10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miuomiu
Õppematerjali autor
pildi tehnilise kvaliteedi. Õigeks selle sõna otseses mõttes osutub niisugune säriaeg, mille puhul negatiiv annab tonaaslelt õigesti edasi pildistatava objekti kogu heledusastmiku. Pildistades filmile, mille fotograafiline ulatus on arvuliselt suurem objekti heledusastmikust, on objekti tonaalselt õige edasiandmine pildil võimalik mitmesuguste säriaegadega, mis vaatamata nende hulgale on kõik õiged. 13. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks
fookuskauguse väga laias vahemikus, mistõttu võib SLR-tüüpi kaamera tavakasutajale väga mugavaks ja kahtlemata ka soodsaks osutuda. SLR-tüüpi kaamerate sensorid on digipeeglite sensoritest palju väiksemad. Kui viimased on tavaliselt 4/3 tolli ja suuremad, siis näiteks 2/3 tolline sensor SLR-tüüpi kaameral on juba väga hea näitaja. Väiksemad sensorid aga on väiksema valgustundlikkusega ja suurema "digimüraga". Seega mida suurem sensor seda kvaliteetsem foto. Erinevalt digikompaktidest on SLR-tüüpi kaameratel reeglina käsitsi võimalik seada säriaega, ava, ISO tundlikkust ja suumi. Samuti teevad nad pilti vaiksemalt kui peegelkaamerad, sest neis pole peeglit, mis pildistamise aja liiguks. Samuti on nende hinnad soodsamad, kui digipeeglitel. Niisiis on SLR-tüüpi kaameratel digipeeglite ees nii eeliseid kui ka puudusi. Tuleb ikka ja jälle mainida, et igaüks peaks valiku tegema eelkõige oma vajadustest lähtuvalt. Küll aga
[1][2] Pilt 2. Camera Obscura. Pilt 3. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt aastal 1826. 5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE Selleks, et olla hea fotograaf, ei pea käima ilmtingimata aastaid ülikoolis seda eriala õppimas. Tähtis on vaid järgmiseid mõtteid järgida: 1. Enne pildistamist tasub mõelda, mida sa jäädvustada tahad ja kuidas. Ei tohi kiirustata, vaid tuleb mõelda, millisest suunast nähtuna oleks motiiv kõige iseloomulikum või huvitavam. 2. Valgus peab olema hea. Parim aeg pildistamiseks on õhtu- ja hommikupoolne aeg. Halva valguse puhul tuleb kasutada pikemaid säriaegu (kui sündmused seda võimaldavad) või kasutada lisa-valgusallikaid. 3. Pikemate säriaegade puhul tuleb kasutada statiivi või mõnd muud kindlalt paigal olevat alust. [3]
oligi fotoaparaadi eelkäija sündinud. Teine tähtis täiustus tuli Egnatio Danti'lt, tema konstrueeritud, peegliga varustatud camera obscura puhul oli võimalik joonistada istudes mugavalt seadme taga. Vennad Johannes ja Peeter Parikas kirjeldavad camera obscura tööpõhimõtet 1911. aastal väljaantud "Fotograafia Õpperaamatus" nii: "Optikalise pildi saamiseks mõikab juba auguke pimedakstehtud toa aknaluugis. Kuidas niisugune pilt sünnib, näitab joonistus. Igaühte meile nähtavat, s.o. valgustatud asja wõib omale kui suur hulka valgustatud punktisid ette kujutada, mis igasse külge valguskiiresid välja saadavad, nende kiirte läbi, mis meie silma sattuvad saabki asi meile nähtavaks. Niisama lähevad igast asja punktist valgusekiired läbi aknaluugi augukese ja sealt otse edasi, kuni eesoleva seinani ning valgustavad seal igaüks oma punkti pilti. Kõikide
.................................30 3 1 Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni Fototellimus taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud programmiga IBM Rational Rose Enterprise Edition UML keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi. Klient esitab pildistamise korraldajale soovi tellida endast fotosid. Klient esitab soovi e- kirja teel
....3 3. Minu kaamerad ..........................................................................................................4 4. Portreefotograafia tehnika .........................................................................................5 4.1. Valgustus portreefotograafias ............................................................................5 4.2. Peamised stiilid ...................................................................................................6 5. Kuidas teha head portreepilti .....................................................................................9 5.1. Muuda vaatenurka ..............................................................................................9 5.2. Silmakontaktiga mängimine ...............................................................................9 5.3. Kompositsioonireeglite rikkumine ....................................................................11 5.4
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös
Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada. Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid