keelt. Porthan (1739-1804) soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas
sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu. Nende arheoloogiline kaevamine ning uurimine intensiivistus. Heinrich Schliemanni eestvedamisel kaevati välja Trooja (1870-1873) ning Mükeene (1874-1876). Nendest sensatsioonilistest avastustest hakkas sel ajal kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo
õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt.
helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks . Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg marmorisse raiutud portreede tegija
sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokku sai omakorda ajendiks antiikkunsti käsitleva kirjanduse tekkele
eKr - 50a. pKr rooma rauaaeg 50-450a. pKr keskmine rauaaeg u450-800a. pKr noorem rauaaeg noorem viikingaeg u800-1050a. pKr hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr Muistised: kinnismuistis, irdmuistis, ajalooline aeg, Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.......
kõrgemale kui teisi perioode. Seega mina isiklikult ei nõustu kogu oma arutluse ja plusside-miinuste välja toomise juures sellega, et see Rootsi aeg oleks niivõrd hea olnud. Kasutatud kirjandus: 1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84 2. J.Libe, A.Oinas, H.Sepp, J.Vasar (1997) Eesti rahva ajalugu 4: Poola ja Rootsi aeg, Põhjasõda. Tallinn 3. E.Küng (2013) Eesti ajalugu III. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut 4. L.Vahtre (2013) Eesti ajalugu. Tallinn 5. M. Käger [2014] Kas oli “Vana hea Rootsiaeg”? http://miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsiaeg.htm [19.10.14] 5
antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi. Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega ja tänu sellele on võimalus inimkonnal imetleda aastatuhandete taguseid esemeid. Kultuuriantropoloogia on antropoloogia kõige mitmekülgsem ja laiem haru, mille alla kuuluvad mitmed iseseisvad teadused. Selle alla kuuluvad etnograafia ja etnoloogia. Kultuuriantropoloogia on etnoloogiast laiem ja seega ei tohiks neid omavahel samastada. (Honko 1970: 8-9) Tänapäeva maailmas on peaaegu võimatu, et üks kultuur ei mõjuta teist. Siiski on üsna keeruline
Ehitusmaavarade arengukava järgi on Nabala maardla lubjakivivaru rohkem kui 555 miljonit kuupmeetrit. (Käärt 2011) Karstialal voolab kaheksa maa-alust jõge, neist pikim on 11 km Kurevere jõgi. Piirkonna suuremad karstialad Nabala, Tuhala ja Kuimetsa on maa-aluste vooluteede kaudu seotud. Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Samas asuvad seal musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad. Nabala asustuse vanus on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat (Kink 2009). Kohalikud inimesed kardavad, et kaevandamine rikuks karstiala veereziimi ja jätaks elanike kaevud veest tühjaks. Samuti võib kuivaks jääda turismiobjektina tuntud Tuhala nõiakaev. (Filippov 2010) Kaevanduste vastu ,,Ainuüksi Nabala piirkonda kavandatava Nõmmküla lubjakivikarjääri keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud geoloogiliste uuringute kohaselt tuleks ühest karjääriaugust lubjakivi
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite ...
tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja. Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid. Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele. Arheoloogia tõlgendamiseks oleks vaja kirjalikke materjale, neid aga pole, seega siis ainus võimalus etnoloogia. Jälgitakse rahvaid, kes on madalamal tasemel ja neid jälgides siis proovitakse paigutada arheoloogilisi leide tetud ühiskonda/aega. Probleem see, et need rahvad on kadunud, kirjeldused pärinevad esimestelt euroopa avastajatelt. Polüneesia ühiskondade kirjeldused pärinevad 18 saj. Seega on vaid kirjeldused, kuid tsivilisatsioone ennast pole, seega allikaks ainult kirjedus
ulatuslikult ei segunenud. Assimileerumine venelastega hoogustus veel enam aga peale Põhjasõda, kui piirkond läks taas Vene riigi valdusse ning peamiselt läänemeresoomlastega asustatud territooriumile rajati Peterburi linn. Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Ajalooallikatele, keele- ja arheoloogia toetudes võime väita, et vadjalastega asustatud ala on ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kultuur Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u
leidmisest. Pildimaterjal on lisaks on veel informatiivne kujutis teemale vastav, Eesti uusaegsete muldkindlustuste väljatoodud kaardil kohta. näidatakse isegi leiupaika. Teema Teemavaldkon(d/nad) Arheoloogia, ajalugu Ajalugu, arhitektuur Käsitluse tase Konkreetne Konkreetne Infoallikad Millistele allikatele Tugineb egüptoloogi Josef Tugineb ajaloolistel faktidel ning tugineb artikkel? Wegneri ning teiste teadmistel. arheoloogide leidudel ning ajaloolistel faktidel.
