Romantism (0)

• romantism on kirjandusvool , mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses
  
• romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile
  
• romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus
  
• romantiline inimene = tundeline inimene
  
• Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, žanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine , mõistuspärasus jne).
  
• Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne.
  
• 1827 – romantismi manifest Victor Hugo esikdraama „ Cromwell “ eessõnas
  
• 1830 – lavastab Hugo draama „ Hernani “, kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku – tähistab romantismi võitu Prantsusmaal.
  
• Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut – nad on tegelikkuses pettunud .
  
• Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi „ Deemon “ peategelane on paradiisist välja aetud ingel, keda Lermontov kujutab tüüpilise romantilise mässaja ja kannatajana.
  
• Ideaalist saab tegelikkuse vastand . Tekib lõhe tegelikkuse ja ideaali vahel. Üks saksa romantik : „Mulle ei meeldi, kui luuletus on seotud reaalse maailmaga. Selleks, et vältida tegelikkuse ängistavaid olusid, tuleb varjupaika otsida fantaasiast.“ Georg Sand : „ Kunst ei ole reaalse tegelikkuse kujutus , vaid ideaalse tõe otsimine.“
  
• V. Hugo: „Inimese hing januneb käesoleval ajal rohkem ideaali kui realiteedi järele.“
  
• Nii, et tegelikkuse deformeerimine, moonutamine, nn uue maailma loomine on romantikute jaoks teadlik tegevus, see lähtub nende maailmavaatest, nimelt leidsid nad, et kunst peabki olma kontsentreeriv ehk tihendav peegelpilt.
  
• Siit ka armastus kontrastide vastu. Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine, tegelaste kujutamine must-valgestes toonides – sest vaid äärmuslikes situatsioonides avaldub hea ja kurja tõeline olemus.
  
• Kõige olulisem on inimese sisemaailm . Iga inimene on kordumatu. Inimene oeab pöörama pilgu sissepoole, ainult nii on ta võimeline tunnetama maailma kõrgemalt tasandilt . Ka teose tegelane aktiviseerub, ta muutub objektist subjektiks.
  
• Tähtsal kohal on armastus. See on midagi ülevat ja kaunist . Armastada võib nii teist inimest, loodust kui ka isamaad.
  
• Looduse ülistamine. Romantismile on omane looduse hingestamine, sest loodus on Jumala kunst. Inimene peab saama loodusega üheks. Romantikud olid sageli siiralt usklikud inimesed.
  
• Romantilistele teostele on omane eriline, tundetooniline stiil. Näit: V. Hugo „Mees, kes naerab “ peatükkide pealkirjad: „ Saladuslik vaikus“, „ Erutatud inimesed tormisel merel“, „Püha õudus“ jne
  
• Romantilise luule märksõnadeks on öö, haud, surnuaed
  
• Nõutakse loominguvabadust
  
• Geeniuse kultus . Leitakse, et kunstinik (kirjanik) on erandlik inimene, kes seisab tavainimsestest kõrgemal. Igasugune kunstilooming on isiksuse väljendus. Rõhutatakse individuaalsust ja isikupära.
  
• Headuse ja kurjuse vaheline võitlus on üks kesksemaid teemasid romantilises kirjanduses
  
• „Igapäevasus on kunsti surm,“ ütleb Hugo „ Cromwelli “ eessõnas. Sellepärast armastab romantiline kirjandus erandit, ebatavalisust. Romantilised kangelased on erandlikud, titaanlikud, uhked, väga kirglikud, kuid sageli ka üksikud ja õnnetud inimsesed, kes põevad endas maailmavalu ( Childe Harold , Jevgeni Onegin )
  
• Fantaasia- ja müstikalembus. Armastatakse salapäraseid asju. Sellepärast populaarne keskaeg – salapärane ja müstliline aeg ( Walter Scott). Keskajas nähakse ideaali, vastandatakse tänapäevale.
  
• Siit ka huvi rahvaluule vastu. Teostes hakatakse kasutama folkloorset ainestikku, rahvaluulet püütakse ka koguda. Näiteks „Kalevipoeg“, „Kalevala“, Andersen , vennad Grimmid
  
• Me võime öelda, et romantism on natsionalistlik nähtus, sest ta rõhutab rahvuslikkust.
  
