kunstikeskus.Tallinna telliti teoseid nimekatelt lüübeklastelt.Hermen Rode tegi Niguliste peaaltari. Pühavaimu kiriku altari tegi Bernt Notke-tema isa oli Tallinnas sündinud.Notke kuulsaim teos on Püha Jüri võitlus lohega-Stockholmi Suurkirikus.Tallinnas on säilinud veel tema teinegi suurteos,õigemini 7,5 m pikkune osa sellest Surmatants. Pilet 14 2.Eesti rahvakunst. Küttide-kalurite ja hiljem talupoegadena lõid eestlaste esivanemad oma rahvakultuuri,mida tutvustavad meile arheoloogia ja etnoloogia.Talurahvakultuuri pika arengu lõpujärgust,peamiselt 18-19. Sajandist on pärit need esemekogud,mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartus,ja need hooned,mida võib näha Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas.Need räägivad meile esivanemate visuaalsest tundlikkusest ja lihtsate käepäraste materjalide töötlemise meisterlikkusest,ning võivad olla ka inimestele kunstilise elamuse allikaks. Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul,seega viimastel
o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korralike professor; hiljem Kieli ülikoolis; Veendunud ajaloolis-geograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja;
-Esimesed kutsehariduskoolid-merekoolid Narvas ja Paldiskis ning raudtee tehnikakool Tallinnas- loodi juba 1870,aastatel. -Eestis oli võimalik omandada ka kõrgharidust( Tartu Ülikool, Tartu Eraülikool jpt.) Teadus -Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. -Esialgu oli nendeks enamasti sakslased: füüsikalise keemia üks rajajaid Carl Schmidt, verefüsioloogia uurija Alexander Schmidt, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja -Constantin Grewingk. -Alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased- sünteetilise kautsuki valmistaja Ivan Kondakov, rahvusvahelise õiguse spetsialist Vladimir Grabar, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. -Esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel. -Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigis doktorikraadi, kuid eesti keele professuuri neil luua ei lastud.
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Sotsiaalantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalkultuurilisi ja ühiskondlike erinevusi ja sarnasusi. Bioloogiline/Füüsiline antropoloogia – tegeleb inimese bioloogilise mitmekesisusega nii ajas kui ruumis, kuidas on inimene kohastunud erinevates geograafilistes ja klimaatilistes piirkondades. Bioloogiline uurib lisaks inimestele ka teisi inimlasi, näiteks ahve ja pärdikuid. Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal. USA jaotus: Kultuurantropoloogia – uurib ühiskonda ja kultuurilisi nähtusi, seletades ja kirjeldades sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi. Arheoloogia – rekonstrureerib ja kirjeldab ja tõlgendab inimkäitumist ja kultuurilisi mustreid materiaalsete jäänuste põhjal, mis välja kaevatakse. (potikillud, tulekolded, majad, kalmed)
Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja lugemisoskus ei olnud veel laialt levinud, ei soositud eriti araabia numbrite kasutamist, kuna need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate
SKULPTUUR: · Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed) · Jumalannad madudega (peeti kodude kaitsjaks) MÜKEENE KUNST: Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta oskamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse arheoloogia isaks. · Kullast Surimask umbes 1500e.m.a · Mükeene linnuse rekonstruktsioon · Lõviväravad · Kükloopiliine müür Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). KREEKA KUNST 600eKr KOLM PERIOODI: 1. Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure
sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu Plutarchos Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia, teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teine sofistika kehastas erinevalt varasemast just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata
Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste teadlaste meelest põhineb ühiskonna areng algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahetele ja sundisid enda heaks tööle Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu
Jean-Claude Schmitt (s. 1946) "Püha hurdakoer" (1979, e.k. 2000) Interdistsiplinaarne uurimus 13. sajandil Prantsusmaal tekkinud uskumusest Püha Guinefort'i, kes suutis ravida lapsi. Püha Guinefort oli tegelikult hurdakoer, kelle peremees oli ebaõiglaselt tapnud ja kelle haud muutus peatselt palverännaku paigaks. Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Schmitt: mitte üks vaid mitu rahvakultuuri. "Ma pean tunnistama, et esialgu, nagu ka mu "Püha hurdakoera" raamatus, huvitas mind eelkõige kahe kultuurimudeli põrkumine, mis mõningatel juhtudel näis väga tugev. Praegu huvitab mind enam ringluse ja kultuurisuhete dialektika küsimus. Kuid on tõsi, et lähtudes allikatest või püstitatud küsimustest on võimalik rõhutada kord vastandumist, kord jälle
Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära ajaloolised tingimused, mis teevad võimalikuks mingi teadusdistsipliini tekkimise. Foucault uurib
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
Väärtustab suuri rahvaluulekogusid. Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: rahvaluule/folkloor folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia). Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919. aastal. Esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud.
kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes. Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi
hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. Kuna tekstidest tänini aru ei saada, siis põhinevad meie teadmised Kreeta tsivilisatsioonist ainult arheoloogia andmetel. Kuid 3 varaste losside ja linnade osas pole needki eriti rikkalikud, sest hilisemad ehitusfaasid on varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. Nende valitsuskorraldusest või valitsejatest ei tea me midagi. Kuid pole kahtlust et
võis ka teadust teha aga ei oodatud nii suuri asju nagu Eesti NSV Teaduste Akadeemialt. Mille etteotsa Hans Kruus. Loodi Uurimisinstituutide süsteem, kus ka kolm muuseumi (ERM, KM, ajaloomuuseum) ja teadusselts (ka ÕES, 1958 suelti). Ajaloo Instituut 1947. Teaduste Akadeemia liikmeskond sobiva taustaga ajaloolastest täisliikmed ja korrespondentidest liikmeid teaduslikult kaalukama. Hans Kruus, Harri Moora, Artus Vassar, Karl Siilvask. Ajaloo Instituut Arheoloogia (Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis,
(vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakenda mist. 3.Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus projektides, programmides ja koostöövõrgustikes. 4.Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste raja mist. 5.Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheoloogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis. RAHVAKULTUUR 1.Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame selle võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega. 2.Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 3
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud
Oli ka üks neist põgenikest, kes Eestisse tuli bolševike eest. II LOENG Eesti õiguse ajalugu Lennart Meri lõpetas ülikooli 1955. Ta ei olnud Eesti ajaloolastest just vaimustuses. Ütles, et nad on vanamoodsad ja marksismis kinni. Ajalugu ei ole teadus, ta on üks osa kirjandusest. Lennart Meri raamat “Hõbevalge” räägib Kaali meteoriidist. Priit Ligi uppus ära Estonia laeval. Oli väga hea arheoloog. Jürgen Ligi vend. Valter Lang on praegune Tartu ülikooli arheoloogia instituudi professor. Lennart Meri andis oma kursusekaaslasele Vahtrale ülesande kirjutada raamat Eesti ajaloost. Vahter oli peatoimetaja. Arhailine õigus Friedrich Georg von Bunge. Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajastu. Venemaa tahtis Prantsumaa seadused üle võtte. Vene impeeriumi territooriumil oleks tekkinud õigus, mis oleks pidanud ütlema hüvasti õigusallikatel põhinevale õigusele. 1811. tekkis konflikt. Venemaa ei tohtinud lääne “kahtlast asja” endale levitada
Mned pudenesid tolmuks esimesel puudutusel, teised olid silitanud isegi vrvi ja neid vis pikemata mrata. Kige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja krbe vahele jnud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja paprusepuhmas olid riigismbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena. Kokkuvte Oma ts rkisin lhemalt kahest mehest, Howard Carterist ja lord Carnarvonist, kes on arheoloogia valdkonnas teinud suuri edusamme. Tnu neile saime me teada, et juba 18. dnastia ajal leidus Egiptuses rauda. Samuti saime teada, missugune neb vlja ks vaaraohaud ties koosseisus, sest Tutanhamoni hauakamber on ainuke, mida hauarvlid pole rstanud. Ts saab jlgida Tutanhamoni muumia jrk jrgulist lahkamist, mis minu arust ongi selle t kige huvitavam osa. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud ning teadusele
Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. See asendus nüüd Rooma domineerimisega. 168 aastal purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse väe. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. VAHEMERE LÄÄNEROSA JA ROOMA Kartaago Tüürose koloonia, asutati kreeka allikate järgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago võimu all Sitsiilia lääneosa ja nende mõju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibüasse: U 540 ajasid kartaagolased, liidus etruskidega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. 507 sõlmisid kartaagolased lepingu Roomaga, mille kohaselt lubas roomlastel kaubelda Sardiinias ja Liibüas. Kartaagol olid järgnevatel sajanditel küllalt head suhted Roomaga. 480 tungisid Kartaago väed kreeklaste aladele Sitsiilias, sekkudes kreeka türannide
passiivse tegelaskujuga) Oskar Kallas (1868-1946): - 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules) 20. sajandi algus 1920ndad - teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine - Institutsiooniline iseseisvumine - Domineeriv paradigma soome koolkonna vaade I Teadusharude iseseisvumine - Rahvaluule folkloor (folkloristika) - Muinasteadus arheoloogia - Rahvateadus etnograafia/etnoloogia II Institutsioonide iseseisvumine - 1909 Eesti Rahva Muuseum - 1919 eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu Ülikoolis o prof. Walter Anderson (oli baltisaksa päritolu, kuid TÜ eesmärk oli luua rahvusülikool) o M. J. Eisen Walter Anderson 1885-1962: - Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna
mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjutsa korda, tervist ega kõlblust. Usuvabadus on sätestatud ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis. MATMINE Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2)
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
nimetasid neid türeenlasteks(mere järgi), roomlaste jaoks oli tusci(toskaana maakond) või etrusci. Allikad- võtsid 8 saj II poolel, hilejam 7 saj alguseks kasutusele kreeka tähestiku mugavnduse ja jätsid endast maha hulgaliselt haua kirju.Nendest saadakse aru, üsna trafarentne sõnavara, mis on valdavalt mõistetav, pikemaid tekste eriti säilinud pole, mõned erandina. Lühikesed raidkirjalised tekstid. Etuski ajalugu kreeka ja rooma allikate puhul , oluline allikmaterjal arheoloogia eriti hauakambrid. Osa arvas et nad on väike-aasia põliselanikud, teised arvasid et on ida poolt sisserännanud kunagi hilisel pronksiajal. Tugevad ida mõjud näha. Antiik pärimus paneb selle sisserändamise märksa varasemasse aega, olulisem on see et ida mõjud on universaalsed, seostavad foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel. 8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud, ja kontaktid
Hegeli arutlus on oma loomult teoloogia. Loogilise arutlusega ei saa teo- loogiast tuletada kõiki järeldusi. Selle tõestasid ära 20. sajandi loogikud. Igast korralikust süsteemist ei saa tuletada kõiki õigeid väiteid. Mittekorra- likust ei saa muidugi midagi. . . Kui vabas ühiskonnas asub teoloogia ühes lahtris, siis kunst on teises ja teadus kolmandas. Inimene võib valida, kuhu ta läheb. Kõike korraga ei saa kunagi. Probleem tekib siis, kui need sahtlid segi aetakse. Tegelik arheoloogia ja piibliarheoloogia on erinevad asjad. Kas Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel ja religioon peavad siiski ajaloost eraldi asuma. Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist kuigi ta võib olla religioosne.
Tekkis kaks suuremat rahvaste gruppi: pärslased ja meedialased. Iraani varase ajaloo probleem: nimede palju eri variante, allikaid vähe. Meedia (728550 eKr) See juba esimene tõeline iraanlaste riik. Allikad: peamine Herodotuse Ajalugu, seejärel Thesiuse Pärsia ajalugu. Viimane kasutas Pärsia arhiive, kuna oli seal arstiks. Omaette allikad on hilisemad Pärsia raidkirjad ja arheoloogia. Meedia on kultuuriliselt Pärsiale lähedane, keelest kahjuks pole midagi säilinud. Meedialased on iraanlaste esivanemad. Nad olid lähedased ka sküütidele: keeltel lihtsalt eri dialektid. Esimesed teated Meediast olid Salmanssar III (Assüüria kuningas) kaudu. Meedia allus erinevatel aegadel Urartule ja Assüüriale. Herodotuse järgi oli esimene kuningas Deioces, kelle ajal toimus ülestõus Assüüriale. Alates 669 mainitakse Assüürias Meediat iseseisva riigina.
