AJALUGU
EESTI AJALUGU
Muinasaeg
Üldiselt on
esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis
ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on
eestlasi
mainitud .
Leidude vanus tehakse kindlaks
14C
(raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja
organismidesse. Teise meetodina kasutatakse
dendrokronoloogiat.
Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval
kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos.
Muinasaeg –
on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse
vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis
vanemat
muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg.
Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis
asustust, sest jää viis kõik kaasa.
Kui jää
sulas ,
tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti
aladele . Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka
Eestisse.
Mesoliitikum kestab Eestis aastatel 9000–5000 eKr.
Mesoliitikuimiga
seostub
arheoloogiline Kunda kultuur. See ei ole ainult Eestis, vaid
samasuguseid
leide on leitud ka Lätist ja muudest lähedastest
aladest. Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres.
Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared.
SiseveekogudSiseveekogud, mererandKorilus Korilus
Küttimine (mets)
Küttimine (mets, meri)
Kalapüük
Kalapüük
Enne 6500 eKr
elati
sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil
kindlal maa-alal (
reviiril))
Reviir – maa-ala või
territoorium , mis toitis ära kogukonna ning mille piires
kogukond ümber paiknes.
Peale 6500 eKr
elavad inimesed
aastaringsetes külades.
Üks kogukond
võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta
ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka.
Inimesi maeti maa
sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli
laip matustega. Laip pandi
hauda väljasirutatud,
selili . Haudadest on leitut ka hauapanuseid,
nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid
religioosseid kujutlusi.
Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr.
Neoliitikumi alguseks
peetakse savinõude valmistamise algust.
Neoliitikumis on 3
arheoloogilist kultuuri
Narva kultuur Kammkeraamika kultuurNöörkeraamika kultuurSai alguse 5000 eKr
Tegemist on üsna primitiivsete savinõudega. Savinõusid valmistati ilmselt pikkadest
savist ribadest. Ribadest keerutati nõud kokku.Kuju oli selline koonuse kujuline. Savi oli ebakvaliteetne. Kaunistused olid ebakorrapärased. Ühetgi potti pole
tervikuna säilinud.
Sai alguse 4000 eKr
Kasutati paremat savi. Savi nõu kuju oli enam-vähem sama. Nime said nad kaunistuste järgi.
Sai alguse 3000 eKr
Erinev eelmistest
meetoditest . Sai nimetuse jällegi nõude järgi, sest seal olid triibud peal.
Lameda põhjaga. Nimetatakse ka
venekirveste kultuuriks .
Jätkuvalt elati siseveekogude ääres ning rannikul
Asustus kaugeneb suurtest
veekogudest . Inimesed hakkasid elama üksik
taludes .
Tegevused korilus, küttimine, kalapüük
Korilus, küttimine, kalapüük. Arvatkse, et mingil määral tegeleti ka põlluharimisega. Soodest on leitud nii
odra kui ka nisu õietolmu terasid.
Peamiseks elatus alaks sai
karjakasvatus ning selle kõrval ka põlluharimine. Tegeldi muidugi ka
koriluse , küttimise ning kalapüügiga.
Ripatsid ja matused samad, mis kunda kultuuris.
Kammkeraamika ajast on pärit ripatseid, mis on valmistatud merevaigust. Ripatsid
kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine
viitab kaubavahetusele lõunapoolsetele piirkondadele. Sealt tuli ka nisu ja
oder . Kiviesemeid hakati lihvima.
Matused paiknesid asula territooriumil. Tegemist oli ikka maasse kaevatud haudadega. Laibale oli tehtud
puudest ase.
Matused paiknevad asustusest eemal. Jällegi maa sisse kaevatud laipmatustega. Laibad on pandud hauda külili, loote asendisse. Naised paremal küljel, mehed vasakul küljel.
Selgeid jälgi
kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult
kolde asemeid või
mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem
tugiposte ning seinu.
Etnogenees
Etnogenees
- kust ollakse pärit, päritolu kujunemine
Tehakse kindlaks:
1) keeleteaduse abil
2)
antropoloogia e. luude põhjal
välimuse
konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim
sugulane - lätlane)
4)
arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja
võrdlus
Eestlane on
sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega.
