Muusikaajalugu I kursus (10kl) (11)

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

MUUSIKAAJALUGU 1
Egiptus

Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega
Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform  visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum .
Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks
Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf ; šalmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto ; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra
Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil
Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika . Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks.

Mesopotaamia

Kõik pillid, mis Egiptuses
Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged . Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti.
Tunti ka intervalle.

Hiina

Hiina muusikakultuur – rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast.
Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad , pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot . Fa( keiser ), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt).
Hiina kammertoon – Meisterdatud 2700 eKr. Ling -Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100 identsed hirsitera, andis f1.
Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon – meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl.
Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: „Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat.“
Hiina vanasõna ütleb: „Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi.“
Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija. Löökriistad saatsid lavalist liikumist, keel- ja puhkpillid olid laulusaateks ja vahemänguks. Lauldi kõrge nasaalse häälega. Igal karakteril oli oma tämber.
Õukonnas tegutses oma orkester .
Aaria – Soololaul , ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega.
Trummid – Gong(kõige tähtsam), king , kellad , taldrikud,
Keelpillid – Kin(7- keeleline , tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa (lautosarnane, 4 keelt), san- xian (bandžolaadne, kõlakorpus on kaetud maonahast membraaniga), er-hu(2 keelega poogenviiul)
Puhkpillid – trompet , flööt, topeltaulos , sheng(suuorel kõrvitsast põhjaga)

India

Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks.
Veeda – India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes .
Rigveda – Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria.
Muusika aluseks oktaav , mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata. Vokaalmuusikas kasutati saatepilli, mis toetas meloodiat helilaadi üksikute astmetega või burdooniga.
India muusika esitab nii kuulajale kui ka muusikule kõrged tingimused, vaja oli suurt teadmiste hulka. Oliline oli meloodiamudel e. raaga – helide rühm, mille piirides muusik improviseerides teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa . Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala . Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini. Osaleb kolmik  solist ( helilooja ), löökpillimängija ja keelpillimängija (burdoonpill tampura).

1) Sissejuhatus – vaikne ja aeglane, solist+tampura
2) Põhiosa – lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb
3) Lõpp – lõpeb järsult kulminatsioonis

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

255 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

saalu Õppematerjali autor

Egiptus, Mesopotaamia, Hiina, India, Vana-Kreeka muusika, Varakristlik muusika, Ilmalik laul, Mitmehäälne muusika keskajal, Renessanss, 14. sajandi muusika, Muusika 14. sajandil Itaalias, Paroodia missa, Madalmaade koolkonnad & põlvkonnad, Hilisrenessansi kirikumuusika, Ilmalik laul ja seltskonnamuusika, 16. sajandi madrigal, Instrumentaalmuusika

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusikaajalugu 5.-16.saj

Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon-

Muusikaajalugu

doc

Muusika kontrolltöö vastused

Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit.

Muusika ajalugu

doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon.

Muusikaajalugu

doc

Renessanssi asjastu muusika

· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut

Muusika

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

Muusika

docx

Muusika KT 10. klass

Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr

Muusikaajalugu

doc

Renesanss

muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)

Muusikaajalugu

doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv

Muusika

Rohkem sarnaseid