• Seevastu klassitsism oli kosmopoliitiline.
  
• Inimeste tunnete tähtsustamine. See ei tähenda, et nad eitavad mõistust, nad pigem püüavad leida tasakaalu tunnete ja mõistuse vahel.
  
• Romantismi järel tuleb realism – kunstivool , mis püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see tegelikult on.
  

Victor Hugo (1802-1885)

• Ülevaade elust ja loomingust
  
• Sündis Besanconi linnas, isa – Napoleoni armeekindral. Koos isaga viibis lapsepõlves paljudes Euroopa maades. Ema seevastu katoliiklane ja rojalist. Ema mõjul Hugo esimesed teosed on monarhiameelsed. Hakkab väga varakult luuletama , saab Louis XVIII-lt luuletuse eest isegi ordeni. Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimub 1820-ndate teisel poolel( muutub vabariiklaseks) kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantuse ühiskonna südametunnistuse sümboliks. 1820-ndate aastate lõpul ilmusid luulekogud „ Oodid ja ballaadid“ ja Byronist mõjutatud „ Idamaised luuletused“, mis tõid laiema tuntuse. 1830-ndatel luulekogud „Sügiselhed“ ja „Videvikulaulud“.
  
• Hugo jumaldas Shakespeare’i, kirjutas tema kohta ka raamatu. 1827 – draama „Cromwell“, mille eessõnas romantismi manifest (vt. konspekt)
  
• 1829 – näidend „Marion de Lorme “, peategelaseks kuulus Pariisi kurtisaan
  
• 1830 – näidend „Hernani“, kus peategelaseks üllas röövel, keda on vastandatud kõrgemale seltskonnale.
  
• 1832 – näidend „Kuningas lõbutseb“, mille ainetel lõi Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“
  
• 1831 ilmus meistriteos, romaan „ Jumalaema kirik Pariisis“, millega kaasnes populaarsus
  
• Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism )
  
• Hugo elas kaasa 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdlustele
  
• Need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis „Hüljatud“ ( 1862 )
  
• Oli rahva poolt ja demokraat , kuid eitas vägivalda
  
• Kui riigipöörde tulemusena tuli võiumule Napoleon III, läks ta 1851 vabatahtlikult pagulusse, avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta
  
• Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid „Meretöölised“ (1866), „Mees, kes naerab“ (1869) ja „93. aasta“
  
• Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi
  
• Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks
  
• Hugo suri 1885 83aastasena
  
• V. Hugo tsitaat: „Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja õnnetute eest, anusin võimsaid ja halastamatuid; ma taastasin inimese õigustes narri, teenri, sunnitöölise ja prostituudi.“
  

V. Hugo „Hüljatud“

• teos algab piiskopi Myriel’i tutvustusega, ta elab väikeses prantsuse linnas(ta on kõrvaltegelane)
  
• ta on eriline mees: on usklik , aitab vaeseid, teiste usklike seas paistab ta silma oma erilise headusega: elab tagasihoidlikult, ainsaks varanduseks on hõbenõud ja hõbedast küünlajalad
  
• talle heidetakse ette, et ta on vaehel liiga usalduslik; temas puudub isekus
  
• teda armastati tema headuse ja usaldusväärsuse pärast
  
• on aasta 1815, kui sellesse samasse väikelinna tuleb jalgsi üks keskealine mees, kes on surmväsinud
  
• ta otsib võõrastemaja, et puhata
  
• kõigepealt ta läks linna parimasse võõrastemajja (mehel oli piisavalt raha)
  
• alguses oldi mehe vastu viisakad , kuid kui võõrastemaja peremees sai sedelikese, saadeti ta minema
  
• sedasi saadeti ta minema kõikidest võõrastemajadest
  
• ärasaatmise põhjuseks on see, et mees Jean Valjean (üks peategelastest) oli endine sunnitööline – kuulus alamasse ühiskonnakihti, keegi teda ei tahtnud ööbima võtta
  
• surmväsinuna kohtas Jean üht naist
  
• naine soovitas mehel minna piiskopi juurde, kus teda kindlasti vastu võetakse
  
• mees oli kindel, et ta visatakse ka piiskopi juurest välja
  
• piiskopi kaaslased vaatasid Jeani kahtlaselt
  
• Jean näitas oma kollast passi(normaalsetel inimestel mingit teist värvi), ta võeti vastu
  
• Jeanil söödeti kõht täis
  
• laual olid tinast nõud, kuid piiskopi käsul pandi lauale hõbenõud
  
• Jean sai magada normaalses voodis puhaste linade vahel
  
• juhtus see, et öösel Jean varastas piiskopi hõbenõud ja jooksis majast minema
  
• sandarmid võtsid Jeani kinni ja tõid ta tagasi piiskopi juurde koos varastatud asjadega
  
• sandarmid lasi Jeani lahti, sest piiskopil ei olnud midagi selle vastu, et Jean tema nõud ära varastas; piiskop andis talle ka veel küünlajalad
  
• piiskop lubas veel tal oma majja vabalt tulla
  
• see vapustas Jean Valjeani hingepõhjani (kui ta oleks üles antud, oleks ta sunnitööle saadetud)
  
• -----
  
• Jean oli pärit vaesest talupojaperekonnast, tegeles puude kärpimisega, oli tähtsusetu, vanemad kaotas noorelt, talle jäi vaid temast vanem õde, kes teda ka kasvatas, kui õemees suri, asendas Jean peres isa rolli  tal puudus oma isiklik elu
  
• ühel aastal tuli väga karm talv
  
• Jean’il ei olnud tööd  perekond jäi ilma leivata
  
• Jean läks poodi vargile: ta haaras sealt ühe leivapätsi
  
• leivavarguse eest saadeti ta sunnitööle
  
• ta põgenes sealt mitu korda ja iga põgenemise järel sai ta aina aastasid juurde: lõpuks istus ära 19 aastat
  
• -----
  
• kui Jean jalutas mööda teed, tuli talle vastu poiss, kellel oli käes väike münt
  
• Jean võttis poisilt mündi jõuga ära; poiss kartis Jeani, jooksis minema
  
• Jean imestas: „miks ta selle mündi ära pidi võtma“
  
• -------------
  
• järgmisena hakati rääkima Fantine’st
  
• tema vanemad olid surnud, Fantine tuli 15-aastasena Pariisi
  
• vanemana õnnestus tal tööd leida õmblejana – tema elu ei olnud enam väga kurb
  
• Fantine oli armunud noorde üliõpilasse, ta elas temaga koos 2 aastat; see oli tema esimene mees, elasid nagu abikaasad koos
  
• 2 aasta möödudes istub Fantine oma sõbrannadega kohvikus, kus olid ka nende abikaasad
  
• noormehed lahkusid ja neidudele jääti naljavormis kiri, kus selgitati seda, et mehed peavad Pariisist lahkuma
  
• kõik naersid selle peale välja arvatud Fantine
  
• Fantine oli kurb, sest mees jättis ta maha ja ta ootas last
  
• vallasemadesse suhtuti sel ajal halvasti
  
• kui laps sündis ei leidnud Fantine enam endale Pariisis tööd
  
• ta lahkus Pariisist
  
• teel nägi ta kõrtsi, kus üks ema kiikus oma sama vana tütrega kui oli Fantine tütar Cosette
  
• Fantine hoidis oma tütart väga, kedagi teist nende elus ei olnud
  
• kui Fantine nägi seda naist, siis see pilt tundus talle väga ilus; tal tekkis usaldus selle naise vastu
  
• lõpuks jättis Fantine oma tütre selle naise juurde kasvatada (Fantine saatis naisele igal kuul raha)
  
• naine(kõrtsmiku abikaasa) oli sellega nõus
  
• Fantine oli rõõmus, sest nüüd sai ta jälle tööle minna( ei olnud enam vallasema)
  
• ---------------------
  
• nüüd hakatakse rääkima Madeleine ’st (mees)
  
• ühte väikelinna tuleb mees, kellest keegi midagi ei teadnud ; tal oli väike kapital
  
• sellel linnal läheb majanduslikult halvast; sealses vabrikus(peamine tööandja) ei lähe hästi
  
• sel mehel on väga hea idee: ta läheb vabrikusse tööle, kus ta vahetab ühte tootmiskomponenti – tootmien läks odavamaks, inimesed said rohkem palka
  
• vabrikul hakkas minema väga hästi – lõpuks ostis härra Madeleine vabriku ära
  
• alguses suhtuti temasse umbusklikult ja arvati, et ta mõtleb ainult enda peale
  
• kõiki pani imestama, et ta hoolitses ka teiste eest(oma kuludega ): ehitas haigla , kaks kooli, lõi asutuse, kus saavad abi vanad ja haiged töölised  hakkas tegelema linna sotsiaalpoolega
  
• hakati mõtlema selle, peale, et mees on äkki auahne: talle pakuti teenete eest ordenit, aga mees ütles sellest ära
  
• kõrgem linna seltskond tahtis temaga suhelda, kuid mees hoidis neist eemale
  
• tehti järeldus, et tegemist on mingisuguse kahtlase matsiga
  
• linnarahvale ta meeldis: inimesed said tööd, elatustase tõusis
  
• sinna linna tuli tööle politseiinspektor Javert, kes oleks sama hästi võinud olla ka pätt: isa oli sunnitööline, ema kaardimoor
  
• Jave oli fanaatiliselt kohusetundlik, tema jaoks oli seadus ülim
  
• kui ta nägi Madeleine’t, siis tundus mees talle kummaline
  
• ühel päeval jäi üks vanem mees vankri alla
  
• mees oigas ja pidi iga hetk surema
  
• härra Madeleine, kellest oli vahepeal saanud linnapea (kuigi ta seda ei tahtnud), pakkus raha, et mees ära päästetaks, kuid keegi ei läinud mehele appi
  
• lõpuks ronis Madeleine ise vankri alla ja päästis mehe ära
  
• Javiert nägi seda kõike pealt
  
• enne seda, kui Madeleine vankri alla ronis, ütles Javiere, et ainult üks sunnitööline võib seda vankrit üles tõsta
  
• Javiere hakkas Madeleine’t kahtlustama, et äkki on tegu hoopis sunnitöölise Jean Valjeaniga
  
• tegelikult oligi Madeleine Jean Valjean
  
• samal päeval kui Jean(Madeleine) linna tuli, läks raekoda põlema
  
• ta päästis raekojast kaks sandarmiülema last
  
• selle pärast ei küsitud Jeani käest tema dokumenti
  
• aga Javier kahtlustas Madeleine’t, kuid tõendite puudumise tõttu ei saa ta seda talle öelda
  
• Jean oli oma vabrikusse loonud kaks töökohta: ühes töötasid naised, teises mehed
  
• sellesse samasse linna tuli elama ka Fantine, kes läks tööle sinna samasse vabrikusse
  
• oma ilu tõttu tekitas ta teistes naistes kadedust
  
• ta oskas kirjutada vaid oma nime; kirja kirjutamiseks palkas ta kirjutaja
  
• teised said teada, et Fantine saadab igal kuul kirju
  
• naised jootisd kirjutaja täis ja pinnisid välja, kellele Fantine kirjutab
  
• üks naine, kes oli tõe teada saanud, rääkis tõe välja
  
• Fantine lasti töölt lahti, ta muutus väga õnnetuks
  
• Fantine ei saanud linnast lahkuda, sest ta oli oma korteri mööbli eest võlgu
  
• ta töötas vahepeal õmblejana
  
• lõpuks oli ta täiesti töötu
  
• Thenardier (kõrtsi perekond, kelle juures on Cosette) valetas, et Cosette on haige ja vajab ravimeid  pressisid vaeselt Fantinelt raha välja
  
• Fantine läks ja lasi oma ilusad blondid juuksed maha lõigata, mille eest saadud raha saatis ta kõrtsi
  
• seejärel müüs ta oma hambad maha
  
• lõpuks hakkas ta ennast müüma
  
• Fantine elas kütmata toas, pooleldi nälginud, koleda välimusega
  
• mehed hakkasid teda mõnitama
  
• tänaval tekkis tal ühe kliendiga arusaamatus : klient ei tahtnud talle raha maksta
  
• Javier nägi seda pealt ja arreteesris Fantine ja viis naise trellide taha
  
• tal oli tuberkuloos
  
• ühel päeval tuli härra Madeleine vanglasse ülevaatust tegema
  
• kui Fantine nägi linnapead(ta töötas tema vabrikus), siis ta mõnitas teda ja karjus tema peale
  
