Muusikaajalugu I kursus (10kl) (11)

MUUSIKAAJALUGU 1
Egiptus

• Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega
  
• Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform  visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum .
  
• Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks
  
• Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf ; šalmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto ; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra
  
• Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil
  
• Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika . Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks.
  

Mesopotaamia

• Kõik pillid, mis Egiptuses
  
• Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged . Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti.
  
• Tunti ka intervalle.
  

Hiina

• Hiina muusikakultuur – rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast.
  
• Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad , pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot . Fa( keiser ), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt).
  
• Hiina kammertoon – Meisterdatud 2700 eKr. Ling -Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100 identsed hirsitera, andis f1.
  
• Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon – meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl.
  
• Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: „Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat.“
  
• Hiina vanasõna ütleb: „Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi.“
  
• Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija. Löökriistad saatsid lavalist liikumist, keel- ja puhkpillid olid laulusaateks ja vahemänguks. Lauldi kõrge nasaalse häälega. Igal karakteril oli oma tämber.
  
• Õukonnas tegutses oma orkester .
  
• Aaria – Soololaul , ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega.
  
• Trummid – Gong(kõige tähtsam), king , kellad , taldrikud,
  
• Keelpillid – Kin(7- keeleline , tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa (lautosarnane, 4 keelt), san- xian (bandžolaadne, kõlakorpus on kaetud maonahast membraaniga), er-hu(2 keelega poogenviiul)
  
• Puhkpillid – trompet , flööt, topeltaulos , sheng(suuorel kõrvitsast põhjaga)
  

India

• Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks.
  
• Veeda – India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes .
  
• Rigveda – Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria.
  
• Muusika aluseks oktaav , mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata. Vokaalmuusikas kasutati saatepilli, mis toetas meloodiat helilaadi üksikute astmetega või burdooniga.
  
• India muusika esitab nii kuulajale kui ka muusikule kõrged tingimused, vaja oli suurt teadmiste hulka. Oliline oli meloodiamudel e. raaga – helide rühm, mille piirides muusik improviseerides teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa . Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala . Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini. Osaleb kolmik  solist ( helilooja ), löökpillimängija ja keelpillimängija (burdoonpill tampura).
  

1) Sissejuhatus – vaikne ja aeglane, solist+tampura
2) Põhiosa – lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb
3) Lõpp – lõpeb järsult kulminatsioonis

• Keelpillid –
  

1) vina – keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga
2) sitar – vanim keelpill , 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt
3) sarod – lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 res-keelt, pealt kaetud boanahast membraaniga
4) tampura – burdoonpill

• Puhkpillid –
  

1) pungi – kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru
2) flöödi-, trompeti - ja oboelaadsed

• Löökpillid –
  

1) taldrikud
2) pilutrumm
3) kõnelev trumm – hoitakse kaenla all, mängitakse sõrmedega
4) tablad – kõrge ja madala kõlaga trummid, mängitakse sõrmeotste ja käelabaga
5) kellad, ksülofon

• Kastisüsteem: Virtuooslikkus paneb iga muusiku oma kohale. Kõige madalamas kastis löökpillimängijadpuhkpillimängijadkeelpillimängijadinimhääl.
  
• India tants – üksikute, üksteisele järgnevate tardunud pooside rida. Iga liigutus väljendab midagi konkreetset. Oluline silmavaade.
  

Vanakreeka muusika
Vanakreeka kultuuri võib pidada Lähis-ida kõrgkultuuride jätkuks ning viimase ja kristliku kultuuri vaheastmeks.

• Musiké – muusade kunst ( muusad – Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad). Lauldes ette kantud luule. Vahetult seotud tantsuga.
  
• Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse.
  
• Kreeka muusikaõpetus
  

1) Oktaav, helisid käsitleti arvudega seoses. Helilaadid: dooria (mehelik, kasutati koolides), früügia(ekstaatiline, metsik, kirglik), lüüdia(kurb, kaeblik, õrn). Helilaadi loeti ülevalt alla, helide arvsuhteid määrati lihtsa keelpilli, monokordi, abil.
2) Pythagoras – fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted
3) Platon – jätkas Pythagorase õpetust arvudest. Kaitses muusika traditsioone.
4) Aristoteles – Rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, omistas suurt tähendust eetilistele väärtustele.
5) Aristoxenes – Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks.
6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale

• Arhailine ajajärk – 8.-6. sajand eKr
  

1) aoid – kutseline laulik , improviseerib
2) rapsood – rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise
3) paiaan – Apollonile pühendatud laul kitara saatel
4) treen – surnuitk aulose saatel
5) hümenaios – pulmalaul aulose saatel
6) hümn – kultuslaul
7) nomos – reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima

• Klassikaline ajajärk – 5.-4. saj eKr
  

1) dionüüsia – veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal .
2) ditüramb – Dionysosele pühendatud hümn, mida esitas tantsiv koor aulose saatel. Tõenäoliselt tragöödate eelkäija.
3) tragöödia – värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Tuntumad tragöödiameistrid: Aischylos , Sophokles , Euripides

• Hellenismi ajajärk – 3.-2. Saj eKr
  

Klassikaline kreeka kultuur segunes teistega , kujunes uus peen musitseerimine, kus peamine puhtmuusikaline väljendus

• Rooma võimu ajajärk – 2.eKr -. 4 pKr
  

Muusikud olid orjad , teatrietendustel hiiglaslikud instrumentaalkoosseisud, esines ka mitmehäälsust.

• Keelpillid
  

1) forminks – 4-keeleline, vanim keelpill, millest arenes kitara. Lüüra tüüpi.
2) kitara – 5-7 keelega lüüra tüüpi, kasutati ni saateks kui soolomänguks
3) lüüra – 7 keelega, kõlakast kilpkonnakilbist
4) barbiton – väiksem variant lüürast, pikkade harudega
5) harf – mängisid enamasti naised

• Puhkpillid
  

1) aulos – läbilõikava kõlaga
2) paanivile e. süürinks – koosnes reasviledest. Kultuspill

• Löökpillid
  

Vasktaldrikud, tamburiin
Varakristlik muusika

• Muusikatüübid – psalmoodia(palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele), hümnoodia(kiidulaul, milles kasutati uusi tekste ), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega)
  
• Ettekandeviisid: antifooniline – mitu koorigruppi laulavad vastamis ; responsoorne – koor laulab refrääni + solist laulab salmi ; retsiteerimine – ühel noodil loo ettekandmine (lugemine)
  
• Ambrosius – pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule
  
• ambrosius – ladinakeelne hümn (lääne kirikus, katoliku usk)
  
• liturgia – jumalateenistuse korraldus, ülesehitus
  
• paavst Gregorius Suur – alustas liturgia ühtlustamise protsessi, mis saavutas täiuse alles 11.'ks sajandiks
  
• sündis uus katoliku koriku laul – gregoriuse koraal – ühehäälne saateta kirikulaul
  
• gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud
  
• G.S. Taasavas Schola Cantorumi – ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele
  
• missa – katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele
  
• eelmissa – avalau introitus(räägib, mis päevas tuleb, sündmused) + loetakse õpetlikke tekste ja apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus
  
• peamissa – rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks:
  

 muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium – meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie( issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria (au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo (mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall);
+ lõpulaul – ITE MISSA EST
 muutuvate tekstidega, lauludega osa – propium
algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele
communio – leiva-veini ohverdamine altari juures
offertoorium – armulaud patuste jaoks
Varase keskaja muusikateoreetikud:

• Guido Arezzost – uus lauluõpetamismeetod – ''Guido käsi'' – juurutas kompaktse joonesüsteemi
  
• püha Ambrosius
  
• püha Augustinus
  
• Gregorius Suur
  

Troop -
ILMALIK LAUL

• goljaarid e vagandid – rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud
  
• ''Carmina Burana '' – vagandiluule kogu ''Baueri laulud''
  
• 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi , mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud''
  
• Carl Orff – saksa helilooja 20. saj
  
• vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud
  

Rüütlite ja aadlike periood:
rüütlilaulud – isegi naised võisid olla lauljad
Aluseks on armastus ja südamedaamikultus
 Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks – nendel teemadel lauldi:

• ballaadid
  
• serena – õhtulaul
  
• alba – hommikulaul
  
• ristisõja teemad
  
• neitsi maarja
  

Rüütlitel oli kaasas teener – rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida
eesmärk – tegi kogu töö ära
12. sajandi tugev trubaduur – Bernart de Ventadorn

• tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule
  
• säilinud lugulaul – ''Lõokese laul''
  
• tsitol – näppekeelpill, viiuli eelkäija
  

Adam de la Halle

• ''Robini ja Marioni mäng'' – dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud
  

Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma)
PILLID
Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks.
Varaseim tantsuvorm – estampii (aeglane sammtants) – koos pillisaatega
OREL – vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid

• Aahheni kirikuorel – mängis liturgilist muusikat
  
• õukonnas ilmalikku muusikat
  
• kandeorel – portatiiv
  

Viiulite eelkäijad:

• fiidel & rebekk – peaaegu nagu kitarr  suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal
  

harf
lauto
psalteerium – risti keeltega; poogen , näpud või löömine
organistrum e rataslüüra

