Kirjanduse kt materjal (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Lõik failist

Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest

1905- 1916 Tartus
Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi
Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada
Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp , kes andis välja ajakirja „Kiired”.

Noor-Eesti väljaanded

-I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915
1910 -1911 „Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri”
originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid

NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta ), liikmed olid ka kunstnikud!

-Gustav Suits- „ Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”
-Johannes Aavik- keeleuuendaja , nt uued sõnad laip , relv
Bernhard Linde
Aino Kallas
Villem Grünthal Ridala
Marie Under
A H Tammsaare teoseid avaldati ka
Friedebert Tuglas
Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks
Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon.

NE tähtsus eesti kultuuripildis

Uute autorite tulek
Kirjastuse loomine
Arendati sõnavara
Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine
Kadunud kirjanike „päästmine” Liiv, Peterson
Tõlke tegevuse uus kvaliteet

Gustav Suitsu elulooline ülevaade

1883-1956
Sündis lõuna Eestis, koolmeistri poeg
Õppis Tartu kroonugümn
15 aastasena hakkas luuletama
Alates 1901 töötas soomes koduõpetajana, suviti
1905-1910 õppis soomes helsingi ülikoolis soome keelt, esteetikat ja kirjanduse ajalugu
1911 abiellus soomlasega, 2 tütart
1919-1944 Tartu Ülikoolis kirjanduse professor
1944 Stockholmi, töötas Nobeli instituudis. Rootsis ta ka suri

Gustav Suitsu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)

Alguse poole(1905 „Elu tuli”) olid teemadeks usk paremasse inimesse, tema võime maailma paremaks muuta, romantilised .
Järgmises luulekogu(1913 „Tuulemaa”) mure kodu ja inimeste pärast, inimeste pettumused jne. Luule muutub koguaeg musikaalsemaks,
1922 ta räägib ajaloosündmustest, mälestused. Viimased luulekogud väljendavad igatsust kodumaale, tagasivaadet Tartule , kodu kaotuse traagika (tal põles maja maha)

Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest)

1905 „Elu tuli”- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse inimesse, romantilised luuletused, idealistlik vms- nt luuletus „Mehed”
1913 „Tuulemaa”- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(„Värisevate haabade all”), pühendub ka ema mälestustele(„Kerkokell”)
1922 „Kõik on kokku unenägu”- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos ajaloosündmustega, suur osa raamatust on mäss
1950 „Tuli ja tuul”- kajastab tagasivaadet Tartule ja kodumaale, ülikooli raamatukogule ja käsitseb kodu kaotuse traagikat.

Henrik Visnapuu elulooline ülevaade

1890-1951
Sündis Viljandis, ta vanematele oli haridus väga tähtis- vahetas sageli koole , oli auahne mees
1907 töötas mõnda aega õpetajana külakoolides
1912 töötas tartus, 1916 lõpetas gümnaasiumi seal samas
käis mõnda aega Tartu Ülikoolis aga jättis siis pooleli , huvitus rohkem teistest asjadest.
Tegutsenud on ta ka sõjakirjasaatjana
Ta töötas kutselise kirjanikuna
1937-40 toimetas kuluuriajakirja „Varamu”
1944 põgenes Saksamaale, 1949 USAsse, 1951 suri New Yorgis

Henrik Visnapuu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)

Esimesed teosed olid liigselt mõjutatud väliskirjanike töödest. Ei hoolinud keelereeglitest ega millestki , suht segane jutt tal luules oli( futurism ). 1917 „ Amores ”- esikkogu- väga romantiline, emotsionaalne, erootiline jutt.
Sõja ajal kirjutas ta veel armastusest („ Jumalaga , Ene”; „Käoorvik”) aga peale sõda enam ei hõisanud nii väga, järgmine luulekogu „ Talihari ” seal väärtustab inimest. Kuigi ta oli sõjavastane on luules tunda patriootlikkust .
Viimases luulekogus luuletused jahmatavad ja väljakutsuvad

Visnapuu luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest)

1917 „Amores”- väga romantiline, tundeküllane, impressionistlik, intiimne, jumala teema ka sees- „ Mälestused suvest II”
1918 „Jumalaga, Ene!”- sisaldas ka armastusluulet kuid oli nukram(söjaaeg), söna ja kölamäng
1920 „Käoorvik”- see pm sama mis eelmine , ajas sama juttu, aga selles ilmusid ka kirjad Ingile
1920 „Talihari”- sisaldab ajalaule, väärtustavad inimest, emotsionaalne ja enesest lähtuv luule- „ Sireli ”
1920 „ Hõbedased kuljused” on jutt täiesti sokeeriv, jahmatav ja väljakutsuv, kirjutab jumalast, räägib temaga nagu mees mehega, algusea arvab et jumalat üldse pole, löpuks avastab et jumal igal pool ta ümber- „Kõnelused issandaga”

Villem Grünthal-Ridala elulooline ülevaade

1885-1942
Muhumaal sündis, õppis kuressares
1905 löpetas gümn, ta oli sünge ja tösine mees sel ajal, armastas teiste puudusi kritiseerida.- ta ei joonud ega suitsetanud, aga oli neidude seas populaarne uisutamispartner!
Öppis paljusid keeli nt ungari, itaalia, soome, kreeka jt
Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega
1923 kuni surmani oli Helsingi ülikoolis eesti keele ja eesti kirjanduse lektor
Oma välismaa elu juures ei unustanud kodumaad , suviti käis siin, talle meeldisid mesilased.

Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade

Looduslüürik, impressionismile omased jooned, kirjutab palju rannaloodusest, luules tähtis osa varjunditel, vaade kaugussesse, luule natuke väljendab üksikinimese suhet maailmaga , omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja.
1908 ilmus esimene kogu „Villem Grünthali laulud”- impressionistlik loodusluule
1914 „Kauged rannad ”- kodusaarele ja esiisade varjudele pühendatud

Villem Grünthal-Ridala panus eesti kultuurilukku

Andis välja eesti kirjanduse õpikuid
Kirjutas koolide jaoks „Kalevipoja” ümberjutustuse
Tõlkis itaalia ja soome kirjandust
Uuris eesti keelt ja rahvalaulu
1910-1914 toimetas ajakirja Eesti Kirjandus

Impressionism

1860-ndail aastail prantsuse maalikunstis tekkinud vool, mis vastandas end ametlikule akadeemilisele kunstile. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionism avaldus kirjanduses 1880–1910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus.

Ekspressionism

20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid , agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi.

Ajaluule

väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades.

Dekadents

Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud, isegi paheline- Heiti Talvik oli haiglane ja joobunud hõnguline- dekadentlik.

Marie Underi elulooline ülevaade

1883- 1980
Tallinnas sündis, öppis saksa tütarlaste koolis, tekkis huvi kirjanduse vastu, ta esimesed luuletused saksa keelsed.
Enne abiellumist oli lapsehoidja , müüja ja sekretär, alustas saksa kirjanduse tölkimisest.
18 aastaselt abiellus raamatupidajaga- elasid Venemaal mönda aega, sündisid 2 tütart.
1906 kolisid Tln tagasi
Ants Laikmaa maalis temast kuulsa portree
1944 läks Adsoniga Rootsi pagulusse, seal ta töötas teatrimuuseumi arhiivis.

Marie Underi loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)

Alguses(1917) oli ta väga armastuslembeline, köneles noortest naistest, armukirest, tunnetest, meeleolu juubeldav.
Järgmises(1918)- ka juubeldav, rääkis loodudest, värvikas ja julge, tundus et pakkus üle
1920ndate luule oli ühiskonnakriitiline ja ekspressionistlik
1927 ilmunud teosed kujutavad elu varjukülgi, loodus=vahend, mille kaudu edasi anda elamise imet.
Ballaadides kujutab kirjanik tegelaste hingeelu , pildid karmind ja sünged, õnnetu armastus
Viimastes kogudes on Marie murelik ja kirjutab meeleoludest, mida tekitab sõda ja vägivald, meenutatakse küüditamist. mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest

Underi luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest)

1917 „Sonetid”- pöördeline mõju, armastusest häbenemata, armukirg, intiimsus , lähedus. Nt sonett „Ehtides”
1918 „Sinine puri ”- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud
1920ndate algus „Verivalla” ja „Pärisosa”- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda.
1927 „Hääl varjust” elu varjuküljed nt „Agulis”
„Rõõm ühest ilusast päevast”- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid.
1929 „Õnnevarjutus” ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest , piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust armastustest nr „Porkuni preili ”
1935 „Kivi südamelt”- sisaldab mõtteluulet, kujundid loodusest nt „Looduses”
1942 „ Mureliku suuga”- meeleolud, mida tekitavad sõda ja vägivaldm küüditamine nt „Jõulutervitus 1941”
Paguluses olnud aastatel kirjutas „Sädamed tuhas ” ja „Ääremail”(1963)- need kirjtuasid kodumaalt lahkunud inimeste kaotusvalust, mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest.

Betti Alveri elulooline ülevaade

1906- 1989
Sündis Jõgeval, harrastas muusikat
Esikromaani kirjutas gümn lõpuklassis
Õppis Tartu Ülikoolis EST filoloogiat aga jättis pooleli
1937 abielu Heiti Talvikuga
Peale Heiti surma ei kirjutanud 2 aastat, tegutses tõlkijana
Tõlkis Puskini „ Jevgeni Onegini ”
60ndatel uuesti luuletama

Alveri loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)

Kirjandusellu tuli romaaniga + naturalism
Proosapoeem, ta oli ka iroonitsev
1930ndatel mõjutas teha Baudelaire

Heiti Talviku elulooline ülevaade

1904-1947 sündis Tartus
Ta oli heitliku iseloomuga boheemlik noormees, kooli ajal põgenes kodus ja töötas põlevkivikaevanduses
Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat aga jätis õpingud pooleli
Talvik ei tahtnud armuande ega midagi, ta oli uhke mees, ei vötnud abi vastu
1945 saadeti Siberisse spionaazi töttu, aga tegelt ei sobinud luuletaja mõtteviis tollesse aega.
1947 suri Siberis

Talviku loomingu ülevaade (konkreetsete luuletustest näiteid, ainult 2 kogu tal oli, pole raske meelde jätta)

1934 „Palavik”- dekadentlik, maailm oli autori jaoks pahesid täis, inimese hing väärdunud, armastus=rahaga kinni makstud narkoos vöi laastav kirg „Neli pilti”
1937 „Kohtupäev” – rahulolematus iseenese ja ümbrusega, traagiline elutunnetus, sõjaaimduse meeleolud, analüüsib tolles maailmas toimuvat nt”Jumalate hämaras” väga religioossne luuletus.
Üldiselt oli ta luule dekadentlik, naturalismi sugemed, sümbolistlikud sugemed, pettumuste ja eksimuste tajumine , filosoofilised otsingud, ajakriitilisus, võllahuumor ja iroonia

Siuru ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 70)

1917-1919
Jätkas NE joont- liikus sümbolismi suunas
Tekkis vastukaaluks sõjategevusele
Hoidsid eemale ühiskonna kriitikast
Olulisel kohal mängulisus, panid hüüdnimesid nt underi printsess jne
Kirjanduslikuks väljundiks eelkõige luule, ka novellid
Nende põhimõte oli ärritada kodanlast
Luuletasid lilledes ja armastusest ajal, mil oli sõda.
Neil polnud manifesti, nende tegevuse võib kokku võtta nende lööklausega CARPE DIEM- haara päeva
Praktiline eesmärk oli läbi lüüa kirjanduses, tahtsid omi raamatuid avaldada
Tekkisid vastuolud liikmete vahel, löpliku löögi andis Gailiti „Sinises tualetis daam” sihituna Underi isiksuse ja luule vastu ning Visnapuu artikkel „Maha sirelid ja aidroosid, elagu värske sõnnik!”

Siuru liikmed (NB! Liikmete nimetähtedest moodustub GUSTAV)

August Gailit
Marie Under
Johannes Semper
Friedebert Tuglas
Artur Adson
Henrik Visnapuu

Siuru seltsielu (siin saad rääkida nendest tuluõhtutest ja liikmete omavahelistest suhetest, mis mõjutas ka nende loomingut)

1917 eht boheemlaslik loterii ja kirjandusõhtu „Estonia” saalis. Toimusid tuluõhtud et teenida raha kirjastamaks albumit.

Siuru tähtsus eesti kultuuripildis

Viis luule uuele tasemele
Avaldas vanu ja uusi teoseid
Astus välja vanamoodsa elukäsitluse vastu
Tõi luule rahva tähelepanu keskmesse

Tarapita ajaline taust, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 71 – 73)

1921-1922
Adson
Alle
Barbarus
Kivikas
Kärner
Semper
Suits
Tassa
Tuglas
Under
Gailit jäeti välja kuna ta ei sallinud Barbarusi, Allet, Adsoni ja teisi
Võitles sõja, vägivalla ja sots ülekohtu vastu, keskenduti ühiskonnakriititilisele luulele.
Asus vöitlusse sots pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus, tundeelamused tahaplaanile, analüüsiti ja üldistati
Manifestides ei väljendunud esteetiline , kirjanduslik programm.
Tarapita oli ebaühtlane juba tekkemomendil, edasi see lõhe süvenes. Lagunes tänu seesmisele killustatusele ja majanduslikele raskustele, ajakirja väike tiraaz ja raske keelepruuk .

Tarapita liikmed

Adson
Alle
Barbarus
Kivikas
Kärner
Semper
Suits
Tassa
Tuglas
Under
Gailit jäeti välja kuna ta ei sallinud Barbarusi, Allet, Adsoni ja teisi

Tarapita tähtsus

Teened kultuuripoliitika arengus 1920.

Arbujate ajaline taust, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 213 – 216)
30ndatel Tartus- nõidujad, loitsijad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-07-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raido123 Õppematerjali autor

30 punkti

arbujate ajaline taust iseloom tarapita

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)

Kirjandus

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu.

Kirjandus

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits).

Kirjandus

pdf

Eesti aja rühmitused

ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirjanduse vormi-ja stiilikultuuri, elavdas kunstielu, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale filosoofilisi suundi, Noor-Eesti hoolitses J.Liivi teoste eest. 2.Friedebert Tuglase looming, novellid, romaan „Väike Illimar“. Mis on novell? Näited Tuglase loomingus domineerivad suuresti novellid. Oma loominguid ta hakkas kirjutama juba päris varajases eas. Novellid on täis õudusi ja katastroofilisi lõppe

Eesti keel

docx

Eesti kirjandus 1905-1922

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.

Kirjandus

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi,

Kirjandus

rtf

Kirjandus 1905 - 1934

peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel", armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", "Maikellukesed"), koduteema ("Kerko kell")

Kirjandus

odt

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis

Kirjandus

Rohkem sarnaseid