Muusika kodune kontrolltöö (0)

Q: Keda nimetatakse hüpassaare laulikuksmiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Muusika kodune kontrolltöö

Q: Keda kutsutakse laulutaadiks miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Muusika kodune kontrolltöö

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Keda nimetatakse hüpassaare laulikuksmiks?
Keda kutsutakse laulutaadiks miks?

Kodune kontrolltöö

Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad (2-3, ees-ja perekonnanimi , eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem.
V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale . Võeti vastu hulk ‚’abinõusid’’, mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele.
1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu. Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati„Nõukoguliku elu kajastamine“, kunst pidi olema „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“.
Silmapaistvamad heliloojad:
Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm’’, ,,Rongisõit’’, ,,Kati karu’’, ,,Mind kutsuti pulma’’
Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile’’, operetid: ,,Rummu Jüri’’ ja ,,Tuled kodusadamas’’
Lydia Auster (1912-1993) – Ballett ,,Tiina’’, ,,Põhjamaa unenägu’’, ,,Bambi’’

Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine’’, ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed)
V: 1950ndate aastate lõppu ja 1960ndad aastaid nimetati sulaajaks. Ideoloogilise surve nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini režiimi. ,,Uue laine’’ tõid Eestisse Eino Tamberg , Jaan Rääts, Veljo Tormis , Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole.
30ndail sündinud heliloojad:
Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud’’, ,, Maarjamaa ballaad’’, ,,Kihnu pulmalaulud’’, ,,Meestelaulud’’, ,,Kümme haikut’’
Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas ’’, ooper ,, Raudne kodu’’, ,,Lendõõ
Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu’’, ,,Metsakontsert’’, ,,Püha Susanna’’

Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise , Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed.
Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis žanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965 aastal esietendus ooper „Raudne kodu“. 1976 aastal jõudis lavale Tambergi menukaim ooper „Cyrano De Bergerac“ - see oli Eesti esimene lavateos , tema muusikas „inimene või tema psüühika kõige olulisemad“mis jõudis suure rahvusvahelise auditooriumini. Olulisel kohal Tambergi loomingus on ka kammrmuusika, ning ta on kirjutanud ka muusikat filmidele. Sajandivahetusel ja 21.sajandi alguses loodud teostes muutub Tambergi väljenduslaad ökonoomsemaks. 2003. aastal lõi kantaadi „Armastuse antoloogia“. Eino Tambergi loomingus on palju rõõmu ja mängulusti, tema enda sõnade järgi on
Veljo Tormis on eelkõige koorihelilooja, kelle muusikat tuntakse ja esitatakse praegu paljudes maailma eri maades. Tormise 1960ndate koorimuusikas on märgatavad 2 omas ajas uudset suunda. Üks on teoste emotsionaalse laengu avamine koorifaktuuri värske kõlakäsitluse kaudu. Meeskooriteostes „Hamleti laulud“ ning „Maarjamaa ballaad“ on helilooja kasutanud sügavalt filosoofilise sisu edasiandmisel avangatismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid.Samal ajal hakkas Tormis üha suuremat tähelepanu pöörama rahvalaulule. Varaseimad teosed olid „Kihnu pulmalaulud“ ning „Meestelaulud“. Hiidtsükli „Eesti kalendrilaulud“ aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.1970ndal kujunes välja Veljo Tormise omalaadne , Soome- Ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil.Tormise rahvalauluainelise loomingu krooniks on kantaat -ballett „Eesti ballaadid “ , mis on uudne lavažanr, milles on ühendatud regilaul ja tants. Selles on kasutatud Eesti erinevatest paikadest pärit autendseid tekste ja originaalviise. Läbivaks ja kõiki teemasid ühendavaks lüliks on kahest helist koosnev saatusemotiiv, millega teos algab. Paljudes Veljo Tormise teostes on suur osa loitsimisel, inimese ja „teise maailma“ jõudude suhel, muusika rituaalsel atmosfääril. Tugeva sisendusjõuga teos on „Raua needmine “.
Arvo Pärt on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdisheliloojaid. Juba üliõpilasaastail loodud muusikas väljendub ere omanäoline helilooja isiksus. Pärdi esimesed teosed on radikaalsemad, neoklassitsistlikud 2 sonatiini ja „Partiita“ klaverile. Pärdi esimene orkestriteos - „Nekroloog“ on esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas. Tuntim sellest perioodist on orkestriteos „Perpertuum mobile“. Üheks mängitavamaks teoseks kujunenud „Fraters“, mille algvariant oli loodud vanamuusika ansamblile . Päris emmigreerumist pühendus Pärt täielikult sakraarmuusikale, kasutades valdavald katoliku kiriku traditsioonilisi muusikažanre. Valmivad „Passio“, „De Profundis“, „Te Deum “ „Stabat Mater“. Pärdi muusikale on omane siirus ning avatus . Väga oluliseks peab helilooja vaikust – kui ideaali , otse kui puhtaks leheks keskendumist. Muusikakriitik Evi Arujärv on Pärdi muusikat iseloomustanud nii: „ Ta võtab kuulaja kaasa, et läbida koos kõik armastuse kuristikud, kõik hingevalu käänakud ja kurvid , kõik südant kurku ehmatavad vabalangemised, kõik hirmu katakombid /.../ seepärast mõjubki Pärt nagu eluvee allikas.