• suudab paari või rohkem nooti korraga mängida
  
• burdoonkeeled
  
• 3 keelt – 2 m pikkused
  
• 2 mängja põlvedel – 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi
  

Puhkpillid:

• flööt
  
• trompet
  
• šalmei
  
• torupill
  

MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL
heterofoonia – juhuslik mitmehäälsus
intervall – kooskõla
Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks.
Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast.
organum – mitmehääln kirikumuusikavorm, kus gregoriuse koraalile lisandub saatehääl, ainus teadaolev mitmehääle tüüp

• paralleelorganum – põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt
  
• vabaorganum – võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt
  
• melismaatiline organum – ühele peanoodile on lisatud palju noote
  

Kölni Franco

• pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) – iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause
  
• tänapäevane noodisüsteem
  

RENESSANSS
– kultuurirevolutsioon
hiilgeaeg 15. saj II veerand
muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul
polüfoonia – mitmehäälsus
Jaquin Desprez – kõrgrenessansi suurkuju , kes tegutses Itaalias
14. SAJ MUUSIKA
ars nova – uus kunst, mõistet kasutati, et vastandada vana, tähistab muusikastiili Prant-maal 14. saj
Philippe de Vitry

• peetakse ars nova'le alusepanijaks
  
• traktaat ''Ars Nova'', koostamisel aitas teda Johannes de Muris
  

Võtsid kasutusele uue taktimõõdu mõiste: täielik(3-osaline) ja mittetäielik(2-osaline).
Rütmisüsteem muutus keerukamaks ja aktiivsemaks.
Isorütmika – korduvad rütmijärgnevused
Hakati komponeerima ordinaariumite baasil

• terviklikke missasid – esimene, kes kirjutas – Guillaume de Machaut
  

• motett – keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna
  
• ilmalik polüfooniline laul
  

ars nova ajastu lõpp – ars subtilior – ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -žanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst
MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS
trecento – peen, ilmalik
madrigal – 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus
caccia – 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist – kaanon + pillisaade
Jacapo da Bologna

• tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis
  

Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia
Fransesco Cadino

• oli pime muusik
  
• pole kirjutanud ühtegi vaimulikku teost, vaatamata sellele, et ta oli kirikutegelane
  

PAROODIA MISSA

• põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos – MOTETT – võib laenata, mitte ise teha
  

4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor
Oluline:

• 15. saj motett võetakse kirikusse tagasi
  
• motett – ilmalik polüfooniline laul
  
• ars nova žanr
  

pandi alus nooditrükitehnikale - hakati trükkima ka laule – levisid ilmalikud laulud – eelkõige maal
MADALMAADE KOOLKOND

• imitatsiooniline polüfoonia
  
• tähtsamaks lauluvormiks oli kaanon
  
• madalmaade muusikud võtsid kasutusele bassi
  
• kujuned välja õige stiil
  
• rändasid palju + kuhu sattusid – panid aluse ona koolkonnale
  

Vokaalpolüfoonilised põhijooned

• kõlaideaal – muusikaline kooskõla lähtub tertsi ja sekstintervallist. Initatsiooniline polüfoonia – kaanon
  
• muusika on seotud tekstiga – muusika rütm sõltus tekstist
  
• laulev meloodia – tundeline , loomulik, kooskõlas hingamisega
  

Muusikažanrid:

• vaimulikud hümnid
  
• magnificat – maarja kiidulaul
  
• komponeeriti terviklikke missa osi
  

cantus firmus – ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris
a capella – võrdväärsete häältega ansambli polüfoonia, kui mingi hääl puudus asendati see pilliga
Üldised tunnused

• kosmopoliitiline hoiak tänu tihedatele sidemetele valitsuse õukondade vahel
  
• Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused
  
• ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis
  
• valimuliku muusika – Cambrai '
  

Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse – eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania
I PÕLVKOND
Gulliaume Dufay

• paavstikapelli liige  kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud)
  
• chanson
  

II PÕLVKOND

• jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad
  
• pööratakse tähelepanu bassile
  
• kasvatatakse häälte arvi
  
• kogu koor jaotati 3-4-häälseteks gruppideks
  
• meloodia oli vabalt hõljuv
  
• rütm oli keeruline
  

Okeghem
kaks 36 - häälset motetti

• 4-kordne kaanon
  
• 6-kordne kaanon
  
• pööras tähelepanu bassile
  
• pani koori polüfooniliselt laulma
  
• meelisteemaks kaanon ja imetrikid
  

laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid
umbes 10 missat – vabas ehituses
III PÕLVKOND

• laulev meloodia
  

Desprez – helide meister

• 24 – häälne kaanon (motett)
  
• kõige kuulsam – motett Ave Maria
  

IV PÕLVKOND

• kujuneb mitme koori tehnika
  
• afektiõpetus – afektiteooria
  
• tundeline  vastav meeleolu  vastav rütm ja meloodiatüüp
  

A. Willaert – Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti  positsioon + unikaalsus )

• pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale
  

• pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale
  
• kantor – kirikulaulu õpetaja
  
• Kiriku erilisus:
  

• kaks koori rõdu – külgedel + mõlemal rõdul oli orel
  
• kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika – heli levimine ruumis
  
• erinevad pillikoosseisud – peamiselt puhkpillid
  
• kooori võis saata ansambel või muus koosseisud
  

ricecar

• olemuselt polüfooniline
  
• paljude teemade lahend
  
• fruuga eelkäija
  

canzone

• polüfooniline heli
  
• lõi Merulo
  
• fruuga eelkäija
  

toccata ja sonata – improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi
V PÕLVKOND

• muusika afektiline areng  mida sõnad tähendavad, vastav muusika
  
• afektiõpetus madrigalis  loetakse ooperi eelkäijaks
  
• kirikumuusika – motett – sisaldas madrigalisme
  
• polüfoonilised reeglid kaotasid rangust
  

O. Lassus

• eiras reegleid
  
• kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga  olid jumalavallatud
  
• sai kuldkannuse ordeni
  
• kirjutas Chansone – prantsuse armastuslaul
  
• villanella – Itaalia rahvalik laulutüüp
  
• kirjutas kahetsuspsalme – vastureformatsiooni vaimus
  

HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA
Martin Luther

• gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali  koguduse poolt
  
• lutheri koraal – saksa protestantlik kirikulaul
  
• põhineb värsstekstil
  
• on rahvalauluelemente
  
• igas salmis korduv viis
  
• tal oli muusikaline nõuandja Hussler, kellega koos lõi koraale
  

Böömi vennad

• mitmehäälne koorikultuur
  
• tõid meile viiuli
  

Gregoriuse koraal pidi saama samasuguseks nagu ta oli omal ajal.
Kuid kirikusse ei sobinud ikkagi.
Palestiina

• konservatiivne
  
• ülesanne: kirjutada mitu missat ja tõestada, et polüfooniline muusika sobib kirikusse.
  
• Rooma koolkonna tähtsaim esindaja
  
• eluajal temast lugu ei peetud  oli häbelik
  
• kirjutas õpikuid, millest õpitakse ka tänapäeval  ranged muusikareeglid
  
• tema muusika oli kooskõlas taevaliku ideaaliga  vastupidiselt Lassusele
  
• ''Missa Paavst Marcellile'' – tõestamaks, et polüfooniline muusika sobib kirikusse
  
• suur osa loomingust on ilmalik arvastusluule
  
• muusika on rahulikult kulgev isesisev meloodia ning esineb vähe kooskõlasid
  

ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA
Prantsuse chanson / šansoon – prantsuskeele ilmalik laul
Clément Janequin

• lõbusad
  
• sotsiaalse taustaga
  
• programmilised lugulaulud
  
• ''Lindude laul'' – matkitakse lindude hääli
  

ITAALIA

• frottola  pillisaatega rahvalik laul
  
• villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada
  
• sillanellast arenes balletto – tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti
  

16. SAJ MADRIGAL

• hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele
  
• tõseluline armastuslaul alltekstiga: filosoofiline, religioosne, erootiline
  
• lõppeb püandiga
  
• lauldi haritlaste hulgas – musica reservata – väikestele teadjaringile mõeldud laul, tavainimene ei saanud aru
  
• muutub kontsertmuusika žanriks  efektid, virtuoossus , dramaatilisus
  
• keeruline polüfoonia
  
• 5, 6 või enam häält
  
• laulavad ansamblid
  
• ei erine mottetist suurel määral
  
• üliekspressiivne  maneerlik väljenduslaad
  
• julged dissonantsid ja harmooniad
  
• Monte Verdi kirjutas neid ja andis välja madrigalikogumiku 16. saj
  

INSTRUMENTAALMUUSIKA

• Willaert pani aluse
  
• lauto saavutas täiskuulsuse
  
• orel oli endiselt pillide kuningas
  
• muusikat kirjutati tabulatuuridele (ainult lauto ja …............... oma)
  
• pillidele loodud muusika andis võimaluse improviseerida nii palju kui osati
  
• laulumuusikasse mõeldi variatsioone
  
• kujunevad klahvpillide koolkonnad (inglise virginalistid ja prantsuse kevessiinistid)
  

klavessiin  virginal = spinett