Romantism ja loojad (0)

Prosper Merimee ( 1803 - 1870)
Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele.
Esikteos „Clara Gazuli teater“. See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu.
„Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet“.
1829. ilmusid draama „Jacquierie“ ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan „Charles IX valitsusaja kroonika“. 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI.
Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses „Matteo Falcone“, „Reduudi vallutamine “, „Tamango“ ja „ Federigo “. Pariisi peenemat elu käsitlesid „ Etruski vaas “ ja „Triktraki partii“. Need kõik valmistavad novellikogu „ Mosaiik “.
„Kahekordne eksitus “, „Hinged puhastustules“, „Ille´i Venus “, „Colomba“, „Arsene Guillot“ ja „ Carmen “.
Tõlked vene keelest: Puškini „ Padaemand “, „ Mustlased “ ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu legendi aineline „Lokis“.
Osalt lõpetamata jäänud teosed: kriitilised tööd vene kirjanduse kohta- „Nikolai Gogol“, „Aleksander Puškin“, „Ivan Turgenev “.
Kunstiajaloolistest töödest tähtsamad „Ajaloolised mälestusmärgid“, „Keskaja arhitektuur “ ja „Inglise kunst “.
Tema loomingus puuduvad laiahaardelised sotsiaalsed romaanid . Tema žanr oli novell . Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga. Kangelased sageli vastuolulised isiksused .
Armastus Merimee novellides nõuab alati ohvreid, sest see on kangelastegu ning lõpeb peaaegu alati traagiliselt. Ta ei idealiseeri inimest. Ta ei loo ühiskonnaga võitlevat inimest. Merimee novellid on tavaliselt dramaatilised, kirjaldused on lühidad ja konkreetsed.
Victor Hugo(1802- 1885)
Sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana . Koos oma vendadega asutas ta ajakirja „ Kirjanduslik Konservatiiv “.
Varajased teosed, „ Oodid “ ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline „Bug Jargal“.
1820-ndate teisel poolel muutus tema maailmavaade, peale seda:
1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele
2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele
3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu
4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus.
1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. –ilmusid luulekogud „Oodid ja ballaadid “ ja Byronist mõjutatud „Idamaised luuletused“. Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes „Sügislehed“ ja „Videvikulaulud“. 1831 .aastal ilmus esimene meistriteos „Jumalaema kirik Pariisis“.
Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis „Hüljatud“. Paljude aastate luulet koondav kogu „Kaemused. Eepos „Sajandite legend“ jäi lõpetamata.
Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid „Meretöölised, „Mees kes naerab “ ja „93. aasta“.
Draama „Cromwell“. Essee „William Shakespeare “. Näidendi „Kuningas lõbutseb“ aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi „Rigoletto“. Inglismaa XVI sajandi traagilistel sündmustel põhineb „ Mary Tudor“ Hispaania aineline „Ruy- Blais“.
George Gordon Lord Byron (1788- 1824)
Byron oli luuletajana väga kuulus, tema mõju oma kaasaegsetele ja lähimatele järgijatele oli märkimisväärne.
Baironismi mõiste on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest, pessemistlikust üksikmässajast.Romantiline kangelane:
1. iseloomustatakse napilt, mitte tutvustamiseks vaid pigem võõrandamiseks
2. ta peab olema eriliselt võimekas ja sotsiaalselt eelistatud
3. võimelised sütitama suuri kirgi, kuid võimetud neid ise tundma ja kannatavad seepärast sügavalt, see teeb neist vahel südametunnistuseta manipulaatori.