Egeuse tsivilisatsiooni langus ja ,,tume ajajärk" 4 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kangelaspärimuse kohaselt vallutasid kreeklased Trooja pärast kümneaastast piiramist Mükeene kuninga Agamemnoni juhtimisel (Jaak Kangilaski paigutab selle sündmuse aastatesse 1194.-1184. eKr Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, lk 49, autor). Arheoloogia osutab, et Trooja purunes koguni kahel korral XIII sajandi keskpaiku ja XII sajandi algul kuid paradoksaalsel kombel pole kumbagi purustust lihtne sobitada kreeklaste väidetava sõjaretkega. Esimesel korral oli häving tõenäoliselt tingitud maavärinast ja teisel korral langes see aega, mil Kreeka losse endid tabas ootamatu katastroof. Nii pole Trooja sõja ajaloolisust võimalik tõestada. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu
Raua aeg 1819 rajas muuseumi 1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht" Järgmine mees taanlane Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teene ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"- ks. Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid, esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu "Keldid ja uputuse-eelsed muistised". Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis)
reaalainete Õppekava Dalton Plaani koolis on määratletud, kuid paindlik õppekava erineva arengutasemega õpilastele. Õpetajad varieerivad põhiteadmiste õpetamise tempot, mis võimaldab igal lapsel saavutada nii isiklikud kui ka akadeemilised oskused. Õppimine toimub kas õpetajaõpilane, väikeses rühmas või kogu klassi tegevusena. Unikaalne õpe rikastab õppekava, näiteks on kolmanda klassi õpilastel võimalik osaleda Arheoloogia Programmis, kus neil on võimalus panna ka oma käsi mängu arheoloogilistel uurimustel. Esimene aste Kõige tähtsamaks esimese astme juures võib pidada positiivse tagasisideme andmist lastele sõltuvalt nende endi pingutustest, kiites nende ideid ja saavutusi. Õpetajad mõistavad laste arengulisi ja emotsionaalseid vajadusi, mis aitab õpilastel kasvatada enesekindlust, usaldust. 5
Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine. Mitmed Eesti teadlased (Ernst Öpik, Paul Kogerman, Ludviga Puusepp) saavutasid ülemaailmse tuntuse. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keele, kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.Tänu avardunud kirjastamisvõimalustele muutsid eestikeelsed trükised üldkättesaadavaks. Plahvatuslikult kasvas mitmesuguste ajalehtede ja ajakirjade arv, kusjuures enamik neidt oli sunnatud kindla lugejaskonna rühmahuvide ja maitse raduldamisele. Eesti ilukirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike realistlik romaan. Luule arengut mõjutas 1920. aastate algul kõige enam Siuru rühmitus. Järgmise kümnendi lõpul astus esile noorem luuletajate
turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja - kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele. 5. Turism kui võõrustajariigi ja -kogukonna tuluallikas - Kohalik elanikkond peab saama majanduslikku, kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete
Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tabelisse kolm erinevat m��ratlust Tartu vanuse kohta ja lisa, mille p�hjal saab vanust just nii m��ratleda. Vanus aastates Mille p�hjal saab m��ratleda? 1000 aastat / tuhatkond aastat s�ilinud kirjalike allikate p�hjal / Nestori kroonika p�hjal vms m��ratlus 10 000 aastat arheoloogia p�hjal / Ihaste paleoliitilise asulakoha p�hjal vms m��ratlus 400 miljonit aastat geoloogia p�hjal / Aruk�la koobastest Asmussi leitud r��kalade s�ilmete p�hjal vms m��ratlus Iga �ige vanus ja selle �ige m��ratlusalus annab 1 punkti, poolik v�i vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 3 punkti. 5. Nimeta Otto von Kotzebue ja Adam Johann von Krusensterni �mbermaailmareiside �ks eesm�rk.
14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat? 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? Arheoloogia ehk muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste säilinud vähe. Etnoloogia ehk rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri ( rõivad, elamuid, esemeid jms.). 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. 3. Millega tegeleb allikakriitika?
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. ...
a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi. b) maastiku kujunemine paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase- ja männimetsad, ilmusid loomad. c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks kaubandussuhted), etnoloogia (rahvateaduse andmed 18-19 saj maarahva ehitustest, kommetest, esemetest), rahvaluule ja keeleteadus (vanad pärimused, laensõnad jms.
