulekogumikus on pearikkuseks ballaadid, mis liituvad kogumiku kannatuste ja igatsuste teemaga. Ballaadide juures on märgata sarnasusi Maeterlinckiga. Ballaadidki pole jäänud puutumata teosoofilises dogmast ning palju esineb seoseid Ernst Enno vanaemaga. Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks
väljaandmis kuupäeva taimer. Loo koolis korraldatud küsimuste vastuste andmeil saan ma öelda et pooled inimestest on kuulnud midagi plaadist Rosenrot ja üks õpilane isegi omab seda plaati. "Rosenroti" võib kindlasti pidada Rammsteini kõige rahulikumaks ja meloodilisemaks, aga ka tehniliselt mitmekesisemaks üllitiseks. Kolme tõeliselt raju loo kõrval ("Benzin", Mann gegen Mann", Zerstören") on valitsevaks ballaadid. Varjamatut kommertseesmärki kannavad palju pahameelt põhjustanud eurolugu "Stirbt nicht vor mir" , poolingliskeelne duett Texase lauljanna Sharleen Spiteriga, ning hispaaniakeelne laul "Te Quiero Puta". 9 (http://foorum.rammstein.ee/index.php?s=bc9123a072213f110f27830cb5744e73&showtopic=569) 2.1Uurimine kuulamise kaudu 1. Benzin - Kuulanud laulu päris mitu korda. Laul iseenesest hea, sobib albumi avalöögiks. Laul nagu õhutaks midagi põlema panna. 2. Mann gegen Mann - Meeldib
Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine.
pealkirja "Reise weiter" ("Rännak edasi"): valdav osa materjalist pärineb "Reise Reise" eelsest loomeperioodist. Siiski moodustavad 11 lugu taas iseseisva kogumi, mis fännide enamuse hinnangul on kõlapuhtuse ja terviklikkuse poolest eelkäijast isegi üle. "Rosenroti" võib kindlasti pidada Rammsteini kõige rahulikumaks ja meloodilisemaks, aga ka tehniliselt mitmekesisemaks üllitiseks. Kolme tõeliselt raju loo kõrval ("Benzin", Mann gegen Mann", Zerstören") on valitsevaks ballaadid. Varjamatut kommertseesmärki kannavad palju pahameelt põhjustanud eurolugu "Stirbt nicht vor mir" , poolingliskeelne duett Texase lauljanna Sharleen Spiteriga, ning lausa latiinoslaagriks titulleeritud hispaaniakeelne "Te Quiero Puta". Till Lindemanni geniaalsete laulusõnade taga peituv temaatika kõigub Rammsteinile omaselt seinast seina. Nimiloo refrään pärineb jällegi Goethe poeemist, humoorika "Hilf Miri" aines aga Grimmide muinasjutust. Kahemõtteliste "Benzini" ja
Romantismi dateering, kuni 1830. aastateni?. Romantism kultuuriepohh, mille on mõjutused ka hilisemasse aega - industriaalajastu üks põhisuundi. Romantismi lõplik määratlemine on väga keeruline, tegemist ju subjektsete autoritega. Eri maadel on romantism eri aegadel, nt Eesti romantism. Kunst peab ennast manifesteerima lugejale ja kriitikule, et end õigustada. Tegelikult inglise romantismi läbilöögi teostas 1812 Byron oma kahe kantoga. Samal ajal Scott andis välja kõik oma ballaadid, mis ta oli kirjutanud, aga sellist romantismi läbilööki ei tulnud. Prantsuse dateeringud - võimas romantiline liikumine algab alles 1820. aastatel. 12.03.12 JENA KOOLKOND Esimene voolumanifest, ehkki Schlegeli teosed ei tegele ainult kirjandusteemadega. Fr. Schlegel - 1772-1829, mitmekülgne autor. Aeg, kus ühtviisi võrdselt peab tundma nii keelt kui kirjandust. Tegeles algul antiigi uurimistega, tema filoloogiline töö tormi ja tungi vaimus. Kaks ajakirja
Berliini ülikooli professorite hulgas oli palju väljapaistvaid teadlasi. Alles hiljuti oli filosoofiakateedrit juhatanud Hegel; õigusteaduskonnas pidas loenguid üks silmapaistvamaid saksa juriste E. Gans. ( Sealsamas: 23) Berliinis elas Marx esialgu üksildast elu. Siin töötas ta veel pingelisemalt kui Bonni ülikoolis. Üheks selle tulemuseks, lisaks kolmele vihikule, mis olid täis Jennyle pühendatud sonette ja teisi luuletusi, olid küllaltki rohkearvulised laulud, ballaadid, romansid, epigrammid. ( Sealsamas: 23) Paljudes oma luuleteostes maksis noor Marx tribuuti revolutsioonilisest romantismist kantud mässumeeleoludele. Ta proovis jõudu ka draamazanris ja isegi satiirilise romaani zanris, kuid kõik need katsed jäid pooleli. Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
ja usuti, et deemon on hea ning jumal halb. Vastuoluliselt suhtuti ka rahvasse, olles ise võitlejad, prohvetid ja rahvajuhid ning ülistades talupoegade lihtsat elu, kuid samas rahvast põlates. Usuti seda, et tunded ja kunst on tähtsamad kui mõistus ja teadus. Romantikud tundsid huvi ka folkloori ja müstiliste legendide vastu, kõige mis oli kauge ja salapärane. Kui enne oli tähtis proosa, siis nüüd tõusis esile eelkõige lüüriline luule, ballaadid ja romantilised poeemid. Puskini luule oli kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", "Muinasjutt kuldkalakesest"; Lermontov - "Maskeraad", "Deemon"; Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid". Puskini elu ja looming Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma valitsust ja üldist ühiskonna olukorda puudutavate kõnede ja kirjade tõttu tihti pagenduses. 1824-26 elas ta oma vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, kus kogus rahvaluulet ja lõi luuletusi.
Mõisteti 2X surma röövimiste eest. Viimased andmed 1463, kui saadeti välja Pariisist. Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka pilkeluuletusinaiste edevusest, petmisest, kadedusest ja ka endast. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist.
1924 kolis Tallinnast Keila-Joale. 1925 Tallinna elanik. 1933 vabaneb maja Nõmmel. Underi puhkekohtadeks oli Pühajärve ümbrus, ka Hiiumaa (Kassari). Populaarsed sihtkohad Toila, Narva-Jõesuu, ka Pärnu. Tegeles keeleõppega Wiedemanni sõnaraamatu abil (eest-saksa sõnaraamat), luges Kreutzwaldi ,,Ennemuistseid jutte". Kõrgperiood oli 1923 1935. Luulekogud ,,Hääl varjus", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ,,Õnnevarjutus" - ballaadid, ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamel". Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi. 1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus.
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
· Loomingus esindatud tüüpilise Poola tantsud polonees (pidulik balli avatants) ja masurka (hoogne tants). Schumann on öelnud Chopini masurkade kohta: ,,Chopini masurkad need on kahurid, mis on peidetud lilledesse." Chopini masurka D-duur Chopini klaveriloomingusse kuulub: · Revolutsiooniline etüüd (kokku 27 klaverietüüdi) · 58 masurkat · 16 poloneesi · 17 valssi · 3 klaverisonaati · 2 klaverikontserti · 21 nokturni · Ballaadid · Skertsod · Klaveriprelüüd (26, tuntuim ,,Vihmapiiskade prelüüd") · 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: ,,Soov" Terenc Liszt (1811-1886) Pianist, dirigent, muusikakirjanik. Ungarist pärit. Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust. Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tsellot. 8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta.
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
See sisaldab marineerituid lihasid, kalasid ja köögivilju suure valiku kastmete ning kõrvalroogadega. Söök grillitakse laua sisse ehitatud grillil, lubades sööjatel grillida seda, mida nad soovivad ja kuidas nad seda soovivad. Meelelahutus kultuur Kaasaegne kultuur. Lõuna-Korea meelelahutus kultuur on väga lai, seda kutsutakse Hallyuks. Sinna alla kuuluvad draamad-sarjad, filmid ning muusika. Üheksakümnendateni oli väga kuulsaks saanud ballaadid ning trot. Trot muusikastiili laulmiseks peab olema unikaalne hääletoon ning trot laulud olid tavaliselt kahe rütmilised. Aastal 1992 hakkas populaarseks popmuusika. Seda muusikastiili hakati kutsuma K-Popiks, ning seda kutsutakse siiani nii. K-Popi alla kuuluvad grupid, kus on kolm või rohkem liiget, kes laulavad, tantsivad ning räpivad. K-popi stiile on erinevaid nagu näiteks hip-hop, räpp, rokk ning elektro.