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Kõrgem sõjakool Tallinnas. (Vaesemad poisid, tasuta) Kultuurkapital Loodi kultuuri riiklikuks toetamiseks. Teadus Tähtsale kohale kerkisid rahvusteadused.(eesti keeleteadus, eesti ajalugu) Tähtsamad teadlased: Ernst Öpik (astronoom) Paul Kogerman (keemik, lõi põlevkivi keemia, tuli kasuks sest arreteeriti Siberis, kuid venelastel oli ka vaja põlevkivi) Johannes Aavik (keeleteadlane, eesti keele uuendus) Harri Moora ( rahvusliku arheoloogia rajaja, tema ajal hakkavad linnustes väljakaevamised, hakkab muinasaja uurimine) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi Eesti Vabariigi ajast Tartu, kaitseliidu 1930 Pärnu, rannahotell Haapsalu, politseinike senatoorium Eesti esimene pilvelõhkuja, Tallinnas draamateatri vastas Raadio (pidi riiklikult registeerima) 1924 anti eetrisse esimene Eesti raadiosaade.
Kaananaisse. Kuningriik rajati 1000 a. Oli Saul ja Taavet. Taavet on dateeritav 10.saj I poole Temalt läks võim Saalomonile , kes rajas riigi. Kui uskuda Vana Testamenti, siis Kaanan rajatigi 10. saj. Arheoloogia arvestab jeruusalemma 9. saj peale, 10saj eksisteeris, aga mitte silmapaistvalt. Kaanan oli killustatud 12ks hõimuks. Hiljem oli Põhjapoole Iisrael ja Lõunapoole Juuda. Juudas püsis üks kuningas, põhjas dünastiad vahetusid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
Jätkub aadli maksuvabadus. Ülejäänud rahvas maksab aadli lõbud kinni. Lõplikult tühjendab Prantsusmaa riigikassa USA iseseivsussõda. Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu, eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia, süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus. Üle pika aja kirjutab saksa eliit saksa keeles. Esile kerkivad Goethe ja Schiller. Saksa humanism annab tõuke ka ülikoolide arengule Majandus Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele.
Rooma ajaloolane Titus Livius arvas, et on pärit põhja poolt euroopast.(kesk-euroopa). Alpidest on leitud raidkirju etruski keeles. Vanem allikas kreeklane Herodotos 5.saj ekr on kõige detailsemalt käsitlenud etruskide idapoolset päritolu. Et on pärit Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros. Kreeka keeles kutsutakse etruske tyrsenoi/ tyrrhenoi. Tänapäeva arheoloogia kui ka vanimate dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas. Egiptuse allikad mainivad mingisugust rahvast Trś.w., mis võiks tähistada tyrsenoi/tyrrhenoi. Neid on mainitud koos teiste mererahvastega. Mererahvad on mingisugune kogum rahvaid, kes tungisid balkani ps lõunaosast lõuna poole. Nende tung algas u 1200 ekr. Nende seas on mainitud hilisemaid palestiina rahvaid ja kreeklasi(mainitud arhailaste nime all)
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste rajamist. 8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest oluliselt enam tuginema teadusuuringute tulemustel. 9. Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia, arheoloogia, rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis. KULTUURIPOLIITIKA Eesti rahvas on loonud aegade jooksul oma identiteedi, mis väljendub meie keeles ja kultuuris, kommetes, tavades, arusaamas vabadusest ja vastutusest. Need on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise peab tagama riik. Elujõuline kultuur on kogu meie rahvuse elujõu tagatis ning järjepidevuse ja kestmise alus. Rahvakultuuris peituvad meie kultuuriajalooline