Eestlaste
etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on
kaks konkureerivat: XX saj.
keskpaik ja XX saj. lõpp ( K.
Wiik , A.
Künnap, A. Kriiska)
XX saj.
keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet.
1. kundakultuur on
pärit lõuna poolt.
2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi,
Uuralitega - assimileerusid, saime keele.
3. nöörkeraamika
kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja
põlluharimise,
seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse.
XX saj lõpp:
Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi
soome-
ugri keeli. Oskused võivad
levida ka laenuna, ei pea olema
sisserännet.
1800 – 500
e.kr.
1800 on see aeg,
kus eesti aladele
ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on
vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete
kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus
umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi
kinnismuistised ehk
maaküljes kinni olevad muistsied.
Uut tüüpi
kinnismuististeks on...
...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja
Asva , Irust, Narva
lähedalt Joaarust.
Asva näitel:
Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras
muldvall , peale oli
laotud
paekivist tara (alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks
arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid
palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud
varanduse olemasolu. Varandus ehk
pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima.
... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt
Saha -Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid
piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed ehk põllupeenar.
Esines mitmeid paekivi hunnikuid. Tegu oli künnipõllundusega ja
kasvatati
otra ja nisu.
...kivikirstkalmed ehk matusepaigad. Maapealsed matused.
Laipmatused. Kivist 3-8 meetrine ring, mille sisse oli pandud
kirst .
Kõik oli maa peale laotatud. Kivist kristu sisse oli pandud üks
laip. Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel
oli laip, on
matmiseks kasutatud ka kirstu ja kivist ringi
kujulist ala. Ringi
keskele arvati, et maeti pere tähtsaim liige. Kirstu ja
ringi vahele oli
maetud pere liimed. Nii maeti ühiskonnas
väljapaistvamaid tegelasi.
...
lohukivid . Suured
kivid , mille peale olid tehtud 5-10cm
läbimõõduga augud, sügavus ulatus 5 cm’ni. Neid on leitud
Eestist umbes 1800. Enamasti oli tegu 1 kuni 2 lohuga ühel
kivil .
Neid on leitud piirkondadest, kus tegeleti põlluharimisega.
500 eKr – 1200
Vanem rauaaeg 500 eKr- 450
Algul toodi rauda
sisse, kuid hiljem hakati rauda kohapeal sulatama. Rauda sulatati
soorauamaagist. Et sellest
maagist rauda kätte saada, tuli ehitada
rauasulatusahjud.
Rauasulatusahi tehti eelkõige savist. Ahjus oli
temperatuur 1526 C. Kui rauda tehti kohapeal, majanduslik areng
kiirenes. Siis oli võimalik võtta kasutusele sisemaa
mullad . Rauast
adraga oli võimalik siis sügavamalt künda.
Mindi üle
alepõllunduselt põlispõllundusele. Vanem
rauaaeg tähendab ka
muutuseid matmiskommetes. Ilmuvad
tarandkalmed . Tegemist on jällegi
maapealsete matustega. Üksteise kõrvale on ehitatud kividest
tarandid. Tarand
kalmed on kuni 10 m pikad. Algul maeti laipu,
hiljem põletatud kehasid. Üldiselt tarandkalmed olid ida suunas.
Küsimused:
Miks võib seda aega nimetada „rahutuks ajaks“? Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest . Neid nähtusi saab seostada kohalike rikastuvate ülikute võimuvõitlusega. Samas tuleb kaaluda teisigi võimalusi. Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke
Too näiteid maastiku kasutamisest linnuste rajamisel Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik liivavall, mida hoidsid koos palkidest seinad. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid, kus kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Ringvall- linnused olid madalate vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused.
Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused oli tehtud küngastele.
Noorem rauaaeg 800-1200
Selle perioodi lõpuks elas Eesti aladel 150000 inimest. Suhteliselt
edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning
sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve
läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate
põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega.
Kasvatati otra ja nisu, üldiselt, kuid ka kaera, herneid, ube, rukist . (11. saj) Kasvatati peamiselt veiseid, kitsi , sigu , lambaid.
Küttimine tegelikkuses väga suurt toidulisa ei andnud. Tegelti veel
kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt
tegeleti metsmesindusega.
