Kuidas pildistada loodusfotot? (0)

Kuidas pildistada loodusfotot?
Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia -alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale.
Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. See algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult.
Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest.
Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki harusid, välja arvatud antropoloogia ja arheoloogia , sellisel moel et asjatundja oleks võimeline kindlaks tegema pildil kujutatu ja kinnitama tema ausat esitamist.
Loodusfoto sisulist külge peab hindama rohkem kui tema tehnilist külge. Inimtegevus peab piltidelt puuduma välja arvatud harvadel juhtudel, kus see tugevdab loodusloo edasiandmist. Teaduslike märgiste olemasolu loomadel on lubatud.
Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada teistele inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Loodusfotograafia peaks vähendama võõrandumist loodusest, aitama kaasa looduse tundma õppimisele ja looduse hoidmisele. On võimatu täita neid eesmärke, kui loodusfotode tegemisel teeks fotograaf oma pildistatavatele objektidele kahju. Seda reeglit võib arendada edasi ka põhimõtteks, et kui me kusagil ja millestki pilti teeme, siis peame seda tegema nii, et kui meie järel tuleks sinnasamasse teine fotograaf, siis peab tal olema võimalus teha samast objektist taas uus pilt.
Kahju pildistatavale võib olla väga mitmesugune - füüsilise vigastuse oht, ärritus ehk stress , fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat, peame ka oma käitumist muutma .
Kuidas ühe või teise objektiga käituda aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine. Pildistatavate liikide käitumise üha parem tundmaõppimine aitab meie endi käitumist sobivaks kohandada.
Looduse tundmise piir ei käi vaid liike mööda. Ka sama liigi erinevad isendid võivad olla inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Sedagi tuleb pildistamisel arvestada.
Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude, aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama , et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime.
Ei maksa arvata, et nõue loodust paremini tundma õppida oleks loodusfotograafe piirav . Mida paremini me oma pildistatavaid objekte tunneme , seda paremaid pilte oskame nendest teha.
Loodusfoto eetikal on veel teinegi tahk. See puudutab fotograafi tehtud pilte. Siin on vääramatuks märksõnaks ausus. Eesmärk on näidata loodust oma loomulikkuses ja eheduses. Kui pilte töödeldakse, siis ikka selle eesmärgiga, et anda edasi võimalikult autentset looduselamust. Ja pildi tegemise lugu on loodusfoto lahutamatu osa. Ehk fotograaf räägib alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud.
Eetiliselt käituv loodusfotograaf on pildi tegemisel aus ja lugupidav nii oma pildistatava objekti suhtes kui ka oma pildi vaataja suhtes.
Kõige olulisem reegel on, et pildistatava turvalisus ja heaolu on olulisem mistahes pildist. Kui kahtled, ära tee - olukorras, kus pole teada, kuidas tegevus võib pildistatavat mõjutada, on targem pilt tegemata jätta.
Kui sa pildistad looma või lindu:

Jälgi pildistatavaid nii, et nad sind ei märka. Märkamatuks jäädes on võimalik õppida tundma loomade igapäevaelu huvitavaid seiku ning ühtlasi saada häid fotosid segamatult ja loomulikult käituvatest loomadest.

Ära mine pildistatavale liiga lähedale - ka loomad vajavad privaatruumi. Distantsi hoidmine, eriti suuremate loomade puhul, on vajalik ka fotograafi turvalisuse huvides. Kui loom, keda sa jälgid, katkestab oma tegevuse (söömine, puhkamine jms), siis tähendab, et sa oled talle liiga lähedal. Õpi tundma loomade hoiatus - või ärevushäälitsusi.

Hoidu häirimast poegadega loomi/linde. Ärritunud loom võib oma järglaste kaitseks inimest rünnata, kuid võib ka lihtsalt põgeneda ning kui ta järglaste juurde ei naase, saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga.

Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud – nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale.

Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta.
Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha.
Must-toonekurg on põlislooduse liik. Tema pesa pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui kogemata peaksime sattuma inimpelglike lindude pesa juurde, siis on alustuseks kõige targem sealt pilti tegemata ettevaatlikult taanduda. Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima , siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja.
Metskitsest saab hea võtte 12–17 meetri pealtVärvid looduses võivad muutuda sekundi murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate käitumist – palavatel suvepäevadel laskuvad need muidu rahutud ja kiired liblikad niisketele varjulistele metsaradadele, kus neid saab kergema vaevaga pildistada.
Putukad:

Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas .

Putuka surmamine, külmutamine või uimastamine ei ole eetiline
Putukate ja teiste pisimutukate pildistamine on lihtsam, sest kui neile kogemata peale astutakse, ei lase nad ennast inimesest väga häirida. Pole kohatud ka ühtegi viidet, et välklamp võiks neile ebamugavust tekitada.
Erksavärvilised putukad, nagu seda on lepatriinud , lausa kutsuvad pildistama. Eriti efektsed on nad ühetoonilisel tumedamal taustal. Paraku on nad enamasti pidevas liikumises, nende tabamine sobival taustal ja meeldiva valgusega võib olla raskem, kui alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas.
Taimed:

Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav .

Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest. Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada.
Seente ja taimede pildistamisel peame käituma nii, et oma objekti kogemata ära ei talla . See ei tähenda samas, et me ei või samasse rohule pikali visata. Kuni järgime igaüheõiguse põhimõtteid, on asjad korras. Korallnarmik.
Valget värvi lillede jäädvustamisel on oluline särikompensatsioon.
On olemas palju erinevat liiki kauneid valgeid lilli. Lilled erinevad üksteisest kuju ja tooni poolest, kuid kogu nende ilu pildil edasi andmiseks tuleb leida sobiv särikompensatsiooni aste. Õige seadistus sõltub lillede värvist ja suurusest , pildi kompositsioonist ja valgustingimustest. Juhul kui säritus on liiga ere, võib pildil esineda ülesäritatud heledaid või valgeid alasid. Kontrolli, et seda ei juhtuks valgete lilledega, mis on pildi põhiobjektiks.
Erinevate särikompensatsiooni väärtustega jäädvustatud pildid.
Häguse tausta saavutamiseks tuleks muuta kaamera ava väärtust.
Lillede pildistamisel on abi makroobjektiividest. Lillele lähemale liikudes, muutub taust hägusemaks. Hägune taust toob pildistatava õie paremini esile. Ava muutes saab kontrollida kui suur ala fookusesse jääb ja kui hägusena jäädvustub taust.
Toodud pildil on ava pisut suletud, et soovitud lill selgemalt esile tuleks.
Pildil on näha, kuidas erinevad ava väärtused tausta hägusust mõjutavad.
Maastikud ja eluta looduse objektid:

Tallamise ja inimtegevuse suhtes õrnades ökosüsteemides, nagu rabad ja loopealsed, liikudes eelista liikumiseks olemasolevaid või märgistatud radu.

Mere ääres ja pankrannikutel pildistades pea meeles, et need paigad on paljude lindude pesitsusalaks ja haruldaste taimede kasvukohaks.

