Lõuna-Korea kultuur (0)

Viljandi Kesklinna Kool
Merlyn Ernits
8.klass
Loovtöö
Lõuna-Korea kultuur
Juhendaja : Virve Neerot
Viljandi 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
Lõuna-Korea 4
Hanok 6
Hanbok 9
Traditsioonilised söögid ning lauakombed 12
Meelelahutus kultuur 15
Pühad 17
Uskumused ja kombed 18
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Avastasin paar aastat tagasi korea keelse muusikavideo . Kuna see laul hakkas mulle endile väga meeldima , otsisin neid veel. See ka ei olnud piisav, ma hakkasin otsima saateid ning filme.
See riik pakkus mulle koheselt huvi, sest ei olnud sellest enne palju kuulnud ning just see riik tundus erinev ning põnev. Avastasin, et sellel rahvusel on väga kaunis keel ning maa
Võiksin öelda, et valisin just selle teema sellepärast, et olen Lõuna-Koreast sõltuvuses ning tahan rohkem teada sellest riigist.

Lõuna-Korea

Asukoht
Lõuna-Korea asub Kaug-Idas, mis asub Korea poolsaare lõunaosas. Lõuna-Korea ning Põhja-Korea olid kuni 1984. aastani ühtne riik. Lõuna-Korea pealinn on Soul , kuid uus pealinn rajatakse, et vähendada Souli ülerahvastatust ja majanduslikku ülemvõimu.Lõuna-Koreale on kõige lähemad riigid Põhja-Korea, Jaapan ning Taiwan. Soul, Lõuna-Korea pealinn, on Tallinnast enam kui 7000 km kaugusel
Riigi juhtimine
Riigipea on president , kelle ametiaeg kestab viis aastat. 25. veebruaril 2013 algas Park Geun -Hye'l, riigi esimesel naispresidendil, ametiaeg Lõuna-Korea 11. presidendina. Parlamendis on 300 liiget ning valimised toimuvad iga nelja aasta järel. President nimetab ametisse peaministri ja ministrid .
Kliima
Selle riigi talved on külmad ning kuivad ja suved kuumad ja niisked . Seal on samuti neli aastaaega , kuid sügis ning kevad on lühikesed. Kevad algab aprilli alguses ja kestab terve mai. Soe ning niiske suvi algab juunis ning kestab umbes neli kuud. Suve vihmane hooaeg kestab juunist kuni juuli keskpaigani. Suvi lõppeb septembris. Külmemaks läheb alles novembriks ning talvine ilm jõuab kohale detsembris ja kestab kuni veebruari lõpuni.
Lõuna-Korea on eestlaste poolt vähekülastatav, kuid see ei tähenda, et see maa pole huvitav. Lõuna-Korea kultuur on omapärane ning erineb Hiina ja Jaapani omast.
Koreas on võimalik näha mitmekesist loodust ning üle poole riigi territooriumist on mägine.
Lõuna-Korea on riik, kus kasutatakse moodsaimat tehnoloogiat, aga see kõik on kättesaadav taskukohade hindadega ning keskmise sissetulekuga kodanikule. Lõuna-Korea vonn (KRW) on nende rahaühik. Samuti on ka see väga puhas riik ning prügi maha viskamise eest võib saada trahvi. Inimesed on kuulekad ja hästi kasvatatud .
Korea on arenenud ja turvaline ühiskond, kus kuritegevuse tase on madal.
Korea keelt kutsutakse Hangeul'iks. Hangeul koosneb kümnest täishäälikust ja neljateistkümnest kaashäälikust ning kui neid kombineerida on võimalik saada erinevaid silpe. Osad keeleteadlased seostavad korea keele päritolu jaapani ja mongoli keelega ning korea keeles on rohkelt hiina laensõnu. Peamiselt koolides õpitakse esimese võõrkeelena inglise keelt, kuid laialt on levinud ka hiina ning jaapani keele õppimine. Kuigi korealased saavad inglise keelest aru, nad seda ise ei julge rääkida ning seetõttu ei ole aktiivne inglise keele oskus levinud.
Ajavahe Eestiga on seitse tundi, pärast suveajale üleminekut Eestis kuus tundi.
Lõuna-Korea rahvuslill on Mugunghwa.
Lõuna-Korea lipu nimetuseks on Taegeukgi. Selle disaini põhimõte on sama mis Yin & Yang'il. Ring keskel on jagatud võrdselt kaheks osaks. Ülemine punane osa tähistab Yang'i ning alumine sinine Yin'i. Need kaks jõudu kehastavad harmooniat, tasakaalu ning rahu.
Ringi ümbritsevad neli trigrammi, igas nurgas üks. Iga trigram sümboliseerib ühte neist neljast nähtusest : Taevas, maa, vesi ja tuli.

Hanok

Hanok on Korea traditsiooniline maja.
Ideaalne Hanok'i ees asub mägi ning ees veekogu. Hanok ei ole eraldatud loodusest, vaid on tükike sellest, elav ning kasvav asi.
Hanok'e on väga palju ning erinevaid.
Majad erinevad teatud piirkondades. Kuna lõuna piirkondades on soojemad ilmad ehitatakse Hanok'i lihtsa joone kujuga või siis kujuga nagu number '1'. Selleks, et oleks hea õhuringlus, on seal palju aknaid. Lõuna-Korea keskosas on populaarsed majad mille kuju on 'L' või Korea täht 'ㄱ'. Hanok'id põhjas külmematel aladel on Korea tähe 'ㅁ' kujuga. See on selleks, et maja blokeeriks külma õhu ning see majja sisse ei pääseks.
Majad erinevad omaniku sotsiaal klassi ning staatuse tõttu. Tavalised kõrgklassi majad on kividega plaaditud katusega. Ning madalama klassi majade katused riisi kõrtest punutud .
Tavaline Hanok on valmistatud erinevates suurustes kividest, mullast ning puidust. Kõik materjalid on naturaalsed ja taaskasutatavad.
Iga tuba oli tehtud Korea paberist Hanji'st, mis määriti einevate õlidega, et see oleks veekindel. Paber on soodsam kui klaas, see laseb hästi õhku läbi ning samas ka hoiab hästi soojust. Aga see tähendab seda, et talvel on külmem ning suvel soojem.
Õnneks on olemas ehitis, mis kütab põranda soojaks nimega ondol. See on hea, kuna inimestel Koreas on komme magada põrandal, kus on talvel soojem ning suvel jahedam kui kuskil mujal.
Cheoma'ks kutsutakse Hanoki kurvilise katuse äärt. Cheoma't saab liigutada ning paigutada ümber, et teatud kogus päikesevalgust sisse pääseks. Tavaliselt on Hanoki läheduses ka kaev, millest vett saada.
Majal tavaliselt oli olemas värav. Maja ääristas peavärav, mis näitas omaniku võimu.
Mõndadel majadel olid suured väravad, kuid tavainimestel olid väikesemad väravad, mis lihtsalt näitasid kohta, millisest kohast siseneda majja. Väravad, mis olid veel seal sees, olid selleks, et eraldada erinevaid majaosi või hooneid . Sellised väravad olid väiksemad kui peavärav, mis ääristas maja.
Hoov on maja kõige tähtsam osa. See on koht, kus võetakse vastu külalisi ning seal võivad toimuda tähtsad tseremooniad nagu näiteks pulm. Hoovi pole tavaliselt kasvatatud suuri puid. Asi on selles, et hoov on sama kujuga mis Hiina märk '口' ning kui sinna lisada Hiina veel märk, mis tähendab puud ehk siis '木', tähendab see märki '困 ' mille tähendus on häda.
Arvati, et see toob halba õnne.
Minevikus oli palju kombeid Hanokiga seotud. See oli sel ajal kui kanti Hanbok'i, Korea traditsioonilist riiet igapäevaselt.
Põhihoonet kutsuti anchae'ks, see kuulus naistele, eriti maja perenaisele. See oli koht, kus naine viis läbi oma päevasid kohustusi, sellepärast oli see köögile lähedal või sellega ühendatud. Seal hoiti ka riideid .
Perepeal oli samuti tavaliselt enda ruum, milles ta õppis ning vestles külalistega.
Majale ehitati vajadusel ruume juurde. Mõned ruumid olid väga tähtsad. Kõrgklassi inimesed on teinud kunagi ühest hoonest kooli meestele, kes polnud veel abielus.
Kui maja omanik oli rikas, olid tal ka kindlasti teenrid või sulased ning nemadki elasid sel juhul samas majas .
Hanokil suure hooviga oli tavaliselt oma ait ja väikese hooviga tuba, kus hoiti oma varusid.
Tavaliselt oli näha Hanoki juures ka suuri pruune nõusid. Nõud paiknesid tavaliselt väljas, kus oli värske ning külm õhk. Tavaliselt paiknesid need köögi lähedal, et neid kergemini kätte saada. Seal sees olevad toidud olid marineeritud ja kääritatud, et neid saaks kauem hoida ja kunagi hiljem süüa. Tavaliselt pandi sinna sisse kastmeid , pastasid ja kimchit.
Perekonnad, kes suutsid seda endale lubada ehitasid hooviga ka pühamu, kus nad palvetasid ning võtsid 'ühendust' esivanematega.
Hanoki etiketis on kirjas, et enne sisenemist peab enda jalanõud jalast võtma ning asetama need ukse juurde. Kui istuda põrandal, peab olema sobiv positsioon.