Iga pere suuresti tegi oma käsitöö
ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad , kes töötlesid
rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete
valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder , millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest.
Vahenduskaubandus toimus läänest itta , idast läände. Läänes oli
tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland , idas Pihkva ja Novgorod . Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu).
Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid
kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda
koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa , Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis
oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu,
Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad,
mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud. Eesti äärde tekkisid
suuremad maakonnad , sest siis oli parem kaitse vaenlase vastu.
Kesk-Eestit vaenlased väga ei ähvardanud. Võib olla oli see ka
põhjus, miks sinna ei olnud väga suuri maakondi tekkinud.
Ühiskondlike suhete osas esineb arheoloogide seas eriarvamusi.
Ühe versiooni kohaselt olid enamik Eesti elanikest varanduslikult ja
õiguslikult võrdsed. Viimasel ajal on aga täheldatud märke
muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle
seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja
ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud.
Eestlaste naabrid
Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased ). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud:
kralased, semgalid , latgalid ). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid
leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände
üle mere jäid rootslased (svealased, götalased).
Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid.
Rootslased ja
eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased
käisid üksteist kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga
tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased.
1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi
kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks
võisid olla soomlased, lätlased või eestlased)
Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli
idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus.
Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061
tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja.
Suhetes
lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad
lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et
eestlastele kätte maksta.
Põhilised relvad
olid viske - ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning
kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki.
Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks
kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu.
Muinasusund
Usundist leiab
märke...
Kultuslike paikade arheoloogilistel uurimistel.
Rahvapärimuse uurimisel . Pärimus pandi kirja 19. ja 20. sajandil.
Vanemate kirjalike allikate uurimisel. Need ei ole eriti usaldusväärsed, sest need ei ole kirja pandud eestlaste poolt.
Naaberahvaste parallellide uurimisel.
Muinasusund ei
ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on
muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga
tähtis, oli sõnades, objektides, inimestes jne...
Teine tähtis
mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast,
kui ta sureb või magab . Hinged tulevad tagasi maapeale novembris,
sest siis on pime.
Eestlastele oli
väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja
Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad , kus olid annid
Tõnnile.
Setud austasid Pekot.
Kõige tuntum
vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat
skandinaavlaste thoriga.
Ohvriallikad,
ohvri kivid on ristiusu eelsed.
Eestlased
austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas.
1070 . Hiltinus
Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele.
1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin.
Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti
päritolu.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Muistne
vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See
toimus lõuna ja ida-euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta.
Peamised elluviijad olid sakslased . See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten . Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning
seejärel idarannik .
Sündmuste mõju Liivi arengule
1143 –
Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede
väravaks.
1186 – Meinhard pühitseti peapiiskopiks,
tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas süstmaatiline
ristiusustamine, alguses üsna rahumeelsena.
1198 –
Toimus lahing Riias, kus hukkus Berthold. Sellega algas mõõgamisjon
ehk sõjaline ristiusustamine
1199 – Piiskopiks saab Albert , kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks
paavstile.
1201 – Alustati Riia linna ehitamist.
Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis
Riias.
1202 – Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa
ehk Mõõgavendade ordu.
Miks algasid
siinsetel aladel Ristisõjad?
- Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule.
- Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina.
- Siinseid paganaid taheti ristida .
Liivimaa ristisõja osapooled
Sengalid
Rootslased
Idaslaavlased
Seelid
Taanlased
Leedulased
Liivlased
Kuralased
Sakslased
Eestlased
Latgalid
Miks muistne
vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati?
Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea – Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208- 1210 )
1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos.
Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta.
Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla – Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper . Sakslastel oli ka kiviheitemasin . Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust.
Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla.
Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega – Liivlased tegid Kaupoga koostööd, latgalid tahtsid eelnevate kannatuste eest eestlaste kätta maksta. Idaslaavlased olid kord ründajad ja kord liitlased, nende peale ei saanud loota (nad olid liitlased ainult raha eest).
Mitu vallutajat – Sakslased, taanlased (1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Lõpuks, jagati Eesti mitmete võimude vahel.
Vastasel oli olemas katoliku kiriku heakskiit ja toetus, mis kajastus moraalsel toel. Vastastele anti patud andeks. Alad ristiti.
Kõik kommentaarid