Konspekt Romantism (4)

ROMANTISM
ROMANTISM Tunnete kunst
ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole
Võrdlev tabel
VALGUSTAJATE filosoofia
ROMANTIKUD
Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike
Looduse ettearvamatud jõud
Ülistasid tsivilisatsiooni
Elustasid RAHVATRDITSIOONE ( ballaadid , keskaegsed saagad jms.)
Tegid lihtsast maamehest „kangelase“
Ei liialdustele!
Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja vältisid üleloomulikku
Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!)
Surm kui „teine kunigriik“
Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse
Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks)
MUUSIKAS: Formaalse struktuuri distsiplineeritus on kasutoov
Kindla helitöö emotsionaalne vajadus dikteerib muusika vormi
1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS

• 1800-1830 vararomantism
  

Weberi “Nõidkütt” – I rahvusromantiline ooper ; Schuberti laulud;

• 1830 – 1850 kõrgromantism
  

Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac , Dumas ; heliloojad Paganini , Liszt , Chopin , Schumann , Mendelssohn , Wagner , Verdi …

• 1850 – 1890 hilisromantism
  

Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut:
Liszti sümfoonilised poeemid;
Wagneri muusikalised draamad ;
Mahleri ulatuslikud sümfooniad;
1.2. ROMANTISM MUUSIKAS
Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond . Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund.

• KONTSERDIELU Tekib avalik kontsertelu. 19. saj. hakkab tarvitama sõna kontsertmuusika. Beethoven esitab oma teoseid veel kellegi kambris (nt. Krahv Razumovski lossis).
  
• INTERPREETIDE AJASTU Toimusid suured muudatused interpretatsioonis ja repertuaaris. Selgemad jooned saab romantism pärast Waterlood. „Vabadus, võrdsus, vendlus“ osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse. Elatakse kujutluses, minevikus, unistustes. Ainult mitte maa peal, sest tegelikkus on karjuvas vastuolus soovide ja ideaalidega.
  
• TUNDED Romantism on tunnetekultuse aeg muusikas. Pettumine revolutsioonis ja pettumine kaasajas suunas loovinimest tegelema enda sisemaailmaga. Kui eelmise ajastu kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks.
  
• TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika , müstika, muinasjutud , loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine , kannatused. Surm personifitseeritakse.
  
• KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks:
  

Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal „Ood rõõmule“;.
Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite „ Talvine teekond “ ja „Ilus möldrineiu“ tekstide autor;
Goethe - „Noore Wertheri kannatused“ – eeskujuks Berliozi „Fantastilisele sümfooniale“, „ Faust “ –Lliszti sümfooniline poeem , Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas)

• RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi . Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse-saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tśehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel . Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada
  

Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid. seda, mida sõnadega ei saa.
Frederick Chopin - poola-prantsuse päritolu, elades suure osa elust eemal Poolast, kasutas oma teostes poola rahvatantsuviise
Ferenz Liszt - ungarlane. Kasutas rahvuslikke rütme ning oma kodumaa Ungari mustlasstiili oma muusikas („Ungari rapsoodiad“)
Mihhail. Glinka - kirjutas esimesed rahvuslikud teosed Venemaal (ooper „Ruslan ja Ludmilla
Edvard. Grieg - esimene mõjuvõimas Skandinaavia rahvuslik helilooja . Kasutab oma klaverikontserdifinaalis (Liszti auhind) norra rahvatantsu rütme
Jean Sibelius - toob Soome maailma muusikakaardile

• MUUSIKALINE VORM: põhimõtteliselt sama, kuid piirid hägustuvad.
  

Ludvig cvan Beethoven - IX sümfoonia finaal „Ood rõõmule“
Franz Schubert - 8. ehk Lõpetamata sümfoonia II osa
harmoonia edastab erilisi tundeid.

• ORKESTER : Tuleb kasutusele mõiste „orkestrikõlavärv“. Uudsete värvingute saamiseks äiendatakse sümfooniaorkestrit uute pillide näol (nt: harf, tuuba ). Kasvab vaskpuhkpillide ja löökpillide osatähtsus. Orkester muutub seega palju suuremaks .
  

Nt. Wagneri tuuba – „tuuba sugulune“ – lasi helilooja Richard Wagner ehtitada Adolphe Saxi perefirmal. Oli mõeldud ooperi „ Niebelungide sõrmus“tarbeks, et täita tühimikku metsasarvede ja trombooni vahel. On pidulikuma ja heroilisema kõlaga võrreldes tavatuubade lüürilise kõlaga
2. UUED ŹANRID ROMANTISMIAJASTUL
1) SOOLOLAUL

• Häälele instrumentaalsaatega, enamasti kalver, saade sageli virtuoosne
  
• Ühendati laulutsükliteks
  
• I soololauldetsükkel Beethoveni “Kaugele armastatule” 1816
  
• `zanri tõeliseks “isaks” aga Franz Schubert
  

2) SÜMFOONILINE POEEM

• Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile
  
• I F.Liszti sümf. Poeem “Faust”
  

3) VÄIKEPALAD

• Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia , sõnadeta laul
  
• Enamus Fr. Chopini loomingus
  

4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID

• Tuntud suurteoste “kokkusurutud töötlused” klaverile
  

5) OPERETT

• Meelelahutuslik źanr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill , Kabaree
  

Jaguneb:
Satiiriline Pariisi operett( Offenbach )
Meloodiline viini operett ( Strauss )
Uus mõiste – PROGRAMMILINE MUUSIKA – Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne…)
2.1.SOOLOLAUL
Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks žanriks enne Haydnit, kes saksa- ja ingliskeelseid laule. Klassikutele oli soololaul siiski kõrvaline žanr.
Tõeliselt tähtsaks muusikaliigiks muutus ta alles 19.saj. Salongides ja kodudes kasutati palju erinevaid kunstlaululiike: näit. arietta, kavatiin, stseen ja aaria, soolokantaat, hümn, ood, rahvalikud laulud. Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud .
Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem.
Soololaule kirjutati sageli vokaaltsüklitena, kus laulud olid seotud helistikuliselt ja muusikaliste kujunditega.
Austrias ei olnud nii kõrgetasemelist romantilise luule stiili kui Saksamaal. Viini lauludes oli tähtsal kohal uudsete võtetega klaverisaade, kohati oli vokaal isegi teisejärguline võrreldes klaveripartiiga. Hakati kasutama eel- ja vahemänge.
Schuberti-eelsed kõrgetasemelised soololaulud olid Beethovenil: 1816.a.kirjutas ta tsükli “An die Ferne Geliebte“ (“Kaugele armastatule“ meditsiiniüliõpilase A. Jetteles´ sõnadele).
Romantilise lied´i suurmeistriks oli Franz Schubert (austria), kelle soololauludes peegeldus poeetiline ajastuvaim. Schubert lõi enamus oma soololaule 1840.aastail.
Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi . Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise " soolo -ooperiga". Tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad.
Suure kunstiväärtusega soololaule kirjutas kõrgromantismiajastu saksa helilooja Robert Schumann, kes valis laulutekstideks kõrgpoeesiat ning suurendas klaveri osatähtsust. Mitte meloodiad klaverisaatega vaid pigem lüürilised klaveripalad lauluga. Tema üle 140 laulu hulgas on mitmed laulutsüklid: Leiderkreise (Heine ja Eichendorffi sõn.), Myrthen, Frauenliebe und – leben (Chamisso sõn.), Dichterliebe (Heine sõn.).
2.2. ROMANTILINE SÜMFONISM
Romantiline sümfoonia
MELOODIA

• Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus.
  
• Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. (“mida lihtsam meloodia, seda parem”).
  
• Lõputud meloodiad
  

RÜTM

• Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega (trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine, sünkoobid)
  
• personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt.
  

KÕLAVÄRV

• Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve:
  

metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda;
flööt kui paan , Arkaadia, karjuste idüll, jne.
PILLID

• Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid .
  
• Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni
  

(näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid).
I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia
Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a.
Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830

• NB! Schuberti 8.sümfooniat toona veel ei tuntud, sest see kirjutati varem, kuid leiti hiljem
  

Orkestriteos, peaaegu alati 1-osaline, mis kujutab mingit lugu või visuaalset kujundit .
2.2.1 ORKESTRI ARENG 19 SAJANDIL

• Romantismiajal 1830- 1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Orkestrid hakkasid käima külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga, sest võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad.
  
• Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale. Populaarsed olid promenaadikontserdid.
  
• R ventiilid
  omantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng. Ventiilide leiutamine avardas mänguvõimalusi ja võis konkureerida keel- ja puupuhkpillidega. Richard Wagner lisas orkestrisse basstrompeti ja Wagneri tuuba. Ta otsis uusi tämbreid, et saavutada täiuslikku kõla. Keelpillide arv suurenes. Berlioz suurendas keelpillide arvu 60-ni.
  
• 
  

• Orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Sel perioodil olid dirigendid peamiselt heliloojad ise. Võeti kasutusele dirigendikepp
  

6