Kivistist või mineraali ei tohi selle asukohast eemaldada – rikutud geoloogilise objekti taastamine ei ole võimalik.
Eluta looduse ja maastike pildistamisel on oht pildistatavale väike, kuid siiski peame jälgima, et pildistamise käigus mõnele sealsamas viibivale loomale või kasvavale taimele häda ei tee.
Pildistamise reeglid:
Linnud pesal:
*Tuleb jälgida üldist seadusandlust ja hankida vajadusel vastavad load. Eriti oluline on, et pesitsusajal pildistaksid linde üksnes nende pesitsuskäitumist hästi tundvad fotograafid. On palju muidu kompetentseid fotograafe (ja linnuvaatlejaid), kes pesitsuskäitumist siiski piisavalt ei tunne.
*On tungiv soovitus, et haruldasi liike pildistataks üksnes seal, kus nad on suhteliselt arvukamad.
*Alati tuleb kasutada varjendeid, kui on alust arvata, et teisel moel pildistamine võib mõjutada lindude pesitsemist. Mitte ükski varjendis viibiva asuka kehaosa (näiteks objektiivi seadvat kätt või ebasobivast materjalist läbi paistev siluett) ei tohi olla väljastpoolt nähtav.
*Pesa juurde ja sealt ära minemise jäljed peavad olema hajusad ja märkamatud. Niipea kui võimalik, tuleb pildistamise vaheaegadel "rohimise" jäljed kaotada.
*Kuigi üldiselt on vähe teateid pesahülgamistest pildistamise tõttu, siis nendel juhtudel kui pesa pildistamise tõttu hüljatakse, on põhjuseks liigne kiirustamine. Tuleb jälgida, et varjendi püstitamise ja liigutamise vahel oleks võimalikult pikk vaheaeg. Paljud liigid vajavad vähemalt nädalapikkust ettevalmistust ja see peaks olema miinimumnormiks ka teiste liikide puhul.
*Mõnes olukorras on vajalik pesa sissepääsu tähistada näitamaks, kas lind on pessa läinud või mitte. Sellist pesa häirimist tuleb teha nii vähe kui võimalik ja iga järgmise tööetapi korral häirida pesa võimalikult vähe. On ebasoovitav tähistada pesa hilja õhtul, kui lindude aktiivsus on langenud
*Distantsjuhtimisega pildistamine on harva rahuldav, kui pole võimalik kontrollida linnu pesas viibimist . Kui kaugjuhtimisega pildistamisega kaasneb vajadus igakordseks katiku vinnastamiseks või käsitsi filmi edasikerimiseks, tuleb sellist pildistamismoodust pidada ebasobivaks sagedase häirimise tõttu.
*Kuigi parimaid pilte tehakse sageli haudumise ajal, ei tohi sellel ajal ega ka siis kui munad on äsja munetud , alustada varjendi püstitamist. On vaja oodata kuni linnud on oma uue olukorraldusega jõudnud kindlalt harjuda.
*Linnu esimesed pesakülastused pärast varjendisse sisenemist sobivad eelkõige linnu käitumise jälgimiseks mitte pildistamiseks.
*Fotograafide vahetumine varjendis (ja mistahes teised häirimised) peavad olema viidud miinimumini ja peavad toimuma halva ilmaga (vihm või eriti kuum päike).
*Linnupoegi ei tohi kunagi pildistamiseks pesast eemaldada, kui neid pildistatakse pesas, tuleb jälgida, et nad pesast ei põgeneks.
*Pesitsevate lindude püüdmine stuudios pildistamiseks on täielikult ja mistahes tingimustel keelatud.
Imetajad ja linnud pesast eemal:
*Kiskjaid ei tohi meelitada varjendi juurde söödaga kohas, kus hiljem saaks varjendit kasutada linnupesade pildistamisel.
*Varjendis pildistamist ei tohi teha piirkonnas, kus varjend võib vastutustundetutele jahimeestele ja jäägritele näidata, et sihtmärk on olemas. See on eriti oluline silmas pidada välismaal.
Isegi mitte pesitsevate lindude püüdmine kontrollitud olukorras pildistamiseks pole lubatud. Põhjendatud teaduslikel eesmärkidel kinni püütud lindude samaaegne pildistamine on lubatud eeldusel , et lindude vabaks laskmine pildistamise tõttu ei viibi. Juhul, kui pildistamise tõttu linnu vabaks laskmine viibib, peab see põhjus olema kirjeldatud püügiloas.
*Väikeste imetajate kinnipüüdmine pildistamiseks on lubatud eeldusel, et see toimub väljaspool nende paljunemisaega ja nad lastakse võimalikult kiiresti tagasi nende looduslikku elupaika. Siiski pole selline teguviis soovitatav. Mingil moel ei tohi looma taltsutada, kui see võib edaspidi seada ohtu tema elu. Talveunes loomi ei tohi kunagi pildistamiseks üles äratada.
Erilised kaitsealused liigid
*Ohustatud liigid nagu saarmad ja oravad on vastavalt seadustele täieliku kaitse all. Nende liikide pesade, urgude ja varjekohtade juures pildistamisele laienevad täpselt samasugused piirangud nagu pesitsevate lindude pildistamisele. Kõikidel kaitstavatel liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: \"Kui kahtled, ära tee.\" Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse.
*Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud.
*Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis , ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba.
Teised loomad
*Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest pildistamiseks ära viidud, tuleb ta tagasi oma algsesse elupaika viia nii kiiresti kui võimalik.
*On ebaseaduslik loodusest mistahes moel kinni püüda ja ära viia liike, mis on kantud vastavatesse kaitsealuste loomade nimekirjadesse. Putukapildistajad peavad tundma neid liike, mille püüdmiseks on vajalik luba.
Taimed
*Fotograafid peavad olema teadlikud kohtivatest seadusandlikest aktidest. Ei tohi üle kaevata ühtegi taime ilma maaomaniku või tema esindaja loata. Enam kui saja väga ohustatud liigi korral, sealhulgas väga haruldased orhideelised , on keelatud ka taime maapealse osa noppimine. Sega tuleb hoiduda ümbritseva taimestiku, kus võivad olla selle liigi tärkavad taimed, kahjustamisest. Kui pildistamine muutub taimede kaitsmisele kaasa aitamise asemel taimi kahjustavaks, võib tekkida surve suuremate seadusandlike piirangute kehtestamiseks nende õitsemise ajal analoogselt lindude pesitsusaegsele häirimiskeelule.
*Mitte ühtegi haruldust ega tema osa ei tohi noppida (veel vähem üles kaevata) stuudios pildistamiseks või paigutada neid ümber kohapeal mõne teise taime juurde selle pildistamiseks.
Praktiline töö: