Muusika arvestus (0)

1. Regilaulu komponendid
sõnad, viis, esitus
2. Regilaulu liigid

• Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul)
  
• Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt)
  
• Kommetega seonduvad tavandilaulud ( pulmalaulud , mardi- ja kadrilaulud jt)
  
• Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)
  
• Kiige-, mängu- ja tantsulaulud
  

3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel

• Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile.
  
• Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa.
  
• 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor.
  
• 1865 asutati „Vanemuise“ selts Tartus ja „Estonia“ selts Tallinnas
  
• 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte.
  

4. Cimze seminar
1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks

• 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari , kus valmistas ette oma õpilasi köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse.
  
• Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid , mille tase sõltus köstrite suhtumisest
  
• Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
  

5. Orkestrite tegevus 19.saj. teisel poolel

6. I üldlaulupidu

1869 Tartus. Korraldajateks olid A. Kunileid, J. V Jannsen ja D. O Wirkhaus. Osalesid 46 laulukoori, 5 pasunakoori- kokku 845 osavõtjat(ainult mehed). Esitati 27 laulu(13 vaimulikku ja 14 ilmalikku), nende hulgas L. Koidula „Sind surmani“ ja A. Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“. Proove tehti kirikus ja staadionil.
7. Asjaarmastajad - heliloojad
Aleksander Kunileid (1845- 1875)- „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“
Aleksander Tomson (1845- 1917)- „ Kannel “, „Ketra, Liisu “, „Pulmalaul“
Friedrich Saebelmann ( 1851 - 1911) Kunileiu noorem vend- „ Kaunimad laulud“, „Ellerhein“, „Kodukotus“
Karl August Hermann (1851- 1909)- „Munamäel“, „Ilus oled, isamaa („Mingem üles mägedele“)“, „Isamaa mälestus“, „Oh, laula ja hõiska“, „Kungla rahvas“( viimased kaks kuulusid laulumängu „Uku ja Vanemuine “
8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud
Härma õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit . Hilje elades Tartus tegi I kontsertturnee Eestis. Asutas segakoori, hiljem ka meeskoori ning laulupidudel juhatas koore puldis. Raha teenimiseks pidi tegema ka pedagoogitööd andes huvilistele klaveritunde, aga see polnud õpilaste vähesuse tõttu väga tasuv . Hiljem asutas Miina Härma gümnaasiumi.
Tähtsamad laulud

• Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule
  
• I laulumäng „ Murueide tütar“
  
• Kantaat „Kalev ja Linda “
  
• Praeguste meeskooride hümn „Meeste laul“
  
• Segakooridele „ Tuljak “ (on ka rahvatants tehtud)
  
• Naiskooridele „Ei saa mitte vaiki olla“
  

9. A. Läte tähtsus eesti muusikas
(1860-1948) – Tartu muusikaelu juht

• 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine
  
• Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased.
  
• Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme
  
• Mitmekesistas eesti muusikat uute žanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud
  

Looming:

• Põhiliselt koorilaulud : „Kuldrannake“, „Malemäng“, „Pilvedele“ jt ;
  
• Avamäng “ Kalevala ” ( sümfooniline teos);
  

• Keelpillikvartett
  

10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas
(1873-1918 Berliinis) – Tartu muusikaelu juht, esimene suurkuju eesti heliloomingus

• Ta oli esimene silmapaistva sümfonistitalendiga heliloojaid
  
• Koos A. Lätega organ. Tartus kontserte, kanti ette suuri vokaalsümfoonilisi suurteoseid ( näit. Händeli oratoorium “ Judas Makabeus”, Mozarti ooperi “ Don Juan ” kontsertettekanne jt)
  
• Propageeris klassikalist muusikat, parandas rahva liidertafellikest lauludest rikutud maitset
  
• 1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima
  
• Suri ja on maetud Berliini
  

Tähtsus Eesti muusikas: Muusikalis-ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus
11. R. Tobias – looming
Loomingu uudsus :

• uute žanrite kasutamine , keskendumine suurvormidele
  
• kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus
  
• liidertafellisuse vastane
  
• modernne helikeel
  
• teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism
  

Looming:

• Oratoorium “ Sealpool Jordanit”, “ Joonas ” ; „Joonase lähetamine“
  
• Kantaadid “ Johannes Damaskusest”, “Ecclasia”;
  
• Avamäng “ Julius Caesar”;
  
• Keelpillikvartetid;
  
• Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt
  

12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas
(1878-1952) – Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas

• Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!)
  
• 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus ) oreli -, hiljem ka kompositsiooniklassis
  
• Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina.
  
• 1920.a. taas Eestisse- “ Estonia “ teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis ( asut.1919)
  
• Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks , E. Kapp, R. Päts jt
  
• Loomingu omapära:
  

• kirjutas žanriliselt mitmekesist muusikat
  
• eelistab instrumentaalseid suurvorme
  
• teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad , pingeline dramatism
  

13. A.Kapp – looming
Looming:

• 5 sümfooniat ( kuulsaim “ Noortesümfoonia”)
  
• avamäng sümfooniaorkestrile “ Don Carlos ”
  
• oratoorium “ Hiiob ”
  
• Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks)
  
• kantaat “ Päikesele” ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks)
  

• * Soolo – ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt)
  

14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas
( 1880- 1958) – Tallinna muusikaelu organisaator

• Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama .
  
• 1918.a. Tallinna – tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana.
  
• 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks)
  
• Temast sai kooli 1. direktor !
  
• Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna.
  
• Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras.
  

Looming :

• Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. “ Koit ”, “ Kiigelaul ”, “ Põlismetsa järv” jt;
  
• Avamäng – fantaasia nr.1 ( 1906 Vanemuise avamiseks) ;
  
• Süit “ Lembitu”;
  
• Sümfooniline pilt “ Jaaniöö”
  

NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadi ja laulvad).
15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud
(1882-1963) – rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis!

• Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest.
  
• 1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski - Korsakovi juures)
  
• Kuni 1921. a. tegutses Tartus.
  
• Õppejõuks Tallinna konservatooriumi
  
• Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud
  

Loomingu omapära:

• Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega
  
• Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!)
  
• Miniaturist. Nii instrumentaal - kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme.
  

Looming:

• Suurel hulgal koorilaule: „Põhjavaim“,“ Jaan läheb jaanitulele“,“ Kõver kuuseke “,“ Leelo“, „Unustamatu laul“ jt;
  
• üle 100 soololaulu;
  
• klaveriminiatuurid
  

16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud
(1889-1962) – rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse!
Loomingu omapära:

• Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis , kus algab Kreegi enda looming.
  
• Kasutas palju polüfoonilisi võtteid- ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika alal !
  
• Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud!
  

Looming:

• põhiliselt koorilaulud – „Meie err“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“ , „Maga, maga, Matsikene“
  

17. E.Aav ja "Vikerlased"
(1900-1939) – eesti rahvusliku ooperi looja!

• 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A. Kapi õpilasena.
  

Looming:

• on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala .
  

Vikerlased:

• Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga “ Vikerlased” . Esietendus 1928.a.
  
• Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga.
  
• Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine.
  
• Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama.
  
• Tegelased: Vaho – Saaremaa vanem; Ülo – noor juht, Juta armastatu ; Juta – Vaho tütar; Olav – Sigtuna vürst.
  

18. E. Tubin ja " Kratt "
(1905-1982) – esimese eesti balleti looja!

• 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis.
  
• Tööle dirigendina “ Vanemuise” teatrisse.
  
• 1944.a. elama Rootsi. Suri seal.
  

Looming:

• 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.)
  
• Ooperid : Barbara von Tisenhusen” ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979)
  

Ballett “Kratt”:

• Loodud aastatel 1937- 1940.
  
• Esietendus toimus 1943.a.
  
• Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid
  

• * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused.
  

19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas
(1887-1970) — suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas

• Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas .
  
• Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone.
  
• Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik.
  

20. H.Elleri looming
Looming:

• Sümfoonilised teosed — Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused
  
• Orkestriteos „ Kodumaine viis” (5 lugu keelpilliorkestrile)
  
• Sümfooniline poeem „Koit”
  

21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik
Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel „Kuidas kalamehed elavad“. Muusikal „Hakkame mehed minema“, „ Päike vajus pärnapuule“,“ Muusikale “.
22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud
Ooperid (5) Raamatud (5)
-„Pühajärv“ - „ Nii ajaratas ringi käib“
- „Tuleristsed“ - „ Laine tõuseb“
- „ Kosilased mulgimaalt“ - „ Suu laulab , süda muretseb“
- „ Käsikäes“ - „ Kutse“
- „Tormide rand “ - „ Laul ava tiivad“
23. V. Tormise loomingu omapära + näited loomingust
Helilooja , peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome- ugri rahvaste folkloori . Ta õppis heliloomingut Tallinna ja Moskva konservatooriumis. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM.
Omapära ja mõned näited:

• Ta on väga produktiivne , igal juhul üle 300 teose.
  
• Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse.
  
• Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud", "Maarjamaa ballaad "), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (" Pikse litaania", fragment ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"
  
• Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi " Luigelend " , kantaat-balleti "Eesti ballaadid “, näidendi- ja filmimuusikat jm.
  
• Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" , kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt.
  
• Tema eesmärk oli alati väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal.
  

• kantaadid ("Kalevipoeg"), prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid
  
• tsükkel "Kümme haikut" häälele ja klaverile
  

24. "Raua needmine "
Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive.
See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib šamanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine .
Seose loitsimise ja šamanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes.
Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissando'd.
See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.