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ajaloos toimunud sündmustest / nähtustest ning mille põhjal on võimalik uurida inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida
Sellest võib saada teadused. Taval., erist. teor.st ja misobjekti jaoks. Teisesed on esmasrakendam.-uute teadm. uurimustöö baas. Uurimustöö- eksperimentaaltedust. Ühisk. e andmed, mis on kogutud esmasrakendamine, mitte omand.oskused ja esmased sots.tesduste alla kuuluvad nt varem ,teistel eesmärkidel või lihtsalt esmasrakend. Eesm kogemused tead.ks uurimus- ajalugu, arheoloogia, etno- olnud kogu aeg olemas. uurida reaalses elus juhus.lt ja tööks ning selle vorm.ks Formul. graafia, majandus, maj.teadus Teiseseid andmeid võib kasut. kaootiliselt esinev. eem. ja ül.e püstitamine. Valida on ühisk.tesdus, mis uurib maj. uurimis-küs.le vastamiseks, üksiknähtuste tekkepõhjusi, sobiv metoodika ja materjal. olemust ja aren.se seaduspär.si. infona probleemi püstitamisel, leida ja anal
kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu ökonoomika mõisates porgandit, kurki, peterselli ja pastinaaki. (1) 2.4 Maitseained Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias. Idamaised vürtsid olid kallid, nii pidi enamik inimesi leppima kohalike maitsetaimedega, mida tarvitati suvel värskena ja talvel kuivatatult. Kirjalike allikate ja arheoloogia andmetel kasvatati keskaja Liivimaal peterselli, aedruuti, sibulat, rõigast, küüslauku, aedtilli, kummelit, salveid, mädarõigast, aedsellerit, unimagunat jm. (1) Levinuim maitseköögivili Liivimaal oli sibul, seda on mainitud mitmes kirjalikes allikas. Sibulaga maitsestatud toite pakuti nii ordumeistri vastuvõtu auks kui ka gildide jootudeks korraldatud pidusöökidel. (1) Kirjalike allikate järgi tarvitati maitsetaimedest teistest rohkem peterselli, eriti petersellijuuri,
Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Teoreetilise aluse rajasid W oma kirjutistega, maalikunstnik Mengs ja Piranesi (veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: ,,Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine". K-le oli omane normatiivsus ja harmooniapüüdlus. Oli Klassitsismi toereetik (1717-68), nimetati saksa arheoloogia ja uuema kunstiteaduse isaks. Klassitsism otsene orienteerumine antiigile. Käis Pompei ja Herculaeneumi väljakaevamistel. ,,Üllas lihtsus ja vaikne suurus." Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist, 3 ning püüdis viljeleda kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia
" (Samyutta Nikaya V,353.35-354.2) Hinduism: ,,Ei tohiks teiste suhtes käituda viisil, mis iseendale oleks ebameeldiv" (Mahabharata XIII.114.8) Colin Turnbull (1924-1994) ikkidest (The Mountain People) Kultuuriantropoloogia üldisi seaduspärasusi otsiv teadus. Antropoloogia: 1)füüsiline antropoloogia, 2)arheoloogia, 3)kultuuriantropoloogia, 4)etnolingvistika (ameeriklased lisavad tavaliselt) Arheoloogia: 1)ajalooline arheoloogia, 2) päästearheoloogia, Etnolingvistika: 1) ajalooline lingvistika, 2) deskriptiivne lingvistika, 3) sotsiolingvistika Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid.
nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel. Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk-Aasia steppidest pärit rahvad rändasid Mesopotaamiasse ning seejärel Iraani, kuni jõudsid Indiasse. Need heledanahalised karjakasvatajad pidasid lehma eriti pühaks loomaks ning asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi. India loodus
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed. Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha. Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia, ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles üks kõige dramaatilisemaid lehekülgi. Oma töös käsitlen lähemalt vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist ja mehi, kes sellega seotud olid. Samuti selgub, miks vaarao suri ja milline nägi välja tema matmispaik. 1. KES OLI TUTANHAMON?
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki harusid, välja arvatud antropoloogia ja arheoloogia, sellisel moel et asjatundja oleks võimeline kindlaks tegema pildil kujutatu ja kinnitama tema ausat esitamist. Loodusfoto sisulist külge peab hindama rohkem kui tema tehnilist külge. Inimtegevus peab piltidelt puuduma välja arvatud harvadel juhtudel, kus see tugevdab loodusloo edasiandmist. Teaduslike märgiste olemasolu loomadel on lubatud. Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada teistele inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................
Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad
rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Üldjuhul on paljudes valdkondades risk alahinnatud ,mis omakorda põhjustab ennetusabinõude puudulikkuse.Selles referaadis ,millised on bioloogilised ohustatavad erilalad ning mida peab tööandja tegema ,et töötajat kaitsta. 3 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonna MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on : · Bakterid · Viirused · Seened · Rakukultuurid
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Va...
Laibale oli tehtud puudest ase. Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3
niisugusel kunstilisel tasemel, mis ei jää alla tänapäeva omale. Kahtlust äratas ka see, et maalid olid väga hästi säilinud.Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. 20. saj algul leiti aga samasuguseid koopamaale ka mujalt. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutre ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 2.4. Koopamaalid Koopakunsti avastamine oli üks arheoloogia suuri veelahkmeid 19. sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik don Marcelino de Sautuola avastas juhuslikult Hispaania põhjaosas Altamira maa-alustes
biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne)) arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta. *Lisaks olemas ajaloolis-etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused. Andmete kogumine loodusest Setteproovid
Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raa...
Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud
teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe,
1946) „Hurdakoer” • Interdistsiplinaarne uurimus 13. sajandil Prantsusmaal tekkinud uskumusest Püha Guinefort’i, kes suutis ravida lapsi. • Püha Guinefort oli tegelikult hurdakoer, kelle peremees oli ebaõiglaselt tapnud ja kelle haud muutus peatselt palverännaku paigaks. • Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. • Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Rahvakultuuriajaloo kokkuvõtteks • Rahvakultuuri “avastamine” oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. • 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias
Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