hedonismile iseloomulik. Erakordse armastuse taustal ka igatsus, nukrus, kiivus, üksindus. Underi luules valitseb visuaalne kujundlikkus, värvide- ja detailiderohkus. Palju taimi. Tema luules on mänglevat kergust ja artistlikkust, luuletuste areng liikuv ja vaheldusrikas. Värstitehnikas lubab endale suuremat kõrvalekaldumist ja vaheldusrikkust klassikaliste luulevormide puhul. Ekspressionism. Ballaadid, mis enamasti rahvapärimusainelised. Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused. MARIE UNDER (1883 1980) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust 2 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused
vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise oldi võitleja, prohvet, rahvajuht, aga põlgati rahvast. tunded on mõistusest kõrgemal, kunst on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue. Romantikud tunnevad huvi folkloori, keskaja müstiliste legendide vastu. Kunstnikku hakkavad võluma idamaad, kõik kauge ja salapärane, samas ka põhjamaad. Kui enne on proosa, siis nüüd eelkõige lüüriline luule, ballaadid ja romantiline poeem. Puskini luule kogu aeg romantiline - "Kaukasuse vang", "Ruslan ja Ludmilla", "Mustlased", värssmuinasjutud "Tsaar Saltaan", "Muinasjutt kuldkalakesest" Lermontov - "Maskeraad", "Deemon", luulest nt "Puri" ja "Valge" Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 2. Gogoli "Revidendi" analüüs Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju.
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Francois Villon (1431 - ?) jäi varakult orvuks, oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. Sai kunstide magistriks, ei suutud linna ahvatlustele vastu panna ja sattus kurjategijate jõuku. Pagendatakse linnas, kaks korda mõistetakse surma, alates 1463. aastast puuduvad tema kohta andmed. Luule koondatud kahte kogumikku 1. väike testament 2. suur testament. Kuulsaimad tema ballaadid. Läbiv teema surm ja surmatants (surm võrdsustab kõik). Väga otse ütlev, küüniline, peaaegu rõve, ei midagi püha, aga samas on need ka filosoofilised luuletused elu kaduvusest. "Ballaad kadedaist keeltest" ("Ma prantslane, pariisi kodanik ja selle üle õnnelik...") · Poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus 1809-1849. Sündinud Bostonis. Kuna isa-ema on tal näitlejad, jätab Poe vanaisa nad rahast ilma
tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt. lüürika sõnum/tekst Saaja kõnetav funkt.- dramaatiline Kontekst osutav funkstsioon - eepiline
=Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456 ,,Suur testament" 1461 =Nendes pärandab tundeid jms Toob luulesse surmatantsu motiivi =Surma ees on kõik võrdsed On kuulsad ballaadid ="Ballaad poodutest" ="Ballaad kadedatest keeltest" Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte
tulevikuga. Sind surmani, Mu isamaa on minu Grenzstein on kirjutanud rohkesti patriootilist arm, Mu isamaa nad olid matnud , Ema süda . luulet. Kogus «Laulud ja salmid» esitab Hilisem luule temaatiliselt mitmekesine, senisele Grenzstein hulgaliselt isamaaluulet. Grenzsteini lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, luule avaldas 80-ndail aastail oma näilise rahvaluuleainelised ballaadid, loodusluuletused: artistlikkusega märgatavat mõju kogu eesti Miks sa nutad? Üürikene , Ööbik. Keskne ikkagi luulekirjandusele. Jaan Bergmann (1856-1916) isamaalüürika: Eesti muld ja eesti süda ,Igatsus , Uute luuletajate hulgast kerkis esile Jaan Berg- Jutt . Muret teeb ühtsuse puudumine rahvuslikus mann. Kolga-Jaani kihelkonna taluperest pärit J. liikumises Laulu kohus. Koidula taotles Bergmann hakkas juba Tallinna gümnaasiumi
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. ...
Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets"). "Õnnevarjutus"(1929) - luule on mitmekülgne,psühholoogilinem müütiline lähenemine, ballaadiloomingu kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus.("Merilehmad" - armastus nii jõud kui nõrkus, aines pärineb eesti rahvaluulest). armastus seotud ka ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last , kuid võib ta selles thoolimata tappa, kas ebauskilku eksituse ("Vahetet laps") või väljapääsmatu olukorra tõttu ("Lapsehukkaja"). Ballaadid
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