• Madleinet hakkas Fantine probleem huvitama
  
• ta viis Fantine enda juurde koju, ta lasi teda ravida
  
• Fantine rääkis Madeleinele oma loo ära
  
• Fantine põdes väga rasket kopsuhaigust, mistõttu oli ta suremas
  
• Madleine ei olnud Fatine olukorrast teadlik; teda närisid süümepiinad
  
• Madeleine lubas Fantinele, et ta toob Cosette Thenardier’de juurest ära
  
• Fantine tahtis enne surma oma tütart näha
  
• Jean Valjean(Madeleine)’il tekivad probleemid Javieriga
  
• üks suvaline vaene mees tabatakse õunavarguselt
  
• öeldi, et see mees on Jean Valjean
  
• toodi Jeani sunnitöökaaslased, et ütleszid samuti, et see õunavaras on Jean Valjean
  
• õunavarga juhtum jõudis ka ehtsa Jean Valjeani kõrvu
  
• ta teadis, et üht võõrast inimest süüdistatakse olemaks Jean Valjean(karistus olnuks väga karm)
  
• õige Jean ei teadnud mida teha: kas anda end välja või mitte (ta oli loonud endale uue identiteedi)
  
• lõpuks läks õige Jean kohtuistungile, kus mõisteti kohut õunavarga üle; seal olid ka õige Jeani sunnitöökaaslased
  
• äkki tõusis püsti härra Madeleine (õige Jean) ja küsis sunnitöölistelt, kas nad ei tunne siis õiget Jeani ära
  
• sunnitöölised teda ei uskunud, kuid siis näitas Jean ühte oma armi  sunnitöölised tundsid õige Jeani ära
  
• sel hetkel sai lugupeetud linnapeast taas kurjategija: Javier arreteeris õige Jean Valjeani
  
• enne seda oli Jean Valjean kõik korraldanud: ta põgenes
  
• kaasa võttis ta palju raha
  
• Javier oma meestega ajas Jeani taga – Jeanil õnnestus põgeneda
  
• tema sihtpunktist oli Thenardier’ide kõrts, et sealt ära tuua Cosette
  
• -----------
  
• Cosette elas tuhkatriinu elu – 5-aastaselt pidi ta tegema teedijatüdruku tööd
  
• ta elas väga vastikute inimeste juures
  
• Fantine ei saanud esmapilgul aru, et tegu on halbade inimestega
  
• kogu Fantine saadetud raha kulutasid kõrtsmikud enda peale
  
• nad kohtlesid Cosette nagu orja
  
• peres on ka kaks peretütart: nendel oli parem elu
  
• ühel hästi külmal talveõhtul, kästi Cosettel tuua ämbriga kaugelt metsas olevast allikast vett
  
• ta pidi minema sinna metsa üksinda: ta kartis
  
• oja ääres kuulis ta mingeid samme
  
• veeämber oli tema jaoks liialt raske
  
• sel hetkel võttis ämbrist kinni üks mees, kes aitas teda
  
• Cosett läks koos mehega traherisse tagasi
  
• Threnardier’idele tundus see mees kahtlane: tal tundus olema palju raha
  
• Jean Valjean(tundmatu mees) ostis Cosettele vaba aega, et tüdruk saaks mängida
  
• Cosette võttis peretütre kaltsunuku – see ei meeldinud pereemale
  
• Jean käis korra ära ja tuli tagasi ilusa 40 franki maksnud nukuga
  
• Jean andis selle nuku Cosettele – Cosette oli vapustatud
  
• Thenardier’id vaatasid seda kadeda pilguga
  
• Thenardier’id aimasid, et Jean Valjena on nende jaoks üks kullaauk
  
• Jean plaanis Cosette ära viia
  
• härra kõrtsmikul tekkis idee Cosette Jean Valjeanile maha müüa
  
• Jean Valjean ostis Cosette ära 1500 frangi eest
  
• hommikul Jean lahkus koos Cosettega
  
• härra kõrtsmik arvas , et ta müüs Cosette ikka liiga odavalt; ta jooksis neile järele
  
• ta hakkas Jeani uuest pitsitama: pakkus raha tagasi ja tahtis Cosette endale tagasi saada
  
• Jean võttis põuest Fantine kirjutatud kirja, mis volitas Jeani Cosette’i ära viima
  
• Jean nimetas konkreetsed summad , mis Fantine oli saatnud  ettemaks Cosette eest oli ammu tehtud
  
• kõrtsmik jälitas Jeani edasi
  
• Jeanil ja Cosettel läks elu kibedaks: Javiert ajas Jeani endiselt taga
  
• viimases hädas ronis Jean üle nunnakloostri müüri
  
• nunnakloostris töötas aednikuna see sama mees, kelle ta vankri alt päästis
  
• aednik valetas nunnadele, et Jean Valjean on tema vend
  
• Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar)
  
• aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu
  
• Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest
  
• Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist
  
• nad otsustasid kloostrist lahkuda
  
• nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet
  
• kloosrist lahkusid nad Pariisi
  
• nüüd tule mängu noormees Marius : ta oli aadlik , keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb
  
• kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni kindral (vanaisa oli seda varjanud, sest ta oli rojalist)
  
• Mariusel tekkisid vabariiklikud ideed  ta ei jäänud muud üle, kui vanaisa juurest lahkuda ==> Marius oli nüüd täiesti vaene (vanaisa ei toetanud enam)
  
• Marius elas väga koledas toas; elu oli väga raske
  
• Jeanil oli kombeks Cosettega pargis jalutamas käia
  
• parki ilmus Marius, kes armus Cosette ära – ta hakkas neid jälitama
  
• Jean Valjean pani seda tähele: see ei meeldinud talle
  
• enam nad Cosettega parki ei läinud
  
• Marius ei näinud neid enam, oli õnnetu
  
• ühel päeval selles majas , kus Marius elas, nägi ta, et kõrvaltuppa läks Cosette koos oma isaga(Jean VAljeaniga)
  
• neil oli kaasas korv toiduga(nad aitasid vaeseid)
  
• ka Thenardierid olid tulnud Pariisi: nad olid pankrotistunud, elasid nagu kerjused
  
• nad elasid Mariuse kõrval
  
• kõrvaltoas jagas Jean parasjagui süüa, kui Thenardierid tundisd ära Jean Valjeani ja Cosette
  
• nad leppisid kokku, et Jean tuleb nende juurest veel hiljem läbi
  
• Marius kuulis pealt, et Thenardierid kavatsesid Jeani kinni võtta ja temalt raha välja pressida
  
• kui Jean sinna pärast saabus, oli Marius kohale kutsunud politsei
  
• Thenardierid sidusid Jeani kinni ja pidid just teda piinama hakata
  
• enne politsei saabumist õnnestus Jeanil põgeneda
  
• Marius sai teada Cosette õige aadressi: Cosette elas ühes uhkes keskklassi majas, neil ei olnud millestki puudust
  
• Marius läks Cosette’i piiluma
  
• ühel päeval tekkis nende vahel vestlus
  
• lõpuks hakkas Marius Cosettele meeldima (isa ei tohtnud sellest midagi teada)
  
• samal ajal toimuvad ühiskonnas tulised sündmused
  
• toimus revolutsiooniline ülestõus
  
• Mariuse sõbrad olid selle revolutsiooniga seotud, kutsusid ka Mariust oma ridadesse võitlema vabaduse ja õiguste eest
  
• Marius olekski läinud, kuid tal oli plaan Cosettega abielluda  ütles sõpradele viisakalt ära(sõbrad mõistsid teda)
  
• Thenardiere’del oli 2 täiskasvanud tütart: üks neist oli Mariusesse armunud  see jättis Mariuse täiesti külmaks
  
• Thenardiere’del oli ka noorem poeg Cavroche: tore tänavapoiss, perekond ei hoolinud temast
  
• kui revolutsionäärid tulid barikaadidele, saadeti rahvuskaartlased neid maha suruma
  
• neist sündmustest võttis osa ka Cavroche
  
• ülestõusnute hulka oli imbunud ja Javert, kes oli ennast kellekski teiseks maskeerinud – pani ülestõusjate nimesid kirja  spioneeris
  
