Vaarao tutanhamon (0)

SISSEJUHATUS
Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed.
Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha.
Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia , ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles üks kõige dramaatilisemaid lehekülgi.
Oma töös käsitlen lähemalt vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist ja mehi, kes sellega seotud olid. Samuti selgub , miks vaarao suri ja milline nägi välja tema matmispaik.
1. KES OLI TUTANHAMON ?
Tutanhamon oli Egiptuse 18. dünastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 eKr. (mõningatel andmetel 1358 -1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sündis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid üheksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas üle kaks nurisünnitust ja pakiliselt nõutud meessoost järeltulija jäigi sündimata.
Tutanhamoni tähtsaim tegu oli oma äia poolt kehtestatud monoteistlikust päikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Märkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks.
Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli tähtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajärjel tekkinud ajuverevalum lõpetas enneaegselt tema elu, ta oli kõigest kaheksateistkümne aastane. Temast on teada, et ta oli “ketserkuninga” Ehnatoni väimees ja tõenäoliselt ka ta lihane poeg. Tema kuninglike tegude kohta puuduvad teated , tema valitsejafunktsioon on selgusetu, kuid võib kindlasti arvata, et vaevalt suutis saata midagi tähelepandavat korda inimene, kes suri kaheksateistkümne aastasena.
Kuulsaks sai ta eelkõige tänu oma hauakambri avastamisele ja tõigale, et see haud, vastupidiselt kõigile teistele vaaraohaudadele, polnud rüüstatud, samuti asjaolule, et vaaraode needus hakkas esmakordselt huvitama teadlasi terve rea ebatavaliste surmajuhtumite tõttu pärast tema hauakambri leidmist.
Howard Carter ütleb noorena surnud vaarao kohta: “Ainus märkimisväärne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha.”
1.1 Tutanhamoni valitsemisaeg
Ehnatoni valitsemisaja lõpul said õukonna tähtsamad liikmed, eriti Eje ja Horemheb, tõenäoliselt aru, et asjad ei saa samamoodi jätkuda. Semenhakara, Ehnatoni vend ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet -Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis lla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega. Varsti pärast Ehnatoni surma krooniti Tutanhamon Memphises vaaraoks. Troonile asudes oli ta umbes üheksa-aastane ning noorel valitsejal oli jäänud vaid üks lähedane naissoost sugulane – ta arvatav ema Kia, kasuema Nofretete ja vanemad kasuõed olid kõik surnud. Arvatavasti oli ta kõrge tsiviilametniku Eje ja sõjapealik Horemhebi otsese hoole ja mõju all. Tutanhamoni naine Anhesenpaaton oli temast vanem – ta pidi olema juba lapsekandmiseas, sest oli saanud oma isa Ehnatoniga tütre.
Karnakis ja Luxoris tehti Tutanhameni nimel laiaulatuslikke ehitustöid, näiteks valmisid Luxori suur sammastik ja ipeti-pidustuste stseenidega reljeefid, kuid kõik need võttis hiljem omale Horemheb.
Välja arvatud pöördeline Teebasse naasmine ja Amoni kultuse taastamine, on Tutanhamoni valitsemisajast teada väga vähe sündmusi. Arvatavasti tehti mõni sõjakäik Palestiinasse, Süüriasse ja Nuubiasse. Sellele osutab Tutanhamoni hauast leitud erksavärviline kipskastike, millel oli neli meeleolukat stseeni vaarao elust. Ühel kütib ta kõrbes lõvi, teisel gaselle, kolmandal ja neljandal aga võitleb raevukalt nuubialaste ja süürlastega, keda tema noolte all langeb nagu loogu. Kipskastistseenidele lisavad usutavust kaunilt voolitud vangistseenid, mida on kujutatud väepealik Horemhebi hauas Memphises, ning Hui, Nuubia asekuninga hauas maaling , mis kujutab orjalikult alistunud Nuubia vürste ja sõjasaagihunnikuid. Kaheldav on siiski, kas Tutanhamon osales ühelgi sõjakäigul isiklikult.
2. VAARAO SURM
Tutanhamon suri noorelt, arvatavasti oma 9. valitsemisaastal. Selle kohta on kaht laadi tõestusmaterjali. Esiteks näitas tema muumia kohtulik uurimine , et ta suri umbes 17-aastaselt. Teiseks on veinikannude savipitseritel, mis hauakambrist leiti, märgitud lisaks veinisordile, viinamarjakasvatusele ja veinimeistrile ka vaarao valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri.
Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta tiisikusse, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagalärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma põhjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat või tuberkuloosi.
Nagu kõik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga üpris haruldastest taimedest . Leitud on näiteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti pärgi.
Maailma ajaloo küllap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris. See oli väike kimbuke lilli, mille oli noppinud viieteistkümneaastane vaaraolesk Anches-en-Amon Niiluse kaldailt ja mis oli mõeldud viimaseks tervituseks tema armastatule . Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega
Kõige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille . See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja kõrbe vahele jäänud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja papüürusepuhmas olid riigisümbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena.



Ehnatoni ja Tutanhamoni koljumõõtudest järgneva tabeli ning kindlaks teinud mõlema mehe hämmastava sarnasuse.
Ehnaton
Tutanhamon
Kolju pikkus
190 mm
187 mm
Kolju laius
154 mm
155 mm
Kolju kõrgus
134 mm
132,5 mm
Lauba laius
98 mm
99 mm
Näo kõrgus (ülaosa)
69,5 mm
73,5 mm
Näo kõrgus (alaosa)
121 mm
122 mm
Lõua laius
99,5 mm
99 mm
Pea ümbermõõt
542 mm
547 mm
Keha pikkus (arvestatud jäsemeluude põhjal)
1660 mm
1680 mm

2.1 Troonipärija-küsimus
Tutanhamoni ootamatu surm jättis ta noore lese Anhesenamoni väga keerulisse olukorda. Tõenäoliselt piirasid leske temast palju vanemad auahned mehed, nii et ta astus enneolematu sammu – kirjutas hettide kuningale Šuppiluliuma I-le kirja, milles selgitas oma kimbatusest ja tegi kihlumisettepaneku. Sellekohased tõendid ei pärine Egiptuse ülestähendustest, vaid kirja koopia avastati väljakaevamistel Türgis Bogazöys, hettide muistse pealinna Hattuša arhiividest. Anhesenamon