1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed.
Eesti muusikas tähistavad 1970ndad aastad uue heliloojate põlvkonna tulekut. Aktiivset loometegevust alustasid Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro .
Alo Põldmäe (1945). Üks tuntumaid teoseid on Prantsusmaa-reisist inspireeritud suit ,,Loire’i lossid’’. Konservatooriumi lõputööna valimis teos ,,Atmosfäärid’, Virumaa Noorteorkestri tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid ’’. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,, Merineitsi ’’ ja ,,Sõnni tund’’.
Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad. Tuntumad teosed: ,,Viis haikut’’ naiskoorile, ,,Kuus haikut’’metsosopranile ja klaverile. Meeskooriteos - ,,Kolm Betti Alveri luuletust’’. 1975 aastal ilmus kooriteos ´´ Karjase maailm“. Helilooja loomingusse kuuluvad veel kooripoeem meeskoorile ja solistidele ´´Mereväravas“ (1983) , poeem ´´ Igavene tuli“ metsosopranile.
Mati Kuulberg (1947-2001). Tema helikeeles on leidnud väljenduse tema intensiivne siseelu , vaevaga vaos hoitud temperament , mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi helitööde seas on mitu teost sooloinstrumentidele. Kõige rohkem on flöödipalu ,,Niente’’, ,,Quasi’’, ,,Avanti’’,
Lepo Sumera (1950-2000). Tema loomingu põhiosa moodustavad sümfoonilised teosed. ,,In memoriam’’, ,, Olümpiamuusika’’, ,,Pikseloits’’. Omapärane teos on „Seenekantaat“ segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele . Esimene laveteos oli ballett „Anselmi lugu“ , lühiballett „Ruumi suletud“ . Üks omapärasemaid teoseid on väike muusikaline „õudukas“ - „ Dracula ja Zombi laps“
Raimo Kangro (1949-2001) . Üks aktiivsemaid Eesti muusikaelu kujundajaid.R.Kangro looming on mitmetahuline, kuid eriti võlus teda lavamuusika.Läbilöögi teoseks kujunes vahetult pärast konservatooriumi lõpetamist koomiline ooper ´´Imelugu“ . Ooper ´´Ohver“ (Aleksei Tolstoi jutustuse ´´ Siug “ ainetel ) . 1980 ilmus rockooper ´´Põhjaneitsi“. Teleooper ´´Sensatsioon“ . Kangro viimaseks ooperiks jäi aastal 1999 esietendunud ´´Süda“.

1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed
1980. aastate keskel hoogustus koori liikumine, taasavastati vanu isamaa laule. Peagi kujunesid välja uute isamaaliste laulude kirjutajad, populaarseimad neist olid Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Tekstis olid lootusrikkad ja viisid ajakohased.
1980-ndate aastate II poolel hakkasid heliloojad järjest rohkem pöörduma ka vaimulike muusikažanrite poole. Loodi sageli eksprerimenteerivat muusikat mis leidis väljundi Tartu levimuusika päevadel, mis esmakordselt toimusid 1979.aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garšnek. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku „laulva revolutsiooni“nime all.
Heliloojad:
Sven Grüünberg (1956)
Looming:
Muusika filmidele „Hukkunud Alpinisti Hotell “ , „Corrida“ , „Täna öösel me ei maga“, „Kõrini“ , „ Klaabu “ , „Naksitrallid“, „Lepatriinude jõulud“, „ Instinkt “ , „Leiutajateküla Lotte “ , „Minu Eestimaa“
Alo Mattiisen (1961-1996)
Looming:
``Ei ole üksi ükski maa“, Levilaulude tsükkel „Viis ärkamisaegset laulu“, Süit „Ajaga silmitsi“, Muusikal „Chrlotte koob võrku“, Muinasuttballaad „Väike merineitsi“, Lühiooper „ Dispuut “
Igor Garšnek (1958)
Looming:
Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat“ . Rock- oratoorium „Loomade farm “. Elektronmuusika „Grott“, „ Fuuga mustkunst“ ja „Jurassic Park“.

1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed.
Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa vabanemise ideoloogilisest survest , mis omakorda laiendast loomingu sisulist haaret. Jätkus heliloojate huvi sakraalmuusika vastu, vaimuliku sisuga teoseid leiame nii vanemate kui ka nooremate põlvkondade loomingust. 1990. aastail jõuab Eesti muusika üha enam maailma kontserdi lavadele, hakatakse osalema ka rahvusvahelistel loomingukonkurssitel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifrimadega, osaletakse UNESCO konkursil .
1.Toivo Tulev (sünd. 1958)
Looming:
Lühiballett „Cruz“ (2002)
„ Signum “ (1990)
„Woo“ (1995)
„Oopus 21“ (1994)
„Quella sera “ (1996)
Viiulikontsert (2001)
2. Margo Kõlar (sünd. 1961)
Looming:
Teatri ja filmimuusika „Kolm musketäri“ (1995), „Musketärid. 20 aastat hiljem“ (2001), „Nimed marmortahvlil “ (2002)
Orkestriteosed „ Sonaat kongilöögiga“ (1984), „Muusika sümfooniaorkestrile“ (19869
Koorimuusika „Sooja toa sõjalaulud“ (1985), „Kantaat kuningas“ (1992), „Psalm nr 116“ ja „Sanztus“ (1996), „Tagatuba“
Vokaalmuusika „Öö“ (1998)
3.Mari Vihmand (sünd. 1967)
Looming:
Sümfooniline muusika „Floreo“ (1995)
„Aknad unustatud maastikule“ (1997)
Kammermuusika „Laul õnnelikust zorrütonist ja phyllisest“ (1992)
Tsükkel „Inglid tulevad tagasi“ (2001)
Kammerooper „Lugu klaasist“ (1995)
4.Mart Siimer (sünd. 1967)
Looming:
Koorilaulud „ Homme “, „Siin tahan ma elu elada“, „Hüüan su poole“, „Talupoja laul“, „Tuul merelt“, Kantaat „Kivide valged juuksed“, Kantaat „Kivide tulekeel“
5.Rauno Remme (1969-2002)
Looming:
Elektonmuusika-multimeedia „Gen Ision“
Videoinstallatsioon „Piilutorn“
Elekronooper „Zond“
„Railway to London“
6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971 )
Looming:
„Nihilissimus acutus“ (1995)
Kammermuusika „Skeletisümfoonia“ (1996), „Chritmas classics vol 1“(2001), „Mutant“(lugu gripiviirusest) (2000), Süit „Sherlock“ (2004), „Tenebrae responsooriumid“ (2001)
Lasteooper „Marakratid“ (2001), „Mina – Napoleon “
7.Jüri Reinvere (sünd. 1971)
Looming:
„Loodekaar“ kammeransablile (1988)
Sümfooniline teos „Liivale kirjutatud“ (2001)
Elektronmuusika „Ristna“ (1996)
Radiofooniline ooper „Vastaskallas“ (2004)
8.Helena Tulve (sünd. 1972)
Looming:
Kammerteosed „Saar“ (1993), „Sõnajalad“ (1994), „Öö“ (1997), „Sinine“ ja „A travers“ (1998)
Esimene orkestriteos „Sula“ (1999)
9. Timo Steiner (sünd. 1976)
Looming:
``Kaini järltulijad“ (2000) – teos Poogenklaveri Ansamblile.
Kantaat „Fuugamust“ (1999)
``Jois Us“ (2000)
Lühiooper „Kosjas“ (2004)
``OP! - variatsioonid “

Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli.(laul, autor, mille puhul see tehti.)
Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli on "Koit", mille autoriks on Tõnis Mägi. Tõnis Mägi esitas selle laulu esmakordselt 1988. aastal. Laul loodi laulva revolutsiooni jaoks, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSVLi okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. Samuti lauldi seda laulu esimesel öölaulupeol (12-14 juuni. 1988). , kuhu kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest.

Keda nimetatakse hüpassaare laulikuks,miks?
Hüpassaare laulik on Mart Saar. Hüpassaare laulik on ta sellepärast, et oma enamus aja oma elust veetis ta oma isatalus hüpassaares, ta sündis ka seal. Peale tema surma on seal Mart Saare majamuuseoum. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid.

Keda kutsutakse laulutaadiks, miks?
Laulutaadiks kutsutakse Gustav Ernesaksa . Ernesaks oli laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propageerja sõjajärgses eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule kogu rahvale, ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis et laulupeod aitavad eestlastel hoida rahvustunnet. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" sai rahva hingelauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma laulutaadiks ja temast on saanud omamoodi legend.

Kolm tänast silmapaistvat eesti koorijuhti või orkestridirigenti.(nimi + Kollektiiv )

Neeme Järvi, kollektiiv ERSO

Eri Klas , Tallinna Kammerorkester

Merike Aarmaa, juhatab Tallina Kammerkoori

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ev3li Õppematerjali autor

1.Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem.2.Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine’’, ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed)3.Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed.4.1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed. 5.1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed6.1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed.Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli.(laul, autor, mille puhul see tehti.7.Keda nimetatakse hüpassaare laulikuks,miks?8.Keda kutsutakse laulutaadiks, miks?9.Kolm tänast silmapaistvat eesti koorijuhti või orkestridirigenti.(nimi Kollektiiv)

muusikaajalugu muusika Muusikalised arengud Eestis 1945-1955 Muusikalised arengud 1955-1970 1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond muusika helilooja heliloojad kantaat veljo ernesaks konservatooriumi muusikalise eesti muusika

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti heliloojad

kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud

Muusika

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo

Muusikaajalugu

docx

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

· A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev

Muusika ajalugu

pdf

Eesti muusika konspekt 12.klass

8. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili on tintinnabuli, mis on tõlkes (ladina keeles) kellukesed 9. Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Arvo Pärt jõudis oma stiilini püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks, mis oli olemas vanamuusikas, ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. 10. Kirjelda tintinnabuli stiili, millisena see muusika mõjub? Tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. 11. Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) "Aliinale", "Tabula rasa", "Te Deum", “Fratus”, “Spiegel im Spiegel” 12. Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal?

Eesti muusika

docx

20. sajandi Eesti muusika

Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus

Muusika ajalugu

doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert

Muusika

Rohkem sarnaseid