(Ibid.) Nizwa oli 6. ja 7.sajandil riigi pealinn. Asudes sisemaal umbes kahe tunnise sõidu kaugusel Muscatist, Nizwa on tänasel päeval kuulus oma kulla ja hõbeda käsitöö ning Nizwa turu poolest. Linna keskuses asub ühe Omaani suurima ja vanima kindluse suur ringikujuline torn. Samuti on huvipakkuv laialdane palmioaas, mis paikneb 13 kilomeetri pikkusel kahe jõesängi vahelisel alal. (Oman sightseeing 2012) 26 Qurum võtab kokku Omaani arheoloogia, ajaloo ning kultuuri. Rahvusmuuseumis on kollektsioon hõbeda, ehete, relvade ning iidseid kividest taieseid. Qurumist saab teha kruiise mööda palmidest pulbitsevat rannikut ning seal asuvad ka suurepärased rannad ja kalastuskohad. (Oman sightseeing 2012) Salalah. Lõunaregiooni pealinn on üllatav linn mis on õnnistatud viljaka maaga. Asetsedes mööda liivarandu ning hõlmates endas kookospalmide hiide ning banaani
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2
LUNASTUS TERVIS AVASTATAKSE KONSTRUEERUB MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b)TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused.ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE
Folkloor kogu ei fikseeri kuigi hästi seda, mida rahvas tegelikult 19. sajandil ja 20. sajandi algul mõtles, vaid väga väikest osa sellest. Nt põhilised folkloori kogujad olid enamasti kirikutegelased, niisiis neile kombetuid asju ei saadetud. Mis tähendab asju, siis nende tähtsus on tõusnud keskaja uurimisel. Paljude asjade kohta kirjalikke allikaid pole, nt talurahva argielu kohta annab arheoloogia rohkem teavet, seda enam, et väikelinnade kohta Liivimaal üldse mingeid allikaid pole. Ajalooteadus kitsamas metoodilises tähenduses tegeleb kirjandusallikatega. Ka siin kui rääkida ajast ja dateeringust on oluline kaasaegsuse küsimus, nimelt suur osa keskaegseid kirjalikke tekste pole säilinud kaasaegsetes üleskirjutistest vaid hilisemates koopaites, ümberjutustustes, nt keskaegsed läänikirjad (milline mõis aadliperekonnale
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3
proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia ja teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele 3 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr
-) Koolipõlves ta oli hästi kinnine ning erakordselt tundlik laps tõeline introvert. Mingil hetkel tekkisid tal probleemid matemaatikas ja joonestamises ning need probleemid läksid nii kaugele, et ta hakkas minestama. Lõpuks ta võeti koduõppele, kuni ta üks hetk ravis end sellest kõigest terveks ise läbi selle, et võttis ladina keele õpiku kätte ja luges, kui minestas, siis toimudes luges edasi, kuni lõpuks sai oma haigusest lahti. -) Tema lemmik ained olid arheoloogia ja ajalugu, kuid lõpuks ootamatult valis ta siiski hoopis meditsiini. Ülikooli ajal ta muutus oma loomuselt tunduvalt avatuvamaks ja rõõmsamaks talle meeldis võtta ka napsu (hüüdnimeks sai tünn), meeldis pidada kõnesid jms. Oma erialaks ta valib psühhiaatria, pärast seda kui talle sattus kätte üks teda huvitav psühhiaatria raamat. Kui ta lõpuks ülikoolist lahkub, on tal palju võlgu, aga ka väga tasuv töö ühes tunud psühhiaatria kliinikus
442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maakonnaks, maakonnad omakorda kihelkondadeks. Mingil tasandil eksisteeris juba ka kihistatus. Ristiusku veel polnud. Naaberriikidel olid juba ka riiklikud jooned. Eestis puudud ühtne riiklik moodustis. Maakonnad ja nende inimesed koondusid kokku vaid ohu korral või selleks, et minna rüüsteretkele. Puudus maakondade vaheline koostöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
