Muinasaeg Eestis (0)

AJALUGU

EESTI AJALUGU

Muinasaeg

Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud .
Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos.
Muinasaeg – on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa.
Kui jää sulas , tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele . Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse.
Mesoliitikum kestab Eestis aastatel 9000–5000 eKr.
Mesoliitikuimiga seostub arheoloogiline Kunda kultuur. See ei ole ainult Eestis, vaid samasuguseid leide on leitud ka Lätist ja muudest lähedastest aladest. Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres. Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared.
Siseveekogud
Siseveekogud, mererand
Korilus
Korilus
Küttimine (mets)
Küttimine (mets, meri)
Kalapüük
Kalapüük
Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir – maa-ala või territoorium , mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes.
Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades.
Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka.
Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili . Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid religioosseid kujutlusi.
Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr.
Neoliitikumi alguseks peetakse savinõude valmistamise algust.
Neoliitikumis on 3 arheoloogilist kultuuri
Narva kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur
Sai alguse 5000 eKr
Tegemist on üsna primitiivsete savinõudega. Savinõusid valmistati ilmselt pikkadest savist ribadest. Ribadest keerutati nõud kokku.Kuju oli selline koonuse kujuline. Savi oli ebakvaliteetne. Kaunistused olid ebakorrapärased. Ühetgi potti pole tervikuna säilinud.
Sai alguse 4000 eKr
Kasutati paremat savi. Savi nõu kuju oli enam-vähem sama. Nime said nad kaunistuste järgi.
Sai alguse 3000 eKr
Erinev eelmistest meetoditest . Sai nimetuse jällegi nõude järgi, sest seal olid triibud peal. Lameda põhjaga. Nimetatakse ka venekirveste kultuuriks .
Jätkuvalt elati siseveekogude ääres ning rannikul
Asustus kaugeneb suurtest veekogudest . Inimesed hakkasid elama üksik taludes .
Tegevused korilus, küttimine, kalapüük
Korilus, küttimine, kalapüük. Arvatkse, et mingil määral tegeleti ka põlluharimisega. Soodest on leitud nii odra kui ka nisu õietolmu terasid.
Peamiseks elatus alaks sai karjakasvatus ning selle kõrval ka põlluharimine. Tegeldi muidugi ka koriluse , küttimise ning kalapüügiga.
Ripatsid ja matused samad, mis kunda kultuuris.
Kammkeraamika ajast on pärit ripatseid, mis on valmistatud merevaigust. Ripatsid kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine viitab kaubavahetusele lõunapoolsetele piirkondadele. Sealt tuli ka nisu ja oder . Kiviesemeid hakati lihvima.
Matused paiknesid asula territooriumil. Tegemist oli ikka maasse kaevatud haudadega. Laibale oli tehtud puudest ase.
Matused paiknevad asustusest eemal. Jällegi maa sisse kaevatud laipmatustega. Laibad on pandud hauda külili, loote asendisse. Naised paremal küljel, mehed vasakul küljel.
Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu.

Etnogenees

Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine
Tehakse kindlaks:
1) keeleteaduse abil
2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine
3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane)
4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus
Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega.
Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik , A. Künnap, A. Kriiska)
XX saj. keskpaik:
1) 3 suurt rahvastikurännet.
1. kundakultuur on pärit lõuna poolt.
2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele.
3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse.
XX saj lõpp:
Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome- ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet.

Pronksiaeg

1800 – 500 e.kr.
1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied.
Uut tüüpi kinnismuististeks on...
...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva , Irust, Narva lähedalt Joaarust.
Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall , peale oli laotud paekivist tara (alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud varanduse olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima.
... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha -Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed ehk põllupeenar. Esines mitmeid paekivi hunnikuid. Tegu oli künnipõllundusega ja kasvatati otra ja nisu.
...kivikirstkalmed ehk matusepaigad. Maapealsed matused. Laipmatused. Kivist 3-8 meetrine ring, mille sisse oli pandud kirst . Kõik oli maa peale laotatud. Kivist kristu sisse oli pandud üks laip. Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel oli laip, on matmiseks kasutatud ka kirstu ja kivist ringi kujulist ala. Ringi keskele arvati, et maeti pere tähtsaim liige. Kirstu ja ringi vahele oli maetud pere liimed. Nii maeti ühiskonnas väljapaistvamaid tegelasi.
... lohukivid . Suured kivid , mille peale olid tehtud 5-10cm läbimõõduga augud, sügavus ulatus 5 cm’ni. Neid on leitud Eestist umbes 1800. Enamasti oli tegu 1 kuni 2 lohuga ühel kivil . Neid on leitud piirkondadest, kus tegeleti põlluharimisega.

Rauaaeg

500 eKr – 1200

Vanem rauaaeg 500 eKr- 450

Algul toodi rauda sisse, kuid hiljem hakati rauda kohapeal sulatama. Rauda sulatati soorauamaagist. Et sellest maagist rauda kätte saada, tuli ehitada rauasulatusahjud. Rauasulatusahi tehti eelkõige savist. Ahjus oli temperatuur 1526 C. Kui rauda tehti kohapeal, majanduslik areng kiirenes. Siis oli võimalik võtta kasutusele sisemaa mullad . Rauast adraga oli võimalik siis sügavamalt künda. Mindi üle alepõllunduselt põlispõllundusele. Vanem rauaaeg tähendab ka muutuseid matmiskommetes. Ilmuvad tarandkalmed . Tegemist on jällegi maapealsete matustega. Üksteise kõrvale on ehitatud kividest tarandid. Tarand kalmed on kuni 10 m pikad. Algul maeti laipu, hiljem põletatud kehasid. Üldiselt tarandkalmed olid ida suunas.
Küsimused:

Miks võib seda aega nimetada „rahutuks ajaks“? Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest . Neid nähtusi saab seostada kohalike rikastuvate ülikute võimuvõitlusega. Samas tuleb kaaluda teisigi võimalusi. Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke

Too näiteid maastiku kasutamisest linnuste rajamisel Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik liivavall, mida hoidsid koos palkidest seinad. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid, kus kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Ringvall- linnused olid madalate vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused.

Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused oli tehtud küngastele.

Noorem rauaaeg 800-1200

Selle perioodi lõpuks elas Eesti aladel 150000 inimest. Suhteliselt edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu, üldiselt, kuid ka kaera, herneid, ube, rukist . (11. saj) Kasvatati peamiselt veiseid, kitsi , sigu , lambaid. Küttimine tegelikkuses väga suurt toidulisa ei andnud. Tegelti veel kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega.
Iga pere suuresti tegi oma käsitöö ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad , kes töötlesid rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder , millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta , idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland , idas Pihkva ja Novgorod . Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu).
Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa , Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad, mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud. Eesti äärde tekkisid suuremad maakonnad , sest siis oli parem kaitse vaenlase vastu. Kesk-Eestit vaenlased väga ei ähvardanud. Võib olla oli see ka põhjus, miks sinna ei olnud väga suuri maakondi tekkinud.
Ühiskondlike suhete osas esineb arheoloogide seas eriarvamusi. Ühe versiooni kohaselt olid enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Viimasel ajal on aga täheldatud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud.

Eestlaste naabrid

Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased ). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kralased, semgalid , latgalid ). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased).
Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid.
Rootslased ja eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased käisid üksteist kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased. 1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased)
Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja.
Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta.
Põhilised relvad olid viske - ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu.

Muinasusund

Usundist leiab märke...

Kultuslike paikade arheoloogilistel uurimistel.

Rahvapärimuse uurimisel . Pärimus pandi kirja 19. ja 20. sajandil.

Vanemate kirjalike allikate uurimisel. Need ei ole eriti usaldusväärsed, sest need ei ole kirja pandud eestlaste poolt.

Naaberahvaste parallellide uurimisel.
Muinasusund ei ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga tähtis, oli sõnades, objektides, inimestes jne...
Teine tähtis mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast, kui ta sureb või magab . Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime.
Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad , kus olid annid Tõnnile.
Setud austasid Pekot.
Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga.
Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed.
Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas.
1070 . Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele.
1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin.
Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu.

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida-euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased . See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten . Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik .

Liivimaa ristisõda

Sündmuste mõju Liivi arengule

1143 – Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks.
1186 – Meinhard pühitseti peapiiskopiks, tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas süstmaatiline ristiusustamine, alguses üsna rahumeelsena.
1198 – Toimus lahing Riias, kus hukkus Berthold. Sellega algas mõõgamisjon ehk sõjaline ristiusustamine
1199 – Piiskopiks saab Albert , kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile.
1201 – Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias.
1202 – Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa ehk Mõõgavendade ordu.
Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad?

• Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule.
  
• Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina.
  
• Siinseid paganaid taheti ristida .
  

Liivimaa ristisõja osapooled
Sengalid
Rootslased
Idaslaavlased
Seelid
Taanlased
Leedulased
Liivlased
Kuralased
Sakslased
Eestlased
Latgalid
Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati?

Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea – Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208- 1210 )
1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos.
Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta.

Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla – Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper . Sakslastel oli ka kiviheitemasin . Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust.
Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla.

Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega – Liivlased tegid Kaupoga koostööd, latgalid tahtsid eelnevate kannatuste eest eestlaste kätta maksta. Idaslaavlased olid kord ründajad ja kord liitlased, nende peale ei saanud loota (nad olid liitlased ainult raha eest).

Mitu vallutajat – Sakslased, taanlased (1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Lõpuks, jagati Eesti mitmete võimude vahel.

Vastasel oli olemas katoliku kiriku heakskiit ja toetus, mis kajastus moraalsel toel. Vastastele anti patud andeks. Alad ristiti.