Hanbok

Hanbok on traditsiooniline riietus, mida nüüdseks kutsutakse ka rahvariideks. Kunagi ammu kanti Hanboki igapäev, tavaliste riietena. Nüüd aga ainult pühadel ja tähtsatel puhkudel nagu näiteks pulmad ning matused. Lapsed peavad kandma Hanboki oma esimesel sünnipäeval ning täiskasvanud oma kuuekümnendal sünnipäeval. Mõndades külades on aga jäänud kombeks kanda igapäevaselt Hanboki.
Hanbok koosneb mitmest osast.
Särk, mida kannavad nii mehed kui ka naised on Jeogori. See katab käed nind kandja keha ülemise osa.
Seelik , mida kannavad ainult naised on Chima. Too seelik on maani, kandja jalgu ei jää näha.
Meeste Hanboki alumine osa on Baji, mis tähendab pükse. Püksid on kottis ja sobivad väga hästi istumiseks.
Lisandiks oli roob, mida kandsid põhiliselt ainult mehed. Roob käib särgi ning pükste peale. Vahel kutsuti seda sama nimetusega nagu särkigi, Jeogori'ks.
Jokki & Magoja. Jokki on vest ning Magoja jakk. Mõlemat kandsid inimesed Jeogori peal soojusa saada ning olla stiilne.
Praegusel ajal, kui inimesed Hanboki kannavad on see nende jaoks tehtud, et see neile hästi sobiks. Kui oli kombeks kanda igapäevaselt hanboki kõrgklassi hanbokid olid valmistatud siidist ja satiinist, värvid olid tavaliselt eredad nagu näiteks sinine, punane, roheline ja kollane.
Vaesemad inimesed kasutasid alati odavamaid materjale (näiteks puuvilla ), mida saab kaua kasutada. Värvid olid heledad- pruun, helesinine ja roheline.
Mütse, aksessuaare ning soenguid on palju ning erinevaid, mis käivad kokku Hanbokiga.
Abielus naised tavaliselt kandsid oma juukseid krunnina, mis oli asetatud kaela lähedusse. Aeg ajalt kandsid nad krunni pea peal, kuid siis nad kasutasid võltsjuukseid, et soeng näeks täielikum ja kaunim välja. Alguses oli tavaline, et kanti parukaid . Siis aga mindi üle valejuustele, mis pähe juurde pandi, kuna parukad olid liiga rasked. Juustesse lisati ka lipse ning klambreid.
Minevikus oli kuningannadel, kuningate abikaasadel ning kuninganna emal tavaliselt kuninglik soeng. Võltsjuustest punuti pats ning kinnitati see pea peale nii, et päris juuksed olid näha. Aksessuaarideks kandsid nad lipse ning metallist kaunistusi.
Kui oli talv kandsid naised erinevaid mütse, et hoida oma pea soojana. Mütsid erinesid pikkuselt ja suuruselt. Mõned olid kaunistatud karvadega mõned ehete ja vääriskividega.
Meestel aga oli ainult kaks soengut. Üks neist oli tõmmata kõik juuksed pea peale kokku ja siduda need sõlmeks. Ning teine oli lihtsalt lahtised juuksed. Aga meestel oli palju mütse, mida sai kanda vaid nende kahe soenguga.
Kõige levinum müts oli tehtud hobuste juustest ning oli läbipaistev, seda kandsid rikkad ning kõrgklassi mehed. Tavakodanikel olid mütsid tehtud bambusest. Üks liik mütse on ka tehtud kõrtest, mida kandsid farmerid ja mungad.
Ei ole eriti näha sokke ning jalanõusid, kuna need jäävad seeliku või pükste alla, kuid sokid on tehtud valgest riidest. Need on kõigil, vahet ei ole, milline on nende sotsiaalne staatus. Need on valmistatud soojuseks ning kaitseks. Nende kuju, liigid ja õmblemis- meetodid erinevad soo tõttu.
Tavalistel kodanikel, vaestel ning teenritel olid sandaalid kõrtest. Neid oli erinevaid nii meestel kui ka naistel. Naistel oli tavaliselt jalanõu ots ülespoole ning meeste omad olid täiesti tavalise otsaga. Naiste omad võisid olla siidiga ning kaunistatud värvikate siiditükkidega, mis olid pilve kujuga. Kuna need olid üpris, kallid kandsid neid jalanõusid vaid kõrgklassi naised. Tavalised kodanikud võisid selliseid jalanõusid kanda tähtsatel sündmustel nagu näiteks pulmades .
Kõrgklassi meestel olid tavaliselt jalanõud kontsaga ja need olid valmistatud loomanahast ja vooderdatud seest siidiga. Mehed kandsid ka jalanõusid, mis olid tehtud nahast ning fliisist.

Traditsioonilised söögid ning lauakombed

Lõuna-Korea toidud on sarnased Jaapani ning Hiina omadele, kuid neile on kujunenud enda stiil ning unikaalsus .
Lõuna-Koreas on puuviljad luksus .
Nagu meilgi, on Koreas tähtis maitsestamine. Maitsed on jaotatud viieks rühmaks: magus, soolane, hapu, vürtsikas ning mõru.
Põhilised maitseained mida kasutatakse Lõuna-Koreas on sool, sojakaste, tuline pipar , sojaoa pasta , äädikas ja suhkur.
Koreas söödakse väga palju riisi, tofut, nuudleid , liha ning kala. Ning kõikide roogade juurde kuuluvad kõrvalroad.
Korealaste igapäeva toidu juurde kuulub alati riis aga riisi kõrvale sobivad ka väga paljud toidud. Nagu näiteks hautised, liha, supid ning maitsestatud köögiviljad. Kõige rohkem eelistatud riis on valge riis ehk ssalbap, mida tavaliselt aurutatakse.
Korea traditsiooniline söök ei ole täiuslik kui seal ei ole kimchit. Kimchi on hapendatud kapsas, mille sisse kuuluvad ka marineeritud kapsad , kurgid, redised ning sibulad . Kimchisid on erinevaid, on olemas vürtisikaid, milles on punane tsilli ning piprad, aga ka kimchid, mis on lihtsalt leotatud erinevates maitsvates kastmetes. Kimchi juurde kuulub alati küüslauk, see annab sellele omase maitse.
Kunagi valmistati kimchit nii palju, et sellest jätkuks terveks pikaks talveks. Neid valmistati suurtesse pruunidesse nõudesse (mis on välja toodud Hanokide juures) ning neid maeti, et need hoiaksid oma temperatuuri.
Tänapäeval ei tee paljud inimesed, kes elavad linnas seda ise, vaid ostavad seda poest, turult või saavad seda lähedastelt, kes elavad maal.
Kimchi lisandiks on Doenjang ehk sojaoa pasta. See on väga hea vähi vastu. Korealased valmistasid doenjangi ise kodus, keetes kollaseid ube, kuivatades neid varjus , leotades neid soolases vees ning jättes neid kääritama päikese kätte. Kuid praegu teevad seda protsessi läbi vaid vähesed perekonnad, enamus inimesi ostavad seda poest. Liharoogade hulgast on populaarsed maitsestatud bulgogi ehk veiseliha ning galbi ehk veiseliha või searibid.
Need liharood on armastatud nii korealaste enda poolt kui ka turistide. Bulgogi on tavaliselt marineeritud soja kastme, seesami õli, pirni mahla, veini, soola ning suhkruga ja erinevate piparte, küüslaukude ning sibulatega. Bulgogit tavaliselt serveeritakse riisi, kastmete ning salatilehtedega kuhu neid sisse rullitakse .
Väga populaarne snäkk on kimbap. See näeb välja nagu Jaapani sushi seetõttu nimetavad turistid seda Korea sushiks. Riis ning teised toiduained, nagu näiteks mõned juurviljad või lihad, rullitakse tugevalt kuivatatud vetikaribasse ning tükeldatakse. See erineb Jaapani sushist eriti sellepärast, et seal ei ole toorest kala. Ning seda süües kastetakse seda sojakastmesse.
Hommikusöögiks tavaliselt süüakse vetikasuppi koos kaalika ning riisi ja kimchiga, millega tavaliselt serveeritakse ka kala.
Üheks populaarsemaks Lõuna-Korea joogiks on soju . Esivanematel oli kombeks juua uuel aastal soju, et kaitsta ennast haiguste ning halbade hingede eest. Soju on alkohoolne jook . Soju valmistati alguses riisist, kuid hiljem toodeti seda maguskartulist, kuna see oli soodsam. See on magus jook, mida juukse puhtalt, kuid vahel segatakse õlle ning teiste kergemate jookidega. Alkoholi kasutati nii täiskasvanute kui ka laste ravimiks. See on väga kange .
Teised traditsioonilised joogid sisaldavad riisi ning makgeollit ja dong jud.
Makgeolli on Koreale unikaalne ning on valmistatud segades riisi ning odra või nisu veega ning jäetakse käärima. See sisaldab väga vähe alkoholi.
Alkohoolseid jooke tavaliselt serveeritakse koos kuivatatud vetikatega, pähklite või kalmaariga.
Lõuna-Korea toodab ise õlut, kuna kaubamärkidega õllede sissevedamine on väga kallis. Lõuna-Korea valmistatud õlu ei ole tuntud väljas pool riiki, kuna see ei ole nii hea kui mujal maailmas.
On ainult kolm õllebrändi: OB, Cass ja Hite. Need kõik on odavad ning kättesaadavad.
Juuakse ka väga palju teed, eriti palju rohelist ning ka ginseng teed. Söögi kõrvale tavaliselt juuaakse riisi jooki shik-hye.
Toitumise traditsioonid.
Tähtpäevadel ja pühadel on omad kombed, toon mõned näited.
Uue aasta esimesel päeval alustavad korealased oma päeva tteokgukiga ehk viilutatud riisikoogi supiga ja sooviga olla terve, õnnelik ning et neil oleks õnne.
Daeboreumil, korealaste püha, kus nad tähistavad uue aasta esimest täiskuud, söövad nad ogokbapi, mis on keedetud riis viie teraga, kuivatatud juurviljadega ja pähklitega ning paluvad aastat täis head tervist ja jõudu.
Chuseok on lõikuspüha, kus tänatakse esivanemaid heade saakide ning nende kunagise hea töö eest, kusjuures toidud on valmistatud värsketest viljadest.
Dongjil ehk meie mõistes pööripäeval keedavad nad punase oa supi, et hoida ennast halvast õnnest.
Samuti on ka väga tähtsad lauakombed. Tavaliselt serveeritakse toit enne ette vanematele inimestele ning nad ka võivad kõige esimesena alustada söömisega.
Väga tähtis on käitumine enda pulkadega. Söömispulkadega ei tohi kunagi kellegi peale näidata ning neid ei tohi toidust läbi torgata.
Kui tehakse söömisele pause, näiteks räägitakse juttu või juuakse, asetatakse söömispulgad lauale.
Toitu ei tohi võtta kätte, kui süüakse puuvilju, on selleks olemas spetsiaalsed tikud või pulgad .
Kui toidus on luid või konte , asetatakse need lauale või teisele taldrikule, mitte kunagi samale taldrikule, millelt süüakse.
Söögilauas tavaliselt proovitakse kõike ning alati süüakse kogu toit ära. Peale söömist asetatakse pulgad koos lauale.
Tavaliselt on olemas riisi kausike, mida ei tohi tõsta kunagi huulteni. Viisakas oleks hoida kauss laual.
Joomisega on aga nii, et valada endale ei tohi, seda peab tegema kõrval istuv inimene. Kui klaas on vähem kui pooltäis, peaks naaber juurde valama . Ja kui valatakse endast vanemale inimesele, tehakse seda kahe käega, see on viisakas.
Restoranides on ka võimalik, et võõrad inimesed paigutatakse samasse lauda, aga siis ei hakata ennast teistele peale suruma, vaid ollakse omaette . Maksab tavaliselt isik, kes kutsus teised söögile. Jootraha jätmine ei ole kombeks, kuid selle eest ollakse tänulik.
Väljas söömine on väga tavaline. On olemas putkad tänavatel ning uhked restoranid . Kuid ka kohti, kus müüakse väga odavalt maitsvaid sööke. See on väga populaarne, sest see on odav ning paljud inimesed töötavad väga kaua.
Lisaks nende enda maitsvatele roogadele on ka populaarsed Hiina ning Jaapani restoranid. Aga viimastel aastatel on tulnud ka pealinna Ameerika, Itaalia ja India toitude restorane.
Arvatavasti kõige populaarsemad on restoranid, kus grillitakse ise liha. See sisaldab marineerituid lihasid, kalasid ja köögivilju suure valiku kastmete ning kõrvalroogadega.
Söök grillitakse laua sisse ehitatud grillil, lubades sööjatel grillida seda, mida nad soovivad ja kuidas nad seda soovivad.

Meelelahutus kultuur

Kaasaegne kultuur.
Lõuna-Korea meelelahutus kultuur on väga lai, seda kutsutakse Hallyuks. Sinna alla kuuluvad draamad - sarjad , filmid ning muusika .
Üheksakümnendateni oli väga kuulsaks saanud ballaadid ning trot . Trot muusikastiili laulmiseks peab olema unikaalne hääletoon ning trot laulud olid tavaliselt kahe rütmilised.
Aastal 1992 hakkas populaarseks popmuusika . Seda muusikastiili hakati kutsuma K-Popiks, ning seda kutsutakse siiani nii. K-Popi alla kuuluvad grupid, kus on kolm või rohkem liiget, kes laulavad , tantsivad ning räpivad. K-popi stiile on erinevaid nagu näiteks hip-hop, räpp, rokk ning elektro .
Kuigi praegusel ajal kuulavad vanemad inimesed siiani Troti, on K-pop kuulus noorte inimeste seas ning see on ka väga populaarne üle maailma.
Mina isiklikult tutvusin Korea kultuuriga tänu K-popile. Olen seda muusikastiili kuulanud juba kolm aastat ning väga meeldib, kuna see on erinev ning laulud hakkavad ruttu meeldima.
On olemas raadiokanaleid kus lastakse erinevaid stiile, kuid kõige rohkem kuulatakse kanaleid , kust tuleb rokki ning K-Popi.
Kui aastal 1999 tuli välja hitt film „Shiri“ hakkas Korea filmitööstuse tase tõusma. Suur trend on ka Korea sarjad ning draamad, mis on hakkanud levima Aasias ning nüüd ka mujal maailmas. Seetõttu on ka paljud Korea näitlejad saanud kuulsamaks mujal maailmas. Kõige populaarsemad draamad on romantilised ning ajaloolised ja fantaasiarikkad.
Lõuna-Koreas on võimalik vaadata inglise keelsei kanaleid televiisorist.
Meelelahtuse alla kuulub ka tehnika. Maailma suurimad tehnika kombanid LG ning Samsung on Lõuna-Korea firmad. 2012 aasta järgi on 90% korealastel olemas telefonid , mis on neil helistamiseks, sõnumite saatmiseks, saadete või videote vaatamiseks ning interneti lehekülgede sirvimiseks.
Lõuna-Koreas on maailma kiireim wifi.

Pühad

Korea uusaasta
Koreas tähistatakse uut aastat kaks korda, seetõttu, et seda loetakse kahe kalendri pealt. Sama kalendri pealt, mida kasutame ka meie ning Lunar kalendri.
Nagu meilgi algab neil uusaasta 1. jaanuaril. Korea perekonnad tavaliselt tähistavad seda oma kõige lähedamaste seltsis.
On vanad traditsioonid, mida ka inimesed tänapäeval kasutavad. Esiteks käidakse perekonna kõige vanema inimese juures ning kummardatakse tema ees, soovides talle pikka ja kaunist elu. Seda aasta viimasel päeval. Esimesel jaanuaril austades esivanemad pakutakse süüa ning veini. Sellest on välja kujunenud tseremoonia . Tseremoonia alguses paigutatakse esivanemate nimed tahvlile. Kõige vanemad perekonna liikmed kummardavad ning pakuvad esivanematele, kes on surnud, süüa. Peale seda põletatakse nimed.
Hiljem sel päeval kogunevad sugulased, söövad ning räägivad vanadest aegadest. Sel päeval tavaliselt söödakse tteokguki, ehk riisisuppi ning selle juurest ei puudu ka kimchi.
Teine uusaasta on Lunar. See on tavaliselt veebruaris.
Inimesed kannavad Hanboki ning jagavad kinke. Traditsiooniks on kujunenud ka see, et perekonnad kogunevad jällegi ning kõige rõõmsavad võivad olla lapsed, sest sel päeval jagatakse neile raha. Selle põhimõte on soovida kõikidele head ja õnnelikku aastat ja mälestada hukkunuid .
Mõned inimesed peidavad aasta esimeseks ööks ära oma jalanõud, kuna usuti , et võivad tulla vaimud, kes proovivad kõiki jalanõusid ning võtavad endale jalanõud, mis neile meeldivad. Arvati, et võetud jalanõu omanikule tuleb terve aasta halba õnne.
Iseseisvuspäev
Korealased tähistavad Jaapani võimu alt pääsemist aastast 1919. Seda tähistatakse 1. märtsil. Jaapan võttis 1910 .aastal kontrolli Korea üle ning järgmised 9 aastat elasid korealased väga rasket elu.
Chuseok
Pööripäev Lunari kalendri järgi kaheksanda kuu 15. päeval. See on päev, mil kuu näeb välja suurem ning oranž.
Jõulud
Jõuludel käivad paljud noored väljas pidutsemas ning ollakse koos oma perekonnaga uuel aastal.
Hanguli päev
Hanguli (Korea keele) päev on 9. oktoobril Lõuna-Koreas ning Põhja-Koreas 15. oktoobril. Päev mil tähistatakse korea keele sündi.
Valentinipäev, Valge Päev ja Must Päev
Kõik kolm tähtpäeva on seotud.
Valentinipäev on 14. veebruaril. Sel päeval kingivad naised šokolaadi ning teisi kingitusi meestele. See on sarnane meie valentinipäevale kuid rohkem ühepoolne.
Ning seetõttu loodi Valge Päev. See on kuu hiljem, 14. märtsil. Sel päeval kingivad just mehed naistele kalleid kingitusi ning šokolaade. Nii ei ole see ühepoolne.
Must Päev mõeldi välja inimestele, kellel ei ole oma armsamat, kellele midagi kinkida või kellelt kingitusi saada. See on üks kuu peale Valget Päeva, 14. aprillil . Sel päeval kogunevad sõbrad kokku ning söövad Jajang nuudleid, mis on musta värvi. See tähtpäev ei ole nii kuulus kui Valentini – või Valge päev, kuid on inimesi kes tähistavad seda.

Uskumused ja kombed

Pere
Korealaste jaoks on kõige tähtsam asi perekond. Perepea on isa. Nad peavad seda õigeks, kui isa vastutab pere tervise, peavarju, toidu ning abielu eest. Kõige vanem poeg peab abistama oma isa kõikides pereprobleemides, peab kuuletuma isale ja nõustuma ta otsustega.
Korealased usuvad ja täidavad Confuciuse, Hiina väga tuntud ning targa õpetaja, õpetusi.
Juba kaua aega tagasi otsustati, et naisi ei kaasata otsuste tegemisel ja ainult mehed peavad saama hakkama kõikide afääridega. Aga see mõtteviis on muutumas ajaga , naised kerkivad liidritena, juhatajatena ning õpetajatena.
Enda unistused ning vajadused on alati teisel kohal. Kõige tähtsam on pere heaolu igale pereliikmele.
Lugupidavus
Kummardamine tähendab lugupidamise ning tänulikkuse näitamist. Noorem generatsioon on enda kultuuri seganud meie omaga , nad suruvad kätt peale üksteisele kummardamist.
Korealased soovivad olla lähedased oma sõprade ja perekonnaga. Kingituste tegemine oma lähedastele on selles kultuuris alati olnud kuigi kinke ei saanud alati teha võimu ning taskukohaselt. Kingituse hulk või arv lisas kingitusele väärtust. Arv 7 oli õnnenumber, kui midagi seostuvat arvuga 7 kingiti võeti see sooja südamega vastu.
Tuli aga vältida numbrit 4. Sõnad 'neli' ning 'surm' kirjutatakse erinevalt kuid hääldatakse samamoodi ning seda peetakse üleüldse halvaks numbriks.
Punane, kollane ja roosa on värvid mis seostuvad õnnega. Värvid valge, must ja roheline on aga solvavad.
Budism
Budism on põhiusk Koreas ja selle õpetused mõjutavad väga Korea elustiili, kultuuri ning kunsti. Koreas on mitmeid budismi kujusid , monumente ja templeid.
Korea kultuur ei ole täiuslik ilma keraamikata. Keraamika on Korea kultuuri embleem ja see algas sadu aastaid tagasi. Tänaseks Celadon, Korea keraamika, on kuulus üle maailmselt. See keraamika stiil suundus üle ka Jaapanisse.
Veregrupp
Korealastel on uskumus , et veregrupp võib mõjutada iseloomu. See usk on nii Koreas kui ka Jaapanis , seda hakati uskuma umbes aastal 1920. See algas küll müüdina, kuid paljud inimesed usuvad seda. Nii nagu meile, ennustab horoskoop meie iseloomujooni ning tuleviku, usuvad nemadki, et seda teeb ka veregrupp.
On kirjutatud erinevaid raamatud, kuidas nad reageerivad teatud olukorras, mis veregrupiga kokku sobivad jne. Koreas ja Jaapanis lisavad kuulsad inimesed oma profiilile ka oma veregrupi.
Kui veregruppi pole, on profiil või elulugu lõpetamata. Veregruppi küsitakse tavaliselt uutelt tutavatelt või vastassoost isikult, kes pakub huvi. See on Koreas tavaline. Kohalikele tundub see veider , kui välismaalased ei tea enda veregruppi
Ning väike kokkuvõte iga veregrupi headest ning halbadest punktidest.

• Grupp A
  
• siirast, loominguline,mõistlik.
  
• nõudlik, liiga tõsimeelne
  

• Grupp B
  
• metsik, aktiivne, tegija
  
• isekas , vastutustundetu
  

• Grupp AB
  
• Lahe, vaoshoitud, mõistlik
  
• Arvustav, otsustusvõimetu
  

• Grupp O
  
• meeldiv, seltskondlik, optimistlik
  
• ebaviisakas, uhke.
  

Otsisin ka internetist ülesse grupid mis korealaste arvates sobivad üksteisega.
A sobib kõige rohkem A ning AB'ga. B sobib kõige rohkem B ning AB'ga. AB sobib kõigi veretüübiga ning O sobib kõige rohkem O ning AB'ga.

Kokkuvõte

Minu jaoks sissejuhatuses seatud eesmärk on täidetud, ma sain rohkem teada Lõuna-Koreast.
Kuigi kirjutasin töösse ainult kombedest, traditsioonidest, rahvuslikkest asjadest ning söögist sain palju rohkem teada kui arvasin.
Oleksin soovinud panna loovtöösse erinevatsest kunstidest ka, kuid kahjuks jäi ajast ning materjalist väheseks.
Kui paneksin hinnangu oma tööle, siis arvan, et see oleks võinud olla parem aga kuna sain täidetud oma eesmärgi jään tulemusega rahule.

Kasutatud kirjandus

• Internet
  

http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Korea
http://en.wikipedia.org/wiki/Environment_of_South_Korea
http://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_South_Korea
http://en.wikipedia.org/wiki/South_Korea
http://reisiajakiri.gomaailm.ee/louna-korea-on-lausa-utoopiline/
http://www.kalevatravel.ee/?section=173972 HYPERLINK " http://www.kalevatravel.ee/?section=173972&class=document&action=print "&HYPERLINK " http://www.kalevatravel.ee/?section=173972&class=document&action=print "class= document HYPERLINK " http://www.kalevatravel.ee/?section=173972&class=document&action=print "&HYPERLINK " http://www.kalevatravel.ee/?section=173972&class=document&action=print " action = print
http://www.vm.ee/?q=en/node/8807
http://et.wikipedia.org/wiki/Korea
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Korea
http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/korea-traditsioonilisest-elulaadist
http://english.visitkorea.or.kr/enu/AC/AC_EN_4_5.jsp
http://en.wikipedia.org/wiki/Hanok
http://en.wikipedia.org/wiki/Korean_cuisine
http://en.wikipedia.org/wiki/Instant_noodles
http://wikitravel.org/en/South_Korea
http://www.korea.net/AboutKorea/Korea-at-a-Glance/Facts-about-Korea
http://www.yoosfamily.com/eng/sub08/a1.html
http://www.han-style.com/english/hanbok/meaning.jsp
http://english.visitkorea.or.kr/enu/SH/whatToBuy/whatToBuy.jsp?action=ite mHYPERLINK " http://english.visitkorea.or.kr/enu/SH/whatToBuy/whatToBuy.jsp?action=item&cid=995799 "&HYPERLINK " http://english.visitkorea.or.kr/enu/SH/whatToBuy/whatToBuy.jsp?action=item&cid=995799 "cid=995799
http://en.wikipedia.org/wiki/Hanbok#Jeogor i
http://thetalkingcupboard.wordpress.com/2012/11/12/introduction-to-hanok/
http://thetalkingcupboard.wordpress.com/2011/06/11/traditional-korean-clothing-inspired-by-kdramas/
http://www.korea.net/AboutKorea/Korean-Life/Food
http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/south-korea-country-profile.html
http://english.visitkorea.or.kr/enu/SI/SI_EN_3_6.jsp?gotoPage=1 HYPERLINK " http://english.visitkorea.or.kr/enu/SI/SI_EN_3_6.jsp?gotoPage=1&cid=258790 "&HYPERLINK " http://english.visitkorea.or.kr/enu/SI/SI_EN_3_6.jsp?gotoPage=1&cid=258790 "cid=258790
http://cjfoods.com/bibigo/culture.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Drinking_culture_of_Korea
http://southkorea.angloinfo.com/lifestyle/food-and-drink/eating-out/
http://www.brighthubeducation.com/social-studies-help/121158-korean-customs-and-beliefs/4