• vahepeal oli Cosette ja Mariuse vahel tekkinud arusaamatus
  
• Jean Valjean tundis, et tema kasutütar Cosette on armunud; teda huvitas tütre abikaasa
  
• Cosette ja Marius varjasid oma armastust Jean Valjeani eest
  
• lõpuks jäi Cosette siiski vahele
  
• Jean Valjean otsustas nad lahutada
  
• Jean otsustas sõita Cosettega Prantsusmaalt ära Inglismaale
  
• sündmused pingestusid
  
• Marius sai teada, et Cosette sõidab minema ja jätab ta maha (Cosette ise seda ei tahtnud)
  
• suurest südamevalust läks ka Marius barikaadidele võitlema, et lahingus surma saada
  
• kui Cosette sellest teada sai, siis oli ta väga õnnetu
  
• kui Jean Valjean nägi oma õnnetut tütart, sai ta aru oma veast( ajas noorpaari lahku)
  
• Jean Valjean läks oma viga heastama:
  
• ta läks ülestõusnute sekka Mariusele tõde ütlema (et Cosette endiselt armastab teda)
  
• Jean Valjean jõudis sinna liiga hilja : Marius oli raskelt haavata saanud
  
• enne seda kohtusid veel Javert ja Jean Valjean
  
• ülestõusjad avastasid Javerti spionaaži  sidusid Javerti kinni ja panid Jean Valjeani teda valvama
  
• Jean Valjean lasi Javerti vabaks (olenemata sellest, kui palju Javert talle halba oli teinud), sest ta teadis, et ülestõusjad oleks Javerti arvatavasti maha lasknud
  
• Marius sai raskelt haavata....
  
• Jean Valjean võttis Mariuse selga : sellega hakkas tema teekond läbi Pariisi
  
• ülestõus oli peaaegu et maha surutud (ka Cavroche oli surma saanud padruneid korjates)
  
• Jean Valjeani ajasid taga sandarmid ja rahvuskaartlased
  
• põgenemiseks läks ta läbi Pariisi kanalisatsiooni
  
• kanalisatsiooni lõpus oli uks, mis oli lukus ja mille võti oli Thenardier’de käes
  
• Jean Valjean ostis end kanalisatsioonist välja
  
• Thenariderid jätsid kõik täpselt meelde
  
• Jean Valjean viis raskelt vigastatud Mariuse tema vanaisa ukse ette
  
• kui vanaisa oma lapselapse avastas, oli ta valmis teda aitama
  
• keegi ei pannud Jeani tähele, kui ta sealt ära hiilis
  
• Marius jäi elama tänu Jean Valjeanile
  
• Javert ei tulnud mingisse kohta ????
  
• Javert läks jõe juurde ja uputas ennast ära
  
• Javertil oli põhimõte: „Kes on kord kõntsa sisse sattunud, see sinna jääb igavesti“
  
• ta uskus, et kui keegi on seadusega pahuksisse läinud, siis ei muutu ta enam iial korralikuks
  
• Javert nägi, et mees, keda ta terve elu oli jahtinud (Jean V.), halastas talle
  
• Javert sai aru, et Jean oli tegelikult kõige parem inimene, keda ta üldse oma elus oli kohanud
  
• Javert sai aru, et tema teooria ei pea alati paika
  
• ta mõistis kohut iseenda üle – leidis, et on ise seadust rikkunud
  
• -------
  
• vanaisa(parun) leppis mõttega, et Marius tahab abielluda mitteaadlikuga  oli õnnelik, et lapselaps jäi elama
  
• Jean Valjean andis Cosette’le kaasa suure kaasavara
  
• see tõstis Mariuse silmis Cosette positsiooni
  
• Jean Valjean tunnistas Mariusele üles, et ta on endine sunnitööline (Cosette ei tohi teada saada)  Marius oli sellest vapustatud
  
• Marius ei tahtnud enam Jean Valjeani enam Cosette ligi lasta
  
• sedasi peteti Cosette’t mõlema mehe poolt  Jean Valjean oli läinud „reisile“; tegelikult elas Pariisis edasi
  
• Jean muutus aina kurvemaks, ta haigestus, oli suremas
  
• Marius tahtis teada saada, kes tema elu päästis
  
• Thenariderid tahtsid Mariuselt raha välja pressida
  
•