Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika kodune kontrolltöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Keda nimetatakse hüpassaare laulikuksmiks?
  • Keda kutsutakse laulutaadiks miks?

Lõik failist

Kodune
kontrolltöö

  • Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad (2-3, ees-ja perekonnanimi , eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem.
    V:
    Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi
    asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis
    Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik
    reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale . Võeti vastu
    hulk ‚’abinõusid’’, mis pidid saama aluseks Heliloojate
    Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste
    edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised
    saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees
    lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele.
    1950.
    aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred
    Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati
    konservatooriumist 16 õppejõudu. Samasugune nn puhastus toimus ka
    Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid.
    Heliloomingu eesmärgiks kuulutati„Nõukoguliku elu kajastamine“, kunst pidi olema „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“.
    Silmapaistvamad
    heliloojad:
    Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm’’, ,,Rongisõit’’,
  • Vasakule Paremale
    Muusika kodune kontrolltöö #1 Muusika kodune kontrolltöö #2 Muusika kodune kontrolltöö #3 Muusika kodune kontrolltöö #4 Muusika kodune kontrolltöö #5 Muusika kodune kontrolltöö #6 Muusika kodune kontrolltöö #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ev3li Õppematerjali autor
    1.Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem.2.Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine’’, ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed)3.Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed.4.1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed. 5.1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed6.1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed.Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli.(laul, autor, mille puhul see tehti.7.Keda nimetatakse hüpassaare laulikuks,miks?8.Keda kutsutakse laulutaadiks, miks?9.Kolm tänast silmapaistvat eesti koorijuhti või orkestridirigenti.(nimi Kollektiiv)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    25
    doc

    Eesti heliloojad

    kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud

    Muusika
    thumbnail
    9
    doc

    Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

    rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) ­ vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' ­teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ­ ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater ­ happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika ­ juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    14
    odt

    Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

    Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil ­ sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

    · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    4
    pdf

    Eesti muusika konspekt 12.klass

    8. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili on tintinnabuli, mis on tõlkes (ladina keeles) kellukesed 9. Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Arvo Pärt jõudis oma stiilini püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks, mis oli olemas vanamuusikas, ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. 10. Kirjelda tintinnabuli stiili, millisena see muusika mõjub? Tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. 11. Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) "Aliinale", "Tabula rasa", "Te Deum", “Fratus”, “Spiegel im Spiegel” 12. Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal?

    Eesti muusika
    thumbnail
    6
    docx

    20. sajandi Eesti muusika

    Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena ­ selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti rahvamuusika

    rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

    Muusikaajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

    aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun