MARIE UNDERI ELU JA LOOMING (0)

Rakvere Gümnaasium
MARIE UNDERI ELU JA LOOMING
referaat

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
ELUKÄIK 4
LOOMING 6
LUULEKOGUD 7
VALIK- JA KOONDKOGUD 8
KIRJAVAHETUSED 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
PILDIMATERJAL 13

SISSEJUHATUS

"Eesti silmapaistva naisluuletaja Marie Underi elu ja looming on olnud Eesti kultuurielus tähelepanuväärsel kohal juba 20. sajandi algusest peale." (4, 5)
"[---] Marie Under on üks rahvusvaheliselt tõlgitumaid ja tuntumaid eesti luuletajaid, kelle luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral." (1, 13)

ELUKÄIK

"Marie Under (27. märts 1883 Tallinn - 25. september 1980 Stockholm ) oli Eesti luuletaja." (5)
"Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich ( Priidu ) Under  (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934)." Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas. (5)
Kuigi Marie Under sündis Tallinnas, olid ta vanemad hiidlased. Hiiumaale sattus ta aga alles 9-aastaselt. (1, 38, 48)
"Marie Under õppis lugema juba kolme ja poole aastaselt. Priidu Under järgis laste lugema õpetamisel põhimõtet: "Niipea kui laps kõnelema hakkab, peab teda ka kannul varsti ja vähehaaval lugema õpetama." Isa Priidu tegeles lastega palju ja viis neid ka tihti kodunt välja, et nende silmaringi avardada. (1, 60)
Underi kodune keel oli eesti keel, kuid lugu peeti ka saksa keelest. Lapsed pandi samuti saksakeelsesse kooli, sest eestikeelse haridusega võrreldes peeti saksakeelset kooliharidust paremaks. Arvati ka, et saksa keel aitab lapsel elus edasi jõuda. (1, 60)
4 - 9 eluaastal õppis Marie Väike-Rootsikantsi tänaval väikelastekoolis. Koolis õpetati lastele mängimise kõrval ka lugemist, kirjutamist, arvutamist, laulmist ja käsitööd. Õpetus oli tasuline , aga see-eest said lapsed päevas korra ka sooja toitu. Kaua Marie seal väikelastekoolis käia ei saanud, kuna vanematel puudus raha selle eest tasumiseks. (5)
Vanusevahemikus 10 - 15 õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. See oli saksakeelne nelja- ja vahel viieklassiline kool. Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud , et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. (5)
Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused . Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5)
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda , kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104)
1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu . Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5)
Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149)
1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621)
Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977. aastal ja ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adson suri kolm aastat hiljem ning ta on maetud samale kalmistule. (1, 623; 5)

LOOMING

"Under hakkas luuletusi kirjutama kolmeteistkümne aastaselt saksa keeles. Kuueteist- ja seitsmeteistkümneselt kirjutatud luuletused olid eelkõige mõjutatud klassikalisest saksa kirjandusest. Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat . 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud." (3)
"Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904 . aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Tänu “Siuru” rühmitusele ilmusid “ Sonetid ” (1917), “Eelõitseng” (1918) ja “Sinine puri ” (1918)." (3)
"Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule , mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks." (3)
Ühed tähtsamad ja kuulsamad kogud Underilt on „Hääl varjust“, mis eritleb ühiskondlikke vahekordi ja on ilmunud aastal 1927. Luulekogu „Rõõm ühest ilusast päevast“ sisaldab looduslüürikat ja on ilmunud aasta peale eelneva luulekogu ilmumist. Kolmandaks tooks välja luulekogu „Õnnevarjutus“, see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu „Mu süda laulab “, mis ilmus 1981. aastal postuumselt ehk peale autori surma. (5)

LUULEKOGUD

• 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917
  
• 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913
  
• 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918
  
• 1920 – VERIVALLA . Luuletusi 1919–1920
  
• 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922
  
• 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927
  
• 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927
  
• 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929
  
• 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930
  
• 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935
  
• 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942
  
• 1954 – SÄDEMED TUHAS . Luuletusi 1943–1954
  
• 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
  
• 1981 – MU SÜDA LAULAB . (5)
  

VALIK- JA KOONDKOGUD

• „Ja liha sai sõnaks“ (valimik kümnest kogust).  Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk.
  
• Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940
  
• Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940
  
• Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras , 1940
  
• „Sõnasild” (luulevalimik).  Orto , Vadstena 1945, 222 lk.
  
• „ Südamik ” (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York ; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk.
  
• „Kogutud luuletused” (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk.
  
• “Valitud luuletused”. Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk.
  
• “Kolmteist ballaadi”. LR 1963, nr. 10
  
• „Uneretk” (valik luuletusi kogudest “Sädemed tuhas” ja “Ääremail”). LR 1968, nr. 13
  
• „Mu süda laulab“ (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984
  
• [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat . Koostanud  Ellen Niit . Eesti Raamat, Tallinn 1987
  
• „Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail“. Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998
  
• „Õnnevarjutus” (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna:  Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003
  
• „Under armastusest” (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002
  
• „Lauluga ristitud”. Tänapäev 2006, 588 lk.
  
• „Laternaks mu enda süda”. Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5)
  

KIRJAVAHETUSED

• Ivar Ivask , "Marie Underi kirju" – Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422–429
  
• Rutt Hinrikus, “ Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) – Looming 1997, nr. 8, lk. 1098–1122
  
• Eduard Vilde  kirjad Marie Underile – Looming 2006, nr. 5, lk. 744–754; samas lk. 755–761 ka Sirje Kiini artikkel „Vilde ja Under“
  
• „Under ja Tuglas " (Marie Underi ja Friedebert Tuglase  kirjavahetus “). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. (5)
  

KOKKUVÕTE

Marie Under on Eesti üks tuntumaid luuletajaid. Kuigi ta ei saanud lubada endale täielikku haridust, oli ta igati haritud naine. Tema luule on inspireerinud nii kunstnikke kui ka muusikuid. Underi loomingut on palju tunnustatud ja oma luulega leidis ta tee eesti rahva südamesse.
"Underi unistus oli täitunud, ta oli tõestanud end luuletajana nii Tuglasele kui eesti rahvale, aga eelkõige iseendale ." (1, 616)

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Kiin Sirje Marie Under. Elu ja luule. Tammeraamat 2011
2. http://www.kirmus.ee/erni/foto/unde02x.html 20.11.2012
3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.ht m 20.11.2012
4. Valmas Anne ja Kelder Vallo Marie Under. Personaalnimestik. Tallinn 1994
5. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 20.11.2012.

PILDIMATERJAL

Artur Adson ja Marie Under perekonnaga oma kodus 
KM EKLA A–84:3 (2)
Marie Under, 1899 
foto: Max Heixner, Reval 
KM EKLA A-37:4822 (2)
Marie Under 
foto: /Parikas/ 
KM EKLA B-181: 1857 (2)